XX hagi L & P Advokaadibüroo OÜ vastu 442 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
233,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Plešanov Kostja (vastustaja): L & P Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11033793), seaduslikud esindajad Madis Päts ja Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.06.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.
4.Jätta L & P Advokaadibüroo OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-130389 hagihinnaks 510,74 eurot.
2-19-130389 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX palub 20.01.2020 hagiavalduses ja selle 22.01.2020 täpsustuses Osaühingult Advokaadibüroo Luberg ja Päts (kehtiva ärinimega L & P Advokaadibüroo OÜ) välja mõista põhivõla 402 eurot, viivise 36,58 eurot, alates 21.12.2019 viivise seadusjärgses määras ning sissenõudmiskulu 40 eurot.
2.Hageja pöördus 31.07.2018 kostja poole seoses töövaidlusega. Hagejat asus esindama vandeadvokaat Tanel Mällas. Samal päeval väljastas kostja ettemaksuarve 235t töövaidluses esindamise eest, mis sai tasutud koheselt. 12.09.2018 toimus kõnealuses asjas istung töövaidluskomisjonis, kuhu hagejat esindama pidanud vandeadvokaat ei ilmunud. Lisaks selgus hilisema pooltevahelise kirjavahetuse käigus, et hageja esindaja oli eiranud hageja palvet teha vastaspoolele kompromissiettepanek. 21.09.2018 on hageja lepingu üles öelnud ning on nõudnud ettemaksuna tasutud 402 euro tagastamist 21.09.2018, 19.08.2019 ja 08.09.2019.
3.Hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Perioodi 22.09.2018 kuni 20.12.2019 eest on viivis 36,58 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvalt viivise välja mõistmist ning sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel.
4.21.08.2018 kostja kirjast ei tulene hagejale küsimust, kuidas asjaga edasi minna. Ka ei ole kostja avaldanud kohtumisel hagejaga, et hageja nõue on põhjendamatu ja edutu. Hageja vaidlus tööandjaga lõppes kompromissileppega, mille järgi maksis tööandja hagejale hüvitist märkimisväärselt suuremas ulatuses, kui oli seda nõus tegema töövaidluskomisjonis toimunud menetluses. Hageja ei nõustu, et puudus kokkulepe selles, et kostja peaks osalema töövaidluskomisjoni istungil. On ilmne, et poolte ühine tahe oli hageja töövaidluskomisjoni istungil esindamine kostja poolt. Istungile ilmumata jätmisega on kostja oluliselt rikkunud oma kohustust. Kostja ei eita, et jättis järgimata hageja juhise edastada vastaspoolele hageja poolt kompromissiettepanek, millega on kostja oluliselt rikkunud lepingut. Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja pöördus kostja poole sooviga enda esindamiseks töövaidluse asjas. Kostja esitas hagejale 31.07.2018 e-kirjaga tingimused, milles avaldas tunnihinna ja võimaliku ajakulu,
2-19-130389 milleks oli 5-7 tundi. Kostja soovis saada tööde alustamisel ettemaksu 3 tunni ulatuses, mille kohta esitas hagejale ettemaksuarve nr 235t summas 402 eurot. Nimetatud arve hageja tasus.
7.Hageja nõustus pakutud tingimustega ning edastas kostjale 01.08.2018 asjaga seotud materjalid. Kostja poolt tegelesid hageja kaasusega vandeadvokaat Tanel Mällas ja jurist LM. Nähtuvalt programmi Lawtime väljavõttest tutvus kostja töötaja hageja poolt esitatud dokumentidega 01.08.2018 kella 11.00-st kuni kella 13.00-ni. Pooled kohtusid asja arutamiseks kostja büroos 06.08.2018, kus arutati asja perspektiivi ning kostja avaldas, et hageja nõue W AS-i vastu, arvestades asja tehiolusid ja kohtupraktikat, on põhjendamatu ning edutu. Samas lepiti kokku, et kostja üritab vastaspoolega leida võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kostja esindaja esitas 09.08.2018 W AS-i esindajale e-kirjaga pakkumise võimaliku kompromissi tegemiseks, millele W AS-i esindaja 10.08.2018 vastas eitavalt, esitades omapoolse pakkumise. Kostja edastas vastava info 21.08.2018 e-kirjaga hagejale koos küsimusega, kuidas asjaga edasi minna. Kostja kirjale hageja ei reageerinud. Kostja saatis hagejale veel 11.09.2018 kirja, kus soovitas hagejal kompromiss vastu võtta, kuivõrd hageja poolt töövaidluskomisjoni esitatud nõue ebaväärika kohtlemise tuvastamise nõuet on keeruline tõendada. Nimetatud kirjale hageja ei vastanud. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peaks osalema töövaidluskomisjoni istungil.
8.Hageja möönab ka ise, et kostja on asja materjalidega tutvunud ning et kostja büroos toimus poolte kohtumine. Hageja poolt kostjale edastatud materjalid olid mahukad, ühes dokumendis oli eraldi veel manuses 16 faili, milles sisaldusid nii eestikeelsed kui ka võõrkeelsed lepingud, millega kostja pidi tutvuma ning ka oma seisukoha kujundama. Lisaks dokumentidega tutvumisele analüüsis kostja kehtivat kohtupraktikat hageja nõude põhjendatuse osas hinnangu andmiseks. Samuti üritas kostja saavutada kompromissi W AS-i esindajaga. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 201 eurot, viivise 20,05 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja alates 21.12.2019 viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja pöördus 31.07.2018 e-kirjaga kostja poole, soovides õigusabi seoses oma töövaidlusega. Seejärel esitas kostja hagejale lepingu tingimused, milles avaldas tunnihinna (110 eurot + käibemaks) ja võimaliku ajakulu, milleks oli 5-7 tundi. Kostja soovis saada tööde alustamisel ettemaksu 3 tunni ulatuses. Hageja nõustus eelmärgitud tingimustega 31.07.2020 kirjas ja tasus talle kostja poolt esitatud ettemaksuarve nr 235t summas 402 eurot. Kokkuleppe järgi esindasid hagejat vandeadvokaat Tanel Mällas ja jurist LM. 01.08.2018 e-kirjaga edastas hageja kostjale töövaidluskomisjoni dokumendid, mh on hageja edastanud töövaidluskomisjoni määruse, milles on teatatud, et töövaidluskomisjoni istung töövaidlusasjas toimub 12.09.2018 algusega 10.00. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja advokaat ei osalenud töövaidluskomisjoni istungil ning 10.09.2018 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles on palunud saata vastaspoolele kompromissiettepaneku. Kostja seda pakkumist edasi ei saatnud.
11.Kui kostja advokaadil kui professionaalsel esindajal tekkis ebaselgus küsimuses, kas esindusõigus hõlmab ka istungil esindamise kohustust, siis pidi kostja advokaat seda hagejalt üle küsima, mitte selle puudumist eeldama. Kostja advokaat rikkus oma kohustust, kui ei ilmunud 12.09.2018 töövaidluskomisjoni istungile hagejat esindama. Asjas ei oma tähtsust, kas 10.09.2018 kirja lõpus olev lause („nüüd on vaja siis mõelda, kuidas edasi minna“) on
2-19-130389 tõlgendatav küsimusena hagejale või mitte, sest hageja pöördus õigusabi saamiseks kostja poole, mitte vastupidi.
12.Töövaidluskomisjoni istungil mitteosalemine ja hageja juhiste järgimata jätmine kompromissipakkumise edastamata jätmisel on hinnatav sellise rikkumisena, mis andis hagejale alust öelda leping VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles. 21.09.2018 e-kirjas ütles hageja lepingu kostjaga üles põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud oma kohustust.
13.VÕS § 629 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Mõistlik osa tasust, mida kostja on õigustatud saama, on 201 eurot. Asjaoludega kurssi viimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, paarirealise kompromissipakkumise edastamiseks ja hageja ära kuulamiseks kokku ei saanud kuluda enam kui 1 tund ja 30 minutit.
14.Kuna kohus rahuldab hagi pooles ulatuses, s.o summas 201 eurot, tuleb perioodi 22.09.2018 kuni 20.12.2019 eest kostjalt välja mõista viivis 20,05 eurot. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada.
16.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega osas, mis puudutab VÕS § 629 lg 1 tõlgendust ning rakendamist antud asjas. Materjalidega tutvumine ning ühe-kahe lausega e-kirja koostamine vastaspoolele ei ole käsundi täitmine, millest käsundiandjale on tekkinud kasu. Kostja advokaadi poolt tehtu puhul on tegemist toimingutega, millel on mõte ja mingisugune väärtus vaid terviku osana, kus esinevad ka muud loogilised ja käsundi täitmiseks vajalikud toimingud. Eraldivõetuna ei ole kostja advokaadi poolt väidetavalt tehtu puhul tegemist teenuse osutamisega või käsundi täitmisega. Pigem on kostja tegevus toonud hagejale kahju.
17.Maakohus on valesti määranud menetluskulude jaotuse, seda ka juhul kui eeldada nõude 50%-lise rahuldamise õigsust. Antud asjas olid hageja ja kostja menetluskulud kokku 895 eurot, millest hagejal 895 eurot ning kostjal 0 eurot. Kumbki menetlusosalistest on 50%-lise hagi rahuldamise korral kandnud menetluskulusid seega 447,50 euro ulatuses. Maakohtu lahendiga on menetluskulud sisuliselt jäetud täies ulatuses hageja kanda, mis on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätetega ning hageja suhtes ebaõiglane. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2-19-130389
20.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Hageja hinnangul ei saa kostja poolt sooritatud toiminguid pidada VÕS § 619 mõttes käsundi täitmiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku, et kostja advokaat esindab hagejat töövaidluse asjas. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja on oma kohustusi rikkunud jättes täitmata käsundiandja juhised töövaidluskomisjoni istungil osalemiseks ja kompromissipakkumise edastamisel. Samas ei saa juhiste mittejärgimisest järeldada, et osaliselt poleks kostja advokaat käsundit täitnud. Advokaadibürooga õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimise puhul, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga, seega teenuse osutamise lepinguga (p 40). Õigusteenuse osutamine seisneb ka asjaolude ja materjalidega tutvumises ning kliendi nõustamises (advokatuuriseaduse § 40 lg 1). Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kostja advokaadi poolt tehtud töö sisuks olnud hageja poolt edastatud materjalidega tutvumine ja selle pinnalt positsiooni kujundamine, kohtumine hagejaga kostja büroos ja suhtlus hageja töövaidluse asja vastaspoolega ning kompromissettepaneku tegemine. Nimetatud toimingud on käsitletavad õigusteenuse osutamisena ja seega käsundi osalise täitmisena. Seejuures ei muuda käsundiandja juhiste mittetäitmine olematuks juba täidetud käsundit.
22.VÕS § 629 lg 1 näeb ette käsundisaaja õiguse mõistlikule osale tasust. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tuleb käsundisaaja tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Kostja tutvus hageja poolt esitatud materjalidega ja andis sellele esialgse õigusliku hinnangu ning tegi töövaidluse asjas hageja vastaspoolele kompromissipakkumise. Hageja leiab, et nimetatud toimingutest ei tekkinud hagejale mingit kasu ja seetõttu ei ole kostjal üldse tasule õigust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et kostja toimingud tõid hagejale pigem kahju. VÕS § 629 lg 2 annab juhised VÕS § 629 lõikes 1 sätestatud mõistliku tasu suuruse tuvastamiseks. Seadus näeb seega ette, et käsundisaajale tasu maksmine peab olema asjaolusid arvestades õiglane ehk tasu peab olema mõistlik. Mõistlikkuse määratlemisel on seaduse kohaselt peamiseks kriteeriumiks see, kui suur osa kohustusi on täidetud. Käesolevas asjas on kostja osutanud hagejale õigusteenust, mis on kolleegiumi hinnangul kliendi esindamiseks vajalik ning tegemist ei ole kasutute või kahjulike toimingutega. Õigusteenuse osutamisega on tegemist ka siis, kui teenuse osutaja (õigusteadmistega isik) tutvub talle esitatud asjaoludega ja dokumentaalse materjaliga ning annab selle pinnalt oma arvamuse (nõustab klienti). Asjaolu, et nendest toimingutest lõppkokkuvõttes hagejale mingit kasu ei tekkinud, ei anna alust vähendada käsundisaaja mõistliku tasu suurust nullini. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti hinnanud kostja mõistliku tasu suuruseks 201 eurot. Seejuures on arvesse võetud käsundisaaja poolt tehtut, toimingutest saadud kasu ja ka poolte vahelise lepingu lõppemise põhjust. Maakohus võttis arvesse seejuures ka esindaja toiminguteks kulunud aja põhjendatust. Mõistliku tasu suuruse tuvastamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes siis, kui diskretsioonipiire on rikutud. Käesolevas asjas ei ole maakohus tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud, mistõttu puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
2-19-130389
23.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud menetluskulud teisiti jaotama. Ekslik on hageja arusaam, et menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda sellest kui suured on kummagi poole menetluskulud. Menetluskulude poolte enda kanda jätmist ei välista asjaolu, et ühel poolel menetluskulud puudusid. Sõltuvalt hagi lahendamise tulemusest jaotatakse kõigepealt menetluskulud, mille puhul lähtutakse TsMS 18.peatüki 4.jao sätetest. Alles pärast menetluskulude jaotamist määratakse kindlaks menetluskulude suurus. Kui selles menetluse etapis selgub, et ühel poolel menetluskulud puuduvad, ei saa asuda uuesti menetluskulude jaotust ümber vaatama.
24.Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 507,93 eurot. Asja õige hind oleks ringkonnakohtu hinnangul 510,74 eurot (= 402 + 40 + 32,16 + 36,58). TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 510,74 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Kostja esitas 02.02.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 260 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja tutvunud apellatsioonkaebusega ja koostanud sellele vastuse kokku 2 tundi tunnitasumääraga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, kuna tegemist ei ole menetlusosalise kuluga.
28.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulu tekkinud. Kostja osaleb käesolevas menetluses oma seadusliku esindaja (Tanel Mällas) kaudu. Lepingulist esindajat ei ole kostjal maakohtus ega ringkonnakohtus olnud. Tegemist ei ole ka menetlusosalise töötaja poolt menetlusosalise esindamisega, mistõttu ei kohaldu TsMS § 175 lg 2. Menetlusosalise enda poolt menetluses tehtud toimingute ajakulu ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel vastaspoole poolt hüvitamisele. Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et menetlusosalise seaduslikuks esindajaks on vandeadvokaat. Riigikohus on leidnud, et sellises olukorras saaks õigusabikulu hüvitada juhul, kui tegemist on lepingulise esindajaga ning ulatuses, milles lepingulise esindaja osavõtt kohtumenetluses on TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalik (vt Riigikohtu 09.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Viimati nimetatu tõttu ei saaks kostja käesolevas menetluses nõuda õigusabikulu hüvitamist isegi siis, kui esindaja puhul oleks tegemist lepingulise esindajaga. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.