Gvel Veod OÜ hagi Somek Trans OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6234,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Gvel Veod OÜ (registrikood 14605468), lepinguline esindaja Vitali Denikin Kostja Somek Trans OÜ (registrikood 14701731), seaduslik esindaja juhatuse liige J L
Asja läbivaatamine
24.novembri 2020 kohtuistung, alates 27. jaanuarist 2021 kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Somek Trans OÜ-lt Gvel Veod OÜ kasuks välja Gvel Veod OÜ 17. mai 2020 arvest nr 2020136 tulenev põhivõlgnevus 2658,66 eurot; 23. mai 2020 arvest nr 2020137 tulenev põhivõlgnevus 2763,13 eurot ning 2. juuni 2020 arvest nr 2020141 tulenev põhivõlgnevus 237,10 eurot.
3.Mõista Somek Trans OÜ-lt Gvel Veod OÜ kasuks välja Gvel Veod OÜ 17. mai 2020 arve nr 2020136 tasumata jätmisest sissenõutavaks muutunud viivis 59,85 eurot perioodi 1. juunist 2020 kuni 10. septembrini 2020 eest ning viivis alates
septembrist 2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (2658,66 eurot) kuni selle tasumiseni.
4.Mõista Somek Trans OÜ-lt Gvel Veod OÜ kasuks välja Gvel Veod OÜ 23. mai 2020 arve nr 2020137 tasumata jätmisest sissenõutavaks muutunud viivis 58,58 eurot perioodi 7. juunist 2020 kuni 10. septembrini 2020 eest ning viivis alates
11.septembrist 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (2763,13 eurot) kuni selle tasumiseni.
5.Mõista Somek Trans OÜ-lt Gvel Veod OÜ kasuks välja Gvel Veod OÜ 2. juuni 2020 arve nr 2020141 tasumata jätmisest sissenõutavaks muutunud viivis 4,51
1(8)
eurot perioodi 17. juunist 2020 kuni 10. septembrini 2020 eest ning viivis alates
11.septembrist 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (237,10 eurot) kuni selle tasumiseni.
6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Somek Trans OÜ kanda.
7.Määrata Gvel Veod OÜ menetluskulude rahalise suuruseks 940 eurot, millest 450 eurot moodustab riigilõiv ja 490 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta.
8.Välja mõista Somek Trans OÜ-lt Gvel Veod OÜ kasuks menetluskulud 940 eurot.
9.Välja mõista Somek Trans OÜ-lt Gvel Veod OÜ kasuks viivis menetluskuludelt 940 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.Gvel Veod OÜ (hageja ) esitas 30. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Somek Trans OÜ-lt (kostja) põhivõla 5421,79 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu anti asi 6. augusti 2020 määrusega üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24. augustil 2020 (täiendatud 11. septembril 2020) maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja kaubaveolepingu alusel väljastatud arvetel nr 2020136, 2020137 ja 2020141 näidatud põhivõla kokku 5658,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kokku 122,94 eurot ning alates 11. septembrist 2020 kuni põhinõuete rahuldamiseni põhinõuetelt edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 26. aprillil 2020 e-kirjaga hagejalt materjaliveo karjääridest AS-i Tariston objektile Linnamäel. Vastavalt 11–16. mai ja 18–23. mai 2020 veo saatelehtedele võttis hageja materjalid peale Vasalemmast ja Varikult ning vedas need Linnamäele. Kostja väljastas ja allkirjastas saatelehed. Pärast vedude teostamist väljastas hageja kostjale koos käibemaksuga arved nr 2020133 summas 2130,89 eurot, 2020136 summas 2658,66 eurot, 2020137 summas 2763,13 eurot ja 2020141 summas 237,10 eurot. Kostja tasus arve nr 2020133, kuid jättis tasumata ülejäänud arved. Arvete tasumise tähtaeg oli 14 päeva, mitte 21 päeva. Poolte vahel puudus kokkulepe, et vedu pidi toimuma kuni
30.juunini 2020 või mõne muu kuupäevani. Iga kord sõlmiti veo korraldamiseks saatelehed ja saadi sellega kinnitus tellimusele. Vastuseks hageja meeldetuletusele tasumata arvete kohta, saatis kostja 10. juunil 2020 e-kirja, milles tunnistas tekkinud võlga hageja ees, mh arvete nr 2020136 ja 2020137 osas ning lubas 2(8)
need tasuda 2020. a juuni lõpus. Hageja täitis lepingu nõuetekohaselt. Kostja kinnitas seda nii saatelehtede allkirjastamisega kui ka e-kirjaga. Samuti võttis kostja talle täitmisena pakutud töö vastu ja ei esitanud vastuväiteid, mistõttu on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja pidi tasuma arvetel nr 2020136, 2020137 ja 2020141 näidatud tööde eest vastavalt
31.mail, 6. juunil ja 16. juunil 2020, mis oli hilisem tähtaeg, kui seadusjärgne (VÕS § 787 lg 1). Kuna kostja tähtaegselt arveid ei tasunud, on hagejal õigus nõuda vastavalt alates
1.juunist, 7. juunist ja 17. juunist 2020 hagi tervikteksti esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivist vaidlusalustel arvetel näidatud põhisummadelt kokku 122,94 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles osaliselt hagile vastu ja tunnistas hageja nõuet osaliselt, s.o 3921,79 euro ulatuses. Kostja märkis, et vaidle vastu arvel nr 2020136 näidatud võlale, kuid vaidleb vastu arvel nr 2020137 näidatud võlale osaliselt ja tunnistab seda 1263,13 euro ulatuses, sest hageja on tekitanud kostjale materiaalset ja moraalset kahju lepingu rikkumisega. Menetluskulud on kostja nõus kandma pooleks hagejaga. Kostja väidete kohaselt tellis ta hagejalt ajavahemikul 24. aprillist kuni 30. juunini 2020 suuliselt transpordi teenuse osutamise Keedika-Linnamäe objektile ja saatis selle kohase tellimuse kinnituse 26. aprillil 2020. Kuna hageja nimel töid teostanud isik E K lahkus 2. juunil 2020, s.o enne objekti tähtaja lõppu, kostjat sellest teavitamata ega andnud kostjale võimalust aegsasti leida uut teenusepakkujat objektile, jäi kostjal saamata tulu. Objekti lõpetamiseni oli jäänud umbes sama maht täita ühe veoauto kohta, kui objektilt lahkumiseni täidetud oli (puistematerjalina kildu 1601,26 tonni ja liiva 2060,54 tonni). Kui objekti mahud jäävad täitmata kaasnevad sellega leppetrahvid kostjale ja mainekahju. Kostja esitas kõik vajalikud kirjavahetused, arved ja lisad. Andmekaitse seadusele ja ärisaladusele tuginedes ei saa kostja avaldada kolmandate isikute andmeid, sh esitatud arveid peatöövõtjale ega ka arveldusarvele laekumisi. Hageja ei pidanud kinni suuliselt kokku lepitud maksetingimustest, mille kohaselt kostja esitab kaks korda kalendrikuus peatöövõtjale AS-ile Tariston tehtud tööde kohta arved. Arved kinnitatakse 21 kalendripäeva jooksul ja tehakse ülekanne kostja arveldusarvele, laekumisjärgselt maksab kostja arved hagejale kui teenusepakkujale. Jättes maksetingimustest kinnipidamata, tekitas hageja segaduse kostja raamatupidamises. Lisaks sisaldasid hageja esitatud arved ebatäpsusi (arvutusvigu), mistõttu ei saanud kostja arveid tasuda kronoloogilises järjekorras ja tihti tuli seda teha kostja isiklikest vahenditest. Kostjale sai hiljem teatavaks, et hagejal puudub veoteenuse osutamiseks litsents. Seega osutas hageja kostjale teenust pettusega. Hageja esitatud ja kostja aktsepteeritud arvete nr 2020138, 2020134 ja 2020133 alusel on kostja tasunud hagejale 28. mail ja 10. juunil vastavalt 907,34; 2177,95 ja 2130,89 eurot. Nimetatud arvete tasumine näitab kostja vastutulelikkust hageja suhtes. Suheldes objektil teiste alltöövõtjatega, selgus, et E. K õõnestas korduvalt kostja tegevust seades kahtluse alla kostja maksevõime. Kompromissiga vaidlusaluste arvete tasumiseks vähendatud ulatuses (vt kostja 30. juuni 2020 kiri hagejale), s.o kostja saamata jäänud tulu võrra, hageja nõus ei olnud. Teiste alltöövõtjatega objektil suulistest kokkulepetest kinnipidamisega probleeme ei olnud.
3(8)
Menetluse käik
3.Pärnu Maakohus võttis asja menetlusse 15. septembri 2020 määrusega. Kostja vastus saabus 2. oktoobril 2020.
4.Asjas toimus 24. novembril 2020 eelistung, kus kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas mh kostjale, et hageja nõude osaliseks tasaarvestamiseks tuleb tal tõendada varalise- ja mittevaralise kahju tekkimine ja selle suurus. Istungil kostja kinnitas, et tal ei ole etteheiteid hageja esitatud teenusele. Teenus on kostjale osutatud osaliselt. Maakohus määras poolte nõusolekul 27. jaanuaril 2021 asja kirjalikku menetlusse. Hageja esitas 2. veebruaril 2021 menetluskulude nimekirja (dtl 118-124).
OTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 940 eurot ja kohustada kostjat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: pooled sõlmisid suulise lepingu, mille kohaselt pidi hageja vedama karjääridest AS-i Tariston objektile Linnamäel ehitusmaterjali. 26. aprillil 2020 hagejale saadetud e-kirjaga kinnitas kostja teenuse tellimist (dtl 49); vastavalt 11–16. mai ja 18–23. mai 2020 veo saatelehtedele (dtl 54-55) võttis hageja materjalid peale Vasalemmast ja Varikult ning vedas need Linnamäele. Saatelehed on väljastatud ja allkirjastatud kostja poolt; pärast vedude teostamist väljastas hageja kostjale koos käibemaksuga arved nr 2020133 summas 2130,89 eurot (dtl 47); 2020136 summas 2658,66 eurot (dtl 45-46); 2020137 summas 2763,13 eurot (dtl 43) ja 2020141 summas 237,10 eurot (dtl 48). Kostja tasus arve nr 2020133, kuid jättis arved nr 2020136, 2020137 ja 2020141 (vaidlustatud arved) tasumata. Vaidlustatud arvetel märgitud maksetähtajad on vastavalt 31. mail, 6. juunil ja 16. juunil 2020; kostja saatis hagejale 10. juunil 2020 e-kirja (dtl 42), milles tunnistas tekkinud võlga hageja ees, mh arvete 2020136 ja 2020137 osas ning lubas need tasuda 2020. a juuni lõpus. Kostjal ei olnud istungil etteheiteid hageja tehtud töö kvaliteedile, kuid leidis, et lepingut täideti osaliselt, sest hageja oleks pidanud objektil tööd jätkama (dtl 100103); kostja tunnistas hageja lepingust tulenevat põhinõuet 3921,79 euro ulatuses, st arvel nr 2020136 näidatud põhinõuet täielikult ja arvel nr 2020137 näidatud põhinõuet 1263,13 euro ulatuses (dtl 13, 75). Arvel nr 2020141 näidatud põhinõuet kostja ei tunnistanud. Viivisele kostja vastu ei vaielnud. 4(8)
8.Kohtu arvates tuleb pooltevaheline suhe kvalifitseerida suuliseks kaubaveolepinguks VÕS § 774 lg 1 mõttes. Hageja kohustus transportima omal veermikul ehitusmaterjali Vasalemmast ja Varikult (kostja nimetatud lähtekohast) AS-i Tariston objektile Linnamäel (kostja nimetatud sihtkohta). Tegemist on töövõtulepingulaadse suhtega, millele saab kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud veolepingu erisätteid. Hageja esitas nõude kaubaveolepingust tuleneva tasunõude täitmiseks (VÕS § 108 lg 1 ja § 774 lg 1). Sellise nõude rahuldamise eeldusena peab poolte vahel olema kehtiv kaubaveoleping, mille hageja on nõuetekohaselt täitnud ja sellest tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kui tasu suurus ei ole kokkulepitud võib hageja nõuda oma tavapärast teenuse hinda (VÕS § 637 lg 1). Vaidluse korral peab neid eeldusi tõendama hageja.
9.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid suulise kehtiva lepingu, mille alusel hageja teostas 11–16. mai ja 18–23. mai 2020 saatelehtedel näidatud veod. Samuti puudub vaidlus selles, et pärast vedude teostamist väljastas hageja kostjale koos käibemaksuga arved nr 2020133 summas 2130,89 eurot, 2020136 summas 2658,66 eurot, 2020137 summas 2763,13 eurot ja 2020141 summas 237,10 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kokkulepitud tasu suurusele ega väitnud, et vedusid ei teostatud või neid ei tehtud kokkuleppe kohaselt.
10.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on õigus keelduda hagejale tasu maksmisest. Kostja arvates on tal õigus osaliselt keelduda hagejale tasu maksmisest, kuna viimane ei pidanud kinni kokkulepitud tasu maksmise tingimustest ja esitas ebatäpseid arveid. Sel põhjusel tekkis kostjal väidetavalt raamatupidamises segadus ja tihti tuli arveid tasuda kostja isiklikest vahenditest. Lisaks on kostja märkinud, et veoteenust osutati pettusega, sest hagejal ei olnud litsentsi kokkulepitud vedude korraldamiseks. Pooled vaidlevad veel selle üle, kas kostja saab tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude hageja tasunõudega. Kostja hinnangul rikkus hageja lepingut sellega, et ei jätkanud objektil kokkulepitud tööde tegemist. Lepingupartneritel tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja tal jäi saamata tulu. Samuti tekkis kostjal väidetavalt mainekahju ning tal on õigus nõuda hagejalt moraalset kahju.
11.Kohus kontrollib, kas ja sel juhul millal hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kas arvete tasumata jätmine võiks olla vabandatav, kas kostja muud väited võiks välistada hageja tasunõude maksmapaneku ning kas kostja kohtumenetluses esitatud tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
11.1.VÕS § 787 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb vedajale veotasu maksta veose üleandmisel saajale. Juhul kui poolte vahel on teistsugune kokkulepe peab seda tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1). Kohus selgitas eelistungil, et poolel tuleb oma väiteid tõendada.
11.2.Kostja väitel oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt kostja esitab kaks korda kalendrikuus peatöövõtjale AS-ile Tariston tehtud tööde kohta arved, mis kinnitatakse 21 kalendripäeva jooksul ja tehakse ülekanne kostja arveldusarvele, laekumisjärgselt maksab kostja arved hagejale.
11.3.Kohus leiab, et sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja tõendanud. Hageja eitab seadusest erineva kokkuleppe sõlmimist ning kostja paljasõnaline väide seda ei tõenda. Kostja ei ole muuhulgas sama kaubaveolepingu raames esitatud arvele nr 2020133 vastuväiteid avaldanud ja on selle tasunud. Kostja kinnitas 10. juuni 2020 e-kirjas, et on teadlik tekkinud
5(8)
võlgnevusest, põhjendas seda AS-ilt Tariston saadavate ülekannete viibimisega ja lubas vaidlusalused arved kindlasti tasuda. Arvestades poolte varasemat praktikat, muutus hageja tasunõue sissenõutavaks pärast vedude korraldamist ja arve esitamist kostjale.
11.4.Seega muutus hageja tasunõue vedude eest vaidlusaluste arvete (nr 2020136, 2020137, 2020141) alusel sissenõutavaks vastavalt 1. juunil, 7. juunil ja 17. juunil 2020. Alates nendest kuupäevadest tekkis hagejal ka õigus arvestada seadusjärgset viivist tasumata summadelt, sest kostja sattus rahalise kohustuse täitmisega viivitusse (VÕS § 113 lg 2 esimene ja teine lause).
11.5.Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav (VÕS § 108 lg 1). Kostja ei ole vastupidist tõendanud ega põhjendanud, kuidas arvete esitamine tema raamatupidamises segadust põhjustas, milles seisnes arvete ebatäpsus ja miks tuli hageja tõttu kostjal arveid isiklikest vahenditest tasuda. Samuti on selgusetu, kuidas need asjaolud seonduvad arvete tasumata jätmisega. Arvete tasumata jätmist ei saa vabandada sellega, et hageja on varem esitanud ebatäpseid arveid ja et kostja pidi need tasuma isiklikest vahenditest. Kohtu arvates ei ole kostja vastuväited asjakohased veolepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud tasunõude tasumisest keeldumisel VÕS § 111 alusel. Vaidlusalustel arvetel näidatud summade ja koguste õigsust on kostja ise kinnitanud nii saatelehtede allkirjastamisega, kui ka hagejale saadetud 10. juuni 2020 e-kirjas. Menetluses ei ole kostja kinnituste õigsust vaidlustanud ega väitnud, et veoseid ei tehtud. Saatelehtede allkirjastamist saab käsitada poolte vahel kokkulepitud veoste vastuvõtmise korrana, s.o veoste üleandmisvastuvõtmisaktidena (VÕS § 637 lg 4).
11.6.Hagejal vedude korraldamise litsentsi puudumisega seoses märgib kohus järgnevat. Kuigi teatud juhtudel peab vedajatel olema avalik-õiguslikest regulatsioonidest tulenevalt veoluba kaubaveoks, siis praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejal oli vaja kokkulepitud ehitusmaterjalide vedamiseks luba ja tal see puudus. Ühtlasi ei vabastaks loa puudumine kostjat hagejale tasu maksmise kohustusest, sest selle puudumine ei oleks käsitatav lepingu rikkumisena, vaid võiks endaga kaasa tuua vastutuse riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses. Avaldust pettuse tõttu lepingu tühistamiseks ei ole kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lg 1 esimene lause järgi esitanud.
11.7.Kostja esitas menetluses tasaarvestusavalduse VÕS § 197 mõttes, kuna ta soovib hageja sissenõutavaks muutunud tasunõude tasaarvestada endale lepinguga tekitatud kahju hüvitamise nõudega (VÕS § 115, § 127 jj). Kohus selgitas kostjale istungil tõendamiskoormist. Selleks, et kostja saaks tasaarvestada oma nõude hageja tasunõudega peab kostja tõendama suulise veolepingu rikkumise, kahju tekkimise ja tekkinud kahju suuruse. Tõendamata väidetest kostjale kahju tekkimise kohta ei piisa olukorras, kus hageja nendele väidetele vastu vaidleb (TsMS § 230 lg 1). Hageja ei ole ühtegi kahju tekitamisega seonduvad kostja väidet omaks võtnud.
11.8.Praegusel juhul väitis kostja, et suulise kokkuleppe kohaselt oleks hageja pidanud kostja määratud objektile ehitusmaterjale karjääridest vedama kuni objekti valmimiseni. Kuna hageja kokkuleppest kinni ei pidanud, jäi kostjal objektilt saamata tulu ja kostja lepingupartneritel tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Lisaks tekkis kostjale mainekahju, mh seetõttu, et hageja seadis objektil teiste lepingupartnerite ees kahtluse alla kostja maksevõime. Kostja oma väiteid millegagi tõendanud ei ole. Kostja otsus mitte avaldada menetluses täiendavaid andmeid, mida ta peab ärisaladuseks ja andmekaitse seadusega kaitstuks, ei
6(8)
vabastata teda tõendamiskoormisest. Kuna kostja ei ole tõendanud kokkulepet, mille rikkumise tulemusena talle varaline- ja mittevaraline kahju tekkis, ei ole kostjal kahju nõuet, mida hageja tasunõudega tasaarvestada.
11.9.Lisaks märgib kohus, et VÕS § 134 lg 1 järgi on saab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Seega on tavapärase käibetehingu rikkumise korral mittevaralise kahju nõue välistatud (vt Riigikohtu 25. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09, p 11). Praegusel juhul oli poolte vahel sõlmitud kaubaveoleping, mis ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele (VÕS § 134 lg 1) ja kostja ei saaks ilmselt juriidilisele isikule mainekahju hüvitamist asjas nõuda. Selleks, et käsitada kostja lepingupartnerite õigust nõuda kostjalt leppetrahvi kostjale tekkinud varalise kahjuna, tulnuks esitada konkreetsed lepingud, milles leppetrahv kokku on lepitud. Kostja lepingupartnerid saaksid kostjalt leppetrahvi nõuda üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud (VÕS § 158 lg 1).
12.Eeltoodu kohaselt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 11–16. mail ja 18–23. mail 2020 teostatud vedude eest arvetel nr 2020136, 2020137 ja 2020141 näidatud tasud koos seadusjärgse sissenõutavaks muutunud viivisega, mis on arvestatud vastavalt
1.juunist, 7. juunist ja 17. juunist 2020 kuni 11. septembrini 2020. Kohus nõustub hageja esitatud viivise arvestusega. Hageja taotlus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud tasudelt seadusjärgset viivist alates 11. septembrist 2020 kuni põhinõude tasumiseni kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele.
13.TsMS § 124 ja § 133 alusel on hagihind 6234,54 eurot. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kui see ei takista menetlust lõpetava lahendi tegemist. Menetluskulud on põhjendatud kindlaks määrata praeguses otsuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7). Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste
7(8)
kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad õigusabiga seoses tehtud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad.
16.Hageja 2. veebruari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud riigilõiv 450 eurot (kohtu arvates ekslikult märgitud 425 eurot, kohus lähtub tegelikkust lõivust) ja lepingulise esindaja kulud 540 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi (tunnihinnaga 100 eurot), tutvumiseks kostja kirjaliku seisukohaga ja tõenditega ning kohtu korraldusega ja vastuse koostamiseks 0,5 tundi (tunnihinnaga 100 eurot), istungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kokku 1 tund (tunnihinnaga 100 eurot), sõiduks Tallinn–Rapla–Tallinn 1,75 tundi (erikokkuleppel hind koos sõidukuluga 50 eurot), kostja seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 0,5 tundi (erikokkuleppel hind 40 eurot) ning kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga arupidamiseks 0,5 tundi (tunnihinnaga 100 eurot).
17.Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostjalt mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Tõendeid kantud sõidukulude kohta ei ole hageja lepinguline esindaja esitanud. Seetõttu tuleb jätta arvestamata Tallinn–Rapla–Tallinn sõiduks kulunud aeg 1,75 tundi ja sellega seonduvad kulud (50 eurot).
18.Arvestades vaidluse sisu, nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu, esindaja tunnitasu hinda ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et muus osas on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 490 eurot ilma käibemaksuta.
19.Kokkuvõttes on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 940 eurot. Hageja taotlus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.