Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i (Š.) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Hoiu-laenuühistu ERIAL (registrikood 14411913), lepinguline esindaja S. P.-B.; Kostja I: AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223); Kostja II: P. P. (isikukood xxx); Kostja III: D. L. (isikukood xxx); Kostja IV: M. Š. (isikukood xxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mari Männiko. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes osaliselt.
2.Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus avaldama 5 tööpäeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00 ning 7 tööpäeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaandes „Õhtuleht“ esiuudisena järgmise sisuga teated: „ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel pealkirja „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril” all ilmunud P. P., D. L. ja M. Š.i artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta järgmisi ebaõigeid väiteid: Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollib firmat [...] I. D. ... Volikirjade alusel esindavad [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ... ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt. ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga ... Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“
Mõlemad teated peavad sisaldama sama fotot samas suuruses, nagu avaldati AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaande artiklis pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teated on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, v.a AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel 15.07.2020 ilmunud artiklis kasutatud foto hagejast, tähesuurusega vähemalt
3.Jätta rahuldamata Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L., M. Š.i vastu väärtushinnangu „Õhtulehte artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiulaenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline ....“ ümberlükkamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud 20 % ulatuses hageja Hoiu-laenuühistu ERIAL kanda ja 80 % ulatuses solidaarselt kostjate AS Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i kanda.
5.Rahuldada hageja Hoiu-laenuühistu
ERIAL
avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjatelt AS-ilt Õhtuleht Kirjastus, P. P.lt (P.), D. L.lt (L.) ja M. Š.ilt solidaarselt välja hageja Hoiu-laenuühistu ERIAL kasuks menetluskulud 80 % ulatuses s.o 240 eurot (riigilõiv).
7.Rahuldada kostjate AS-i Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt Hoiu-laenuühistult ERIAL välja kostjate AS-i Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i kasuks menetluskulud 20 % ulatuses s.o 363,84 eurot (õigusabikulud).
8.Jätta rahuldamata kostjate AS Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3240,16 euro ulatuses.
9.Tasaarvestada kostjate AS Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L., M. Š.i ja hageja Hoiulaenuühistu ERIAL-i vastastikused käesoleva kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt Hoiu-laenuühistult ERIAL välja kostjate AS Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i kasuks menetluskulud kogusummas 123,84 eurot.
10.Hageja Hoiu-laenuühistu ERIAL kohustub käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma kostjatele AS-ile Õhtuleht Kirjastus, P. P.le, D. L.le ja M. Š.ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (123,84 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Hoiu-laenuühistu ERIAL (hageja) esitas 10.08.220 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i Õhtuleht Kirjastus, P. P., D. L. ja M. Š.i (kostjad) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. 17.08.2020 ja 31.08.2020 määrustega jättis kohus hagi korduvalt käiguta ja andis hagejale osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtajad. 04.09.2020 kõrvaldas hageja osundatud puudused, esitades hagi tervikteksti.
2.Hagi kohaselt avaldasid kostjad 15.07.2020 kell 21.00 AS Õhtuleht Kirjastuse võrguväljaande veebilehel artikli „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“. Avaldatud artiklis kirjeldasid kostjad erinevate Eesti HoiuLaenuühistute sh hageja tegevust. Sama artikkel avaldati pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“ ajalehe „Õhtuleht“ paberväljaandes. Kostjad esitasid artiklites järgmised väited, mis sisaldavad hageja hinnangul ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult D. D.-D. ja I. D.. Volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid. ERIAL Arendus OÜ puhul ületati lubatud laenumäär 5,6 kordselt. ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga. Õhtulehte artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline. Keskmisele lugejale jäi artiklitest mulje, justkui oleks hageja tegevus kuidagi seotud kuriteoga ja vastuolus seaduse ja liikmete huvidega. Esimene väide sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet: hagejat kontrollib täielikult I. D.. HoiuLaenuühistu on tulundusühistu liik. Kõik tulundusühistu otsuste vastuvõtmisel osalevad organid on seaduses kindlaks määratud. Hagejal on moodustatud 20 liikmest koosnev volinike koosolek. Volikogu liikmed on valitud ettevõtte liikmete seast. Hageja juhatuse puhul on tegemist ühistut esindava ja juhtiva juhtorganiga. Juhatuses peab olema kolm liiget, kelleks on D. D.-D., O.L. ja E. M.. I. D. ei kuulu juhatuse koosseisu, nõukogusse ega ole ühistu liige. Samuti ei ole I. D.il esindusõigust. Sellest lähtuvalt ei saa ta ka ühistu tegevust kontrollida. Seega on faktiväide, et I. D. kontrollib täielikult ettevõtet, ebaõige. Teise väitega esitavad kostjad faktiväite, et „Volikirjade alusel esindavad nad (I. D. ja D. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ....“ Mõistlik vaataja mõistab väite sisu nii, et kostjatel on andmed, mis annavad alust seostada I. D.it ettevõtte otsese juhtimisega ning kõikide otsuste vastuvõtmisega. Jällegi ei jää mõistlikule vaatajale kahtlust, et kostjad esitavad väite faktiväitena, mitte ei avalda oma arvamust. Väide on ebatõene ega põhine faktidel. I. D. ei ole volikogu, juhatuse ega muu hageja organi liige. Tal puuduvad igasugused volitused esindada ettevõtet otsuste vastuvõtmisel ning igapäeva juhtimise küsimustes. Kolmanda väitega soovivad kostjad teatada lugejale, et hageja tütarettevõtted on hageja liikmed, kes saavad ühistust laenu ning sellega rikub hageja maksimaalselt lubatud laenumäära piiri- 200 000 eurot. Väite sisu on selliselt arusaadav ka mõistlikule lugejale ja hageja sõnastusest ei jää mõistlikule vaatajale kahtlust, et hageja eirab tahtlikult seaduse nõudeid ja laenab seadusega vastuollu minnes raha oma ühistu liikmeist tütarettevõtetele. Oletatavasti pidasid kostjad silmas HLÜS § 28 lg 9 kohast piirangut, mida nende arvates rakendatakse ka Erial Arenduse OÜ suhtes. Hageja on juba teatanud, et ta ei riku HÜLS § 28 lg 9 kohast piirangut, kuna ERIAL Arendus OÜ ei ole ühingu liige. Seega eelnimetatud laenude suhtes ülalnimetatud säte ei rakendu. Artikli neljandas ebaõiges väites teatavad kostjad avalikult, et hageja ähvardab teda kohtuga. Eelnimetatud väide ei vasta tõele. Avaldatud kirjavahetuses informeerib hageja esindaja kostjaid, et juhul, kui avaldatakse hageja tegevuse kohta valeinfot, jätab hageja endale õiguse esitada kohtule enda õiguste kaitseks hagiavaldus Seda sõnumit ei saa pidada ähvarduseks. Artikli viiendas ebaõiges väites teatavad kostjad, et hagejale ei ole tavakodanikest laenuvõtjate leidmine oluline. Eelnimetatud väide on vale.
Hageja palub: hagi rahuldada; kohustada kostjaid avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee teate järgmistel tingimustel: teade tuleb avaldada AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee esiuudisena ja see peab püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; teade peab sisaldama sama fotot samas suuruses, mis on avaldatud AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel 15.07.2020. a ilmunud artiklis pealkirjaga „„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaaride vms lisamaterjalita, v.a AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel 15.07.2020. a ilmunud artiklis kasutatud foto Hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: „ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. 15.07.2020. a AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel pealkirja „„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril” all ilmunud P. P., D. L. ja M. Š.i artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta järgmisi ebaõigeid väiteid: Ehki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult D. D.-D. ja I. D. ... Volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ... ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt. ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga ... Õhtulehte artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline .... Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“ Kohustada kostjat avaldama 7 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaandes Õhtuleht teate järgmisel tingimusel: teade tuleb avaldada AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaandes Õhtuleht (trükiväljaandes) esiuudisena; teade peab sisaldama sama fotot samas suuruses, nagu avaldati AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaande artiklis pealkirjaga „„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, v.a AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel 15.07.2020. a ilmunud artiklis kasutatud foto Hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: „ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaandes pealkirja „„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril” all ilmunud P. P., D. L. ja M. Š.i artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta järgmisi ebaõigeid väiteid: Ehki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult D. D.-D. ja I. D.... Volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ... ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt. ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga. Õhtulehte artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline .... Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame need käesolevaga ümber.“ Menetluskulud jätta kostjate kanda.
3.04.12.2020 menetlusdokumendis on hageja täpsustanud oma nõudeid ja palub kohtul kohustada kostjaid ümber lükkama valed faktiväited ja väärtushinnangud järgmisel viisil:
1) avaldada 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee esiuudisena ja see peab püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; 2) avaldada 7 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaandes „Õhtuleht“ teade esiuudisena. Mõlemad teated peavad sisaldama sama fotot samas suuruses, nagu avaldati AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaande artiklis pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teated on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, v.a AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel 15.07.2020 ilmunud artiklis kasutatud foto hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: „ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel pealkirja „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril” all ilmunud P. P., D. L. ja M. Š.i artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta järgmisi ebaõigeid väiteid: Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollib firmat [...] I. D. ... Volikirjade alusel esindavab [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ... ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt. ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga ... Õhtulehte artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline .... Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber“. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. „Esimene väide sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet: hagejat kontrollib täielikult I. D..“ Sellist faktiväidet ei ole artiklis esitatud. Artiklis ei väideta, et mõlemal isikul on ühistu üle täielik kontroll. Väidetakse, et need kaks isikut omavad ühistu üle kontrolli. Hagejaga liitumisel kirjutavad hoiustajad alla volikirjale, mis annab muu hulgas D. D.-D.le õiguse liikme esindamiseks muu hulgas hageja põhikirja muutmisel, nõukogu, revisjonikomisjoni, audiitori ja laenukomitee liikmete valimisel ja tagasikutsumisel. Volikiri on antud tähtajatult või kuni liikmelisuse lõppemiseni. Hagejal on peale D. D.-D. veel kaks juhatuse liiget, kuid tulundusühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on õige väide, et D. D.-D. saab hageja liikmeid esindada sõltumatult ülejäänud kahest juhatuse liikmest. Nagu nähtub hageja 12.02.2019 üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, siis D. D.-D. esindas 762 liiget ja I. D. 6 ühistu liiget. Kahe peale kokku esindasid nad kõiki ühistu liikmeid – ühtegi kolmandat esindajat või liiget nimekirjas ei ole. Nagu nähtub hageja 07.01.2020 volinike erakorralise koosoleku osavõtnute nimekirjast, siis D. D.-D. esindas volikirja alusel 18-st osalenud volinikust 12. Nagu nähtub hageja 10.03.2020 koosolekust osavõtnute nimekirjast, esindas D. D.-D. volikirja alusel 20-st volinikust 12. I. D. oli hageja juhatuse liige 19.01.2018–09.03.2018. D. D.-D. on olnud juhatuse liige alates 09.03.2018. 12.02.2019 üldkoosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsusel on I. D.i digitaalne allkiri. Eelnevat arvesse võttes on väide 1 õige. Väide 2volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid. Nagu nähtub, esindas D. D.-D. 762 liiget ja I. D. 6 ühistu liiget. Kahe peale kokku esindasid nad kõiki liikmeid – ühtegi kolmandat esindajat või liiget nimekirjast ei leia. Seega on väide 2 õige. Väide 3ERIAL Arendus OÜ puhul ületati lubatud laenumäär 5,6 kordselt. ERIAL Kinnisvara OÜ ja ERIAL Automaailm OÜ on hageja liikmed. Nii selgub 12.02.2019 üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast. Mõlema ettevõtja juhatuse liige on D. D.-D.. ERIAL Arendus OÜ ei ole üldkoosoleku nimekirja kohaselt hageja liige. Ka selle ettevõtja juhatuse liige on D. D.-D.. HLÜ seaduse § 6 sätestab, millised on hageja peamised tehingud. Nimetatud sätte kohaselt teeb hageja tehinguid oma liikmetega. HLÜ
seadus ei näe ette võimalust anda laenu isikule, kes ei ole ühistu liige. Ka hagist ei selgu, kuidas saab hoiu-laenuühistu anda laenu isikule, kes ei ole ühistu liige. Eriti arvestades, et tegemist on hageja juhatuse liikmega seotud äriühinguga, mille tegelik kasusaaja on D. D.-D.. HLÜ seaduse § 28 lõike 9 kohaselt ei tohi ühele hoiulaenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiulaenuühistu omakapitalist. Seega kui ERIAL Arendus OÜ ei ole hageja liige, siis rikub temale laenu andmine mitte ainult 20% omakapitali suuruse mitteületamise nõuet, vaid ka HLÜ seadusest tulenevat nõuet, et laenu tohib hageja anda ainult oma liikmetele. Hageja omakapital oli 2018. a majandusaasta aruande kohaselt 1 000 095 eurot. MAKSIMAALSELT lubab seaduses nimetatud "20 protsenti omakapitalist" anda ühele hageja liikmele laenu 200 000 eurot. ERIAL Arendus OÜ-le on antud laenu 1,1 miljonit eurot. Hagis ei väideta, et laenu ei ole antud. Seega on õige väide, et hageja antud laen ületas seadusega sätestatud piiri 5,6 kordselt. Väide 4- 06.07.2020 saatis AS Õhtuleht Kirjastus hagejale e-kirja, milles esitas küsimuse omakapitali 20% piiri ületavate laenude andmise kohta. Hageja vastas 07.07.2020 e-kirjaga, milles muu hulgas kirjutas: „juhul, kui ilmub artikkel eelnimetatud paragrahvi rikkumise kohta, loeme seda kui vale info avaldamist ning levitamist, millega kaasneb õiguskaitsevahendite rakendamine ning kahjuhüvitise nõue“. Ajakirjaniku küsimustele vastamise asemel hoiatas hageja AS-i Õhtuleht Kirjastus, et kui küsimuste objektiks olev artikkel ilmub, siis pöördutakse valeväite esitamisest tuleneva kahjunõudega kohtusse. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ähvardama sõnadega, žestidega vms väljendama oma kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju v ebameeldivusi vms. Seega teatas hageja AS-ile Õhtuleht Kirjastus, et kui viimane avaldab nende kohta artikli, siis põhjustab hageja avaldajale ebameeldivusi ehk kaebab ASi Õhtuleht Kirjastus kohtusse. Seega on väide 4 õige. Väide 5- hageja jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline. Oluline on subjektiivne hinnang, mida ei ole õige/vale skaalal võimalik tõendada. Järelikult on tegemist väärtushinnanguga. Artiklis püstitatakse küsimus, kui palju on hageja andnud laene tavalistele ühistu liikmetele. Sellistele liikmetele, keda otsitakse reklaami vahendusel. 12.06.2018 aasta lõpu seisuga oli hagejal laenunõudeid tavalistele ühistu liikmetele 302 000 eurot ja 2019 aasta lõpu seisuga 661 000 eurot. Hoiuste mahust moodustasid need laenud 2018. aasta lõpu seisuga 5% ja 2019. aasta lõpu seisuga 4%. 2018. aasta lõpu seisuga moodustasid kõigist ühistu laenudest laenud tavaliikmetele 15% ja 2019. aasta lõpu seisuga 6%. Ülejäänud välja laenatud raha läks tütarfirmadele, kellele ilmselt ei ole laenureklaam suunatud. Seega on väites 5 esitatud väärtushinnang kohane. Menetluse käik
5.16.10.2020 määrusega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid ja kvalifitseeris hagis esitatud nõuete õigusliku aluse. Ühtlasi andis kohus TsMS § 392 lg 3 alusel pooltele tähtaja kuni 23.10.2020 kohtunõudes osundatud täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
6.04.12.2020 esitas kostja vastuse kohtunõudele, milles täpsustas hagis esitatud nõudeid.
7.19.01.2021 määruses andis kohus pooltele kompromissi, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 26.01.2021 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 29.01.2021. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 19.02.2021. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldasid kostjad 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastuse võrguväljaande veebilehel ja paberväljaandes artikli „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“, mis sisaldavad hageja hinnangul ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid.
10.Hageja palub 04.12.2021 täpsustatud nõuetes kohustada kostjaid ümber lükkama valed faktiväited ja väärtushinnangud järgmisel viisil: 1) avaldada 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee esiuudisena ja see peab püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; 2) avaldada 7 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaandes „Õhtuleht“ teade esiuudisena. Mõlemad teated peavad sisaldama sama fotot samas suuruses, nagu avaldati AS Õhtuleht Kirjastus paberväljaande artiklis pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teated on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, v.a AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel 15.07.2020 ilmunud artiklis kasutatud foto hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: „ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel pealkirja „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril” all ilmunud P. P., D. L. ja M. Š.i artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta järgmisi ebaõigeid väiteid: Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollib firmat [...] I. D. ... Volikirjade alusel esindavad [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ... ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt. ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga ... Õhtulehte artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline .... Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber“.
11.Poolte vahel on vaidlus juriidilise isiku kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamine kostjate vastu kõne alla tulla VÕS § 1047 lg 4 alusel. Sealjuures ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14). Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte.
12.Kohus on tuvastanud, et kostjad avaldasid 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastuse võrguväljaande veebilehel artikli „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“ (kd I, tl 36-43). Sama artikkel avaldati pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“ ajalehe "Õhtuleht" paberväljaandes (kd I, tl 9, 44). Kohus on seisukohal, et kostja I vastutab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 tähenduses kostjate II-IV käitumise ja neist tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
13.Kohus on tuvastanud, et kostjad avaldasid vaidlusalustes artiklites järgmise hageja poolt hagis esile toodud informatsiooni: Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult D. D.-D. ja I. D. (kd I, tl 37, pöördel esimene lause, kd I, tl 44 esimene veerg).
Volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid (kd I, tl 37 pöördel kolmas lause, kd I, tl 44 esimene veerg). ERIAL Arendus OÜ puhul ületati lubatud laenumäär 5,6 kordselt (kd I, tl 38, 2. lõik, kd I, tl 44 teine veerg). ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga (kd I, tl 38, pöördel, pealkiri). Õhtulehte artiklist selgub, et ERIAL-i ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline (kd I, tl 44, tekst piltide vahel, kolmas lause). Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjad vaidlusaluse teabe avaldajateks.
14.Pooled vaidlevad, kas avaldatud faktiväited on õiged või ebaõiged.
15.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17).
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et artiklis avaldatud informatsioon: 1) „Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollib firmat [...] I. D.“; 2) Volikirjade alusel esindavad [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid“; 3) „ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt“ ja 4) „ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga“ on avaldatud faktiväidetena. Kohus nõustub pooltega, et nimetatud faktiväidetele on võimalik anda vastus skaalal tõene/väär. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjate poolt „Õhtulehe“ paberväljaandes avaldatu: „Õhtulehe artiklis selgub, et ERIAL-i ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline“ puhul on tegemist väärtushinnanguga (kd I, tl 184). Kohus nõustub pooltega, et vaidlusalune lause on artiklis esile toodud artikli autorite subjektiivse hinnanguna, mida ei ole tõene/väär skaalal võimalik tõendada.
17.Kohus on hagejale 16.10.2020 menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud, et väärtushinnangu puhul ei ole võimalik hagejal taotleda selle ümberlükkamist/ parandamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16105, p 10). Kohus on seisukohal, et hageja nõue „Õhtulehe artiklis selgub, et ERIAL-i ja mitme teise hoiulaenuühistu jaoks polegi tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline“ ebaõige faktiväitena ümberlükkamiseks VÕS § 1047 lg 4 alusel tuleb jätta rahuldamata. Seoses rahuldamata jäetud nõudega jätab kohus arvestamata kostjate vastuväite ja hageja nõude tõendamiseks esitatud tõendiga TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel (tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, kuna tõendatav asjaolu ei ole vaidlusalune, kostjate 29.09.2020 menetlusdokumendi lisa 12, kd I, tl 120 ja hageja 04.12.2020 menetlusdokumendi lisad 10-14, kd I, tl 204-208).
18.Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostjate poolt avaldatud faktiväidete puhul on tegemist ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.
18.1.Hageja on seisukohal, et kostjate poolt avaldatud väide „Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollib firmat [...] I. D.“ on ebaõige, kuna I. D. ei kuulu juhatuse koosseisu, nõukogusse ega ole ühistu liige, samuti ei ole I.l esindusõigust. Sellest lähtuvalt ei saa ta ka ühistu tegevust kontrollida. Samuti on ebaõige väide, et „Volikirjade alusel esindavad [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid ...“. Hoiu-Laenuühistu juhatuse puhul on tegemist ühistut esindava ja juhtiva juhtorganiga (kd I, tl 45-53). Juhatuses peab olema kolm liiget, kelleks on D. D.-D., O.L. ja E. M. (kd I, tl 54 pöördel). I. D. oli ajavahemikus 19.01.2018 kuni 09.03.2018 tulundusühistu juhatuse liikmeks. Alates tegevusloa saamisest 26.03.2018 (kd I, tl 126-128) ei ole I. D. enam hageja juhatuse liige. Seega ei saanud ega saa ta ka käesoleval ajal kontrollida äriühingut. Volikiri, mille kostjad kohtule esitasid (kd I, tl 67), on hageja keskkonnas genereeritud 08.09.2020 ehk kaks kuud peale artikli avaldamist. 12.02.2019 üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud ERIAL-i põhikirja punkti 2.8 (kd I, tl 188-193) muudeti 06.11.2019 volinike koosolekul (kd I, tl 194-202). Uue redaktsiooni põhikirja punkt kehtib ka käesoleval ajal. Põhikirja muutmise eesmärgiks oli vähendada juhatuse liikmete volitusi ning teha liikmetele kohustuseks vaatamata väljastatud volikirjadele osaleda ühistu üldkoosolekutel. Lisaks tuleb arvestada, et 22.10.2019 erakorralisel üldkoosolekul valiti volikogu (kd I, tl 203, 162-164). Kostja lisadest 4-5 (kd I, tl 79-80) on näha, et ühtegi volikogu liikmetest ei esindatud I. D.i poolt. Kostjad on seisukohal, et väidetu kohaselt omavad ühistu üle täielikku kontrolli D. D.-D. ja I. D.. Esitatud faktiväide on õige, kuna hagejaga liitumisel kirjutavad hoiustajad alla volikirjale (kd I, tl 67), mis annab muu hulgas D. D.-D.le õiguse liikme esindamiseks muu hulgas hageja põhikirja muutmisel, nõukogu, revisjonikomisjoni, audiitori ja laenukomitee liikmete valimisel ja tagasikutsumisel. Volikiri on antud tähtajatult või kuni liikmelisuse lõppemiseni. Hagejal on peale D. D.-D. veel kaks juhatuse liiget (kd I, tl 68), kuid tulundusühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on õige väide, et D. D.-D. saab hageja liikmeid esindada sõltumatult ülejäänud kahest juhatuse liikmest. Nagu nähtub hageja 12.02.2019 üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast (kd I, tl 69-78), siis D. D.-D. esindas 762 liiget ja I. D. 6 ühistu liiget. Kahe peale kokku esindasid nad kõiki ühistu liikmeid- ühtegi kolmandat esindajat või liiget nimekirjas ei ole. 07.01.2020 volinike erakorralise koosoleku osavõtnute nimekirja järgi esindas samuti D. D.-D. volikirja alusel 18-st osalenud volinikust 12 (kd I, tl 79) ning 20.02.2020 koosolekul 20-st volinikust 12 (kd I, tl 80). Hageja juhatus on avaldanud 09.12.2020 mitmetes meediaväljaannetes (kd II, tl 6-7) ja ka oma koduleheküljel (kd II, tl 8-13) I. D. kohta järgmise avalduse: „Tegelikkuses on ettevõtja I. D. töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu-laenuühistut kui ka kogu kontserni: kiirlaenude asemel kinnisvarasse investeerimise tegevust, turundust, digitaliseerimist jpm. Just tema on olnud ERIAL-i tegevuse mõtte suunaja ja innovaator. Ta nägi suurt vaeva ka meie esindustes parima teenindustaseme loomiseks. Kui olete meie hoiustajana aga meie kodulehele sattudes imestanud, et ERIAL-i teeninduskabinet on nii nüüdisaegne ja konto loomine on võimalik vaid kolme klikiga, siis ka see innovatsioon HLÜ-de seas on tema panus. Tema loodud ärimudel on meid tõstnud teiste Eesti hoiu-laenuühistute liidrite sekka“. I. D. oli hageja juhatuse liige 19.01.2018-09.03.2018. D. D.-D. on juhatuse liige alates 09.03.2018. 12.02.2019 üldkoosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsusel on I. D.i digitaalne allkiri (kd I, tl 81-93). Eeltoodust tulenevalt on kostjad seisukohal, et artiklites esitatud väide on õige. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata öeldu kontekstis ja tuvastada, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid. See, mida kostjad ise avaldatu all silmas peab, ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Kostjad on artiklites avaldanud järgmised laused: 1) „Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult D. D.-D. ja I. D. (kd I, tl 37, pöördel esimene lause, kd I, tl 44 esimene veerg)“ ja 2) „Volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid (kd I, tl 37, pöördel, kolmas lause, kd I, tl 44 esimene veerg)“. Hageja on ebaõigete faktiväidetena esile toonud „kontrollivad firmat täielikult [...] I. D.“ ja „volikirjade alusel esindavad [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid“.
Kohus on seisukohal, et väiteid 1-2 saab alljärgnevalt käsitleda koos tulenevalt avaldatud teksti kontekstist. Kostjad on oma väite tõendamiseks esitanud kohtule volikirja (kd I, tl 67), millega on hageja juhatuse liikmele D. D.-D.le antud õigus liikme esindamiseks muuhulgas hageja põhikirja muutmisel, nõukogu, revisjonikomisjoni, audiitori ja laenukomitee liikmete valimisel ja tagasikutsumisel (kd I, tl 68). Hageja 12.02.2019 üldkoosolekust osavõtnute nimekirja (kd I, tl 69-78) alusel on kohus tuvastanud, et D. D.-D. esindas 762 liiget ja I. D. 6 ühistu liiget. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega ei ole kostjad tõendanud faktiväidete „kontrollib firmat täielikult [...] I. D.“ ja „volikirjade alusel esindab [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid“ tõesust. Asjaolust, et I. D. esindas 12.02.2019 üldkoosolekul 6 ühistu liiget 768-st ei järeldu, et isikul üldse saaks ettevõtte tegevuse üle olla mingit (sh täielikku) kontrolli või määravat tähtsust raha hoiustavate liikmete esindusõiguse teostamisel. Kontrolli omavaks isikuks saaks olla artikli tähenduses üksnes D. D.-D., kes esindas ülejäänud 762 liiget. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjad artiklis väljendanud hageja liikmete esindusõigust VÕS § 1047 lg 1 tähenduses eksitavalt, väites, et I. D. omab kontrolli ettevõtte tegevuse üle või olulist rolli volikirjade alusel hageja liikmete esindamisel. Hageja on kohtu ette toonud ja tõendanud, et 22.10.2019 erakorralisel üldkoosolekul valiti volikogu (kd I, tl 203), mis koosneb 20 liikmest (kd I, tl 190, pöördel, uue põhikirja järgi kd I, tl 198). Kostja poolt tõenditena esitatud 07.01.2020 ja 20.02.2020 erakorralise koosoleku osalejate nimekirjast (kd I, tl 79-80, 162164) on näha, et ühtegi volikogu liikmetest ei esinda alates volikogu valimisest I. D.. Asjaolu, et põhikirja punkti 2.8 kohaselt peab liikmeks vastuvõtmiseks andma isik kirjaliku volituse juhatuse poolt määratud isikule liikme edaspidiseks esindamiseks ühistu üldkoosolekutel, ei anna alust järeldada, et alates 22.10.2019 oleks I. D. kedagi ühistu liikmetest esindanud. Lisaks märgib kohus, et vaidluse all ei ole artikli kontekstist tulenevalt I. D.i ettevõtte üle kontrolli omamine innovaatorina. Seega ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel 09.12.2020 meediaväljaannetes ja hageja kodulehel avaldatu (kd II, tl 6-13). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad on avaldanud järgmistes lausetes: 1) „Ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult D. D.-D. ja I. D. ja 2) „Volikirjade alusel esindavad nad (D. D.-D. ja I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid“ ebaõigete ja eksitavate faktiväidetena „kontrollivad firmat täielikult [...] I. D.“ ja „volikirjade alusel esindavad [...] (I. D.) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid“. Kohus juhib kostjate tähelepanu, et asjaolu, mille järgi omab ettevõttes hageja liikmete esindusõigust D. D.-D., ei ole antud vaidluse lahendamisel asjassepuutuv, kuivõrd hagi on esitatud seoses I. D.i kohta väidetuga. Kohus on seisukohal, et kostjad on 15.07.2020 artiklites avaldanud hageja majandustegevuse kohta ebaõigeid ja eksitava sisuga andmeid.
18.2.Hageja on seisukohal, et kostjate poolt avaldatud väide „ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt“ on ebaõige. Hageja ei riku HLÜS § 28 lg 9 kohast piirangut, kuna ERIAL Arendus OÜ ei ole ühingu liige. Seega eelnimetatud laenude suhtes ülalnimetatud säte ei rakendu. Hageja äritegevuse kandvaks osaks on hoiustajatelt kaasatud hoiuste arvel kinnisvara arendusprojektide jaoks laenude andmine. Hageja tütarettevõte ERIAL KINNISVARA OÜ omanduses on kinnistuportaali andmetel 05.08.2020 seisuga 19 erinevat kinnisasja, millest 12 kinnistul on olemas ehitusluba ehk tegemist on arendatavate kinnistutega. Kui tavaolukorras annab hoiu-laenuühistu üksnes laene ja kinnisvaraarenduse kasum jääb laenuvõtjale, siis käesoleval juhul saab hageja dividendide näol kasumit ka kinnisvaraarendusest. Kõikidele ERIAL KV kinnistutele on seatud hageja kasuks hüpoteegid. Niisiis ei saa väita, et hageja hoiustajate raha on laenatud seotud isikule välja ilma tagatiseta. Pole mingit alust eeldada, nagu koondataks hageja rahalised vahendid tütarettevõttesse, et siis nendega „ära kaduda“. Teisisõnu viitavad kõik asjaolud tavapärasele äritegevusele ehk rahalised vahendid on tagatud laenusaaja ERIAL KV kinnistutele seatud hüpoteegiga.
Kostjad on oma vastuväites esile toonud, et ERIAL Kinnisvara OÜ (kd I, tl 94) ja ERIAL Automaailm OÜ (kd I, tl 95) on hageja liikmed (kd I, tl 69 pöördel). Mõlema ettevõtja juhatuse liige on D. D.-D.. ERIAL Arendus OÜ (kd I, tl 96) ei ole üldkoosoleku nimekirja kohaselt hageja liige, kuid ka selle ettevõtja juhatuse liige on D. D.-D.. HLÜS § 6 sätestab, millised on hageja peamised tehingud. Nimetatud sätte kohaselt teeb hageja tehinguid oma liikmetega (kd I, tl 134-138). Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on hageja andnud laenu isikule, kes väidetavalt ei ole tema liige (ERIAL Arendus OÜ). HLÜS ei näe ette võimalust anda laenu isikule, kes ei ole ühistu liige. Kostjate hinnangul ei ole võimalik jagada HLÜS alusel kehtestatud laenumahu piirangut kaheks: üks käib ühistu liikmete kohta ning teine nende kohta, kes ei ole ühistu liikmed. Ka hagist ei selgu, kuidas saab hoiu-laenuühistu anda laenu isikule, kes ei ole ühistu liige. Eriti arvestades, et tegemist on hageja juhatuse liikmega seotud äriühinguga, mille tegelik kasusaaja on D. D.-D.. HLÜS § 28 lõike 9 kohaselt ei tohi ühele hoiulaenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiulaenuühistu omakapitalist. Seega kui ERIAL Arendus OÜ ei ole hageja liige, siis rikub temale laenu andmine mitte ainult 20 % omakapitali suuruse mitteületamise nõuet, vaid ka HLÜ seadusest tulenevat nõuet, et laenu tohib hageja anda ainult oma liikmetele. Hageja omakapital oli 2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt 1 000 095 eurot (kd I, tl 97-118). Maksimaalselt lubab seaduses nimetatud „20 protsenti omakapitalist“ anda ühele hageja liikmele laenu 200 000 eurot. ERIAL Arendus OÜ-le on antud laenu 1,1 miljonit eurot. Ka Rahandusministeerium on seisukohal, et isegi juhul kui HLÜS § 6 lg 2 järgi oleks võimalik anda laenu ka mitteliikmele, tuleks ka sellisel juhul lähtuda 20 %-lise omakapitali piiri nõudest (kd I, tl 139-140). Seega võiks kostjatele ette heita üksnes seda, et artiklis võinuks eraldi välja tuua fakti, et ERIAL Arenduse OÜ-le ei oleks hageja üldse tohtinud laenu anda, kuna viimane ei ole hageja liige. Kohus on seisukohal, et mõistliku isiku hinnangul on artikkel keskendunud tütarettevõtte liikmelisusest tulenevale laenumahu teemale vt „Samamoodi võib tütarfirma astuda ühistu liikmeks ja saada sealt laenu. Nii on ka uljalt tehtud“ (kd I, tl 38). Selgusetuks jääb ja asjasse puutumatu on kostjate poolt vastuväites esile toodud ERIAL Kinnisvara OÜ (kd I, tl 94) ja ERIAL Automaailm OÜ (kd I, tl 95) hageja liikmelisus, samuti vastuväide, et HLÜS-i kohaselt ei oleks hageja tohtinud üldse mitteliikmele laenu anda. Kostjad on oma seisukoha kujundanud tuginedes HLÜS § 28 lg 9, HLÜS § 6 lg 1 ja Rahandusministeeriumi seisukohale (kd I, tl 139). HLÜS § 6 lg 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine. HLÜS § 28 lg 9 kohaselt ei tohi ühele hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist. Kohus on seisukohal, et õiguse tõlgendamise küsimuses seisukoha kujundamine ja esitamine tõsikindla faktina ilma, et artiklis oleks esile toodud asjaolu, et tegemist on artikli autorite subjektiivse hinnanguga, on lugejaid eksitav ja ebatäielik informatsioon VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Ajakirjanikel lasub kohustus anda informatsioon avalikkusele edasi moonutamata kujul, tuginedes tõestele faktidele. Hageja on hagis esile toonud asjaolu, et HLÜS § 28 lg 9 kohast piirangut ei ole rikutud, kuna ERIAL Arendus OÜ ei ole ühistu liige. Kohus nõustub hagejaga, et artiklis esitatud faktiväide „ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt“ on avaldatud eksitava ja ebatäieliku informatsioonina.
18.3.Hageja on seisukohal, et kostjad on avaldanud artiklis ebaõige faktiväite „ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga“. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et avaldatud kirjavahetuses informeerib hageja esindaja kostjaid, et juhul, kui kostjad avaldavad hageja tegevuse kohta valeinfot, jätab hageja endale õiguse esitada kohtule enda õiguste kaitseks hagiavalduse. Sõnumit kaitsevahendite kasutamise õiguse kohta ei saa pidada ähvarduseks. Vastasel juhul tuleks kostjate loogikast lähtudes alustada kriminaalasi iga isiku suhtes, kes avaldab valmisolekut kohtus oma õigusi ja mainet kaitsta.
Kostjad on oma vastuväites selgitanud, et 06.07.2020 saatis AS Õhtuleht Kirjastus hagejale e-kirja (kd I, tl 119), milles esitas küsimuse omakapitali 20 % piiri ületavate laenude andmise kohta. Hageja vastas 07.07.2020 e-kirjaga, milles muu hulgas kirjutas: „juhul, kui ilmub artikkel eelnimetatud paragrahvi rikkumise kohta, loeme seda kui vale info avaldamist ning levitamist, millega kaasneb õiguskaitsevahendite rakendamine ning kahjuhüvitise nõue (kirjaviis muutmata). Kohtuvaidlus toob tavaliselt kaasa kulutusi ning närvipinget ehk on üldiselt ebameeldiv. Ajakirjaniku küsimustele vastamise asemel hoiatas hageja AS-i Õhtuleht Kirjastus, et kui küsimuste objektiks olev artikkel ilmub, siis pöördutakse valeväite esitamisest tuleneva kahjunõudega kohtusse. Juriidilisel isikul ei saa ebaõige faktiväite avaldamisest tekkida mittevaralist kahju. Seega oli meediaväljaandele saadetud kiri suunatud meediaväljaande hirmutamiseks eesmärgiga, et artikkel jääks ilmumata. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ähvardama sõnadega, žestidega vms väljendama oma kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või ebameeldivusi vms. Kohus hindab kostjate poolt avaldatut öeldu kontekstis ja tuvastab, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Hageja on vaidlusaluses e-kirjas (kd I, tl 119) vastuseks ajakirjaniku küsimusele vastanud: „Kirjas viitate, et HLÜ ERIAL väidetavalt rikub hoiu-laenuühistu seaduse § 28 lg 9/..../Hoiu-Laenuühistu ERIAL juhtkond rõhutab, et HLÜ tegevuses puuduvad eelnimetatud sätte rikkumised ning väljastatud laenud vastavad hoiu-laenuühistu seaduse § 28 lg 9 nõuetele. Juhul, kui ilmub artikkel eelnimetatud paragrahvi rikkumise kohta, loeme seda kui vale info avaldamist ning levitamist, millega kaasneb õiguskaitsevahendite rakendamine ning kahjuhüvitise nõue“. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud viide õiguste rikkumise korral õiguskaitsevahendite rakendamisele on hageja õigus, mida ei saa käsitleda ähvardusena. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Seega on kohtu hinnangul väär väita, et õiguskaitsevahendite rakendamisest informeerimine on ähvardus. Kohus nõustub hagejaga, et artiklis esitatud faktiväide „ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga“ on avaldatud ebaõige informatsioonina.
19.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastuse võrguväljaande veebilehel ja paberväljaande artiklites „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“ avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Kohus on seisukohal, et kostjad on antud juhul avaldajad, kes on 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastuse võrguväljaande veebilehel ja paberväljaande artiklites teinud kolmandatele isikutele teatavaks hageja kohta sisult eksitavad ja ebaõiged andmed. Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda 15.07.2020 AS Õhtuleht Kirjastuse võrguväljaande veebilehel ja paberväljaande artiklites avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.
20.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.
Hageja on esitanud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude, mille hagihinnaks on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
24.26.01.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: konsultatsioon, dokumentide analüüs ja hagiavalduse koostamine 8 h, 600 eurot; kohtumääruse analüüs ja hagiavalduse täiendamine 1 h, 75 eurot; kohtunõude analüüs, suhtlemine kliendiga, positsiooni kooskõlastamine, vastuse kohtunõudele koostamine 3 h, 225 eurot; kohtumääruse analüüs, suhtlemine kliendiga, positsiooni kooskõlastamine vastuse kohtunõudele koostamine 2 h, 150 eurot. Kokku 14 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kandnud õigusabikulusid 14 h ulatuses so 1050 eurot + riigilõiv 350 eurot= 1400 eurot.
25.Kostjad esitasid hageja menetluskuludele vastuväited. Kostjad on seisukohal, et hageja lepinguline esindaja S. P.-B. on hageja töötaja ning seetõttu ei ole põhjendatud hageja esindaja menetluskulude kindlaksmääramine. Millised on S. P.-B. suhted SPB Estonia Õigusbüroo OÜ-ga ei ole käesolevas vaidluses tuvastamist leidnud. Volikiri hageja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas on HLÜ Erial poolt antud S. P.-B.ile ilma edasivolitamise õiguseta. Eelnevat arvesse võttes palub kostja jätta hageja taotluse lepingulise esindaja kulude osas rahuldamata.
26.Kohus on seisukohal, et hageja avaldus lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramiseks (õigusabikulud) tuleb jätta rahuldamata. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et hagejale osutas tsiviilasja menetluses õigusabi SPB Estonia Õigusbüroo. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejat esindanud 03.04.2020 volikirja alusel lepinguline esindaja S. P.-B., kelle e-posti aadressiks on märgitud [email protected]. Muid lepingulisi esindajaid (sh SPB Estonia Õigusbüroo) tsiviilasja toimikust kohtule ei nähtu. Kostjad on oma vastuväidetes hageja menetluskulude avaldusele esile toonud, et hageja esindaja eposti aadress on [email protected] ning prokuratuuri poolt erinevatele meediaväljaannetele antud kinnitusel peeti S. P.-B. kinni kui Hoiu-laenuühistu ERIAL töötaja. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et hageja lepinguline esindaja on käesoleval juhul hageja töötaja TsMS § 218 lg 2 tähenduses, kellele hüvitatakse TsMS § 175 lg 2 kohaselt üksnes sõidukulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on mh see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole SPB Estonia Õigusbüroo osalus hageja poolt menetluse kestel esile toodud. Seetõttu ei olnud kostjatele hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1050 euro (õigusabikulu) ulatuses rahuldamata. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud 07.08.2020 riigilõivu 450 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1 (hagilt hinnaga 3500 tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 300 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 4 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagejal 150 euro ulatuses enammakstud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 300 eurot, millest 80 % on 240 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1160 eurot (1400 – 240).
27.26.01.2021 esitasid kostjad kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: -
hagiavaldusega tutvumine 1 h 30 min; vastuse koostamine hagile 8 h 30 min; vastuse koostamine hagile 1 h 55 min; vastus kohtunõudele 4 h 20 min; vastus kohtunõudele 2 h 30 min; vastus hageja taotlusele menetluse peatamiseks 1 h 40 min; hageja seisukohtadega tutvumine ja vastuse koostamine 3 h 10 min; vastuse koostamine kohtunõudele 4 h 10 min; kohtumäärusega tutvumine 40 min; hageja taotlusega tutvumine 52 min; kohtumäärusega tutvumine 45 min.
Kokku on kostjate õigusabikulude maht 30 h 2 min so 3604 eurot (ilma käibemaksuta).
28.Hageja ei esitanud kostjate menetluskulude kohta vastuväiteid.
29.Kohus on seisukohal, et kostjate õigusabikulud perioodil 14.09.2020 kuni 28.09.2020 seoses hagiavaldusele (sisuliselt 11 lk + tõenditena väljavõtted erinevatelt veebilehtedelt, põhikiri) 29.09.2020 vastuse (sisuliselt 5,5 lk + tõenditena ärakirjad erinevatest dokumentidest, väljavõtted registritest, e-kiri jm) esitamisega on põhjendatud ja vajalikud arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu 8,5 h ulatuses. Kostjate vastus 16.10.2020 kohtunõudele on esitatud sisuliselt 2 lk, millele on lisatud kaks tõendit (e-kiri, HLÜS seletuskiri), kohus peab õigusabi põhjendatud ja vajalikuks mahuks 3 h, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 23.11.2020 õigusabi seondub hageja menetluse peatamise taotlusele vastuse esitamisega, mis on oma sisult lakooniline ja lihtne 0,5 lk esitatud menetlusdokument, peab kohus õigusabi nimetatu osas põhjendatuks ja vajalikuks 0,33 h ulatuses. 17.12.2020 õigusabi sisuks on kostjate poolt 21.12.2020 ca 3 lk pikkune vastus (lisadena ERIAL-i veebilehe väljavõte ja artikkel) hageja 23.10.2020 ja täpsustatud 04.12.2020 menetlusdokumendile (sisuliselt ca 8 lk + lisad), mida kohus peab tulenevalt korduvalt esitatud seisukohtadest põhjendatuks ja vajalikuks 3 h ulatuses. 27.12.2020 õigusabitoimingud jäävad kohtule tsiviilasja toimikust selgusetuks ning kohus jätab nimetatud osas kostjate avalduse rahuldamata. 11.01.2020 (lingvistilise ekspertiisi tegemise taotluse rahuldamata jätmine) ja 19.01.2020 (lõplikud tähtajad, kohtuotsuse aeg) määrustega ning 18.01.2021 vastusega kohtunõudele (hageja nõustus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses) tutvumist peab kohus põhjendatuks kokku 0,33 h ulatuses. Kokku peab kohus kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 15,16 tunni (8,5 + 3 + 0,33 + 3 + 0,33) ulatuses. Mis puudutab kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurust, märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Kohus peab kostjate vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga.
Kohus rahuldab kostjate õigusabikulude avalduse 1819,20 euro ulatuses (15,16 h x 120 eurot/h), millest 20 % on 363,84 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3240,16 eurot (3604 363,84).
30.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 123,84 eurot (363,84 – 240).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.