Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla saamiseks. Kostja vastuväitega seoses andis kohus asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule. 20.01.2020 hagiavalduse ja 22.01.2020 täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 402 eurot, viivise 36,58 eurot, alates 21.12.2019 viivise seadusjärgses määras ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Hagi kohaselt saatis hageja 31.07.2018 kostjale pöördumise seoses oma töövaidlusega. Kokkuleppe järgi esindas hagejat vandeadvokaat T M. Samal päeval väljastas kostja ettemaksuarve 235t töövaidluses esindamise eest, mis sai tasutud kohe. 12.09.2018 toimus kõnealuses asjas istung töövaidluskomisjonis, millele hagejat esindama pidanud vandeadvokaat T M ei ilmunud. Lisaks, hilisema pooltevahelise kirjavahetuse käigus selgus, et vandeadvokaat T M oli eiranud hageja palvet teha vastaspoolele kompromissiettepanek. 21.09.2018, 19.08.2019 ja 08.09.2019 nõudis hageja kirjalikult arve nr 235t alusel tasutud ettemaksu summas 402 eurot tagastamist. Viimases kirjas tegi hageja ka hagihoiatuse. Hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Perioodi 22.09.2018 kuni 20.12.2019 eest on viivis 36,58 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvalt viivise välja mõistmist. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. 21.08.2018 kirjast ei tulene hagejale küsimust, kuidas asjaga edasi minna. Ka ei ole kostja avaldanud kohtumisel hagejaga, et hageja nõue on põhjendamata ja edutu. Hageja vaidlus tööandjaga lõppes kompromissileppega, mille järgi maksis tööandja hagejale hüvitist märkimisväärselt suuremas ulatuses, kui oli seda nõus tegema töövaidluskomisjonis toimunud menetluses. Hageja ei nõustu, et puudus kokkulepe, et kostja peaks osalema töövaidluskomisjoni istungil. 31.07.2018 pöördumises kostja poole on toodud – lisaks, märkis töövaidluskomisjoni juhataja, et juhul, kui tekkinud olukorras soovib keegi osapooltest istungi edasilükkamist, mis on algselt määratud 07.08.2018, siis palub ta esitada vastav taotlus niipea kui võimalik. On ilmne, et poolte ühine tahe oli hageja töövaidluskomisjoni istungil esindamine kostja poolt. Töövaidluskomisjoni istungile ilmumata jätmisega on kostja oluliselt rikkunud oma kohustust. On tavapärane praktika, et istungil esindab osapoolt lepinguline esindaja üksinda, mida tegi ka vastaspoole esindaja. Kostja ei eita, et jättis järgimata hageja juhist edastada vastaspoolele hageja poolt kompromissiettepanek, millega on kostja oluliselt rikkunud lepingut. 21.09.2018 on hageja lepingu üles öelnud ja nõudnud ettemaksu tagastamist. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on 31.07.2018 pöördunud kostja poole seonduvalt töövaidlusega. Kostja esitas hagejale 31.07.2018 e-kirjaga tingimused, milles avaldas tunnihinde ja võimaliku ajakulu, milleks oli 5-7 tundi. Kostja soovis saada tööde alustamisel ettemaksu 3 tunni ulatuses, mille kohta esitas hagejale ettemaksuarve nr 235t summas 402 eurot. Nimetatud arve hageja tasus. Hageja nõustus pakutud tingimustega ning edastas kostjale 01.08.2018 asjaga seotud materjalid. Kostja poolt tegelesid hageja kaasusega vandeadvokaat T M ja jurist L M. Kostjal on tööde aja määramisel kasutusel programm Lawtime, kuhu kantakse sisse konkreetse kaasusega seotud toimingud ja aeg. Nähtuvalt programmi Lawtime väljavõttest tutvus kostja töötaja hageja poolt esitatud dokumentidega 01.08.2018 kella 11.00-st kuni kella 13.00-ni. Pooled kohtusid asja arutamiseks kostja büroos 06.08.2018, kus arutati asja perspektiivi ning kostja avaldas, et hageja nõue Xxx AS vastu arvestades asja tehiolusid ja kohtupraktikat on põhjendamata ja edutu. Samas

lepiti kokku, et kostja üritab vastaspoolega leida võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kostja esindaja esitas 09.08.2018 Xxx AS esindajale e-kirja võimaliku kompromissi tegemiseks, millele Xxx AS esindaja 10.08.2018 ka vastas. Kostja edastas vastava info 21.08.2018 e-kirjaga ka hagejale koos küsimusega, kuidas asjaga edasi minna. Kostja kirjale hageja ei reageerinud. Kostja saatis hagejale veel 11.09.2018 kirja, kus soovitas hagejal kompromiss vastu võtta, kuivõrd hageja poolt töövaidluskomisjoni esitatud nõue ebaväärika kohtlemise tuvastamise, on keeruline tõendada. Nimetatud kirjale hageja ei vastanud. Antud juhul soovis hageja, et kostja esindaks teda töövaidluse asjas, mis on seotud hageja ja Xxx AS-ga. Selleks, et kostjal oleks võimalik hagejat üldse esindada, pidi kostja esmalt tutvuma asja materjalidega ning kujundama seisukoha, kas hageja poolt töövaidlusasjas esitatud nõue on põhjendatud ning kas hageja poolt soovitud eesmärki on võimalik saavutada. Kostja tutvus asja materjalidega ning kohtus hagejaga ning selgitas oma positsiooni. Kostja avaldas, et ta võib üritada Xxx AS-i esindajaga leida võimalus sõlmida kompromiss, kuid konkreetselt puudus kokkulepe, et kostja peaks osalema töövaidluskomisjoni istungil. Kostja pöördus Xxx AS-i esindaja poole kompromissi sõlmimiseks, kuid sai sealt eitava vastuse ning edastas ka info hagejale, kuid hageja kostja kirjadele ei reageerinud. Hageja möönab ka ise, et kostja on asja materjalidega tutvunud ning ka seda, et kostja büroos toimus poolte kohtumine. Samas on hageja seisukohal, et kostja töö ei saa olla niivõrd mahukas. Kostja hageja subjektiivse hinnanguga ei nõustu. Näiteks ühes dokumendis, on eraldi veel manuses 16 faili, milles sisalduvad nii eestikeelsed kui ka võõrkeelsed lepingud, millega kostja pidi tutvuma ning ka oma seisukoha kujundama. Lisaks dokumentidega tutvumisele analüüsis kostja ka kehtivat kohtupraktikat hageja nõude põhjendatuse osas hinnangu andmiseks. Samuti on ebaõige hageja seisukoht, et kostja ei ole üritanud leida kompromissi Xxx AS-i esindajaga. Kostja on esitanud tõendina väljavõtted programmist LawTime, mis tõendab kostja poolt hagejale teenuse osutamiseks kulunud aega. Hageja paljasõnalised väited tööde väiksema ajakulu kohta on asjakohatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud käsunduslepingujärgse ettemakse tagastamise nõude põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud lepingut. Hageja on hagis välja toonud, et kostja rikkus oma kohustusi lepingu täitmisel - kohustust täita käsund hageja juhiste järgi (esitada kompromiss vastaspoolele), samuti ei ilmunud kostja advokaat hageja esindamiseks töövaidluskomisjoni istungile. Kostja leiab, et ettemaks ei kuulu tagastamisele. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja pöördus 31.07.2018 e-kirjaga kostja poole soovides õigusabi seoses oma töövaidlusega. Hageja on kronoloogilises järjekorras välja toonud lühikirjelduse vaidlusest. Kohus tuvastas, et kirja lõpus on hageja välja toonud, et lisaks märkis töövaidluskomisjoni juhataja, et juhul, kui tekkinud olukorras soovib keegi osapooltest istungi edasilükkamist, mis on algselt määratud 07.08.2018, siis palub ta esitada vastav taotlus niipea kui võimalik. Samal päeval esitas kostja hagejale lepingu tingimused, milles avaldas tunnihinde (110 eurot+km) ja võimaliku ajakulu, milleks oli 5-7 tundi. Kostja soovis saada tööde alustamisel ettemaksu 3 tunni ulatuses. Hageja nõustus eelmärgitud tingimustega 31.07.2020 kirjas ja tasus talle kostja poolt esitatud ettemaksuarve nr 235t summas 402 eurot. Arve sisaldab õigusabiteenust 3 tunni ulatuses ja õigusteenuse kulu 5 eurot+km. Kokkuleppe järgi esindas hagejat vandeadvokaat T M ja jurist L M.

Seega sõlmisid pooled käsunduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 ja 2 järgi, käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 620 lg-st 2 ja AdvS § 44 lg 1 p-st 1 tulenevalt on õigusteenust osutava vandeadvokaadi esmane kohustus anda kliendi soovile õiguslik hinnang ning kliendi huvide eest seista (Riigikohtu lahend asjas 2-13-6457, p 27). 01.08.2018 e-kirjaga edastas hageja kostjale töövaidluskomisjoni dokumendid, mh on hageja edastanud töövaidluskomisjoni määruse, milles on teatatud, et töövaidluskomisjoni istung töövaidlusasjas numbriga xxx toimub 12.09.2018 algusega 10.00. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja advokaat 12.09.2018 töövaidluskomisjoni istungile hagejat esindama ei ilmunud. Osundatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on soovinud saada kostjalt õigusabi seoses töövaidlusega, sh enda esindamist advokaadi poolt töövaidluskomisjoni istungil. Esmakordsel pöördumisel 31.07.2018 on hageja oma e-kirjas kostjale teatanud ka töövaidluskomisjoni asjas määratud istungist. Hageja on 01.08.2018 edastanud kostjale oma töövaidlusega seotud materjalid, sh kutse 12.09.2018 toimuvale istungile. 10.09.2018 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles on palunud saata vastaspoolele kompromissiettepanek, milles on märkinud, et see kehtib vaid enne istungit. Kui kostja advokaadil kui professionaalsel esindajal tekkis ebaselgus küsimuses, kas esindusõigus hõlmab ka istungil esindamise kohustust, siis pidi kostja advokaat selles selguse saamiseks üle küsima hagejalt, mitte selle puudumist eeldama. Kohus leiab, et kostja advokaat rikkus oma kohustust, kui ei ilmunud 12.09.2018 töövaidluskomisjoni istungile hagejat esindama. Hageja etteheited puudutavad ka kompromissiettepaneku edastamata jätmist vastaspoolele. Seoses kompromissläbirääkimistega tuvastas kohus, et kostja esindaja esitas 09.08.2018 Xxx ASi esindajale e-kirja võimaliku kompromissi tegemiseks, millele Xxx AS esindaja 10.08.2018 ka vastas. Kostja edastas vastava info 21.08.2018 e-kirjaga ka hagejale. Asjas ei oma tähtsust, kas kirja lõpus olev lause (nüüd on vaja siis mõelda, kuidas edasi minna) on tõlgendatav küsimusena hagejale või mitte, sest hageja pöördus õigusabi saamiseks kostja poole, mitte vastupidi. Kohus tuvastas, et 10.09.2018 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles on palunud saata vastaspoolele kompromissiettepanek, milles on märkinud, et see kehtib vaid enne istungit. Kostja saatis hagejale veel 11.09.2018 kirja, kus soovitas hagejal kompromiss vastu võtta, kuivõrd hageja poolt töövaidluskomisjoni esitatud nõue ebaväärika kohtlemise tuvastamiseks, on keeruline tõendada. Kostja kohtule esitatud vastuses ei eita, et jättis järgimata hageja 10.09.2018 e-kirjaga saadetud juhise edastada kirjas sisalduv kompromissipakkumine vastaspoolele. Riigikohus on lahendis nr 2-13-6457, p 28 asunud järgmisele seisukohale. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Seda isegi siis, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes (VÕS § 621 lg 1 teine lause). Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale VÕS § 621 lg 2 järgi teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja VÕS § 621 lg 3 kohaselt järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid (Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 13). Käsundiandja juhiste eiramise eest ei vastuta käsundisaaja üksnes juhul, kui käsundiandja selle hiljem heaks kiidab (VÕS § 621 lg 4). Kohus leiab, et kostja eiras hageja taotlust edastada vastaspoolele kompromissipakkumine. Kostja on saatnud küll hagejale kirja soovitusega võtta vastaspoole kompromiss vastu, kuid hageja ei ole oma suuniseid seepeale muutnud. Lisaks on hageja välja toonud, et vaidlus tööandjaga lõppes siiski kompromissileppega, mille järgi maksis tööandja hagejale hüvitist märkimisväärselt suuremas ulatuses, kui oli seda nõus tegema töövaidluskomisjonis toimunud menetluses. 21.09.2018 e-kirjas ütles hageja lepingu kostjaga üles põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud oma kohustust. VÕS § 631 kohaselt, kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-12, p 12 leidnud, et viidatud sätte järgi võib kolleegiumi arvates käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Kohus tuvastas eespool, et kostja advokaat rikkus oma kohustust täita käsund hageja juhiste järgi (esitada kompromiss vastaspoolele) ja ei ilmunud hageja esindamiseks 12.09.2018 TVK istungile. Maakohus leiab, et töövaidluskomisjoni istungil mitteosalemine ja hageja juhiste mittejärgimine kompromissipakkumise edastamata jätmisel on hinnatav sellise rikkumisena, mis andis hagejale alust öelda leping VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles. 21.09.2018 ja 18.10.2018 e-kirjades nõudis hageja arve nr 235t alusel tasutud ettemaksu summas 402 eurot tagastamist. Käsunduslepingujärgse tasu ettemakse saab tagasi nõuda lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tagasitäitmise võlasuhte raames (vt VÕS § 195 lg 5, §-d 189– 191). Käsunduslepingu lõppemise korral tuleb järgida ka VÕS §-s 629 sätestatut. Kolleegium märgib, et viidatud regulatsioonist tulenevalt ei ole õige ja puudub ka vajadus nõuda ettemakse tagastamist kahjuhüvitisena (Riigikohtu lahend asjas 2-13-6457,p. 22). VÕS § 629 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Lg 2 järgi, tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust.

Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja on tasunud kostjale ettemaksarve, mis sisaldas endas 3 tundi advokaaditööd. Poolte kirjavahetusest ja ettemaksu arvest ei nähtu, milliseid konkreetseid toimingud kostja hagejale ettemaksu eest teeb. Hageja on palunud 27.09.2018 e-kirjas kostjal esitada aruanne teostatud õigusabitoimingute kohta. 03.10.2018 e-kirjas on kostja vastanud, et töö sisu oli esmalt hageja poolt edastatud materjalidega tutvumine ja positsiooni kujundamine (kokku 2 tunni ulatuses), kohtumine büroos ca 45 minut ja ka suhtlus vastaspoolega ca 15 minut. Kohtu hinnangul on kostja märgitud toiminguteks kulunud ülemääraselt aega. Hageja on vaidluse asjaoludest edastanud kostjale põhjaliku ülevaate, mida kostja ka ise 31.07.2018 kirjas kinnitab. Kohus leiab, et asjaoludega kurssi viimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, paarirealise kompromissipakkumise edastamiseks ja hageja ära kuulamiseks kokku ei saanud kuluda enam kui 1 tund ja 30 minutit. Arvestades kostja esindaja poolt tehtud tööd ja lepingu lõppemise põhjust, leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 195 lg 5 alusel välja mõista pool arve nr 235t alusel tasutud ettemaksust, so summa 201 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista viivis perioodi 22.09.2018 kuni 20.12.2019 eest summas 36,58 eurot. Hageja on arvestanud viivist võlasummalt 402 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi pooles ulatuses, so summas 201 eurot, tuleb nimetatud perioodi eest kostjalt välja mõista viivis 20,05 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 21.12.2019 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab hageja taotluse. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus tuvastas, et hageja pöördus kohtueelselt kostja poole raha tasumise nõudega, kuid kostja raha ei tagastanud. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi pooles ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli kohtunik TRK lahendiga osaliselt tühistatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.