Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud A P avaldus U R pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Rakvere kohtutäitur R P. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 18.01.2021 määrusega nimetas kohus U R pärandvara ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et U R menetlus tuleb lõpetada.

pärandvara pankrotiavalduse

Ajutise halduri aruandest nähtub, et pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole pärandaja nimele kinnistuid registreeritud. Kuni 13.11.2012 kuulus pärandajale metsamajandusmaa XXX, pindalaga 16,6 ha. Kuni 28.03.2004 - maatulundusmaa XX, asukohaga XXX. Kuni 26.11.2002 maatulundusmaa XX, asukohaga XXX, pindalaga 3,7 ha. Kuni 27.03.2013 - maatulundusmaa XX, asukohaga XXX, pindalaga 49,95 ha. Kuni 28.10.2005 - maatulundusmaa XX, asukohaga XXX, pindalaga 9,39 ha. Kuni 13.06.2005 - elamumaa XXX, pindalaga 1283 ruutmeetrit. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub pärandajal kehtiv seos äriühingutega. Kehtetu seos on järgmiste äriühingutega: Osaühing H (likvideerimisel), RK XX; S A OÜ, RK XXX; Osaühing L E (kustutatud), RK XXX; OÜ U ja P (kustutatud), RK XXX; Osaühing I I (kustutatud), RK XXX; P ja P OÜ (kustutatud), RK XXX; U E OÜ (kustutatud), RK XXX. Kehtetute seoste puhul on tegemist äriregistrist kustutatud ning pärandaja poolt ammu võõrandatud osaühingute osakutega. Pärandaja nimele avatud S AS-i konto jääk on 2.89 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul olnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Pärandajale kuulus vintraudne revolver Astra-Cadis, mille kohta on olemas märkus, et see on alates 22.03.2018 kaotatud. Avaldaja on teatanud, et pärandajal võisid olla kullast ehteid, kuid täpsed andmed selle kohta puuduvad. Ajutine haldur on aruande koostamise käigus tuvastatud, et pärandvara kohustused on summas 8 075.00 eurot, võlgniku varaks on konto jääk summas 2.89 eurot. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on märkinud, et kuigi mõned nõuded võivad olla pankrotimenetluse algatamise hetkes aegunud, ei jätku siiski pärandvarast aegumata nõuete rahuldamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul pärandaja surm. Maksejõuetuse tekkimise

ajaks on 2018 aasta. Kuriteo tunnustega teod ei olnud tuvastatud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 64.00 eurot (lisandub käibemaks 12.80 eurot). Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.