Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile ning Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud E K , J K ja K K avaldus R K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajad võlgniku pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi R kohtutäitur R P . Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärijad ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 18.01.2021 määrusega nimetas kohus R K pärandvara ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et R K pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku nimele ei ole pankrotimenetluse algatamise seisuga kinnistuid registreeritud. Kuni 28.04.2010 kuulus pärandajale kinnistu XXX. Käesoleval ajal kuulub kinnistu ühiselt pärijatele. Pärandaja nimele avatud S AS-i konto jääk on null. Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulus pärandajale kuni 10.12.2020 osaühingu Õ (registrikood XXX) 64.00 euro suurune osak, mis moodustab 0,02% osakapitalist. Osaühingu põhitegevusalaks on piimakarja kasvatus. Osaühingu 2019 majandusaasta aruande kohaselt moodustas aruande kasum 213 513.00 eurot, 2018 aastal – 2 875.00 eurot, 2017 aastal - 340 065.00 eurot ning 2016 aastal tekkis kahjum summas 172 372.00 eurot. Kasum ei olnud jaotatud. Omakapital seisuga 31.12.2019 moodustas 1 831 924.00 eurot. Nimetatud osaku hindamise üheks võimalikuks meetodiks on osaühingu raamatupidamisliku (bilansilise) väärtuse kindlakstegemine, st omakapitali jagamine osakute arvega. Antud juhul võib lähtuda bilansilisest väärtusest seisuga 31.12.2019 – 366.38 eurot (omakapital 1 831 024 eurot x 0,02%). Lisaks sellele tuleks arvestada osaühingu väärtuse kindlakstegemisel ka selle tulevikuväljavaateid ning osanike võimalusi tulevikus tulu teenida. Nimetatud hinnang eeldab aga nii tegevusala/ majandussektori tervikuna, kui ka ettevõtte põhjaliku finantsanalüüsi läbiviimist. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul olnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Pärandvara suhtes läbiviidud inventuuri järgi kuulus surma kuupäeva seisuga pärandaja abikaasale sõiduk Seat Cordoba (reg.märgiga XXX, esm. reg. aasta 2004), orienteeruva väärtusega 500.00 eurot, millest tulenevalt on pärandvaraks kajastatud pool sõiduki väärtusest, s.o. 250.00 eurot. Muu vara ei olnud tuvastatud. Ajutine haldur on tuvastanud ka, et võlgnikul on kohustusi summas 3 048.22 eurot. Seoses võlgniku S AS-i ees olevate kohustustega teatasid pärijad, et neil ei ole laenude võtmise eesmärk teada. Võttes arvesse, et pärandaja oli viimasel ajal kuritarvitanud alkoholi, võis see olla kasutatud nimetatud sõltuvuse rahuldamiseks. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on

seega tuvastatud, et pärandvara kohustused on summas 3 048.22 eurot, võlgniku vara orienteeruvaks väärtuseks 616.00 eurot. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtub, et kuigi võlgniku nõuded võivad suuremas osas olla pankrotimenetluse algatamise hetkes aegunud, ei jätku pärandvarast ka aegumata nõuete rahuldamiseks. Analüüsides esitatud andmeid ja pärandaja konto väljavõtet on ajutine haldur tuvastanud, et kuni aprillini 2019 töötas pärandaja B AS-is ning varem (2016, 2018) võetud laenud olid tema poolt tähtaegselt tagasi makstud. Uued laenud olid kasutatud nii eelmiste laenude tagasimaksmiseks, kui ka toimetulekuks (arveldused poodides). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega ajutise halduri hinnangul pärandaja surm. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on võlgniku surma aeg. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise halduri aruandest nähtub, et tagasivõitmise alused esinevad pärandajale kuulunud osaku osas ning jagamata ühisvara puhul, kuid antud vara orienteeruv väärtus (ca 600.00 eurot) ei kata täiel määral pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldajad, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 48.00 eurot (lisandub käibemaks 09.60 eurot). Avaldajad ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja

kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.