I. K. (K.) hagi V. K. (K.) vastu kinkelepingust taganemise ja kingitud asja tagastamise nõudes 9 000 eurot
Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2021.a.
Menetlusosalised
Hageja:
I. K. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
Kalle Kekki (Kekki Kinnisvara & Õigusbüroo OÜ, Jaama 31-13, 41552 Jõhvi; e-post: [email protected])
Kostja:
V. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere 5 a, 41532 Jõhvi; [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta I. K. hagi rahuldamata.
2.Tühistada 04.09.2020.a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt keelas kohus V. K.l valge kabinet klaveri Estonia mudel 190 nr 1301 võõrandamise ja jättis klaveri V. K. vastutavale hoiule.
Poolte menetluskulud jätta hageja I. K. kanda.
Välja mõista I. K.lt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS) V. K.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 513 (viissada kolmteist) eurot 60 senti.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.I. K. esitas Viru Maakohtule hagi V. K. (K.) vastu kinkelepingust taganemise ja kingitud asja alusetu rikastumise sätete alusel tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kinkis I. K. abikaasa V. K.le valge Estonia klaveri (mudel 190 Estonia nr 1301). Kinkimist kinnitab kuldne graveeringuga silt „kallile naisele V. abikaasa I.“. Kingituse tegi hageja ajal, mil poolte abielusuhted olid korras. Kinkeleping oli tehtud suuliselt. Kingitud klaver asus Jõhvis xxx a xxx. Pooled pidasid koos kohvikut xxx a, renditi ruumid ja kohviku ruumidesse paigutati ka kingitud klaver. Kostja lisas klaverile reklaami mõttes ettevõtte logo „xxx“. Hageja on seisukohal, et kostja on tema suhtes olnud jämedalt tänamatu, käitunud tema suhtes lugupidamatult, solvanud. Kostja loobus kohviku pidamisest, lõpetas lepingu, jättes tasumata kõik halduskulud, üürikulu oli sümboolne (100 eurot kuus). Kohviku soetamisega tehti kulutusi ca 28 000 eurot. Käesoleval ajal on kohvik müügis 14 500 euroga kuna turuhind müüki ei soosi. Hageja ostis ja remontis kohviku ainult kostja jaoks, soetas sisustuse. Kostja viis kohvikust asjad minema. V. K. pettis hagejat teise mehega, mistõttu poolte abielu lahutati (tsiviilasi nr 2-20-10742). Hageja aitas ka V. sõbrannat kostja palvel 30 000 euroga. 2019. a sügisel selgus, et kostja kasutas hagejalt väidetavalt sõbranna raviks saadud raha oma armukesega Moskvas kohtumiseks, puhkamiseks Nikolajevis. Hageja leiab, et kostja on oma käitumisega näidanud üles äärmist lugupidamatust kinkija (hageja) suhtes, mistõttu taganeb hageja kinkelepingust ja soovib kingitud klaverit tagasi.
2.Kohtuistungil 11.02.2021.a. selgitas I. K., et jämeda tänamatusena enda suhtes peab ta ennekõike V. poolset solvamist, tema laimamist. Väidetavalt on hageja pärast lahkuminekut hakanud tuttavatelt kuulma, et V. on hakanud hagejat ja tema peret laimama. Peale selle, et V. on nimetanud hagejat joodikuks ja pätiks, on laimatud ka hageja venda ja hageja üle 80 aastast ema. Ka teda on nimetatud paadunud alkohoolikuks, kuigi inimene on terve elu tööd teinud ja teeb ka praegu. Laim ja solvangud hakkasid pärast seda kui V. aprillis 2020.a. hageja juurest ära kolis. Aprilli algul 2020.a. kutsus kostja millegipärast politsei, kuid keegi kostjat majast välja ei ajanud. Hageja läks tol päeval koduse konflikti tõttu oma ema juurde Rakveresse. Kui hageja koju tuli, oli maja asjadest tühi ja kostja koos lastega läinud. Viimasel ajal oli kodus erinevaid konflikte, põhiliselt ikka sellepärast et hageja sai teada petmisest. Hageja kinnitas, et ei ole olnud kostja suhtes vägivaldne ega naist löönud. Jämeda tänamatusena hindab hageja ka kostjapoolset truudusetust. V. pettis aastaid hagejat väikeste laste kõrvalt. Sel ajal kui hageja viibis väikeste lastega kodus, veetis kostja aega teiste meestega. See leidis aset aastatel 2017-2019, võib-olla ka juba 2016. aastal.
Klaveri kinkis hageja V.le ikka ilu pärast, et kohvikus võiks keegi, kes oskab, seda mängida. See oli pooleldi kink naisele, pooleldi firma reklaamina, kink kahele. Hageja ei ütleks, et mõeldud oli see lepituseks. Saab aru, et hinnalised kingitused ei garanteeri abielu püsima jäämist, aga lootis ikkagi ja lootus sureb viimasena. Hageja jäi selle juurde, et kostja peaks talle kingitud klaveri tagastama, kuivõrd asjad nii halvasti läksid, teda pidevalt peteti ja pärast lahkuminekut laimatakse.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja V. K. hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja tõepoolest kinkis talle 01.04.2019.a valge Estonia klaveri. Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et poolte suhteid saab käsitleda kinkelepinguna VÕS § 259 mõttes. V. K. on seisukohal, et hagejal puuduvad alused kinkelepingust taganemiseks ja klaveri väljanõudmiseks. Kostja ei nõustu hageja väidetega nagu oleks teda solvatud, tema suhtes lugupidamatult käitutud ja tänamatust üles näidatud. Kostja on seisukohal, et pärast klaveri kinkimist on ta hageja suhtes laitmatult käitunud, küll aga on hageja ise kostja suhtes solvavalt ja lugupidamatult käitunud. Hageja väidab, et kostja loobus kohviku pidamisest, lõpetas lepingu ning jättis tasumata kõik halduskulud. Kostja eeltooduga ei nõustu. Alates 16.03.2020.a. kehtestati Eestis eriolukord ning ka kohviku tegevus sellega peatati. Juba enne eriolukorra väljakuulutamist langes ettevõtte tulu covid-19 leviku tõttu oluliselt. Ettevõttel tekkisid võlad. Probleemid ettevõttes algasid juba poolte koosolu ajal. Poolte kooselu lõppes 04.04.2020.a., mil hageja ebaadekvaatse ja ohtliku käitumise tõttu kostja suhtes, oli viimane sunnitud kutsuma politsei. Pärast seda nõudis hageja, et kostja korjaks kokku oma asjad ja lahkuks majast, jätaks hagejale maja-, auto- ja kohviku võtmed. Kostja lahkus koos lastega hageja majast ja asus elama isa korteris. 07.04.2020.a. sai V. K. teate mitteeluruumi üürilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudest ruumid vabastada 7 päeva jooksul. X ettevõtte vara tuli kiirkorras hageja ettevõtte renditud ruumist välja viia. Tekkinud olukorras oli kostja sunnitud esitama kohtule pankrotiavalduse. Kohviku sisustus oli ostetud kostja ettevõtte nimele, seega kuuluvad asjad pankrotivarasse. Pankrotis ettevõtte võlausaldaja on teiste seas ka hageja. Vara realiseerimisega tegeleb pankrotihaldur. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja loobus kohviku pidamisest ning viis salaja kohvikust asjad ära näidates sellega tänamatust hageja suhtes. Kostjal olid suhted teise mehega (hageja esitatud fotod) 2018. aastal. Hageja sai sellest ka 2018. aastal teada. Järelikult ei saa 01.04.2019.a. sõlmitud kinkelepingust taganemise põhjuseks olla kostja suhted teise meesterahvaga, millest hageja teadis enne kinkelepingu sõlmimist. Hageja esitatud fotod ei puuduta 2019. aastat, vaid 2018. aastat ja kostja kustutas need kohe pärast fotol oleva meesterahvaga suhete lõpetamist. Kostjal tekitab küsimusi, kust sai hageja fotod ja hageja kirjavahetuse, ilmselgelt on need saadud elektrooniliste vahendite ja sotsiaalvõrgustike kontode ebaseaduslikul vaatlusel. 2017.a sai kostja juhuslikult teada hageja hulgalistest petmistest, pärast mida teatas hagejale, et ei soovi temaga abielu suhteid jätkata. Hageja vihastas, ähvardas kostjat, võttis välja püstoli ja kavatses mängida kostjaga vene ruletti. Samal ajal viibisid majas lapsed. Kostja kutsus politsei ning hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Pärast seda lubas hageja ennast muuta, lubas kostjale, et lõpetab joomise, petmise. Vabanduseks selle eest, et lõhkus abielu, tegi hageja kostjale ettepaneku aidata avada äritegevus, mida kostja hagejalt ei palunud.
Hageja ise otsustas ja soovis aidata kostja sõbranna ravi. Kogu raha, mida hageja kandis (ca 24 000) kasutati kostja sõbranna vähiraviks. Kostja püüdis taastada hagejaga abielusuhteid, uskudes, et hageja on muutunud. Vabanduseks oma käitumise eest kinkis hageja 2019. aasta kevadel kostjale klaveri. Kostja nõustus hageja suhtes algatatud kriminaalasja lõpetamisega leppimise tõttu. Mõne aja möödudes algasid uuesti joomingud, ähvardused ja solvangud. I. K. ise on oma käitumisega solvanud kostjat, ähvardanud korduvalt tema elu ja turvalisust. Pere lagunemises on süüdi hageja ise, mitte kostja suhted teise mehega.
4.V. K. jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde ja selgitas, et tahtis firmat (kohviku) ise avada, kuid I. K. pakkus oma abi. Kuna pooltel on kaks väikest last, otsustati ühiselt püüda perekonda säilitada. Pärast 2019. jaanuarikuud ei ole kostja kinnitusel ta I. K.i petnud ega ühegi teise mehega suhelnud. Ei suhelnud ka oma sõpradega. Jaanarist 2019.a. oli kostja hõivatud kohviku avamise ja tegevusega või siis lastega. Ei käinud ka trennis pidevalt ja väljas nagu hageja püüab väita. I. K. omakorda lubas kostjale, et ei ähvarda enam teda, ei joo, ei ole vägivaldne, mispeale kostja nõustus kriminaalasja lõpetamise ja lepitusmenetlusega. Kahjuks algas kõik otsast peale. Hageja pidevalt kontrollis kostjat, kui natuke hilines kuhugi, oli skandaal. Hagejal pidi olema teada iga samm mida kostja tegi või kus käis ja kellega. Oli näiteks probleem kui viis raha kohvikust panka jalgsi, mitte autoga. Hageja süüdistas pidevalt, kahtlustas ja kontrollis iga sammu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevas: I. K. kinkis 01.04.2019.a. V. K.le valge Estonia klaveri (tl 7-8, 28), millel on graveeritud silt „kallile naisele V., abikaasalt I. „ (tl 7) Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et poolte õigussuhet saab käsitleda kinkelepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 mõttes. Poolte abielu lahutati 14.09.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10742. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga kinkija tasuta kingisaajale üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastamata. Kinkelepingu põhitunnuseks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12 p 11). Seega ühelt poolt on tegemist kinkija vara vähenemisega ja teiselt poolt kingisaaja vara suurenemisega ning kinkija tahe peab olema suunatud püsivale varast loobumisele. Tahet teist poolt tasuta rikastada tõendab lepingu täitmine, käesoleval juhul klaveri üleandmine kostjale.
7.I. K. on esitanud nõude kinkelepingu alusel üleantu väljaandmiseks (klaveri tagastamiseks). Kinkelepingust taganemine on sätestatud VÕS § 266-270. VÕS § 268 lg 1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
Vastavalt VÕS § 267 p 1 võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Tulenevalt VÕS § 270 lg 1 võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas on täidetud kinkelepingust taganemise alused ja kas V. K. on olnud jämedalt tänamatu kinkija suhtes. Selleks, et tehingust taganemine kehtiks, peavad lisaks formaalsetele tingimustele (avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused. Kinkija peab tõendama võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 või § 268 sätestatud asjaolude esinemist.
9.Aprillis - mais 2020.a. a esitas I. K. kostjale võlanõude ja kompromissi ettepaneku väidetava võlanõude tasumiseks (tl 36-37), milles muuhulgas märgib, et kuna hetkel on võla tasumisega raskusi, teeb ettepaneku tagastada valget värvi Estonia klaver nn võla katteks (tl 36). Eeltoodut ei saa kohtu hinnangul lugeda kinkelepingust taganemise avalduseks. Hageja märgib hagis muuhulgas, et on klaverit nõudnud tagasi suuliselt, kuid ei ole teinud kingist taganemise avaldust kartes, et kostja peidab klaveri nii et selle asukohta pole võimalik enam tuvastada ja kingitud eset kätte saada. Kinkelepingust taganemise avalduse tuginedes seejuures kingisaaja jämedale tänamatusele kinkija suhtes, esitab hageja hagiavalduses (tl 3-6, 22-27) Kohus leiab, et hageja on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes tahteavalduse kinkelepingust taganemiseks teinud kostjale 09.08.2020.a. esitatud hagiavalduses. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on hagiavalduse kätte saanud, seega on taganemisavaldus kehtiv.
9.Taganemisavaldus kehtib ainult tingimusel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Hageja tugineb taganemise alusena VÕS § 268 lg 1 ja 267 lg 1 (taganemine pärast lepingu täitmist kingisaaja poolse jämeda tänamatuse tõttu) ja järgmistele asjaoludele: V. K. jättis maha X kohviku, jättis tasumata selle halduskulud; pettis hagejat teise mehega (truudusetus); solvab ja laimab hagejat ja viimase perekonnaliikmeid.
10.Jäme tänamatus on Riigikohtu praktika kohaselt hinnanguline kategooria, mis peab seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija enda või tema lähedase suhtes. Jäme tänamatus peab kohtupraktika kohaselt seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06 p 12, 3-2-1-40-17 p 15) Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang, st kingisaaja käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-8-11 p 15, 3-2-1-40-17 p 15)
11.Poolte vahel on põhilise küsimusena vaidluse all, kas kostja on käitunud viisil, mida saab sisustada jämeda tänamatusena kinkija suhtes ja mis annaks hagejale õiguse taganeda kinkelepingust. 11.1 Kohus on seisukohal, et hagis toodud väited nagu V. K. jättis äriühingu X ja loobus kohviku pidamisest, jättes tasumata kõik arved (tl 4) ei vasta tegelikkusele ning eeltoodu ei saa kuidagi olla aluseks kinkelepingust taganemisele jämeda tänamatuse tõttu.
Kostja selgitab, et märtsis 2020.a. kehtestati Eesti Vabariigis eriolukord, kohviku tulu langes oluliselt juba enne eriolukorra väljakuulutamist. 07.04.2020 sai kostja teate X OÜ üürilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest (tl 141-142) 29.05.2020.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6933 kuulutas kohus välja X OÜ pankroti (tl 144-146). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kujunes maksejõuetus lõplikult välja 2020.a märtsisaprillis ning võlgnik oli sunnitud tegevuse lõpetama riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu. Ajutise halduri hinnangul ei olnud tegemist juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega. Eeltoodule tuginedes, ei vasta esmalt hagiavalduses väidetu tegelikkusele, teiseks ei saa kuidagi ettevõtte tegevise lõpetamine ja pankrotimenetlus (sh täitmata kohustused hagejale kuuluva äraiühingu X OÜ ees) olla käsitletavad lugupidamatuse või jämeda tänamatusena hageja suhtes. 11.2 Hageja peab kostjapoolseks jämedaks tänamatuseks kostja väidetavat truudusetust. Hagiavalduse kohaselt sai I. K. kostja petmisest teada sügisel 2019.a. (tl 24) Hageja ise selgitas kohtuistungil, et teadis kostja truudusetusest aastatel 2017-2019, võib-olla ka 2016 (tl 171 pöördel, 172 pöördel). Kohus juhindub I. K. enda antud selgitustest. Eeltoodu ühtib V. K. väidetega, et I. K. teadis kostja suhetest teise mehega (fotodel tl 32-35) juba 2018. aastal (tl 138). Vaidlust ei ole selles, et klaveri kinkis hageja kostjale 2019.a kevadel (1.aprillil). Seega, isegi kui nõustuda, et hageja peab kinkelepingust taganemise aluse ja kostjapoolse jämeda tänamatusena truudusetust, siis teadis hageja sellest mitu aastat enne klaveri kinkimist. Ilmselgelt on sel juhul mööda lastud kinkelepingust taganemise üheaastane tähtaeg (taganemise õigust lõpetav tähtaeg) ning hageja minetanud õiguse kinkelepingust taganeda (vt VÕS § 270 lg 1, § 188 lg 1 , TsÜS § 69 lg 1). Kohus lisab, et truudusetus peresuhtes ei ole aktsepteeritav, kuid kooselu õnnestumine/ ebaõnnestumine sõltub mõlema abikaasa panusest, käitumisest jms. Kohus nõustub, et truudusetus ja petmine riivab teise abikaasa tundeid ja usaldust abikaasa vastu, samas, teades mitu aastat kostja petmisest, pidas hageja võimalikuks abielu jätkamist ja kallihinnalise kingituse tegemist. Seega ei ole eluliselt usutavad hageja väited selle kohta, et kinkelepingust taganemise põhjuseks oli kostja truudusetus. Kostja märgib, et klaver oli kingitud nn lepituseks (tl 138, 173). Hageja seda ei kinnitanud ega vaielnud ka vastu (tl 172 ... ma ei ütleks, et lepituseks, see oli ikkagi rohkem nagu koos kohvikuga tehtud ja sinna antud. Kas see just lepituseks oli, ei oska ma praegusel hetkel tagantjärele öelda....) Kuigi hageja väitis kohtuistungil, et klaver oli kingitud nii V.le kui ühtlasi ka kohviku tarbeks, siis kuivõrd klaverile oli paigaldatud ka kuldne graveeringuga silt „kallile naisele V. abikaasalt I.“, siis tõendab eeltoodu kohtu hinnangul ikkagi seda, et klaver oli kingitud kostjale kui abikaasale. Arvestades pooltevahelisi keerulisi suhteid (kriminaalmenetlused) võis olla klaveri kinkimine kantud soovist nn suhteid parandada ja abikaasale heameelt teha. Isegi kui lugeda, et klaver kingiti lepituseks, ei saanud hageja pidada hinnalist kingitust garantiiks abielu püsimajäämiseks ega saanud mõistlikult oodata, et kingitus kohustab abikaasat millekski või välistab edaspidised probleemid peresuhtes. 11.3 Hageja väited kohtuistungil, et kinkelepingust taganemise põhjuseks on kostjapoolsed solvangud ja laim tema ja ta perekonnaliikmete (venna ja ema) suhtes on tõendamata. Hageja selgituste kohaselt on ta tuttavatelt kuulnud, kuidas kostja teda ja tema pereliikmeid joodikuteks ja pättideks nimetab (tl 171 pöördel). Hageja väited tuginevad väidetavalt tuttavatelt kuuldule. Hageja ei ole tuginenud otseselt talle või tema lähedastele öeldule.
12.Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul ühtegi hagiavalduses või 11.02.2021 kohtuistungil toodud asjaoludest lugeda kingisaaja jämedaks tänamatuseks hageja suhtes arvestamata hageja enda käitumist kostja suhtes ning asjaolusid, et kohtumenetluses on kriminaalasi 1-20-9500 ja menetletakse kriminaalasja nr 20740000103, milles kannatanu on V. K. ja milles on tõkendina kohaldatud vahistamist. Kohtu hinnangul on hageja püüdnud oma majandusliku võimekusega allutada kostjat endale ning hagi esitamise tegelik eesmärk on takistada kostjal kingitud klaveri müüki ja müügist saadud vahendite arvelt majandusliku seisundi parandamist. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et formaalselt on kingisaajal õigus takistamatult oma vara käsutada, sh seda edasi müüa või kinkida. Kohus möönab, et kinke eesmärki arvestades võib selline käitumine olla teatud juhtudel kinkelepingust taganemise aluseks jämeda tänamatuse tõttu, kuid mitte käesoleval juhul. Poolte selgitustest ja asja materjalidest tulenevalt oli kinkija soov või kinkelepingu eesmärk pingeliste peresuhete parandamine ja heameele valmistamine abikaasale. Abielu purunemine ei anna kohtu hinnangul kinkijale moraalset õigust nõuda tagasi abielu vältel tehtud kingitusi. Arvestades, et käesoleval juhul on poolte abielu lõppenud, ei saa kostja soovi kingitud asja võõrandada pidada lugupidamatuseks/tänamatuseks endise abikaasa vastu. Kinkelepinguga ei saa olla tagatud ning kinke eesmärgiks ei saa olla kohustus /garantii kingisaaja kooseluks kinkijaga. Ka hageja enda täitmata ootusi või lootusi kinkimisel ei saa lugeda kostjapoolseks tänamatuseks hageja suhtes. Jämedaks tänamatuseks ei loe kohus poolte kooselu lõppemist. Kohus möönab, et hageja väited kostja käitumise (solvamise, suhtlus teiste meestega) suhtes võivad olla ühiskonnas taunitavad, kuid seda eelkõige kooseluliste (perekondlike) suhete väärtushinnangute seisukohast. Aktsepteeritavaks ega mõistlikuks ei saa pidada mistahes vägivaldsust, olgu see siis füüsiline või verbaalne, ebatervet jälgimist / kontrollimist.
13.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata. Maakohtu 04.09.2020.a. määrusega keelas kohus hagi tagamisena V. K.l klaveri Estonia mudel 190, nr 1301 võõrandamise kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas ja jättis klaveri kuni lahendi jõustumiseni V. K. vastutavalt hoiule (tl 44-45) TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab 04.09.2020.a. rakendatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
15.07.10.2020.a. määrusega rahuldas maakohus V. K. riigi õigusabi taotluse ja määras riigi õigusabi korras kostjale esindajaks advokaadi riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (sh riigi õigusabi), siis kulud, mille kandmisest kostja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse. Viru Maakohtu 12.02.2021.a määrusega määras kohus kostjat menetluses esindanud advokaadi tasu suuruseks 513, 60 eurot (sh käibemaks)
Juhindudes TsMS § 190 lg 5, mõistab kohus I. K.lt riigituludesse välja kostja esindaja I. Gromtsevi kulud 513, 60 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.