2-21-810/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud T T ja R T avaldus O T pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajad võlgniku pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur E V . Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärijad ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 21.01.2021 määrusega nimetas kohus O T pärandvara ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et O T pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku nimele ei ole ega ole kunagi olnud ühtegi kinnistut registreeritud. Pärandaja nimele avatud kontod S AS-is on suletud enne pankrotimenetluse algatamist. S Pank AS-i konto jääk on 3.31 eurot. Inventuuri kohaselt moodustasid pärandajale kuulunud arveldusarvete jäägid 17.31 eurot. Pärandaja abikaasa arveldusarve jääk oli 925.88 eurot. Pärandaja pensionikonto jääk on hetkeseisuga null. Surma kuupäeva seisuga kuulusid pärandajale S K P osakud, orienteeruva turuväärtusega 2 150.68 eurot. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub pärijal seos äriühingutega. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Vastavalt pärandvara inventuurile kuulus pärandajale ühiselt abikaasaga surma kuupäeva seisuga sõiduauto Peugeot Partner (reg.märk XXX, esm. reg. aasta 2001), mis kehva seisundi tõttu kuulus lammutamisele. Ühisomandis haagis TIKI CS265-L, mille väärtus oli ca 300.00 – 400.00 eurot. Muu vara ei ole tuvastatud. Ajutine haldur on tuvastanud ka, et võlgnikul on kohustusi 12 244.86 euro ulatuses. Laenulepingutest tulenevate nõuete puhul võib olla tegemist abikaasade solidaarkohustusega PKS § 18 lg 1 mõttes. Abikaasade vahel kehtis varaühisuse režiim. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et pärandvaral lasuvad kohustused (12 244.86 eurot) on suuremad, kui ühisvaraks olevad sõidukite realiseerimise võimalik tulem ning pensioniosakute väärtus (2 150.68 eurot). Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtub, et selline olukord tekkis juba pärandaja surma päeval. Pärijad on avaldanud, et ei teadnud kohtutäitur A K menetluses olevast nõudest ning seetõttu ei esitanud pankrotiavaldust kohe. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul pärandaja surm. Kuriteo tunnustega teod ei olnud tuvastatud.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise halduri aruandest nähtub, et kuna pärandvaraks olnud vara (pensionifondiosakud) on juba jaotatud pärijate vahel ning ühisvaraks olnud sõidukite realiseerimisega on võimalik saada ca 150.00 eurot, on ilme, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivara seisneb peamiselt nõudeõigusest pärijate vastu (osakute väärtus) ning ühisvaraks olevate sõidukite realiseerimise võimalikust tulemist. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldajad, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 32.00 eurot (lisandub käibemaks 06.40 eurot). Avaldajad ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad