Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-20657
Palkon OÜ hagi OSAÜHING Bariot Group vastu töövõtulepingust tuleneva võla, viiviste ja sissenõudmiskulude saamiseks hagi hind: 98 832,57 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: Palkon OÜ (registrikood 12468955, Suur-Sõjamäe 46, 11415, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, Turu plats 5, 11611, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OSAÜHING Bariot Group (registrikood 10887040, Majaka 26, 11412, Tallinn); Tsiviilasi
Kostja lepinguline esindaja: Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, Narva mnt 13, Tallinn 10151, telefon 6272567, faks 6272569, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt OÜ-lt Bariot Group (registrikood 10887040) hageja Palkon OÜ (registrikood 12468955) kasuks välja 14 981,78 (neliteist tuhat üheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 78 senti), millest 6 322,36 eurot on põhinõue, 40 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 8619,42 eurot on viivisenõue. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Palkon OÜ-lt (registrikood 12468955) kostja OÜ Bariot Group (registrikood 10887040) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 3721,66 (kolm tuhat seitsesada kakskümmend üks eurot ja 66 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 62 724,61 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5071,49 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.04.2019 ehituse alltöövõtulepingu nr VES50/18, mille objektiks oli Xxx tn 50 elu- ja ärihoone rõdupiirete, trepipiirete ja teraskonstruktsiooni rajamine Xxx 50 kinnistul.
2.22.10.2019 sõlmisid pooled lepingu lisa, milles pikendati lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtaega kuni 02.11.2019. Tööde lõpptähtaja edasilükkumist ei tinginud hageja suutmatus kokkulepitud töid tähtaegselt teostada, vaid kostja suutmatus tagada hagejale õigeaegselt ettevalmistatud ja teistest töödest segavatest vaba tööfront ning vajalikud kooskõlastused.
3.Hageja esitas teostatud tööd üleandmise-vastuvõtmise kostjale 01.11.2019 aktiga, mille kostja juhatuse liige ja projektijuht allkirjastasid, tunnistades kokkulepitud tööd nõuetekohaselt tehtuks. Aktis kinnitas kostja esindaja oma allkirjaga, et tellib hagejalt lisatööna 5. korruse piirete kandurite lisahülsid, mis tuli hagejal paigaldada kahe nädala jooksul. Hageja teostas töö 11.11.2019 ja see anti üle ühisel ülevaatusel 15.11.2019. Lisaks tellis kostja trepipiirete TR-1, TR-2, TR-3, 9. korruse postide piirete ümbertegemise ja paigaldamise nädala jooksul ning taldmiku katted pärast tellimuse esitamist ja näidise paigaldust 2 nädala jooksul. Akti oli märgitud vaegtööd „välisperimeetri rõdupiirete tsingijäägid ja värviparandused“, tähtajaga 11.11.2019.
4.Hageja teostas vaegtöö „välisperimeetri rõdupiirete tsingijäägid ja värviparandused“ kokkulepitud tähtajaks 11.11.2019. Vaegtöö teostuse vaatas 15.11.2019 koos hageja esindajaga üle kostja projektijuht D P. Vaegtööna üleandmise akti märgitud „trepipiirete värviparandused“ hagejal teostada ei olnud võimalik, sest kostja ei andnud talle selleks luba ega teatanud, kas lõpppuhastus on teostatud. 15.11.2019 tehtud fotol on näha, et trepipiirded on puhastamata, mistõttu ei olnud seal värviparandusi võimalik kvaliteetselt teha. Kostja hageja e-kirjadele ei vastanud.
5.Vaegtöö nr 9: „korruse siseperimeetri rõdupiirete otsad“ jäi teostamata, sest kostja ei andnud selleks luba. Tööfront oli puudulik ning piirdeid ei olnud võimalik paigaldada, sest piirete aluspind ehk parapet oli välja ehitamata, mis ei olnud hageja ülesanne. Taldmiku katteid hageja ei valmistanud ega paigaldanud, sest kostja lubatud tellimust ei esitanudki.
6.Pärast tööde lõppaktiga üleandmist esitas hageja kostjale 01.11.2019 arve nr 19078 summas 40596,86 eurot (koos käibemaksuga). Kostja jättis arve tasumata. Lisatööna trepipiirete TR-1, TR-2, TR-3, 9. korruse postide piirete ümbertegemise ja paigaldamise kohta esitas hageja kostjale 11.11.2019 arve nr 19079 summas 1080 eurot, mille kostja jättis tasumata.
7.Lepingu p-s 6.2 leppisid pooled kokku, et tööde teostamise ajal on lepingu täitmise tagatiseks 10% hinnast, mis peetakse kinni igast hageja esitatud arvest. Täitmistagatise arvel oli kostjal muuhulgas õigus rahuldada oma nõudeid hageja vastu kahju hüvitamise, leppetrahvide, viiviste jms. osas. Hageja on täitmistagatise andmiseks vähendanud arveid 10% võrra, kokku summas 21 065,75 eurot. Hageja on kostjalt korduvalt esitanud meeldetuletusi arvete tasumiseks, kuid kostja ei ole arveid tasunud.
8.25.11.2019 esitas kostja hagejale pretensiooni ja nõude leppetrahvi ning kahjuhüvitise saamiseks, kokku summas 19 805 eurot. Hageja ei tunnista kostja nõuet, sest hageja on teinud kõik tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kuna kostja viivitas arve nr 19066 tasumisega 2 päeva ja arve nr 19072 tasumisega 7 päeva, esitas hageja 02.12.2019 kostjale vastavalt lepingu p-le 3.6 viivisearve nr 19089 summale 851,07 eurot. Lisaks võlgnevusele nõudis hageja kostjalt võla sissenõudmise kulu VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot.
9.Kostja on hageja tehtud tööd vastu võtnud, mida kinnitab 01.11.2019 akt. Kõik vaegtööd ja lisatööd, mille tegemist kostja tellis ja võimaldas, teostas hageja kokkulepitud ajaks ehk 11.11.2019. Vaeg- ja lisatööde teostust kontrolliti ühiselt objekti ülevaatamisel 15.11.2019. Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 3. Viivisenõude esitamisel tugines hageja lepingu punktile 3.6, mille kohaselt tuli kostjal tasuda viivist 0,2% päevas.
10.Hageja nõue koosneb tasust arve nr 19078 alusel summas 40 596,86 eurot ja arvetelt 10% ulatuses maha arvatud tagatisest summas 21 065,75 eurot. Kuigi lepingus ei reguleerita täitmistagatise tagastamist, tuleneb lepingu p-st 6.2, et pärast lepingu täitmist ei või kostja tagatisraha enam enda käes hoida ja peab selle hagejale tagastama. Hageja hinnangul tuli kostjal tagatisraha tagasi kanda koos lõpptööde kohta esitatud arvega 14 päeva jooksul, so hiljemalt 15.11.2019 kuupäevaks. Hageja nõue koosneb ka lisatööde arve nr 19079 alusel nõutud 1080 eurost ning arvete nr 19066 ja 19072 tasumisega viivitamisest tulenevast viivisest 851,07 eurot. Ühtlasi nõudis hageja kostjalt viivist arve nr 19078 alusel alates 16.11.2019- 20.12.2019 ehk 34 päeva eest lepingulise määra alusel summas 2788 eurot. Hageja nõudis ka viivist täitmistagatise tagastamata jätmise eest. Ajavahemikus 16.11.2019 – 20.12.2109 on kostja viivitanud 34 päeva. Viivise summa lepingulise määra alusel on seisuga 20.12.2019 1432,42 eurot. Hageja põhinõue on kokku 40596,86 eurot + 1080 eurot + 21065,75 eurot + 40 eurot = 62 764,61 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on kokku 851,07 eurot + 2788 eurot + 1432,42 eurot = 5071,49 eurot.
11.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja hagi hinda ja leidis, et see on 67 854,10 eurot. Hageja täpsustas nõude summa arvutusi. Põhinõudena palus hageja kostjalt arve nr 19078 alusel välja mõista 40 596,86 eurot, tagatisrahana 21 065,75 eurot, arve nr 19079 alusel 1080 eurot ja võla sissenõudmise kuluna 40 eurot. Arve nr 19066 tasumisega viivitamise eest palus hageja välja mõista viivise 851,07 eurot, arve nr 19078 tasumisega viivitamise eest 2788 eurot, tagatisraha tagastamisega viivitamise eest viivise 1432,42 eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 851,07 eurot + 2788 eurot + 1432,42 eurot = 5071,49 eurot. Hageja põhinõue kokku on 40596,86 eurot + 1080 eurot + 21065,75 eurot = 62 742,61 eurot, millele lisandub võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja esitatud ekspertarvamuses ei ole asjatundjale esitatud konkreetseid küsimusi, mida saaks siduda käesoleva vaidlusega. T Si ekspertarvamusega ei ole kostjal võimalik tõendada väiteid, et hageja ei pidanud kokkulepitud tähtaegadest kinni, ei andnud valmistöid üle ning hageja on vastutav puuduste eest. T S ei ole
klaaspiirete hindamisel hagejaga ühendust võtnud ega küsinud lisaandmeid. T Si tuvastatud puudused esinevad töödes, mida hageja ei teinud.
13.5. korruse parapeti ehitasid välja teised alltöövõtjad, kelle töö ei vastanud nõuetele (kalle oli vale), mistõttu hageja oli sunnitud sellele enda koostatud ehituspäevikus tähelepanu juhtima. Puudusi kostja otsusel ei kõrvaldatud ning hagejal anti korraldus ehitada piirded neile parapettidele, vaatamata avastatud puudustele. Ekspert on leidnud, et klaaspiirete osas puudusid detailsed projektlahendused ja kasutatud materjalide dokumendid, vaid on esitatud üks joonis, mille alusel piiret välja ei ehitatud. Hageja leidis, et kostja ei ole eksperdile esitanud asjakohast teavet. Piirete rajamine on kostjaga kooskõlastatud.
14.Kostja ise ei vaevunud tööde tegemist nõuetekohaselt dokumenteerima, hageja telefonikõnedele või meilidele üldiselt ei vastatud ning probleemidele lahendusi otsida ei aidatud. Tööde mittevastavused tulenesid kostja juhistest. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks kirjavahetuse kostjaga. Hageja on tööd teinud kostja juhiste ja kooskõlastuste järgi. Kostjal puudus hageja tööde jaoks konkreetne projekt või tööjoonis, mis takistas tööde tegemist. Kostja peatöövõtjana ei korraldanud ühtegi objektikoosolekut ega koostanud protokolle. Tööde halb organiseerimine ei sõltunud hagejast. Hageja ei ole töödega hilinenud, sest kokkuleppel pikendasid pooled tähtaega. Samuti tellis kostja lisatöid. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks täiendava tähtaja kokkulepet rikkunud.
15.29.04.2020 seisukohtades leidis hageja, et ta on 01.11.2019 aktis märgitud puudused tähtaegselt kõrvaldanud. Hageja viitas lepingu punktile 2.2. ja leidis, et kostja ei saa sellele punktile tuginedes väita, et hageja pidi omaalgatuslikult lisaks kokku lepitud töödele tegema muid töid. Ilma täiendava kokkuleppeta pidi hageja tegema väheolulisi töid, näiteks enda ehitusprahi koristamine. Ühtegi sellist tööd, mille tegemine eeldab ehitise projekteerimisdokumentide head tundmist ja märkimisväärsete materiaalsete kulutuste tegemist ei võimalda nimetatud lepingupunkt töövõtjalt nõuda, sest sellisel juhul ei olnud hagejale tagatud tasu saamine. Lepingus on tööde maht ja maksumus kokku lepitud ning selle muutmine sai toimuda vaid kahepoolse kokkuleppe alusel. Hageja viitas VÕS § 639 lõikele 1 ja leidis, et kokku lepitud eelarve oli siduv.
16.Alusetu on kostja viide lepingu punktile 2.4, milles hageja kinnitas, et on vajaliku professionaalsusega tutvunud projektdokumentatsiooniga. Hagejal puudub arhitekti pädevus ja hageja ei pidanud olema suuteline avastama mistahes projekteerimisvigu. Lepingueseme juurde kuuluva projektdokumentatsiooniga tutvumise tingimus oli üldine ega anna alust eeldada, et igale alltöövõtjale näidatakse geodeetilisi, geoloogiline jpms uuringuid ja ehitusalaseid dokumente, mille teadmine või tutvumine ei ole konkreetse töövõtu raames oluline. Hageja tegi töid vastavalt kostja juhistele ja eelprojektile. Kompromissina pakkus hageja, et kui kostja tasub põhitööde ja lisatööde eest ning tagastab tagatise, loobub hageja viivise nõudest.
17.Kostja tasaarvestuse avaldusele vaidles hageja vastu ja leidis, et see ei ole kehtiv. Kostja on ise kinnitanud, et parapeti piirded vajasid uut projekti ja seega tegi kostja projekteerimisvea. Kostja võib lasta töö uuesti teha, kuid see ei puutu hagejasse. Hageja viitas VÕS § 641 lõikele 3. Hageja on piirded paigaldatud nõuetekohaselt ning vastavalt kostja 05.10.2019 kirjalikule kooskõlastusele. Kostja nõudel tegi hageja enne piirete põhipaigaldust proovipaigalduse, mille kostja kiitis heaks. Ilma kostja kooskõlastuseta ei oleks hageja saanud piirdeid paigaldama asuda.
18.Kostja väidetud parandustööd on tema enda põhjustatud ning neid töid ei pea hageja tegema. Kostja etteantud tööfront ehk üheksanda korruse parapet ei vastanud ehitisele esitatavatele
nõuetele. Seega vajab parandust parapet, mitte piirded. Piirdeid polnud võimalik hagejale etteantud parapetile nõuetekohaselt kinnitada. Parapeti tegemises hageja ja kostja kokku ei leppinud. Hageja on tarninud ehitusobjektile kõik kvaliteetsed tooted ja paigaldanud need nõuetekohaselt ning kostja juhiste järgi. Kostja soovitud parandustöid ei olnud võimalik teostada, sest parapet seda ei võimaldanud. Hageja esitas fotod ette antud konstruktsioonidest. Ühekordne vineer kahel liistul ei ole piisav ega nõuetele vastav konstruktsioon.
19.16.11.2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja suurendas nõuet. Hagi hinnana teatas hageja 98 832,57 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 62 764,61 eurot ja seisuga 16.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 30 990,96 eurot lepingulise viivisemäära 0,2% päevas alusel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel põhinõude summalt 62 724,61 eurolt alates 17.11.202020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi seadusjärgse määra alusel kuni põhinõude tasumiseni.
20.Hageja täis välja, et lisaks lepingule allkirjastasid pooled tööde käigus uue graafiku, kus lepiti kokku uus leppetrahvi tasumise kord. Töödega hilinemise korral pidi hageja tasuma leppetrahvi 300 eurot päevas. Hageja pidas vahetähtagadest kinni. 21.08.2019 teavitas hageja kostjat, et seoses tööfrontide üleandmise ulatusliku hilinemisega tuleb kokku leppida uus lõpptähtaeg. Kostja esindaja projektijuht D P teatas, et soovib teostada 9.-nda korruse piirete proovipaigalduse. Kostja oli eelnevalt ignoreerinud hageja soovitusi piirete lahenduse kohta, pidades seda liialt kulukaks. Kostja venitas tööfrondi üleandmisega ja proovipaigaldusega. Proovipaigaldus teostati 10.09.2019 vastavalt kostja juhistele. Kostja teadis, et vähem kui kahe nädalaga pole võimalik mõõdistada, toota ja paigaldada eritellitavaid tooteid, mistõttu oli kostja teadlik lõpptähtaja edasilükkumisest. Seda kinnitab kirjavahetus, kus on mainitud, et tööfront peaks valmima alles 12.09.2019.
21.Kõikide hagejale üle antud tööfrontide ajastuse ja kvaliteedi eest vastutab kostja. Hageja ei oma projekteerimiseks pädevust ja kohustust ega saanud vastutada puuduliku projekti või teiste alltöövõtjate ja peatöövõtja ebapädevuse eest. 22.10.2019 sõlmisid pooled lepingu lisa, milles pikendati tööde teostamise tähtaega hiljemalt 02.11.2019. Tööde lõpptähtaja edasilükkumine tulenes kostjast.
22.Hageja esitas teostatud tööd üleandmise-vastuvõtmise aktiga kostjale 01.11.2019, mille kostja juhatuse liige ja kostja esindaja projektijuht D P allkirjastasid. Töö üleandmise-vastuvõtu aktiga koos anti üle teostusdokumentatsioon, toimivusdeklaratsioonid, materjalide sertifikaadid ja hooldusjuhend, mille kostja juhatuse liige ja kostja esindaja projektijuht D P oma allkirjadega kinnitasid. Lisaks tellis kostja trepipiirete TR-1, TR-2, TR-3, 9. korruse piirete ümbertegemise ja paigaldamise nädala jooksul ning taldmiku katted pärast tellimuse esitamist ja näidise paigaldust 2 nädala jooksul. Akti olid märgitud vaegtööd „välisperimeetri rõdupiirete tsingijäägid ja värviparandused“ tähtajaga 11.11.2019. Samas aktis kinnitas kostja esindaja allkirjaga, et tellib hagejalt lisatööna 5. korruse piirete kandurite lisahülsid, mis tuli hagejal paigaldada kahe nädala jooksul. Kostja soovis vaegtööde kinnituseks fotosid, need edastati 15.11.2019.
23.Hageja teostas vaeg- ja lisatööd kokkulepitud tähtajaks 11.11.2019. Vaegtöö teostuse vaatas 15.11.2019 koos hageja esindajaga üle kostja esindaja projektijuht D P. 5. korruse piirete kandurite lisahülside töö tegi hageja 11.11.2019, sellest teavitati 14.11.2019 kostjat, töö anti kostjale üle ühisel ülevaatusel 15.11.2019. Põhitööde ja lisatööde arved jättis kostja tasumata. Lisatööde arvel märgitud tööde maksumuse on kostja aktsepteerinud saldokinnitusega, mida loetakse võlatunnistuseks VÕS § 204 lg 2 tähenduses. Lisaks vähendas hageja arveid tagatise
võrra, mille summa oli 21 056,75 eurot.
24.Kostja 25.11.2019 pretensiooni hageja ei tunnistanud. Kostja on ebaõigesti nõude esitanud, sest graafikus lepiti kokku uus leppetrahvi määramise kord. Vaeg- ja lisatööde maksumus ei ole proportsionaalne nõutud leppetrahviga. Hageja viitas viivise esitamisel lepingu punktile 3.6, mis piiras lepingulist viivisenõuet 10%-ga lepingu hinnast. Lepingu hind oli märgitud lepingu punktis 3.1 ja seda muudeti tööde üleandmise aktis. Lõplikuks lepingu hinnaks jäi 309 909, 60 eurot koos käibemaksuga. Seega 10% hinnast on 30 990,96 eurot, mis saab olla maksimaalseks nõutavaks viiviseks viivisemääraga 0,2%. Ülejäänud viivist saab hageja nõuda VÕS § 113 sätestatud määra alusel.
25.Hageja esitas uue viivise arvestuse. Arve nr 19066 tasumisega viivitas kostja 2 päeva ja arve nr 19072 tasumisega 7 päeva. Nende arvete tasumisega viivitamise eest esitas hageja viivisearve nr 19089 summale 851,07 eurot. Viivis arve nr 19078 tasumisega viivitamise eest 34 päeva eest on 2788 eurot ja see oli sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.12.2019. Alates 21.12.2019 kuni hagi täpsustamiseni viivitas kostja 331 eurot. Põhinõude summalt 40 596,86 eurolt oli sissenõutavaks muutunud viivis 26 874,55 eurot.
26.Täitmistagatise pidi kostja tagastama koos lõpuarve tagastamisega summas 21 056,75 eurot. Ajavahemikus 16.11.2019 – 16.11.2020 on kostja viivitanud 366 päeva. Kuivõrd lepingu p 6.2 tulenevalt on tagatisraha näol tegemist hageja poolt esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate summade kogumiga, laieneb tagatisraha tagastamise kohustuse täitmisele lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 16.11.2020 on 15 419,58 eurot. Kuna pooled piirasid lepingu punktis 3.6. viivise nõuet 10%-ga lepingu hinnast, piirdus hageja lepingulise viivise nõude puhul summaga 30 990,96 eurot. Ühtlasi nõudis hageja kostjalt võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
27.04.01.2021 seisukohtades kordas hageja, et kostja tööfront ei vastanud ehitusseadusele. Hageja viitas EhS § 3 lõikele 1. Kostja antud 9.-nda korruse parapet ei vastanud nõuetele piirete paigaldamiseks. Hageja paigaldas piirded pärast kostja heakskiitu ning pärast proovipaigaldust, tal ei jäänud muud üle. Piirete aluspinnna väljaehitamine ja projekteerimine ei kuulunud hageja kohustuste hulka. Hageja edastas kostjale eskiisi ainult piirde asukoha määramiseks teljel, kuna painutatud klaaside raadius muutub telje asukoha muutudes. See eskiis ei ole käsitletav projektina ega ole ehitamise aluseks. Kostja ei järginud parapeti väljaehitamisel hageja soovitusi vastavalt eskiisile, seega kostja eksitab kohut. Kõik hageja esitatud eskiisid olid soovitusliku iseloomuga. Kui kostja oleks hageja praktilistel kogemustel põhinevaid soovitusi järginud, ei oleks tekkinud piiretega probleeme.
28.Kostja ehitatud aluspind oli pehme ega võimaldanud nõuetekohaselt piirdeid kinnitada, mida kinnitavad kostja enda fotod. Kostja kokkuhoiu tõttu puudub isegi parapeti katteplekk. Hageja ei ole projekteerimisettevõte, vaid piirete tootmise ja paigaldamisega tegelev ettevõte. Ebaõige on kostja ja eksperdi väide, et piirete all oli betoon, sest nende all oli SBS kate. Kostja on ise ehitanud pehmed pinnad piirete alla, kostja ise kinnitab seda oma fotodega. Kostja ignoreeris hageja soovitusi ja jättis parapeti nõuetekohaselt projekteerimata ning välja ehitamata.
29.5. korruse piirde klaasid on dimensioneeritud eskiisprojektis. Hageja on tarninud 50% paksemad klaasid. Kostja eksitab kohut. Parapeti katte on valinud kostja ise, hageja ei ole osalenud hoone ehituseks vajalike kattematerjalide valikul. Tõendina esitatud akt on koostatud
10.detsembril 2020 ja allkirjastatud 4. detsembril 2020. Tegu ei saa olla asjakohase tõendiga, sest garantiikohustusest saab rääkida alles pärast arvete tasumist. Hageja palus kostjale tõend
tagastada. Kostja on asunud ise piirdeid lihvima ja saboteerima, sest vastasel korral oleksid puudused ilmnenud ülevaatusel või korterite üleandmisel tellijale.
30.Hagejal on õigus vastastikuse lepingu puhul keelduda garantiitööde teostamisest seni, kuni kostja pole täitnud enda kohustust ehk tasunud arved ja tagastanud täitmisgarantii. Hageja ei olnud kohustatud kostjale midagi projekteerima. Hageja kohustuseks oli ainult piirete tootmine ja paigaldus. Kostja esindaja ja tema teised alltöövõtjad on parapeti lahenduse autorid. Hageja on teostanud kõik vajalikud tööd, mis on tõendatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga. Kõik dokumendid on esitatud paberkandjal ja mälupulgal D Ple, Bariot Grupp töötaja projektijuhile. Tõendiks on tööde vastuvõtu akt.
31.Kostja esitatud hinnapakkumised on ülepaisutatud ja võetud kostjaga seotud isikutelt. OÜ F pakkumises on 186 meetrit värviparandusi ülepaisutatud. Kahe foto põhjal võiks vaja minna vaid 3 meetrit. Ühikuhind 40 eurot meetri kohta on umbes 10-korda suurem keskmisest turuhinnast. Hinnapakkumise esitanud ettevõtte juhataja on P K, kes oli ja on kostja ehitusobjektil objektijuht. OÜ-l F puudub ettevõtja registreering ehitusalal, ettevõttel puudub käive ning ettevõte ei tegele värvimisega ja klaasimisega.
32.K OÜ hinnapakkumises 2026 toodud toode ei asenda mittevastavat parapeti. K OÜ hinnapakkumises 2025 on toodete ühik 250 jooksvat meetrit ülepaisutatud, samuti on kordades ülepaisutatud ühikuhind
eurot meetri kohta. K OÜ ei oma vastavat pädevust, puudub registreering ehitusalal. Hinnapakkumine ei ole koostatud pädeva ettevõtte poolt.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 80 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Alates 16.05.2020 osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis ja sellele käibemaksu ei lisandu. Hageja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja tasus riigilõivu 1100 eurot. Nõude analüüsiks ja hagi koostamiseks kulus 9,5 tundi hinnaga 80 eurot tunnis, kokku 768 eurot. Kostja vastuse analüüsiks ja hageja seisukohtade koostamiseks kulus 5,5 tundi ja 440 eur0t. 29.04.2020 kulus kostja vastuse analüüsiks ja seisukoha koostamiseks 2,2 tundi hinnaga 80 eurot ja kokku 176 eurot. Kostjaga kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kliendiga suhtlemiseks, samuti menetluskulude tagatise taotlusele vastamiseks kulus 1,5 tundi hinnaga 90 eurot ja kokku 135 eurot. 04.01.2021 kulus kostja seisukohtade analüüsiks ja vastuse koostamiseks 2 tundi hinnaga 90 eurot ja kokku 180 eurot. Kogumis on hageja menetluskulud 2799 eurot.
34.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. 18.12.2020 ja 29.01.2021 seisukohtades on kostja korranud varasemaid seisukohti, kuid ometi on kulunud nende dokumentide koostamiseks enam kui 5 tundi. Hageja pidas seda aega ülepaisutatuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
35.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud 15.04.2019 ehituse alltöövõtulepingu nr VES50/18 kohast ja tähtaegset täitmist. Hageja ei ole tõendanud, et ehitustööde teostamine viibis kostja tõttu. Hageja ei teostanud töid kohaselt ja vajas täiendavat aega. Kostja esitas vastuväidete tõendamiseks 29.12.2019 ekspertarvamuse nr EK19139. 25.11.2019 esitas kostja hagejale pretensiooni ja avalduse leppetrahvi ning kahjuhüvitise saamiseks.
36.Kostja sõlmis lepingu hagejaga peatöövõtjana. Lepingu punkti 2.6. järgi kohustus hageja alustama töödega 06.05.2019, kinni pidama ajagraafikus toodud lõpptähtaegadest ja lõpetama tööd 26.09.2019. Lepingu punkti 5.1.20 järgi oli hageja kohustuseks tehnilise dokumentatsiooni ja ehitise ekspluateerimiseks vajalike dokumentide kostjale üleandmine. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ega lõpetanud töid tähtajaks. Tööde lõpetamisega viivitas hageja 35 päeva.
37.Kostja 25.11.2019 nõudeavalduse esitamise päevaks oli hageja jätnud täitmata dokumentatsiooni üleandmise kohustuse. Hageja viivitas dokumentatsiooni üleandmisega 35 päeva. Lepingu punkt 6.6. nägi ette, et kui hageja ei tee töid tähtaegselt, tuleb tal tasuda kostjale iga hilinetud päeva eest leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast ja hüvitama tööde hilinemisega tekitatud kahju. Leping nägi ette, et kui hageja viivitus seab ohtu ehitusobjekti tellijale tähtaegse üleandmise või kui hageja rikub oluliselt lepingulisi kohustusi, on kostjal õigus nõuda viivitusega kaasnevate kulude hüvitamist ning leppetrahvi kuni 10% ulatuses lepingu hinnast.
38.Kuna hageja viivitas lepinguliste kohustuste täitmisega, ei saanud kostja täita ehitusobjekti suhtes sõlmitud müügilepingutes võetud kohustusi klientide ees. Lepingu punkti 6.6. alusel on kostja leppetrahvinõue hageja vastu 18 410 eurot. Kompromissina oli kostja nõus tasuma hagejale kolme kuu jooksul 40 596 eurot, kui hageja kõrvaldab kõik vaegtööd.
39.03.04.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja kohustuseks on ekspertiisiaktis märgitud puuduste kõrvaldamine. Hageja ei ole 15.04.2019 töövõtulepingut ega 22.10.2019 kokkulepet tähtaja pikendamise kohta nõuetekohaselt täitnud. Ekspertarvamuses toodud puudused kuulusid hageja tööde hulka lepingu punkti 2.2. alusel. Lepingu punkti 2.2. alusel kuulusid hageja tööde hulka ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otseselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu täitmiseks.
40.Hageja etteheited kostjale seoses dokumentatsiooni puudulikkusega ei ole kohased. Hageja on töövõtulepingu sõlmimisel kinnitanud, et kõik eeldused on täidetud ja vajalik dokumentatsioon lepingujärgsete tööde teostamiseks korras. Kinnituse andis hageja lepingu punktis 2.4. Kostja avaldas uuesti, et kompromissina on ta valmis tasuma hagejale kolme kuu jooksul 40 596 eurot, kui hageja kõrvaldab vaegtööd.
41.08.09.2020 esitas kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja loetles üles tööd, milliseid hageja pidi lepingu alusel tegema. Lepingu kohaselt oli tööde tähtajaks 26.09.2019 ning eraldi lisana tööde teostamise ajagraafikut pooled ei sõlminud. Pooled allkirjastasid 23.07.2019 kokkuleppe, kus täpsustati osade tööde valmimise tähtaegu. Hageja pidi paigaldama 6., 7. ja 8. korruse profiilid 07.08.2019. 9. korruse töid tuli alustada 09.08.2019 ja profiilid tuli paigaldada 16.08.2019. Aatriumi postid tuli teha 16.08.2019. Klaaside paigaldus tuli 6., 7. ja 8. korrusel teha 31.08.2019.
9.korrusel pidi hageja tegema klaaside kumera osa paigalduse 31.08.2019 ja sirge osa paigalduse 11.09.2019. Aatriumi postide paigaldus tuli teha 21.08.2019 ja aatriumi klaaside paigaldus 06.09.2019. Välisrõdude tööd tuli teha 26.09.2019.
42.Lisaks leppisid pooled kokku, et hageja tasub töödega hilinemise korral leppetrahvi 300 eurot päevas iga tööga viivitamise korral. Hageja ei alustanud tööde teostamist kokkulepitud tähtajal 06.05.2019. Hageja ei ole tõendanud, et ei saanud töid alustada kokkulepitud tähtajal kostjast tulenevalt. Hageja ei pidanud kinni 23.07.2019 kokkuleppes toodud vahetähtaegadest ega lõpptähtajast 26.09.2019. Seega tekkis kostjal õigus nõuda leppetrahvi kokkulepitud määras.
43.Pärast tööde teostamise tähtaegade ületamist võttis hageja 22.10.2019 endale kohustuse lõpetada tööd hiljemalt 02.11.2019. Lisaks leppisid pooled kokku täiendava hüvitise tasumises, kui hageja ei teosta töid nimetatud tähtaja jooksul. Kostja leidis, et tegu ei olnud eelnevalt poolte vahel kokku lepitud tähtaegade pikendamisega, vaid hageja võttis endale kohustuse lõpetada tööd selles toodud tähtaja jooksul ning kohustus tähtaja rikkumisel maksma täiendavat hüvitist.
44.Kostja võttis hagejalt tööd vastu 01.11.2019. 25.11.2019 esitas kostja hagejale pretensiooni ja avalduse leppetrahvi ning kahjuhüvitise saamiseks, kokku summas 19805 eurot. Kostja tugines lepingu punktidele 2.6 ja 6.6. Hageja viivitas tööde lõpetamisega 35 päeva. Leppetrahvi määraks oli kuni 10% lepingu hinnast ehk kokku 18 410 eurot. Samuti nägi punkt 6.6 ette, et lisaks leppetrahvile oli kostjal õigus nõuda viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Viivituse tulemusena tekkis kostjal kahju.
45.Laenuandja nõue kostja vastu oli 30 eurot päevas alates 01.10.2019 ja 1350 eurot seisuga 01.11.2019. Samuti oli kahjuks müügilepingust tulenev kliendi leppetrahvinõue lepingust taganemise tõttu. Kostja soovis tasaarveldada hageja nõude enda nõudega summas 19 805 eurot.
46.18.12.2020 seisukohtades vaidles kostja vastu hageja viivisenõude täiendusele, sest kostjal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostja teavitas hagejat rõdupiirde puudustest 02.01.2020 e-kirjaga. Kostja edastas hagejale ka 29.12.2019 ekspertarvamuse klaaspiirete kohta ning nõudis puuduste kõrvaldamist hiljemalt 17.01.2020. Kuivõrd hageja ei andnud puuduste kõrvaldamise osas tagasisidet, saatis kostja meeldetuletuse14.01.2020.
47.Täiendavalt on pooled välisrõdude piirde parapetile paigaldamise puudusi arutanud 07.08.2020 kuni 17.08.2020 toimunud kirjavahetuses. Kirjavahetusest nähtub, et hageja eitas vastutust ja leidis, et rõdupiirete kinnitamine, nende kinnitamise viis ja parapeti ehk aluspinna väljatöötamine ning ehitamine ei kuulunud tema kohustuste hulka. Samas on hageja saatnud 22.07.2019 kostjale e-kirjaga eskiisprojekti parapeti kinnitamise lahenduse kohta.
48.Ekspertarvamusest nähtub, et hageja eskiisis esitas XXX kinnitused XXX, kellel puudub erialane kutsetunnistus, mistõttu hageja projekteeritud lahendus küsitav. Samuti on ekspert välja toonud, et piirded olid kinnitatud klotsidele või tundmatule tahkele massile, kuigi pidid olema paigaldatud betoonile või muule tugevale siledale pinnale. Ühtlasi on ekspert esile toonud, et kinnitused ei ole stabiilsed, klotsid on liikuvad ja nende kandevõime jääb ebaselgeks.
49.Ekspertiisis on välja toodud, et hageja projekti kohaselt peaks olema iga kinniti kohas kuumtsingitud kaldseib 62 x 62 mm. Terasest seibe on aga paigaldatud väga vähe. Enamuses on kinnitite kohas kivistunud mass. Puudusena on viidatud ka sellele, et piirde kinniti plaat peaks olema võimalikult betooni lähedal ja plaadi ning betooni vahe kinni joodetud, mida ekspert tuvastanud ei ole. Kostja kordas ekspertarvamuses eksperdi loetletud puudusi.
50.Kostja leidis, et hageja lepinguliste kohustuste ja tööde mahu määrmaisel tuleb lähtuda töövõtulepingu punktidest 2.2-2.5. Kostjale kuuluva ehitusobjekti rõdu ja terrassipiirete puudused on fikseerinud ka ehitusjärelevalve XXX-st. Kostja loetles aktis toodud puudused. Kostja viitas uuesti lepingu punktile 2.2. ja leidis, et hageja kohustuseks oli teha kõik vajalikud tööd, mis olid seotud rõdu 6.-8. korruse rõdude piirete ja 9. korruse terrassipiirete nõuetekohase paigaldusega. Sealhulgas pidi hageja tegema parapeti ja kinnitustööd ning nende kohase projekteerimise. Kostja viitas samuti lepingu punktile 2.5., mille kohaselt pidi hageja tegema kõik vajalikud tööd lepingu eesmärgi saavutamiseks.
51.Lepingu punkti 2.4. järgi kandis hageja vahe- ja lõpptähtaegadest kinnipidamise riski. Lepingu punkti 4.2.6 järgi oli kostjal õigus nõuda hagejalt kasutatud seadmete vastavusdeklaratsioone, sertifikaate ja muid vajalikke dokumente. Hageja ei ole täitnud dokumentatsiooni esitamise nõuet. Lepingu punkti 5.1.18 kohaselt pidi hageja kontrollima ja viima vastavusse kõik enda koostaud dokumendid ja ta vastutas puuduste eest dokumentatsioonis isegi juhul, kui kostja oli dokumendid kooskõlastanud.
52.Hageja etteheited seoses tööfrontide vastuvõtmisega ei ole kohased. Töövõtulepingu lisa 1 punktis 2 on hageja kinnitanud, et on tööfrondid kätte saanud ning tal puuduvad pretensioonid selle suhtes. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist lepingu punkti 3.3. alusel. Kui hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud, tuleb sellest maha arvestada kostja vastunõue 19805, mis on seotud tööde viibimisega. Pärast 17.01.2020 tekkis kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 105 ja § 110 lg 1 alusel. Lepingu punkti 4.2. alusel oli kostjal õigus tasumise kohustusest keelduda seni, kuni hageja kõrvaldab puudused. Kostjal oli õigus hageja tasu tasaarvestada lepingu punkti 3.5. alusel. Lepingu punkti 4.2.7 alusel oli kostjal õigus kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid.
53.Lepingu punkti 9.3. järgi pidi hageja kõrvaldama võimalikult kiiresti vastuvõtmiseks esitatud töödes avastatud puudused. Seega lasus hagejal kohustus kostja poolt viidatud ekspertarvamuses toodud puudused kõrvalda. Lepingu punkti 9.4. järgi oli kostjal õigus juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet puuduste kõrvaldamise aja suhtes, määrata ühepoolselt puuduste kõrvaldamiseks mõistlik aeg. Tähtaja järgimata jätmise korral oli kostjal õigus kõrvaldada puudused ise või teha nende kõrvaldamine ülesandeks kolmandale isikule hageja kulul.
54.Kostja on võtnud hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks OÜ-lt K (xxx). Esitatud on kolm hinnapakkumist. 08.12.2020 esitati hinnapakkumine nr 143 välisperimeetri rõdupiirete värviparanduseks summas 7360 eurot. Selle alusel pidi toimuma rõdude piirdeklaaside katmine metallpindade töötlemise ajaks, vana värvi eemaldamine roostes pindadelt, rooste eemaldamine ja puhastatud pindade kruntimine roostemuunduriga ning pindade värvimine kahekomponentse värviga.
55.10.12.2020 esitati hinnapakkumine nr 2025 9. korruse terrassipiirete remontimiseks summas 27 500 eurot. Selle alusel pidi teostatama klaaside ja piirdeprofiili demontaaž, piirdeprofiili montaaž ja kiilutamine, profiil loodi viimine ning klaaside montaaž. 10.12.2020 esitati hinnapakkumine nr 2026 6. ja 9. korruse piirdeklaaside kinnistusliistude asendamiseks summas 3150 eurot. See oli esitatud anodeeritud alumiiniumist U-liistu eest suurusega 25 x 15 x 2 mm, selle liistu painutamise ja paigaldamise eest. Kokku moodustab puuduste kõrvaldamisega seotud kahju 38 010 eurot. Kostja leidis, et tegemist on keskmise turuhinnaga, sest kostjale ei ole teised ettevõtted pakkumisi teinud ning pakkuja on sisuliselt ainus pädev ettevõtja, kes suudab puudused kõrvaldada. Kokku on kostja viivise ja kahjunõue 57 815 eurot, mille ulatuses palus kostja hageja tasunõude tasaarveldada.
56.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde ja vaidles hagejale vastu. Hageja väidab alusetult, et ta ei vastuta puuduste eest. Kostja ei ole möönnud, et rõdupiirete paigalduse eest hageja ei vastuta. Kostja teavitas puudustest 02.01.2020 e-kirjas ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Hageja ei ole tõendanud, et puudused ei ole vaegtööd.
57.Hageja pädevusse ja vastutusalasse kuulus kostja tellitud rõdu ja terrassipiirete tootmine (ise valmistamine või kolmandatelt isikutele tarnimine) ja nende paigaldamine viisil, mis vastaks ehitisele esitatavatele nõuetele EhS § 3 mõistes. Vastasel juhul ei oleks see olnud kooskõlas
töövõtulepingu eesmärgi ja olemusega. Töövõtulepingu punkti 5.1.6 kohaselt kohustus hageja tööde teostamisel pidama kinni kehtivatest seadustest, ehitusnormidest ja eeskirjadest, lepingu dokumentidega kehtestatud nõuetest ja heast ehitustavast. Alusetu on hageja etteheide, et kostja ei ole täitnud ehitusseadusest tulenevaid nõudeid.
58.Hageja pidi tegema endale võetud tööde tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. 22.07.2019 e-kirjaga edastas hageja parapeti piirde kinnitamise projekti ning andis juhistena soovituse kasutada parapeti väljaehitamisel kahekordset vineeri 22+22. Neid juhiseid kostja arvestaski ning lasi seejärel parapeti kolmandal isikul välja ehitada hageja juhiste järgi. Seejärel paigaldas hageja piirded parapetile enda koostatud projekti ja teadmiste alusel. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et piirete aluspinna ehk parapeti väljaehitamine ja projekteerimine ei kuulunud tema kohustuste hulka. Kostja sellega ei nõustud, kuna parapeti väljaehitamine ja vastavus on otseselt seotud hageja lepingulise kohustusega toota, tarnida ja paigaldada piirded.
59.Hageja väited, et ta tegutses ehitusprojekti järgi ning eskiis ei ole käsitav projektina, on vastuolulised, sest samal ajal heidab hageja kostjale ette eskiisi ja hageja juhiste eiramist parapeti osas. Samas oli see hageja, kes instrueeris kostjat paigaldama kaks kihti vineeri. Kahe vineerikihi paigaldamise üle poolte vahel vaidlust ei ole. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kostja ei ole parapeti väljaehitamisel järginud hageja soovitusi ega edastatud eskiisi.
60.Hageja on tunnistanud, et ta mõistis oma lepingulisi kohustusi laiemalt, kui lihtsalt piirete tootmine, kohale tarnimine ja paigaldamine. Hageja on nõustunud, et ta paigaldas piirded pärast kostja heakskiitu ning pärast proovipaigaldust. Hageja otsustas teadlikult kõigele vaatamata piirete monteerimise teostada viisil, mis ei olnud kõige õigem. Hageja on õigustanud sellisel moel piirete paigaldamist kulude kokkuhoiuga ja väitega, et seda soovis kostja, kuid viimane väide on tõendamata.
61.Kohatu on hageja väide, et kui kostja oleks hageja praktilistel kogemustel põhinevaid soovitusi järginud, ei oleks piiretega seoses tekkinud probleeme. Probleemid tekkisid just hageja soovituste järgimisest. Rõdude ja terrassi piirete kinnitamisega seotud vaegtööd on tingitud puudulikust paigalduses ja puudulikest ettevalmistusjuhistest ja -töödest. Hageja on väitnud, et parapeti aluspind oli pehme ega võimaldanud piirdeid nõuetekohaselt kinnitada. Kostja pidas arusaamatuks, mis pädeva ettevõttena hageja seda siiski tegi. Hageja on tunnistanud, et ta ei täitnud lepingulisi kohustusi kohaselt. Kui ettevalmistustööd olid silmnähtavalt puudulikud, ei oleks hageja tohtinud piirete paigaldamist alustada.
62.Alusetu on hageja väide, et tal puudus projekteerimiskohustus ja tegu pole projekteerimisettevõttega. Hageja kui rõdu ja terrassipiirete tootja ning paigaldaja lepinguliste kohustuste hulka kuulus rõdude projekti vastavuse kontroll ning kostjale õige teabe või arvamuse avaldamine. Antud juhul oli tegu asjatundja kutsealase tegevuse usaldusseisundi kuritarvitamisega, sest kosja eeldas, et võib hageja usaldusele tugineda. Kostja hinnangul ei ole hageja kui asjatundja ja töövõtja tegutsenud oma kutsealasest tegevusest ja lepingust oodatava hoolsusega.
63.Hageja on möönnud rõdu ja terrassi tööde puuduste olemasolu, kuid on keeldunud nende kõrvaldamisest, viidates garantiist tulenevale kohustusele. Kostja leidis, et ta on nõudnud vaegtöö kõrvaldamist lepingu punkti 4.2.1. alusel. Ekslik on hageja väide, et kuna hageja on tööd üleandnud ja kostja on need vastuvõtnud, on nõuetekohane täitmine tõendatud. Lepingu punkt
9.3.nägi ette, et vastuvõtmiseks esitatud töödes avastatud puudused kõrvaldab alltöövõtja omal kulul võimalikult kiiresti pärast nende avastamist. Hageja ei ole kohustust täitnud.
64.Hageja viivitas tööde üleandmisega. Hageja ja kostja ei leppinud kokku töövõtulepingus toodud tähtaegagade muutmises. Vastasel juhul oleksid pooled selgesõnaliselt kokku leppinud, et lükkavad edasi lepingujärgsed tähtajad ning välistanud kostja kui peatöövõtja õiguse nõuda viivist või leppetrahvi viivitamise eest. Lepingu punktis 2.4. on hageja kinnitanud, et tal puuduvad tööde kohast alustamist, teostamist või lõpetamist, lõpp- või vahetähtaegadest kinnipidamist mõjutavad asjaolud. Seega ei ole kohane hageja väide, et pooled pikendasid lepingulisi tähtaegu.
65.Kostja on tõendanud hageja töödes puuduste olemasolu. Kostjal oli õigus vastastikuste kohustuste täitmise tõttu keelduda hageja tasunõude maksmisest, mistõttu ei ole hageja viivisenõue põhjendatud. Samuti on kostjal õigus nõuda vaegtööde kõrvaldamise maksumuse hüvitist, kuna hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Kostjal on õigus puuduste kõrvaldamise maksumus tasaarvestada hageja võimaliku sissenõutavaks muutnud tasunõudega.
66.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 26 h ja 35 minutit ehk 3721,66 eurot. Esmaseks suhtluseks kliendiga ja tema konsulteerimiseks kulus 1 tund. Hagi analüüsile ja sellele vastamisele kulus 3 h 01 min. Hageja vastusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks kulus 15 min. Hageja vastuse õiguslikuks analüüsiks ja vastamiseks kulus 2 tundi.
67.Kliendiga nõupidamisteks kulus 56 min. 08.09.2020 kulus analüüsile ja avalduse koostamisele 2 h 40 min. 16.09.2020 kulus taotluse koostamisele, istungiks valmistumisele ja sellel osalemisele 3 h 21 min. Kompromissiga seotud kirjavahetusele kulus 1 h 1 min. Hagi täiendusega tutvumiseks kulus 1 h. 18.12.2020 seisukoha koostamisele kulus 5 h 21 min. 05.01.2021 kulus hageja dokumendi vastuvõtmiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1 tund. Hageja vastuse analüüsiks ja lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 5 h.
KOHTU PÕHJENDUSED
68.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
69.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja alltöövõtjana ja kostja peatöövõtjana sõlmisid 15.04.2019 ehituse alltöövõtulepingu Xxx tn 50 elu- ja ärihoone rõdupiirete, trepipiirete ja teraskonstruktsiooni rajamise kohta; 2) lepingu kohaselt pidi hageja tööd lõplikult valmis tegema 26.09.2019; 3) 22.10.2019 sõlmisid pooled lepingu lisa, mille kohaselt pidid tööd valmis olema 02.11.2019; 4) hageja esitas kostjale tööd vastuvõtmiseks 01.11.2019 aktiga, mille kostja esindaja allkirjastas, kuid milles märgiti vaegtööd, mida hageja pidi kõrvaldama; 5) koos aktiga esitas hageja kostjale 01.11.2019 arve nr 19078 summas 40596,86 eurot, mille kostja jättis tasumata; 6) 11.11.2019 esitas hageja kostjale lisatööde arve nr 19079 summas 1080 eurot, mille kostja jätis tasumata.
70.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma põhinõudena 62 742,61 eurot, mis koosneb põhitööde arve summast 40 596,86 eurost, lisatööde arve summast 1080 eurost, tagatisrahast 21 065,75 eurost ja võla sissenõudmise kulust 40 eurost. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma seisuga 16.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena
30 990,96 eurot ja alates 17.11.2020 sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgse määra alusel kuni põhinõude tasumiseni.
71.16.09.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 184-186) tegi kohus poolte nõusolekul määruse menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses ning andis hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 02.11.2020. Kohus teatas, et loeb eelmenetluse lõppenuks pärast kostjale antud tähtaja möödumist 04.12.2020. Hagejale võimaldas kohus lõplike kirjalike seisukohtade esitamise koos menetluskuludega 04.01.2021. Vaatamata sellele, et kohus andis hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 02.11.2020, esitas hageja 04.01.2021 seisukohtadega koos tõendeid ega toonud esile mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks. Kostja hilinemisega esitatud tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid ei esitanud.
72.TsMS § 330 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole esile toonud ega tõendanud mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks, võtab kohus esitatud tõendid vastu, sest nende esitamine ei tingi menetluse venimist. Kostja ei ole tõenditele vastuväiteid esitanud ja kostjal oli võimalik tõenditega tutvuda ning nende suhtes seisukoht esitada. Lisaks on hageja suure osa 04.01.2021 esitatud tõenditest juba varem esitanud.
73.Hageja leidis, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud, sest 01.11.2019 aktiga võttis kostja tööd vastu. Aktis märgitud lisatööd ja vaegtööd tegi hageja 11.11.2019 ning andis kostjale üle 15.11.2019 ülevaatusel. Osa puudusi jäi kõrvaldamata, sest kostja seda ei võimaldanud. Tööde teostamise tähtaeg pikenes kostjast tulenevatel põhjustel, sest kostja ei andnud üle tööfronti. Võimalikud tööde mittevastavused tulenesid kostja juhistest. Kostjal puudus hageja tööde jaoks konkreetne projekt. Hageja ise ei olnud projekteerija ning temalt ei saanud nõuda projekteerimistöid. Kostja kiitis heaks piirete paigaldamise parapetile, kuigi sinna ei saanud nõuetekohaselt piirdeid kinnitada. Parapeti töid ei pidanud hageja tegema. Kuigi hageja koostas parapeti ehituseks eskiisi, oli see vaid soovitus, mida kostja ei järginud.
74.Kostja leidis, et hageja ei täitnud alltöövõtulepingut tähtaegselt ning nõuetekohaselt. Tööde lõpetamine viibis 35 päeva ja hageja ei ole tõendanud, et viivitus oli tingitud kostjast. 22.10.2019 võttis hageja endale kohustuse tööd lõpetada kokku lepitud tähtajaks. Lepingu punkti 6.6. alusel oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi ja viivitamisest tulenevat kahju. Töödes esinevaid puudusi tõendab ekspertiisiakt. Kostja nõudis puuduste kõrvaldamist, kuid hageja keeldus sellest. Lepingu sõlmimisel kinnitas hageja, et tööde teostamiseks on kõik eeldused täidetud ja dokumentatsioon sobiv. 08.09.2020 esitas kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kostja nõudis leppetrahvi 10% lepingu hinnast ehk 18 410 eurot, kahju 1350 eurot, mis tulenes laenuandja nõudest ehk kokku 19 805 eurot. Pärast 17.01.2021 tekkis kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest seni, kuni hageja puudused kõrvaldab. Puuduste kõrvaldamise kulu on 38 010 eurot ja kokku tasaarveldas kostja hageja tasunõude summas 57 815 eurot.
75.Kohus leiab, et hageja tasunõue ja selle sissenõutavaks muutumine on tõendatud. Samuti leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus on tõendatud osaliselt. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö
vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
76.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 näeb ette, et töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ka siis, kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks sätestab VÕS § 641 lg 3, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
77.Kohus leiab, et eeltoodust tulenes hageja kohustus juhtida kostja tähelepanu projektdokumentatsiooni puudumisele või muudele kostjast tulenevatele eeltöödele, sealhulgas parapeti rajamisest tulenevatele puudustele, kui need ei olnud tööde teostamiseks sobivad. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja ei pidanud üldse kontrollima, kas projektdokumentatsioon on või see puudub, kas selle alusel saab nõuetekohaselt ja ohutult piirdeid paigaldada või mitte ning kas rajatud parapetile on võimalik piirdeid kinnitada. Hageja on ise väitnud, et kostja rajatud parapet ei võimaldanudki piirdeid nõuetekohaselt kinnitada. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks sellest kostjat enne tööde tegemist teavitanud.
78.VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja ei teavitanud kostjat enne tööde tegemist projektdokumentatsiooni puudumisest või eeltööde nõuetele mittevastavusest, vastutab ta ka nende puuduste eest, mis eeltoodust tulenevad.
79.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Pooled ei vaidle ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest ja selgitas neid täpselt, kuna edastas hagejale ekspertarvamuse.
80.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega tuli hagejal puudused tasuta kõrvaldada. VÕS § 644 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
81.Lisaks näeb VÕS § 650 lg 1 ette, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö
lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut. VÕS § 230 lg 3 kohaselt eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtajal ilmnenud puudused. Seega juhul, kui garantiitähtaja jooksul ilmneb töödes mõni puudus, tuleb eeldada, et see on garantiiga hõlmatud ja töövõtjal tuleb puudus tasuta kõrvaldada. Hageja ei ole kohtu hinnangul põhistanud ega tõendanud väiteid, milliste kohaselt ta töödes ilmnenud puuduste eest ei vastuta ega pea neid kõrvaldama.
82.16.09.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 184-186) selgitas kohus hagejale töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et puudused tööde kõrvaldati või neid ei saanud kõrvaldada. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
83.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 15.04.2019 ehituse alltöövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 5-20), millele olid lisatud mitmed lisad, sealhulgas tööde teostamise ajagraafik ja leppetrahvi määramise kord. Lepingu objektiks oli selle punkti 2.1. järgi Xxx 50 elu- ja ärihoone rõdupiirete, trepipiirete ja teraskonstruktsiooni teostamine. Lepingu punkt 2.2. nägi ette, et tööd tähendavad lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud ehitusobjekti või selle osa valmisehitamiseks alltöövõtja teostamisele kuuluvad töid. Sama punkt nägi ette, et kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kuuluvad tööde hulka ja alltöövõtja on kohustatud tegema ka selliseid töid ja toiminguid, mis ei ole lepingus ja selle lisades otseselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu täitmiseks. Kohus leiab, et seega pidi tööde hulka kuuluma hageja kohustus kontrollida tööde teostamiseks vajalikke eeltöid, sealhulgas parapeti sobivust piirete kinnitamiseks.
84.Lepingu punktis 2.4. kinnitas alltöövõtja, et ta on vajaliku professionaalsusega tutvunud projektdokumentatsiooniga, samuti objekti, selle seisukorra, geodeetiliste ja geoloogiliste jms lepingu tingimuste hindamise seisukohalt oluliste asjaoludega ning ei ole neis avastanud asjaolusid, vigu, puudujääke, lünki, ebaratsionaalseid, ohtlikke või peatöövõtja jaoks ebamõistlikult kulukaid nõudmisi või lahendusi ega asjaolusid, mis võiksid lepingu täitmise käigus takistada alltöövõtjal tööde kohast alustamist, teostamist või lõpetamist, lõpp- või vahetähtaegadest kinnipidamist. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tegu oli pelgalt formaalse kinnitusega, mis sisulist kohustust kaasa ei toonud. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid sellisel viisil lepingu tõlgendamise kohta.
85.VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et lepingupoolte ühiseks tegelikuks tahteks oli lepingus reguleerida vaid formaalsete kinnituste andmist, mis sisulist tähendust ei omanud. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks lepingu punkti 2.4. tõlgendanud viisil, kus sellest tulenes hageja kohustus enne tööde teostama asumist kontrollida, kas selleks on olemas kõik vajalik, sealhulgas vajalik projektdokumentatsioon. Vastav kohustus on kooskõlas töövõtja VÕS § 641 lõikest 3 tuleneva kohustusega.
86.Lepingu punkt 2.5. nägi ette, et tööde maht on määratletud lisas 1 toodud töö kirjelduses ning tööde mahtu kuuluvad kõik lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd. Samas punktis oli märgitud, et alltöövõtja on pakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel hinnanud vajaliku hoolsusega projektdokumentatsiooni ja ehitusobjekti olukorda kohapeal. Seega tulenes ka antud
lepingu punktist hagejale kohustus kontrollida enne töödega alustamist projekti olemasolu, selle piisavust ning olukorda kohapeal.
87.Lepingu punkti 2.6. järgi tuli töödega alustada hiljemalt 06.05.2019 ning kinni tuli pidada lisaks 2 olevas tööde teostamise ajagraafikus fikseeritud vahetähtaegadest. Tööde lõpptähtaeg oli sama punkti kohaselt 26.09.2019. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et lepingu punktis 2.6 märgitud tähtajaks tööd valmis ei saanud.
88.Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli lepingu tähtajaks 263 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu punkt 3.3 nägi ette, et arve esitamise õigus tekib alltöövõtjal tööde või nende etappide üleandmise-vastuvõtmise akti peatöövõtja poolt aktsepteerimise hetkest. Peatöövõtja pidi tasuma alltöövõtjale tehtud tööde eest esitatud arvete alusel 16 päeva jooksul alates arve kättesaamise kinnituse saamisest. Viimane makse pidi sama punkti alusel olema vähemalt 10% lepingu hinnast, mis tuli maksta välja peale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alla kirjutamist ning garantiiaegse tagatise esitamist.
89.Lepingu punkt 3.4. reguleeris tööde akteerimist. Antud punkti kohaselt pidi alltöövõtja esitama akteerimiseks teostatud akti üks kord kuus hiljemalt 5 tööpäeva enne kalendrikuu lõppu. Teostatud tööde akt tuli peatöövõtjal allkirjastada või kirjalike vastuväidetega tagastada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Lepingu punkt 3.5. nägi ette, et kui töö ei vasta projektdokumentatsioonile või seaduses ja lepingust tulenevatele nõuetele, võib peatöövõtja alandada lepingu alusel tasumisele kuuluvat summat puuduste tõttu töö väärtust vähendava summa võrra. Töö väärtuse vähendamiseks loetakse eelkõige neid kulutusi, mis tuleb teha töö vastavusse viimiseks lepingust tulenevate nõuetega. Tasu võis alandada sõltumata sellest, kas see on juba tasutud või mitte. Peatöövõtjal oli ühtlasi õigus tasaarvestada lepingu alusel tasumisele kuuluvaid leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudeid peatöövõtja poolt tasumisele kuuluvate summadega. Lepingu punkti 4.2.4 järgi oli peatöövõtjal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahve, kui alltöövõtja ei täida või täidab mittevastavalt lepinguga võetud kohustusi.
90.Alltöövõtja pidi lepingu punkti 5.1.5. järgi kontrollima ja võrdlema lepingu täitmise käigus koostatavaid dokumente ning teatama peatöövõtjale viivitamatult ja hiljemalt 3 päeva jooksul kirjalikult igast avastatud veast, vastuolust või puudujäägist, mis võib mõjutada tööde kvaliteeti. Selliste asjaolude hilisema ilmnemise korral kuuluvad nendest tulenevad viivitused või muudatused alltöövõtja riisiko hulka. Lepingu punkt 5.1.17 nägi ette, et alltöövõtja pidi kõrvaldama omal kulul kõik ehitustöödes avastatud puudused viivitamatult või peatöövõtjaga kooskõlastatud tähtajaks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on peatöövõtjal õigus kõrvaldada avastatud puudused alltöövõtja kulul ise või tegema selle ülesandeks kolmandatele isiktele ning vähendada kaasnevate kulude võrra alltöövõtjale makstavat tasu. Eeltoodud sätetest tulenes, et hagejal oli kohustus teavitada kostjat igat tööde kvaliteeti mõjutavast asjaolust ning kõrvaldada tasuta töödes esinevad puudused.
91.Lepingu punkt 6.2. reguleeris täitmistagatist. Antud punkt nägi ette, et tööde teostamise ajal oli täitmistagatis 10% lepingu hinnast, mis peetakse kinni igast alltöövõtja esitatud arvest. Täitmistagatise arvel oli peatöövõtjal õigus rahuldada oma nõudeid alltöövõtja vastu kahju hüvitamise, leppetrahvide jms osas. Lisaks pidi alltöövõtja esitama punkti 6.3 kohaselt garantiiaegse tagatise. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja vähendas iga arvet 10% võrra täitmistagatise andmiseks ning tal oli õigus lepinguliste tööde lõppemisel nõuda vastava summa tasumist kostjalt. Lepingu punkt 6.6. nägi ette, et kui alltöövõtja ei ole töid teostanud lepingus fikseeritud tähtajaks, peab ta maksma peatöövõtjale iga hilinenud päeva eest leppetrahvi
0,2% lepingu hinnast ning hüvitama peatöövõtjale tööde hilinemisest põhjustatud kahjud.
92.Kooskõlas lepingu punktiga 9.1. pidi tööde üleandmiseks alltöövõtja esitama allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille peatöövõtja pidi läbi vaatama ja tagastama allkirjastatult 5 tööpäeva jooksul. Vastuvõtmisest keeldumise korral pidi peatöövõtja sama tähtaja jooksul esitama motiveeritud kirja keeldumise kohta. Lepingu punkt 9.3. nägi ette, et alltöövõtja poolt peatöövõtjale vastuvõtmiseks esitatud töödes avastatud puudused kõrvaldab alltöövõtja omal kulul võimalikult kiiresti pärast nende avastamist. Puuduste kõrvaldamise tähtaja pidid pooled kokku leppima kirjalikult. Lepingu punkt 9.4. nägi ette, et kui pooled ei saavuta kirjalikku kokkulepet kolme tööpäeva jooksul puudusest alltöövõtjale teadaandmisest alates, oli peatöövõtjal ühepoolselt õigus määrata puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg ning sellest tähtajast mitte kinnipidamisel oli peatöövõtjal õigus kõrvaldada puudused ise või teha nende kõrvaldamine ülesandeks kolmandale isikule alltöövõtja kulul.
93.Arvestades eeltoodud lepingu sätteid, hindab kohus esmalt, kas hageja põhinõuded tulenevalt lepingulistest töödest, lisatöödest ja täitmistagatisest on sissenõutavaks muutunud ja põhjendatud. 22.10.2019 sõlmisid hageja ja kostja lepingule lisa nr 9 (toimiku 1. kd, lk 21-22), milles hageja võttis endale kohustuse lõpetada tööd hiljemalt 02.11.2019. Ühtlasi täpsustasid pooled tööde mahtu. Lepingu punktis 6 kohustus alltöövõtja tasuma kokku lepitud tähtaja ületamisel kahjuhüvitist 10 000 eurot 30 päeva jooksul. Samuti lepiti lisatööna kokku 5. korruse piirete kandurite lisahülsid, millise töö pidi hageja tegema kahe nädala jooksul. Lisatööks olid ka trepipiirete TR-1, TR-2, TR-3 ning 9. nda korruse postide piirete ümbertegemine ning paigaldus nädala jooksul. Järelikult leppisid pooled lisatööna kokku trepipiirete ümbertegemise.
94.Lisaks nähtub hageja ja kostja e-kirjadest oktoobrist 2019 (toimiku 1. kd, lk 102), et hageja selgituse kohaselt olid viimase korruse piirded demonteeritud hageja teadmata ning hageja oli tööd lõpetanud juba kaks kuud tagasi. Kostja kinnitas, et ta tellib trepikodade ülemiste piirete ringitegemise vastavalt paigaldatud redelitele. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et töö ümbertegemise vajaduse eest hageja ei vastutanud ning pooled leppisid kokku töö teistkordses tegemises lisatööna.
95.Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (toimiku 1. kd, lk 22 pöördel) esitas hageja kostjale ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks lepingulised tööd. Aktis märgitu kohaselt sisaldas see ka lisatöid summas 2033,33 eurot ilma käibemaksuta. Milliseid lisatöid täpselt soovis hageja aktiga üle anda, aktis märgitud ei ole. Akti koostati 01.11.2018. Akti punktis 5 on märgitud, et hageja esitas koos töödega teostusjoonised paberkandjal ja digitaalselt, toimivusdeklaratsioonid ja hooldusjuhendi. Samuti on aktis märgitud erinevad vaegtööd, millised tuli hagejal kõrvaldada. Välisperimeetri rõdupiirete tsingijäägid ja värviparandused tuli hagejal kõrvaldada 11.11.2019. Lisaks tuli hagejal teha trepipiirete värviparandused ja 9. korruse siseperimeetri rõdupiirete otsad. Neid töid tuli hagejal teha tööfrondi valmimisest alates 3 nädala jooksul. Samuti tuli hagejal teha taldmiku katted vastavalt kokkuleppele pärast näidise paigaldamist ja tellimuse esitamist kahe nädala jooksul. Aktis märgitu kohaselt algas selle koostamisest garantiiaeg, mis kestis kolm aastat kuni 01.02.2023. Kohtu hinnangul võib allkirjastatud aktist järeldada, et hageja tasunõue muutus sellega sissenõutavaks koos lisatööde tasunõudega summas 2033,33 eurot, sest kostja on tööd vastu võtnud. Kostja ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest lepingus märgitud tähtaja jooksul. Tööde vastuvõtmine ei võtnud aga kostjalt õigust tugineda töödes esinevatele puudustele. Osad puudused on fikseeritud aktis endas ja nende kõrvaldamiseks on kokku lepitud tähtaega. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
96.Täiendavalt esitas hageja kohtule tõendi, mida ta nimetas vaegtööde ja lisatööde selgituseks (toimiku 1. kd, lk 23-25). Dokument ei ole allkirjastatud ning sellest ei nähtu, kes ja millal on dokumendi koostanud. Kuivõrd hageja esitas kohtule mitmeid sarnaseid dokumente, on ilmselt tegu ühe hageja seletusega, millele on lisatud fotod. Dokumendi kohaselt on välisperimeetri rõdupiirete puudus kõrvaldatud tähtaegselt 11.11.2019 ja üle antud 15.11.2019 ülevaatusel kostja projektijuhile. Kostja projekti allkirjaga antud kinnitus või muu tõend selle kohta puudub. Hageja on dokumendis seletanud, et osas puudused jäid kõrvaldamata kostjast tulenevatel põhjustel, kuid seda dokumenti lisatud fotodest järeldada ei saa.
97.9. korruse siseperimeetri rõdupiirete otste töö kohta on dokumendis märgitud, et see on tegemata, kuna kostja pole tööde jaoks luba andnud, tööfront on puudulik ja piirdeid ei saa paigaldada, sest parapet on välja ehitamata. Taldmiku katete osas on leitud, et lisatöö on teostamata, sest kostja ei ole esitanud tellimust. 5. korruse piirete kandurite lisahülside töö kohta on märgitud, et see on teostatud tähtaegselt ja kostja projektijuhile 15.11.2019 üle antud, kuid kostja esindaja allkiri selle kohta puudub. Trepipiirete ümbertegemise kohta on märgitud, et see on tehtud tähtaegselt 11.11.2019 kostja kulul, kuid arve on tasumata. Kokkuvõttes leiab kohus, et sisuliselt on tegu hageja seletuse ja mitte tõendiga. Seletuse alusel ei saa lugeda poole väiteid tõendatuks.
98.01.11.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19078 summas 40 596,86 eurot viitega teostatud tööde lõppaktile (toimiku 1. kd, lk 26). 11.11.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19079 trepipiirete ümbertegemise ja värvimise eest summas 1080 eurot (toimiku 1. kd, lk 27). Kohus leiab, et kuna kostja võttis aktiga lepingulised tööd vastu ning kinnitas aktis, et lisatööd on tehtud 2033,33 euro ulatuses, võib hageja tasunõude lepinguliste tööde ja lisatööde osas lugeda sissenõutavaks muutunuks. Kuigi kostja ei ole andnud allkirja trepipiirete ümbertegemise töö vastuvõtmiseks, on ta allkirjastatud aktiga täpsustamata lisatööde teostamise vastu võtnud. Kohtul puudub alus kahelda tasunõude sissenõutavaks muutumises.
99.Hageja esitas kohtule hulgaliselt muid poolte vahel vahetatud e-kirju, kus hageja soovis kostjalt saada erinevaid täiendavaid tasusid lisatööde eest, kuid kostja nende nõuetega ei nõustunud (toimiku 1. kd, lk 88, 2. kd, lk 13, toimiku 1. kd, lk 89, toimiku 1. kd, lk 95-96, lk 109) nähtub, et hageja saatis kostjale väikeste rõdude lisatööde pakkumise. Kostja vaidles osaliselt vastu sellele, et tegu oleks lisatöödega. Kuna hageja on nõudnud kostjalt lisatööde tasu üksnes arve nr 19079 alusel, mis kajastas vaid trepipiirete ümbertegemise lisatöid, ei ole ülejäänud e-kirjad vaidluses asjakohased. Hageja ei ole väitnud, et ta tegi veel täiendavaid lisatöid ja nõuab nende eest tasu.
100.Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et kuna hageja lõpetas lepingulised tööd ja andis need kostjale vaatamata puudustele üle, tekkis tal õigus nõuda kostjalt täitmistagatise võrra tasu maksmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid täitmistagatisest tuleneva nõude olemasolule ega selle sissenõutavaks muutumisele. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja tasunõue summas 62 724,61 eurot, mis koosnes lepinguliste tööde tasunõudest 40 596,86 eurot, lisatööde tasunõudest 1080 eurot ja täitmistagatise nõudest 21 065,75 eurot on sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust aga ei tulene, et kostjal ei ole õigust tasaarvestada hageja tasunõuet enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega.
101.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja kinnitas 26.0.2020 saldokinnituses hageja nõuet, ei ole tema vastuväiteid põhjendatud, sest tegu on võlatunnistusega VÕS § 204 lg 2 mõistes. Nimelt nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja esitas kostjale 26.05.2020 saldokinnituse 63 584,68 eurole, mille kostja esindaja kinnitas (toimiku 2. kd, lk 10-11). VÕS
§ 204 reguleerib jooksva arvega seotud toiminguid. VÕS § 204 lg 1 sätestab, et tasaarvestav pool, kes korraldab jooksva arve pidamist, teatab teisele poolele arveldusperioodi lõpus saldo, näidates ära jooksvale arvele kantud nõuded, millest teisele poolele ei ole veel teatatud. Eeldatakse, et arveldusperioodi kestuseks on üks aasta. Käesoleval juhul ei esitanud pooled teineteisele jooksvaid arveid arveldusperioodi lõpus, vaid poolte vahel oli sõlmitud konkreetsete maksetingimustega töövõtuleping. Lisaks näeb VÕS § 204 lg 2 ette, et kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Hageja jätab sellele sättele tuginedes tähelepanuta, et enne saldokinnituse andmist oli kostja juba teatanud hagejale töödes esinevatest puudustest ja soovist kohaldada leppetrahvi, mistõttu VÕS § 204 lg 2 ei ole kohaldatav. Lisaks ei ühti saldokinnituses märgitud summa hageja põhinõude summaga.
102.Allkirjastatud akti alusel tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töödes esinevatele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist. Tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt ka õigust tasaarvestada töövõtja tasunõuet oma lepingust tulenevate rahaliste vastunõuetega. Kostja on muuhulgas tasaarvestanud hageja tasunõude lepingust tuleneva leppetrahvi nõudega 18 410 eurot, mis moodustas 10% lepingu hinnast lepingu punkti 6.6. alusel. Kostja heitis hagejale ette tööde valmimisega viivitamist ja dokumentatsiooni üleandmisega viivitamist 35 päeva jooksul.
103.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et algses lepingus toodud tähtajaks 26.09.2019 hageja töid ei lõpetanud ega andnud üle. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.10.2019 sõlmisid hageja ja kostja lepingule lisa nr 9 (toimiku 1. kd, lk 21-22), milles hageja võttis endale kohustuse lõpetada tööd hiljemalt 02.11.2019. Lepingu punktis 6 kohustus alltöövõtja tasuma kokku lepitud tähtaja ületamisel kahjuhüvitist 10 000 eurot 30 päeva jooksul. Kokkuleppest ei nähtu, mis asjaoludel see sõlmiti. Kokkuleppes ei ole kostja kinnitanud, et ta loobub algses kirjalikus lepingus ette nähtud õigusest nõuda tööde valmimisega viivitamise eest leppetrahvi. 22.10.2019 kokkulepe oli allkirjastatud ajal, mil tööde valmimise lõpptähtaeg oli juba peaaegu ühe kuu võrra ületatud. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et tööde valmimise tähtaja edasilükkumine oli tingitud kostjast. Ühtlasi nägi poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 9.4. ette, et peatöövõtjal oli õigus määrata puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kohtu hinnangul tulenes eeltoodust, et kui tööd tähtaegselt ei valminud, oli kostjal õigus määrata, milliseks tähtajaks need valmis saavad. Sellise tähtaja määramisest ei saa aga automaatselt järeldada, et kostja loobus varasema tööde hilinemise eest leppetrahvinõude esitamisest. Seesugust avaldust ei ole kostja teinud.
104.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 10.05.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 110 pöördel), milles oli toodud tööde ajagraafik. Hageja vastas sellele 14.05.2019 ja leidis, et tähtajad on liialt optimistlikud, esitades omapoolse ettepaneku (toimiku 1. kd, lk 110). Kostja palus piirded paika panna septembri alguseks, jaotada välispiirete töö etappideks ja jätta 9. korrus viimaseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et e-kirjast nähtub kostja nõusolek lepingus toodud tähtaegade muutmisega. Kostja soovis selgelt tööde lõpetamist lepinguliseks tähtajaks 26.09.2019.
105.23.07.2019 sõlmisid allkirjastasid hageja ja kostja kokkuleppe tööde vahetähtaegade kohta (toimiku 1. kd, lk 168, toimiku 2. kd, lk 6), kus nähti ette vahetähtajad erinevate tööde tegemiseks ning lõplikult pidid tööd endiselt valmis olema 26.09.2019. Hageja teatas, et tasub hilinemise korral leppetrahvi 300 eurot päevas alates kokkuleppe igas punktis fikseeritud kuupäevale järgnevast tööpäevast. Kohus ei nõustu hageja väitega, et seeläbi loobus kostja algses lepingus märgitud leppetrahvi nõudmise õigusest. Seesugust avaldust ei ole kostja teinud ja sellise ühise tahte olemasolu ei ole hageja tõendanud. Vastupidi, kokkulepe andis kostjale täiendavalt õiguse nõuda leppetrahvi vahetähtaegade ületamise eest, kuid sellist õigust ei ole
kostja kasutanud.
106.21.08.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 34, lk 94, lk 97, lk 101), milles soovis teada, millal ta saab 9. korruse tööfrondi. Samas kirjas avaldas hageja arvamust, et liiga suur töömaht jääb septembrisse, mistõttu tuleb kokkulepet muuta ja lõpptähtaega nihutada. Kostja vastas samal päeval ja selgitas, et 9. korruse osas tuleb teha proovi ning siis saab tööfrondi üleandmises kokku leppida. Kohus leiab, et esitatud e-kirjadest ei saa järeldada, et kõigi tööde hilinemine oli tingitud kostjast või sellest, et kostja ei võimaldanud hagejal töid teha. E-kirjade saatmise ajal oli tööde lõpptähtaja saabumiseni jäänud enam kui kuu aega. Miks oli hagejal liialt palju töid vaja veel septembris teha ja miks neid ei olnud tehtud varem, sealhulgas poolte vahel kokku lepitud vahetähtaegadest, e-kirjast järeldada ei saa.
107.Hageja esitas kohtule poolte e-kirjad 03.09.2019 (toimiku 1. kd, lk 98, 2. kd, lk 12), millest tema hinnangul nähtus kostja kinnitus tööfrondi üleandmise edasilükkumisest. Tegelikult puudutas e-kiri tööfrondi osas vaid 9. korruse parapeti ehitust, mis kostja vastuse kohaselt pidi valmis saama 12.09.2019 ehk enne lepingus märgitud tööde tähtaja saabumist. Kuidas sellest tulenevalt ei saanud hageja töid valmis lepinguliseks tähtajaks, vaid olulise hilinemisega, tõendist järeldada ei saa.
108.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest septembris 2019 (toimiku 1. kd, lk 99-100) nähtub, et hageja esitas kostjale küsimusi erinevate etappide valmimise aja kohta, millistele kostja vastas. Ühestki vastusest ei saa järeldada põhjuseid, miks ei ole hageja pidanud saama tööd valmis lepinguliseks tähtajaks. Kostja tuletas hagejale lepingulist tähtaega meelde. Hageja leidis, et ta soovib tähtaega edasi lükata välispiirete osas, kuid kostja pidas seda arusaamatuks ning leidis, et kokkulepped peavad pidama.
109.17.09.2019 saatis hageja juba uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 111), milles teatas uued tööde valmimise ajad, mis juba ületasid oluliselt lepingus toodud tööde lõpptähtaega. E-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks pakutuga nõustunud või et viivitus oleks olnud tingitud kostjast.
110.xxx OÜ saatis 01.10.2019 kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 105), milles teatas, et ettevõtte tööde lõpetamist frondi puudumine. xxx OÜ selgitas omakorda (toimiku 1. kd, lk 106), et teeb rõdude tsoonis oma parima ning vaidles xxx OÜ väidetele osaliselt vastu. Kuidas tulenes eeltoodust omakorda hageja võimetus töid tähtaegselt teostada, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. 04.10.2019 saatis hageja ise kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 107, toimiku 2. kd, lk 7), milles leidis, et kuna kõik hageja alltöövõtjad ei ole graafikus, tuleb neil tööle tulla 5. ja 6. oktoobril. Kuidas pidi kostja vastutama selle eest, et hageja alltöövõtjad ei suutnud töid tähtaegselt valmis teha, ei ole e-kirjast võimalik järeldada. Hageja väiteil nähtub e-kirjast kostja vastav kinnitus, kuid ühtegi kinnitust ei ole kostja teinud.
111.Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja ei ole tõendanud väiteid, milliste kohaselt oli tööde tähtaegne valmimine tingitud kostjast. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühegi kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, mille tõttu ei saanud hageja töid tähtaegselt valmis. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et kostja oli nõus andma hagejale uue tähtaja ning samaaegselt loobus lepingus toodud viivisenõudest. Hageja väited on paljasõnalised ning seetõttu loeb kohus põhjendatuks kostja tasaarvestuslikku leppetrahvi nõuet summas 18 410 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 25.11.2019 saatis kostja hagejale pretensiooni (toimiku
1.kd, lk 35-37), milles heitis ette tööde valmimise tähtaja mittejärgimist ja tehnilise dokumentatsiooni üleandmata jätmist. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 18 410 eurot. Seega teatas kostja hagejale mõistliku aja jooksul oma leppetrahvi nõudest.
112.Lisaks leppetrahvile tasaarvestas kostja hageja tasunõude oma kahju nõudega, mis muuhulgas seisnes töödes esinenud puuduste kõrvaldamise kulude nõudest. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite kohaselt esinesid töödes puudused, milliste kõrvaldamisest hageja alusetult keeldus.
113.Juba tööde üleandmise aktis (toimiku 1. kd, lk 22 pöördel) olid märgitud vaegtööd ehk kõrvaldamist vajavad puudused. Välisperimeetri rõdupiirete tsingijäägid ja värviparandused tuli hagejal kõrvaldada 11.11.2019. Lisaks tuli hagejal teha trepipiirete värviparandused ja 9. korruse siseperimeetri rõdupiirete otsad. Neid töid tuli hagejal teha tööfrondi valmimisest alates 3 nädala jooksul. Aktis märgitu kohaselt algas selle koostamisest garantiiaeg, mis kestis kolm aastat kuni 01.02.2023. Hageja väitis, et ta kõrvaldas kõik vaegtööd ja andis need kostjale üle 15.11.2019 ülevaatusel, kuid neid väiteid hageja tõendanud ei ole.
114.Väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumendi, mida ta nimetas vaegtööde ja lisatööde selgituseks (toimiku 1. kd, lk 23-25), kuid mis tegelikult on hinnatav hageja seletusena. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks puuduste kõrvaldamisega nõustunud. Kohus ei saa üksnes hageja enda seletuse alusel lugeda tõendatuks väiteid mõne puuduse kõrvaldamiseks tehtud takistuste kohta või siis kõigi puuduste kõrvaldamise ja kostjale tööde üleandmise kohta.
115.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 14.11.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 2. kd, lk 8), milles teatas, et kirja saatmise päeva seisuga on kõik tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud vaegtööd ja lisatööd lõpetatud. Samas on e-kirjas märgitud, et tööfrondi lõpetamise tõttu on tegemata värviparandused trepikojas ja aatriumi piirete taldade katete lisatööde pakkumine on tagasi lükatud ja seda lisatööd ei tehtud. Kostja ei teatanud, et ta võtab tööd vastu, vaid palus saata fotod. Samuti selgitas kostja, et aatriumi piirete lahendus tuleb kooskõlastada sisekujundajaga ja esitada tuleb garantiiaegne tagatis. Seega ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et hageja oleks puudused kõrvaldanud ja kostja oleks sellega nõustunud.
116.Vastuseks hageja korduvatele järelpärimistele (toimiku 1. kd, lk 112) arve tasumise osas teatas kostja 17.12.2019 (e-kirjad toimiku 1. kd, lk 28), et tasumine on viibinud seoses võimalusega, et tehtud töö ei vasta nõuetele. Kostja selgitas, et töid on kontrollinud omanikujärelevalve, kelle nõudmisel tellis kostja tööde nõuetele vastavuse hindamiseks ekspertiisi. Kostja teatas, et edastab hagejale ekspertarvamuse selle valmimisel ja teeb maksed koheselt, kui kõik on korras. Samas leidis kostja, et mitte kõik hageja esitatud arved ei ole kooskõlas lepinguga, mistõttu palus kostja arved üle kontrollida ja korrigeerida.
117.xxx ehitusjärelevalve spetsialist L K on 04.12.2020 koostanud Xxx 50 rõdu ja terrassipiiretel esinevate puuduste fikseerimise akti (toimiku 2. kd, lk 28-35). Aktis on loetletud 6 puudust rõdupiirete osas ja 3 puudust 9. korruse terrassipiirete osas. Samuti on aktis puudusi kinnitavad fotod. Lisaks esitas sama isik 10.12.2020 selgituse (toimiku 2. kd, lk 37-38), mille kohaselt ei taganud hageja paigaldatud rõdude ja terrassi klaaspiirete kinnitused piirete nõutud ega mõistlikku stabiilsust. Rõdude piiretelt olid värvikahjustused parandamata või osaliselt tehtud ebakvaliteetselt. Piirete paigalduse osas nõudis ehitusjärelevalve tootja paigaldusjuhist, kuid hageja oli esitanud parapeti piirde joonise, mis ei vastanud projekteerimise nõuetele. Klaaspiirded ei taganud mõistlikku stabiilsust. Lõppastmes leidis omanikujärelevalve esindaja, et rõdude ja terrassi klaaspiirete kinnitused vajavad ümbertegemist ja selle kohta tuleb eelnevalt koostada pädeval isik paigaldusjoonised. Kohtu hinnangul tõendavad omanikujärelevalve pädeva esindaja koostatud dokumendid, et töödes esinesid olulised puudused ning varasemas aktis
märgitud puudusi ei olnud hageja samuti täielikult kõrvaldanud. Kohus loeb seejuures alusetuks hageja väidet, et tal oleks tekkinud garantiikohustus alles pärast arvete tasumist. Seesugust piirangut ei tulene õigusaktidest ega poolte vahel sõlmitud lepingust. Töödes avastatud puudused tuli hagejal tasuta kõrvaldada sõltumata sellest, kas kostja tugines puuduste kõrvaldamise nõude esitamisel garantiikohustusele või mitte. Hageja nõudis kostjale tõendi tagastamist, kuid selleks õiguslik alus puudub.
118.Täiendavalt tõendas kostja töödes esinevate puuduste esinemist ekspertarvamusega. Nimelt esitas kostja kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi T Si 29.12.2019 ekspertarvamuse (toimiku 1. kd, lk 57-64), kes hindas elamu klaaspiirete nõuetele vastavust. Dokumentatsiooni osas esitati eksperdile hageja koostatud parapeti piiride joonis ning elamu eelprojekt. Eksperdile esitati hindamiseks vaid üks joonis piiretest. Ekspert osundas, et piirete näol oli tegu kandekonstruktsiooniga ja neile oli määratud normiga koormus, mida peab piire taluma. Eelprojektis puudus piirete koormuste käsitlus, kuid olid toodud koormuse kategooriad. Nendest kategooriatest lähtuvalt arvestas ekspert välja klaaspiirete võimalikud koormused.
119.Samuti osundas ekspert, et eelprojekti seletuskirjas puudusid nõuded maksimaalsete läbipainete kohta. Konstruktsioonide dimensioneerimiseks pidi ettevõttel olema vastav kutsetunnistus ja MTR teade, kuid seda hagejal ei olnud. Hageja oli enda sõnul kasutanud xxx profiili, kuid xxx pädeval isikul puudus kutsetunnistus. Ekspert leidis, et kasutatud toodete kohta oleksid pidanud olemas olema paigaldusjuhised ja tootmisohje ning CE märgis. Lisaks leidis ekspert, et profiili oleks saanud paigaldada betoonile või tugevale siledale pinnale, kuid antud juhul oli profiil paigaldatud klotsidele või mingile kõvastunud massile. Rõdudel oli aga mitmes kohas võimalik klotse liigutada ja seal ei olnud toepunkti. Eksperdile tekitas küsimusi ka klotsi kandevõime ning deformeeritavus.
120.Ekspertarvamuse kohaselt oli parapeti piire teotatud vineerist ja SBS-ga kaetud kaldega parapetile. Hageja enda koostatud joonise kohaselt pidi iga kinniti kohas olema kuumtsingitud kaldseib, kuid neid oli paigaldatud väga vähe. Enamuses oli kinnitite kohas kivistunud mass. Massi aluseks olevat SBS materjali pidas ekspert suhteliselt nõrgaks ja deformeeritavaks materjaliks. Ekspert leidis, et kasutatud lahendust ei olnud sobiv teha SBS katte peale juba aluse tugevuse pärast.
121.Kokkuvõttes leidis ekspert, et ehitise klaaspiirete kohta puuduvad detailsed projektlahendused ja kasutatud materjalide dokumendid. Üks joonis on koostatud parapetile toetatud piirde osas, kuid täpselt selle alusel ei ole ehitatud. Viienda korruse punkttoetusega klaaspiirded ei oma suure tõenäosusega vajalikku kandevõimet ja parapetile toetatud terrassi piiret ei saanud eksperdi hinnangul põhimõtteliselt sellisel viisil lahendada SBS katte tõttu. Samuti ei olnud tehniliselt võimalik korrektselt lahendada betoonist rõdude piirded. Puudus info klotside materjali kandevõime kohta.
122.Kohus leiab, et kostja on ekspertarvamusega tõendanud töödes oluliste puuduste esinemist. Kohtu hinnangul ei saanud järeldada, et hageja teostatud tööd olid eesmärgipärasel kasutamisel inimestele ohutud ehk omasid vajalikku kandevõimet, mistõttu on ekspertarvamuses märgitud puuduste puhul igal juhul tegemist töö lepingule mittevastavusega. Lepingu punkti 5.1.6 järgi pidi hageja tööde teostamisel kinni pidama kehtivatest seadustest ja ehitusnormidest. EhS § 8 kohaselt peab ehitis ja ehitamine, samuti ehitise kasutamine olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Olukorras, kus klaaspiiretel ei ole vajalikku stabiilsust ja kandevõimet, ei saa olla kindel ehitise ohutuses. Kohus loeb T Si arvamuse usaldusväärseks tõendiks. Asjakohatud on seejuures hageja etteheited, et arvamuse koostamiseks ei võtnud T S
123.Hageja ei ole tõendanud, et ta ei vastutanud puuduste eest, mis eelmärgitud tõendites kirjeldatud oli. Hageja heitis kostjale ette vajaliku projektdokumentatsiooni puudumist, kuid ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks sellest tulenevast riskist kostjat teavitanud enne ehitamise algust. Hageja on väidete esitamisel keskendunud üksnes sellele, et ta ise ei rajanud parapetti, kuid on jätnud tähelepanuta teised eksperdi viidatud puudused. Vaidlus puudub selle üle, et hageja tegi kostjale ettepaneku selle kohta, kuidas parapet rajada. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et kostja tema soovitusi ei järginud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta teavitas kostjat õigeaegselt sellest, et parapetile ei ole võimalik piirdeid nõuetekohaselt kinnitada.
124.09.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 108, 2. kd, lk 9, lk 49 pöördel), milles saatis 9. korruse käsipuude kinnitamiseks vajalike alusraamide näidise. Millise näidise hageja täpselt saatis, e-kirjast järeldada ei saa. Kas või kuidas kostja sellele vastas, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Seega ei saa tõendist teha järeldust selle kohta, et hageja töödes esinevate puuduste eest ei vastutanud.
125.Hageja, kostja ja A P vahelisest e-kirjade vahetusest mais 2019 (toimiku 1. kd, lk 92-93) nähtus hageja väidete kohaselt projekteerija kinnitus rõdupiirete kinnituslahenduste kohta. Tõendist tuleneb, et 06.05.2019 saatis hageja kooskõlastamiseks siseperimeetri rõdude lõike joonised, sh 9. korruse kohta. Kostja kooskõlastas joonised, kuid teatas, et 9. korruse lahendust tuleb täpsustada (toimiku 1. kd, lk 104, toimiku 2. kd, lk 48 pöördel). Kostja saatis need edasi projekteerijale ning selgitas, et 9. korruse profiili kinnituslahendus tuleb teine, sest seal ei ole betooni. A P on pidanud sisehoovi rõdude kinnituslahendust vastuvõetavaks. Seega ei ole ei kostja ega projekteerija 9. korruse piirete lahendust kinnitanud.
126.01.07.2019 saatis hageja e-kirjaga kostjale kooskõlastamiseks 9. korruse klaaspiirde asukoha parapetil (toimiku 2. kd, lk 45). Hageja väitis, et antud e-kirjas kirjeldas hageja piirde asukohta parapetil, mitte parapeti lahendust. Samas on hageja saatnud kostjale 03.07.2019 ekirjaga parapeti sõlme joonise (toimiku 1. kd, lk 90, 2. kd, lk 48, joonis lk 45 pöördel). Seega võib nõustuda kostja väitega, et kostja võis tugineda hageja kui vastavas valdkonnas tegutseva ettevõtte pädevusele ja hageja soovitustele, et tema kirjeldatud viisil rajatud parapet on edasisteks hageja töödeks sobiv, nõuetekohane ja ohutu. Tegemist on hageja juhisega töödeks vajalike eeltööde osas ning hageja ei ole tõendanud, et kostja parapeti rajamisel hageja juhiseid ei järginud.
127.Hageja ja kostja esindajate vahelisest e-kirjade vahetusest 18.07.2019 kuni 22.07.2019 (toimiku 1. kd, lk 88, 2. kd, lk 13) nähtub muuhulgas, et kostja palus hagejal saata piirete kinnitusjoonised. Kas hageja seda tegi või ei, pole e-kirjadest võimalik järeldada. Hageja väitis, et e-kirjadest nähtuvalt ei osanud kostja parapetti ehitada. Kohus selle väitega ei nõustu, sest kostja oskuste või nende puudumise kohta järeldusi teha ei saa. E-kirjadest ei nähtu, et hageja oleks juhtinud tähelepanu piirete paigaldamiseks vajalike eeltööde või projektdokumentatsiooni puudulikkusele.
128.Kostja esitatud e-kirjadest (toimiku 2. kd, lk 26-27, koos joonisega toimiku 4. kd, lk 47) nähtub, et 22.07.2019 saatis hageja uuesti kostjale parapeti joonise ning soovitas parapeti rajamisel kasutada kahekordset vineeri. Hageja rõhutas, et parapeti kalle peab vastama saadetud joonisel märgitule. Samuti teatas hageja, et ei anna garantiid lahendusele, kui joonist ei järgita. Joonisele on keegi lisanud märkmeid, kuid ei ole mõistetav, millal on need tehtud. Seega kordas hageja kostjale oma soovitust ega selgitanud, et selle soovituse järgimine võib kaasa tuua
olulised puudused töödes.
129.Poolte e-kirjadest 2020. aasta augustis (toimiku 2. kd, lk 24-25) nähtub, et kostja teatas hagejale 9. korruse klaaspiirete kaldumisest ja sellest, et nende profiilid on lahti. Kostja palus puuduse kõrvaldada 12.08.2020 ja teatas, et kui puudust selleks ajaks ei kõrvaldata, võtab kostja teise ettevõtte ja tasu võetakse maha hageja garantiirahast. Hageja ei nõustunud, et tegemist on puudustega tema töödes. Hageja ei nõustunud ühegi tasaarvestusega ja leidis, et põhjuseks oli hoopis parapeti ehituse mittevastavus nõuetele. Järgmistes e-kirjades kordas hageja oma väiteid. Seega on kostja juba enne tööde vastuvõtmist juhtinud hageja tähelepanu olulistele puudustele töödes.
130.Hageja esitas kohtule enda koostatud joonise koos märkustega (toimiku 2. kd, lk 46). Kohus leiab, et hageja joonistele tehtud märkuste tõttu on tegemist hageja seletuse ja mitte tõendiga. Hageja on joonisele märkinud, et see „vastab standardile ja paigaldusjuhendile“. Millisele paigaldusjuhendile töö vastas, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. Lisaks on hageja kirjutanud joonisele: „Bariot Grupp ehitab parapetid jne. Ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele!“. Lisaks esitas hageja foto (toimiku 2. kd, lk 46 pöördel), millele on ta samuti seletusena lisanud, et parapet ei vasta isegi soovitatule, tehes selle kohta täiendavaid märkeid. Mida täpselt on pildistatud ja millal, dokumendist järeldada ei ole võimalik. Hageja esitas kohtule ka foto ja mitmed erinevad joonised (toimiku 2. kd, lk 50-52), mis pidid tema selgituse kohaselt tõendama, et hageja esitas soovitusliku lahenduse, kuid ei ole selgitanud, mis täpselt esitatud joonistest peaks nähtuma. Kohus ei saa üksnes hageja esindaja joonistele ja fotodele kirjutatud märkuste alusel lugeda hageja väiteid tõendatuks. Tegemist on poole seletuse ja mitte tõendiga. Muid tõendeid selle kohta, et hageja koostatud soovitus parapeti rajamisel oli nõuetekohane, kuid kostja seda ei järginud, ei ole hageja esitanud.
131.Kohus leiab, et hageja vastutas kõigi ekspertarvamuses märgitud puuduste eest ning teistsugust järeldust asjas teha ei saa. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks õigeaegselt teavitanud kostjat võimetusest rajada stabiilset ja nõuetekohast ning ohutut lahendust projektdokumentatsioonist või parapetist tulenevatest puudustest. Seega ei täitnud hageja VÕS § 641 lõikest 3 tulenevat kohustust ja vastutas puuduste eest.
132.Kostja palus hageja tasunõude tasaarvestada täiendavalt talle tekkinud kahjuga 1350 eurot, mis tulenes laenuandja nõudest ning tulenevalt puuduste kõrvaldamise kulu nõudest 38 010 eurot. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus tulenevalt puuduste kõrvaldamise kulu nõudest on põhjendatud ja tõendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.01.2020 e-kirjaga saatis kostja ekspertarvamuse hagejale (toimiku 2. kd, lk 23 pöördel) ja palus puudused kõrvaldada hiljemalt 17.01.2020. 14.01.2020 kordas kostja oma nõuet. Hageja leidis 20.01.2020, et tema tehtud töödes puudusi ei ole (toimiku 2. kd, lk 23). Seega nõudis kostja puuduste kõrvaldamist ja hageja keeldus sellest alusetult. Sellisel juhul oli kostjal VÕS § 646 lg 5 alusel õigus lasta ise puudus kõrvaldada ja nõuda hagejalt sellega seotud kulude hüvitamist.
133.Puuduste kõrvaldamise kulude tõendamiseks esitas kostja erinevaid hinnapakkumisi. F OÜ esitas kostjale pakkumise rõdude piiretega seotud puuduste kõrvaldamiseks summas 7360 eurot (toimiku 2. kd, lk 36). K OÜ esitas kostjale hinnapakkumise nr 2025 (toimiku 2. kd, lk 39) klaaside ja piirdeprofiili demontaaži, piirdeprofiili montaaži ning klaaside montaaži eest kokku summas 27 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama ettevõte esitas ka hinnapakkumise nr 2026 U-liistude painutamise ja paigalduse kohta summas 3150 eurot, millele lisandus käibemaks. Kogumis nähtub eelviidatud tõenditest, et puuduste kõrvaldamise kulu on 38 010 eurot.
134.Hageja pidas hinnapakkumisi ebausaldusväärseteks ja ülepaisutatuteks. Hageja väitis, et pakkumised on võetud kostjaga seotud isikutelt. Selle väite tõendamiseks hageja kohtule tõendeid ei esitanud. Iseenesest ei saa sellisest väidetavast seotusest kohtu hinnangul ka automaatselt järeldada pakkumiste alusetust. Hageja samuti väitis, et hinnad on mitu korda kõrgemad turuhinnast, kuid ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Kohus ei saa ainuüksi hageja seletuste alusel lugeda tema väiteid tõendatuteks. Olukorras, kus kostja esitas hinnapakkumised väidetava kahju suuruse tõendamiseks, ei saa kohus neid kõrvale jätta üksnes hageja seletustele tuginedes. Seega on kostja tõendanud, et puuduste kõrvaldamise kulu on 38 010 eurot.
135.Ülejäänud kahju suuruse ehk laenuandja nõudest tuleneva kahju 1350 euro tõendamiseks kostja ühtegi tõendit ei esitanud, kuigi kohus selgitas kostjale 16.09.2020 istungil vajadust tõendada tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid asjaolusid (toimiku 1. kd, lk 184-186). Seega ei ole kostja kahju nõue tõendatud 1350 euro ulatuses. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja põhinõue summas 62 724,61 eurot kuulub tasaarvestamisele kostja vastunõudega 38 010 eurot + 18 410 eurot = 56 420 euroga. Tasaarvestuse tulemusena on hageja põhinõue põhjendatud 62 742,36 eurot – 56 420 eurot = 6 322,36 eurot.
136.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal oli iseenesest õigus nõuda põhinõude tasumist ja viivist, kuulub võla sissenõudmise kulu nõue 40 eurot rahuldamisele.
137.Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise lepingus märgitud viivise määra alusel kuni 10% ulatuses lepingu hinnast summas 30 990,96 eurot ja edaspidi alates 17.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgse määra alusel. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
138.Esmalt osundab kohus, et hageja käsitlus, mille kohaselt võib ta lepingus märgitud viivise piirmäära täitumisel nõuda kostjalt edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgse määra alusel, ei ole põhjendatud ega kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et viivisemäär tuleneb kas lepingust või seadusest, mitte mõlemast korraga.
139.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.6. kohaselt tuli peatöövõtjal arvete tähtaegselt tasumata jätmisel tasuda viivist iga makse eest 0,2% tasumata summast iga päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lepingulise kokkuleppe saavutamisel see, et pärast viivise piirmäära saavutamist on alltöövõtjal endiselt õigus nõuda täiendavat viivist seadusjärgse määra alusel. Kohtu hinnangul tuleb lepingut tõlgendada viisil, kus selles nähti ette nii viivise määr kui ka maksimaalselt nõutav viivise summa. Igal juhul ei saa hageja nõutav viivis ületada 10% lepingu hinnast.
140.VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise
või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenesid neile vastastikused kohustused. Kostja pidi hagejale maksma tasu tööde eest, kuid hageja pidi omakorda tasuta kõrvaldama töödes esinevad puudused. Kohus nõustub kostja väitega, et alates ajast, mil ta nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist, oli tal omakorda õigus keelduda oma kohustuste täitmisest seni, kuni teine pool oma kohustuse täidab. Hageja kohustust saab lugeda täidetuks pärast tasaarvestuse tegemist VÕS § 197 lg 2 alusel.
141.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.12.2019 esitas hageja kostjale viivisarve nr 19089 arvete nr 19066 ja 19072 tasumisega viivitamise eest kokku summas 851,07 eurot. Hageja ühtlasi esitas kohtule arved nr 19066 ja 19072 (toimiku 1. kd, lk 32-33). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta tasus viidatud arved hilinemisega. Seega on viivisenõue põhjendatud.
142.Hagi nõude aluseks olevate põhitööde ja täitmistagatise ehk kokku 40 596,86 eurot +21 056,75 eurot = 61 653,61 euro eest palus hageja viivise välja mõista alates 16.11.2019 lepingus toodud määra alusel. Asjas kogutud tõenditest aga nähtub, et kostja saatis hagejale ekspertarvamuse 02.01.2020 (toimiku 2. kd, lk 23 pöördel) ja palus puudused kõrvaldada hiljemalt 17.01.2020. 14.01.2020 kordas kostja oma nõuet. Seega oli kostjal alates 17.01.2020 keelduda hagejale maksmisest. Hagejal oli õigus nõuda viivist alates 16.11.2019 kuni 17.01.2020 kokku 63 päeva eest. Arvestades nõude summat 61 653,61 eurot ja lepingus toodud viivise määra, on hageja põhjendatud nõue 7768,35 eurot. Sellele lisandub varasem viivise nõue 851,07 eurot. Kogumis on hageja viivisenõue põhjendatud summas 8619,42 eurot. Ülejäänud osas ei kuulu hageja kohtumenetluse ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue rahuldamisele.
143.Kogumis on hageja nõue põhjendatud 6 322,36 euro põhinõude, 40 euro võla sissenõudmise kulu ja 8619,42 euro viivisenõude ehk kokku 14 981,78 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 14 981,78 eurot. Ülejäänud osas hageja nõuded rahuldamisele ei kuulu.
144.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule dokumendi (toimiku 1. kd, lk 70-85), kus on segamini esitatud kommentaarid, erinevad e-kirjad koos täiendustega ning fotod. Menetlusdokumendis ei selgitanud hageja, millega tegemist. Kohus leiab, et tegu on hageja seletusega, mida ei saa hinnata tõendina, kuigi sellesse võivad olla kopeeritud mõned tõendid. Koonddokumenti kopeeritud tõendeid ei saa kohus hinnata, sest tõendeid ei ole võimalik eristada neile tehtud hageja täiendustest. Seega leiab kohus, et tegu ei ole tõendiga, vaid menetlusosalise seletusega. Kohus ei hinnanud dokumenti tõendina. Kohus selgitas seda 16.09.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 184-186).
145.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt. Samas tuleneb TsMS § 163 lõikest 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale korduvalt kompromissina 40 596 eurot. 16.09.2020 eelistungil pakkus kostja hagejale kompromissina juba 43 000 euro ja 45 000 euro tasumist. Hageja sellega ei nõustunud. Kuna kostja pakkus hagejale kompromissina suuremat summat, kui hagi tegeliku rahuldamise ulatus, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
146.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
147.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 26 h ja 35 minutit ehk 3721,66 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Vaatamata hageja vastuväidetele ei loe kohus õigusabi osutamiseks kulunud aega ülepaisutatuks. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja on hilisemates menetlusdokumentides üksnes korranud varasemaid väiteid. Lisaks leiab kohus, et kuna hageja esitas ise korduvalt koos menetlusdokumentidega samu tõendeid ning hageja menetlusdokumentidest ei olnud võimalik üheselt mõista, milliste väidete tõendamiseks olid tõendid esitatud, kulus kostja esindajal sellevõrra enam aega hageja seisukohtade hindamiseks ja neile vastamiseks. Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3721,66 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.