lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-138336/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-138336/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Riigilõivu tagastamine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2023-12-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 484Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-138336

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi S A vastu krediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1634,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Renovum OÜ (registrikood 14042462) Lepinguline esindaja I B

Kostja

S A (isikukood xxx) Lepinguline esindaja S V

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt S Alt hageja Renovum OÜ kasuks välja 1259,91 eurot (nimetatud summa koosneb põhivõlast 824,31 eurot, intressivõlast 115,93 eurot ja viivisest 274,67 eurot arvestatuna seisuga 3.12.2020, sissenõudmiskulude hüvitisest 45 eurot).
3.Mõista kostjalt S Alt hageja Renovum kasuks välja viivis määraga 45,5% aastas arvestatuna põhivõlalt 824,31 eurot alates 4.12.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui summas 549,64 eurot.
4.Määrata menetluskulud kostja kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
Mõista kostjalt S Alt hageja Renovum OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1275 eurot.
6.Mõista kostjalt S Alt hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi 1 (5)

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1.Renovum OÜ (hageja) esitas 19.10.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse S A (kostja) vastu, nõudes põhivõla ja kõrvalnõuete tasumist xxx ja kostja vahel 21.10.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle hagimenetlusse.
2.Hageja esitas samal aluse 3.12.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Kostja sai laenulepingu alusel laenuks 900 eurot. Kokkulepitud intress oli 45,5% aastas. Kostja maksis laenuandjale 26.11.2019 tagasi 109,8 eurot, millest läks 75,69 eurot põhiosa katteks ja 34,11 eurot intressi katteks. Lepingu osaks oleva maksegraafiku järgi pidi kostja vastava makse tegema juba 21.11.2019 (digitoimiku lk [dtl] 35). Laenuleping läks ühinemise tulemusel xxxlt üle xxx-le. Laenuandja ütles lepingu järgsete maksete tegemata jätmise tõttu lepingu 6.04.2020 üles ja loovutas nõuded hagejale. Hageja nõuab põhivõla väljamõistmist summas 824,31 eurot, maksegraafiku järgse intressi tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni 6.04.2020 summas 115,93 eurot, kokkulepitud intressimäära 45,5% aastas järgi arvestatud viivist alates 7.04.2020 kuni põhivõla tasumiseni ning sissenõudmiskulu 45 eurot ja menetluskulu hüvitamist.
3.Kohus võttis hagi 09.12.2020 menetlusse ja selgitas, et asi lahendatakse lihtmenetluses (dtl 59).
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita 900 euro saamist ja 109,8 euro tagastamist. Kostja arvates on nõude üleminek xxx-lt xxx-le tõendamata. Samuti on tõendamata nõude loovutamine, sest loovutamisteatise allkirjastanud isiku esindusõigus pole selge. Laenulepingu sõlmimine on tõendamata. Kostja leidis ka, et xxx rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.Kohus selgitas 5.01.2021 määruses täiendavalt lihtmenetluse erandite kohaldamist, küsis ärakuulamise soovi kohta ja teatas otsuse tegemise aja (dtl 76). Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist. 2 (5)
6.Hageja vastas kostjale 20.01.2021. Hageja selgitas laenulepingu sõlmimise asjaolusid ja kostja maksevõime väljaselgitamist enne lepingu sõlmimist. Hageja selgitas, et nõude loovutamise teatis oli allkirjastatud seadusliku esindaja poolt ning esitas selle kohta digitaalse allkirja kinnituslehe.

Kohtu põhjendused

7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
8.Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja vahel sõlmitud krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Leping on hageja väitel sõlmitud interneti teel. Hageja on esitanud lepingu tingimuste tõendamiseks väljatrüki 21.10.2019 laenulepingust nr xxx (dtl 34-44). Selle osaks on maksegraafik kümne osamakse kohta, milles on eraldi toodud välja põhiosa- ja intressimakse suurused (dtl 35). Välja on toodud ka intressimäär 45,5% aastas (dtl 36). Sellele laenulepingule viidates on xxx kandnud 21.10.2019 kostja kontole laenusummale vastavalt 900 eurot (dtl 90). Kostja on samale lepingule viidates maksnud xxxle 26.11.2019 109,8 eurot, mis vastab lepingu maksegraafiku järgse esimese osamakse summale, kuid on tehtud mõnepäevase viivitusega (dtl 68). Sellega loeb kohus lepingu sõlmimise hageja poolt väidetud tingimustel tõendatuks.
9.Esialgne laenuandja xxx on ühinenud xxx-ga, ühinemine on kantud äriregistrisse 19.11.2019. xxx on seega xxx-i üldõigusjärglane (äriseadustiku § 391 lg 4). Kostja pidi sellest tegelikult teadlik olema – 26.11.2019 osamakse tegi kostja xxx-le.
10.27.05.2020 nõude loovutamise teatisega (dtl 53) on tõendatud vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete loovutamine hagejale. xxx endine juhatuse liige S K (juhatuses kuni 12.02.2021) on teatise allkirjastanud ka digitaalselt (dtl 88). Kostja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi selle kohta, miks on alust kahelda teatise ehtsuses ja vaidlusaluste nõuete loovutamises hagejale.
11.Kostja on alusetult väitnud, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 403(4)). Laenulepingu sõlmimisele eelnenud laenutaotluse (dtl 44) täitmise kaudu on kostjalt küsitud andmeid tema maksevõime kohta. Hageja on üksikasjalikult selgitanud kostja maksevõime hindamise asjaolusid (dtl 84-86). Kostja ei ole neid faktiväiteid vaidlustanud ega ole põhjendanud, mida konkreetselt on laenuandja tema arvates valesti teinud.

Kostja on väitnud, et krediidiandja poolt kogutud teave pole täielik (dtl 67), kuid pole esitanud väiteid ega tõendeid oma maksevõime tegelike asjaolude kohta. Laenulepingu sõlmimise tõendamatusele tuginemine kogumis ebamääraste etteheidetega vastutustundliku laenamise põhimõtete kohta näitavad kostja pahausksust – kostja püüab meelevaldsete põhjendustega hoiduda lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Vastutustundliku laenamise põhimõte on 3 (5)

kehtestatud heausksete tarbijate kaitseks. Kostja pole esitanud kohtule midagi sellist, millest järelduks tema teadmatuse või raske olukorra ärakasutamine või krediidiandja hooletus.

12.Käesoleva otsuse punktis 8 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja pole tagastanud põhivõlga summas 824,31 eurot (900 – 75,69) ega tasunud intressi enam kui 34,11 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 06.04.2020 arvestatud intressivõlgnevuse arvestamise õigsust pole kostja vaidlustanud. Tasumata intress on seega 115,93 eurot.
13.Krediidilepingu ülesütlemise kehtivust ei ole kostja vaidlustanud. Krediidi tagastamise tähtpäev lepingu ülesütlemise päeval 06.04.2020. Viivist on hageja nõudnud vastavalt krediidi tagastamise osamaksete sissenõutavaks muutumisele (dtl 28). Kostja ei ole arvestuse õigsust vaidlustanud. Seisuga 3.12.2020 on viivisenõude suurus 274,67 eurot.
14.Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid lepingu täitmise nõudmiseks tehtud pöördumiste kohta. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.7 (dtl 42) on hagejal õigus nõuda kahe meeldetuletuse, ülesütlemise hoiatuse ja nõude loovutamise teatise eest 20 eurot (4 x 5) ja ülesütlemise teatise eest 25 eurot, kokku 45 eurot
15.Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 824,31 eurot, intressi 115,93 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot. Lisaks mõistab kohus välja viivise 274,67 eurot perioodi eest, mis lõppes 3.12.2020. Alates 4.12.2020 nõuab hageja viivist kokkulepitud intressile (45,5% aastas) vastavas määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele kuni põhivõla tasumiseni. Juhindudes eelnimetatud sättest ja TsMS § 367 mõistabki kohus viivise vastavalt välja põhivõla 824,31 eurot tasumiseni. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 274,67 eurot. Väljamõistetava põhivõla summa on 824,31 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa 824,31 eurot. 4.12.2020 alanud perioodi eest väljamõistetava viivise summat piirab kohus vastavalt summaga 549,64 eurot (824,31-264,67).
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 46,53 eurot ja hagiavalduselt veel 178,47 eurot, kokku 225 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt TsMS § 484(2). Lepingulise esindaja tasu hüvitamist taotleb hageja 8,5 tunni eest tunnitasumääraga 120 eurot, kokku summas 1050 eurot. Hageja oli sunnitud tegema täiendava kirjaliku avalduse kostja vastuväidete ümberlükkamiseks. Kostja ei ole hageja menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Seda arvestades loeb kohus hüvitustaotluse aluseks olevad menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks summas 1275 eurot (225 + 20 + 1050) ning mõistab vastava hüvitise kostjalt hageja kasuks välja. 4 (5)
18.Hageja taotluse alusel (dtl 32) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
19.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja