Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 16.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-6172/30
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 16.02.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3537

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-19-6172

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgnik S.-A. S. (end. nimi A. K., isikukood XXX, XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

pankrotihaldur Margo Normann (advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi 37, 71004 Viljandi, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada S.-A. S. (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

2.Vabastada pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses.

3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Tunnustatud Jaotise nõue € %

Võlausaldaja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu 448,00 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 2387,40 Kohtutäitur K. P. 566,98

VäljaSaamata makse € nõue €

13,17

0,00

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

11.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

VIII Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud 44,40 €. Pankrotihalduri kulud 98,40 € Kohtukulusid ei ole. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Üle 50% võlgnevustest on tekkinud võlgniku õigusvastase tegevuse tõttu algatatud kriminaalasja menetluskuludena. S.-A. S. mõisteti süüdi 27.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX. Ta kannab XXXX. Kriminaalasjast tuleneva võlgnevuse suurus on kokku 2835,40 €. Võlgniku eeldatav vabanemise aeg on oktoobris 2025.a. XI Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 lõike 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad rahalised vahendid, taotleb pankrotihaldur lõpetada S.-A. S. pankrotimenetluse raugemise tõttu. XII Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Pankrotihaldur leiab, et pankrotiseaduse § 171 lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise küsimuse. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse oma pankrotiavalduses. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid S.-A. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib kohus kohustada võlgnikku S.-A. S. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. XIII Info võlausaldajate kontode ja viitenumbrite/selgituste kohta Jrk nr Võlausaldaja Konto number Viitenumber

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest S.-A. S. pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 3,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 315 eurot, millele lisandub käibemaks summas 63 eurot, kokku summas 378 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Margo Normann taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 315 eurot, millele lisandub käibemaks summas 63 eurot, kokku summas 378 eurot. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud terve pankrotimenetluse vältel summas 98,40 eurot (sh käibemaks). Tegemist on büroo kuludega. Kohus kinnitab pankrotihaldur Margo Normanni vajalikud ja põhjendatud kulud S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses taotletud summas. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu ning kulude kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 199,59 eurot, sh käibemaks, ning tasu ülejäänud osas, st summas 276,81 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu ning kulud summas 199,59 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Margo Normanni pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamiseks 199,59 eurot, sh käibemaks, Advokaadibüroole Normann & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osas ehk summas 276,81 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel või menetluse raugemisel. S.-A. S. esitas 22.04.2019. a kohtule avalduse, milles palub algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Avalduses sisalduvad ka kinnitused vastavalt PankrS § 170 lg-le 2. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole S.-A. S. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S.-A. S. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et S.-A. S.on võimeline täitma usaldusisiku kohustusi ning kohustab S.-A. S. täitma usaldusisiku kohustusi oma kohustustest vabastamise menetluses ise. Kohus kohustab S.-A. S. XXX ajal esitama kord aastas (iga aasta 15. veebruaril) ning pärast XXX kaks korda aastas (iga aasta 15. augustil ja 15. veebruaril) kohtule aruandeid. S.-A. S. vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast XXX tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. XXX viibides kehtib S.-A. S. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab XXX töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad XXX isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse XXX isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse XXX XXX kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui XXX vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast XXX vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. veebruaril). TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. S.-A. S. on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 1. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.