9.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur Urmas Tärno) – e-post XXX
10.Telia Eesti AS (endine AS Eesti Telekom) - epost XXX, XXX
11.Folkefinans AS Eesti filial (endine Folkia AS Eesti Filiaal) – e-post XXX
12.BB Finance OÜ (endine Raha24 OÜ) – e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Keelduda C.F vabastamast.
(ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
2.Lõpetada C.F kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade C.F kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 28.11.2014. a määrusega välja C.F pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. 11.08.2015. a määrusega (jõustunud 29.09.2015) lõpetas kohus C.F pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatas kohus C.F suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, sh esitama kohtule kaks korda aastas aruandeid. Esimene aruanne tuli esitada 01.02.2016, järgmine 01.08.2016, jne. Samuti kohustus võlgnik tegema kord aastas väljamakseid võlausaldajatele, seda iga aasta
20.jaanuaril. Pankrotimenetluse lõppedes oli rahuldamata nõuete summa 21 845,25 eurot (II järgu nõuded).
2.Kohtule on aruandeid esitatud järgnevalt: I aruanne tähtajaga 01.02.2016 - esitatud 28.01.2016 Töökoht R. O. . Võlgniku elukoha- ning kontaktandmed pole muutunud. Varalisi muutusi pole. Võlgniku sissetulekuks on ainult töötasu. Kogutud 190 eurot, väljamakse tehtud 20.01.2016. Aruandele lisatud kontoväljavõte. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat (sündinud 2003 ja 2004, lastele on välja mõistetud elatis), võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi. II aruanne tähtajaga 01.08.2016 - esitatud 01.08.2016 Võlgnik töötas kuni 21.04.2016 R. O. Tartus. Füüsiliselt koormav töö ja pikad tööpäevad tekitasid suuri valusid alaseljas ja deformeerunud jalalabad. 16.05.2016 alustas võlgnik tööd K. R. juhiabi/sekretärina, kuid kuna ettevõtte omanik on võlgniku abikaasa I. ja ta soovib võlgnikuga abielu lõpetada, siis lõpetati tööleping 26.07.2016. Võlgnik oli Töötukassas arvel. Tegeleb igapäevaselt töö otsingutega. Sotsiaalameti otsusega (07.07.2016) on määratud püsiv töövõimetus 60% ulatuses. Aruandele on lisatud ainult kontoväljavõte, Sotsiaalkindlustusameti otsust pole, kontoväljavõttelt nähtuvad pensioni maksed Sotsiaalkindlustusametilt. Võlgniku sissetulekud on ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi aprillis 2016 ning juulis 2016. Võlgnik oleks pidanud eraldama 27,74 eurot ning 123,62 eurot. Sissetulekuteks töötasu, töötutoetus, kanded eraisikutelt. III aruanne tähtajaga 01.02.2017 - esitatud 01.02.2017 Võlgnik ei tööta, kuid otsib tööd. Ainukeseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis, töövõimetuspension ning sotsiaaltoetus. Aruandele lisatud kontoväljavõtted. Kontoväljavõttelt nähtub, et võlgnik on olnud lühiajaliselt tööl F. T. ning V. S. -s. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi.
IV aruanne tähtajaga 01.08.2017 - esitatud 03.08.2017 Võlgnik töötab O. A. -s. Sissetulekuteks ka veel töötuskindlustushüvitis, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus, pension ning kanded eraisikutelt. Kontoväljavõttest nähtub, et võlgnik 2/8
on töötanud lühiajaliselt ka C. M. -s. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi. V aruanne tähtajaga 01.02.2018 - esitatud 01.02.2018 A. O. lõpetas võlgnik töösuhte, kuna taheti maksta palka mitteametlikult. Edasi töötas võlgnik A. S. , kuid lõpetas töösuhte, kuna müratase oli väga kõrge ja tervislikel põhjustel ei saanud enam jätkata. Võlgnik ootab M. E. -ist vastust tööle saamise kohta. Töötukassas on arvel. Sai aruandeperioodil sotsiaaltoetust, töövõimetuspensioni, töötasu. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi. VI aruanne tähtajaga 01.08.2018 - esitatud 01.08.2018 Võlgnik ei tööta, kuid otsib tööd ning on Töötukassas arvel. Peamisteks sissetulekuteks on sotsiaaltoetus ning töövõimetoetus (laekumine alates juuni 2018, osaline töövõime, varasemalt sai töövõimetuspensioni). Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi. VII aruanne tähtajaga 01.02.2019 esitatud 01.02.2019 Võlgnik töötas S. O. tähtajalise lepinguga. Alustab tööd J. B. kohvikus. Elukoht vahetunud, läks Tallinnase elama, kuna abikaasa oli vägivaldne. Saab lisaks töötasule töövõimetoetust ning sotsiaaltoetust. Lisaks nähtub kontoväljavõttelt laekumine summas 2790 eurot I. lt, kes on võlgniku (endine) abikaasa (samuti on laekunud väiksemad summad teistelt eraisikutelt). Hiljem on saadud raha sularahas välja võetud (kohtule ei ole teada, mis täpsemalt sellest rahast on saanud). Võlgniku selgituste kohaselt kandis abikaasa need summad võlgniku arve peale joobes peaga, sest I. enda kaardid olid kadunud. Kohus kutsus võlgniku 27.03.2019. a toimuvale ärakuulamisele. Võlgnikul ei olnud võimalik istungile tulla, kuna ta samal päeval osales Harju Maakohtus kriminaalasja kohtuistungil. Kohus määras ärakuulamiseks uue aja 24.04.2019. Võlgnikul ei olnud võimalik istungil osaleda halva terviseseisundi tõttu. Kohus määras uue aja 07.05.2019. Võlgnikul ei olnud võimalik istungil osaleda. Kohus helistas võlgnikule istungi päeval. Kohus küsis küsimusi kontoväljavõtetelt nähtuva kohta (kulud, laekumised jne). Võlgnik lubas hakata raha eraldama. Võlgniku sissetulekud ületasid määra alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi jaanuaris 2019. Võlgnik oleks pidanud eraldama võlausaldajatele 29,60 eurot. Võlgnik oleks pidanud tegema eralduse ka (endiselt) abikaasalt laekunud 2 790 eurost. VIII aruanne tähtajaga 01.08.2019 – esitatud 01.08.2019. a. Võlgnik saab sotsiaaltoetust ning töövõimetoetust. Töötukassas on arvel. Võlgnik töötas 27. mai kuni 17. juuni C. G. V. , kuid kuna tööpäevad olid 14 tundi pikad, siis ta füüsiliselt ei jaksanud seda tööd teha. Kontoväljavõttest nähtub, et võlgnik on töötanud ka P. O. -s ning P. K. O. . Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates millest peab võlgnik tegema võlausaldajatele eraldisi. IX aruanne tähtajaga 01.02.2020 – esitatud 31.01.2020 Töötab M. E. O. . Ametikoht on juhiabi. Lisaks saab sotsiaaltoetust ning töövõimetoetust. Võlgnikule laekus detsembris 2019 tasu ning majanduskulu avanss. Kohus küsis nende sissetulekute osas täpsustusi ning palus esitada töölepingu. Võlgnikul pole hetkel võimalik töölepingut esitada, kuna ülemus on Tais. Töötab ettevõttes alates augusti teisest poolest. Kolm kuud sai palka sularahas. Detsembris kanti esimest korda arvele. Majanduskulu avanss on mõeldud vajaliku kauba soetamiseks, mida 3/8
ettevõttel on vaja. Muud moodi ei olnud võimalik raha ülemusel võlgnikule toimetada, kui kanda võlgniku isiklikule arveldusarvele. Võlausaldajatele pole eraldusi tehtud. Võlgnik on lapseootel. X aruanne tähtajaga 01.08.2020 – esitatud 05.08.2020 Võlgnik on sünnituspuhkusel. Hakkab varsti saama emapalka. Hetkel ainult sissetulekuks töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Eelmisest kohast koondati. Kontoväljavõttelt nähtub laekumine majanduskulu avanss C. V. 300 eurot. Kohus küsis, mis maksetega on tegemist, ning võlgnik vastas, et tööandja kandis selle firma kuluseks. Kohtule ei ole selle kohta võimalik tõendeid esitada. Kontoväljavõttelt ei nähtu, et nimetatud tööandja oleks maksnud võlgnikule töötasu, sh lõpparvet.
3.Võlgnik esitas kohtule 27.12.2020. a taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei ole kohtule varem taotlust esitanud, kuna 25.10 - 18.11 viibis ta Tartu Psühhiaatriakliinikus ravil depressiooniga. 29.05 sündis tal tütar ja kuna lapse isaga on suhe olnud väga raske, siis sattus ta haiglasse. Võlgnik sai lapse isa käest peksa enne rasedust, raseduse ajal ja ka peale sünnitust. Mõned nädalad oli ta nn kodus, kuigi ta nende ühisest kodust viskas võlgniku välja. Hetkel on võlgnik jälle haiglas. Tartu psühhiaatriaosakonnas ei olnud vaba kohta ja ta sai ravile Võru Haigla psühhiaatriaosakonda. Alates 16.12 viibib ta seal. Viimase 5 aasta jooksul on võlgnikul olnud raske. Lahutus aastal 2017 ning peale seda tagasi Tallinna kolimine oli väga raske ilma ühegi asjata, kuna tollane abikaasa jättis võlgniku kõigest ilma. Samuti töökoha leidmine ja pideva depressiooni tõttu nendest ilma jäämine. Uus kooselu ja tagasi Tartusse tulek kujunes üsna ruttu põrguks lähisuhtevägivalla tõttu. Võlgnik on olnud Töötukassas arvel, ta saab töövõimetoetust ja on sõltunud majanduslikult oma vägivaldsest elukaaslasest/ lapse isast. Hetke seisuga on ta peale haiglast vabanemist põhimõtteliselt kodutu. Lapse isa ei lase võlgnikku majja, mida ta koduks pidas ja ei lase võlgnikul oma beebiga koos olla, kuigi neil on jagatud hooldusõigus. Kohtule on võlgnik poolaasta aruannetes teatanud oma andmed korrektselt. Hetkel on tal nn sissekirjutus XXXa täpsusega. XXX on aadress, kus ta elas koos beebi ja tema isaga, seal on tema vähesed isiklikud asjad, aga elukohaks seda aadressi enam nimetada kahjuks ei saa. Hetkel polegi öelda, kus võlgnik hakkab elama peale haiglast vabanemist. Sotsiaalkindlustusamet määras lapsetoetuse ja vanemahüvitise lapse isale, kuna lastekaitse kinnitas, et mina ei viibi igapäevaselt lapsega. Ei olegi ju võimalik viibida kui võlgnik jälle haiglaravil on või tuppa ei lasta. Võlausaldajatele on võlgnik saanud tagasimakseid teha ainult ühe korra aastal 2016. Sissetulekud on olnud väga ebastabiilsed ja kahjuks on olnud keeruline säästa.
4.Kohus küsis 08.01.2021. a kirjaga võlausaldajatelt seisukohti võlgniku taotluse osas. Kohtule vastas seitse võlausaldajat.
4.1.Telia Eesti AS andis 08.01.20201 teada, et Telia Eesti AS on nõus menetluse lõpetamisega.
4.2.Placet Group OÜ leidis oma 11.01.2021. a esitatud seisukohas, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
4.3.ERA Liisingu Inkassoteenused leidis oma 12.01.2021. a esitatud seisukohas, et menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata või menetlust pikendada. Võlgnik on ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le teinud ühe väljamakse kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul summas 2,26 eurot. Eluliselt on ebausutav, et viie aasta jooksul ei ole õnnestunud võlgnikul leida sellist tegevust, 4/8
millest oleks kasvõi minimaalses ulatuses olnud võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Käesoleval juhul ei ole menetlus oma eesmärki täitnud. Arvestades asjaolu, et C.F ise ei ole üles näidatud mingit tahet ega initsiatiivi oma kohustuste vähendamiseks on ERA Liisingu Inkassoteenused AS seisukohal, et C.F vabastamine oma kohustustest ei ole põhjendatud.
4.4.Võlausaldaja H.S on nõus KVM lõpetamisega, kui see ei vabasta võlgnikku elatisraha võlgnevusest (13.01.2021. a kiri).
4.5.Krediidikaitse Grupp OÜ ei nõustu võlgniku taotlusega (13.01.2021. a kiri).
4.6.TCM Estonia OÜ leidis oma 13.01.2021. a seisukohas, et võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. TCM Estonia OÜ nõude katteks summas 847,51 €, mis tulenes laenulepingust nr. 497957, on viie aasta jooksul laekunud üksnes 7,37 €, mis teeb kogu tasumata kohustusest üksnes ca 0,87%. TCM Estonia OÜ leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest, kuna võlgnevuste katteks kohustustest vabastamise menetluses tuleks teha tagasimakseid arvestatavas ulatuses ning üksnes aruannete esitamine ei anna alust võlgnik kohustustest vabastada.
4.7.OÜ Aktiva Finants leidis oma 22.01.2021. a esitatud seisukohas, et võlgnikku ei tuleks kohustustest vabastada. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja eest. Võlgnik ei ole kordagi võlgnevuste katteks makseid teostanud. Võlgnik ei ole teinud endast kõike oleneva, et tasuda oma võlgasid. Võlgnik ei ole pingutanud piisavalt, et täita oma kohustusi. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik rikub oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik teeb kõik endast oleneva võimalikult suures ulatuses võlgade tasumiseks. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et antud juhul puuduvad alused pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
5.Kohus tegi 28.01.2021. a päringu Maksu- ja Tolliametile, et kindlaks teha võlgniku laekumised eelneva viie aasta jooksul. Maksu- ja Tolliameti 28.01.2021. a vastuse kohaselt on võlgnikule laekunud sissetulekuid Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Töötukassalt, Eesti Haigekassalt, O. R. -lt, V. S. -lt, O. K. R. -lt, O.T. F. -lt, O. C. G. -lt (endine C. M. ), A. S. -lt, O. A. -lt, O. S. -lt, P. K. O. -lt, P. O. -lt. Makus-ja Tolliameti vastusest ei nähtunud laekumisi M. E. O. -lt (hilisema nimetusega O. S. E. ) ning C. V. .
6.Kohus määras võlgniku ärakuulamise 09.02.2021. Võlgnikul ei olnud võimalik osaleda, kuna 8 kuune laps on haige.
7.Kohus määras uue ärakuulamise 11.02.2021. Võlgnik ei tööta. Sissetulekuks on hetkel ainult 260 eurot osalise töövõime eest, depressiooni tõttu. Eelmise aasta lõpust on võlgnik olnud 2 korda haiglaravil. Võlgnik läks ise haiglasse ning otsis abi. Väike laps oli siis isaga. Teised vanemad lapsed elavad koos oma isaga Viimsis. 8 kuuse beebi raha läheb kõik lapse isale. Suuremate laste raha läheb neile, see raha ei kuulu võlgnikule. Hooldusõigust ei ole võlgnikult ära võetud, piiratud ka ei ole. Rahaliselt on tal lapsega toimetulek raske. Pankrotimenetlus algas 2013. a. Võlgnik ise andis pankrotiavalduse sisse. Võlgu oli umbes 20 000 eurot. Praegu on võlgnevusi juurde tulnud, kohtukulud seoses kriminaalasjaga 1 aasta tagasi. Võlgnik läks poodi vargile, kui tal ei olnud mitte midagi. Võlgnik põgenes siis oma teise abikaasa eest ning ta varastas riideid ning süüa. See toimus 2019. a alguses. Summa oli piisavalt suur, et oleks kriminaalmenetlus. Karistuseks sai ta 5/8
1,5 aastat katseaega. Katseaega pikendati, kuna võlgnik rikkus alkoholi kasutamise piirangut. Võlgnik elab 260-st eurost. Võlgnikku ei võeta tööle. Enam ta ei tarvita alkoholi. Võlgnik töötas viimati O. S. E. -s (endine nimi M. E. O. ), see asutus oli võlgniku abikaasaga seotud. Ta jättis kõik maksud võlgniku eest maksmata. Palka võlgnik sealt ei saanud. Töökohad on olnud kõik lühiajalised. Võlgnik jäi töölt ära endise abikaasa nõudmisel. Võlgnik on Töötukassas ka arvel olnud, kuid täpseid aegu ei oska öelda. Esimesel aastal peale pankroti väljakuulutamist oli võimalus sissemakseid teha, hiljem mitte, sest millestki oli vaja elada ka. Kogu aeg on olnud huvi kohustustest vabastamiseks. Registri järgi on elukohaks XXX. 2014 tuli võlgnik Tartusse elama. Lapsed jäid Tallinnasse elama, kuna nende kool ja sõbrad olid kõik seal. Lapsed on olnud võlgniku juures nii palju kui võimalik. Laste ülalpidamisest on ta osa võtnud nii palju kui võimalik. Elatis on välja mõistetud, kuid võlgnik ei maksa. Kui tal on olnud üleliigset sularaha, siis on see lastele antud. Väiksema lapse hüvitis läheb lapse kontole, see ei olnud nii võlgniku korraldusel, vaid lapse isa enda korraldusel. Isa justkui on lapsega rohkem koos, tegelikult see nii ei ole. Sotsiaalkindlustusameti ja linna poole on võlgnik pöördunud. Võlgnik oli haiglas, kui lapse isa pöördus Sotsiaalkindlustusametisse, et võlgnik ei ole pidevalt lapsega koos. C. V. oli seksiklubi, see oli seotud selle ehitusfirmaga (O. S. E. ), mis muutis nime. Elukaaslase firmas töötas võlgnik 2019. a, kui seal hakati remonti tegema. Lõpuks jäi võlgnik sealt koju, kuna ta oli rase. Võlgnik töötas seal rohkem kui pool aastat. Raha ei saanud, elukaaslane pidas võlgnikku ülal sel ajal. Elukaaslane võlgniku võlgu maksta ei aidanud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
8.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
9.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (29.09.2015) on möödunud üle viie aasta. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks 27.12.2020. a. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
10.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. C.F t ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgnevalt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
6/8
Võlgnik on olnud tööl järgnevates kohtades (kohtule esitatud aruannetest ning istungil antud seletustest lähtuvalt): O. R. , V. S. , O. K. R. , O.T. F. , O. C. G. (endine C. M. ), A. S. , O. A. , O. S. , P. K. O. , P. O. , O. S. E. (endine M. E. O. ), C. V. . Võlgnik on üldjuhul olnud tööl lühidat aega. Kõige pikem töösuhe oli Ränduri Pubi OÜ-ga. Võlgniku töötasu on üldjuhul jäänud alla miinimummäära (vt ka punkt 13.2). Võlgnik on teinud ka tasuta tööd oma elukaaslane firmas, kes pidas teda sel hetkel üleval. Praegu võlgnik ei tööta, ta on lapsega kodune. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku on olnud tööl tasuta või väga vähese tasu eest, mis ei ole õigustatud käesolevas menetluses, kus võlgnik peab teenima tulu, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tasuta töötamine ei ole kindlasti mõistlikult tulutoov tegevus.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust mitte varjata saadud tulusid. Võlgnik on saanud osa oma sissetulekust sularahas (kohtule kirjas avaldatud, vt IX aruanne). Võlgnik teatas seda kohtule alles siis, kui kohus küsis muu asja kohta täpsustusi. Aruande sisulises osas ei olnud välja toodud, et võlgnikule on laekunud töötasu ka sularahas. Kohtule ei ole teada antud laekunud summade suuruseid. Kohus tegi võlgniku sissetulekute kindlaks tegemiseks ka päringu Maks- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti vastuses on muu hulgas välja toodud, kui suures summas on iga tööandja võlgnikule töötasu maksnud. Võlgniku kontoväljavõttel kajastatu ning Maksu- ja Tolliameti vastuses toodu ei kattu – võlgniku kontol on osad laekumised väiksemad kui Maksu- ja Tolliameti arvestuses toodud summad. Erinevus on O. A. -st saadud töötasuga, mille erinevus on umbes 600 eurot. Samuti C. M. -ga, erinevus umbes 10 eurot. Kohus järeldab sellest seda, et võlgnik on saanud ka mõnelt teiselt tööandjalt sissetulekut sularahas, millest võlgnik ei ole kohut teavitanud. Maksu- ja Tolliameti vastuses ei nähtunud laekumisi O. S. E. -lt (M. E. O. ) ning C. V. . Kohutuistungil on võlgnik hoopis avaldanud, et mingit sissetulekut ta elukaaslase firmas töötades ei olegi saanud, kuigi kohtule kirjalikult vastates on ta välja toonud, et sai sissetulekut osaliselt sularahas. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit millest ta ei ole kohut teavitanud. Selles osas saab kohus leida, et võlgnik ei ole oma kohustust pärandist poole loovutamiseks rikkunud.
13.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekud ei ole üldjuhul ületanud määra alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi, va kolm kuud. Võlgnik oleks pidanud eraldama kokku 177,96 eurot nende kolme kuu kohta. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakse summas 190 eurot aastal 2016. Küll aga ei ole võlgnik teinud eraldusi I. lt laekunud summast. Kohtul puudub täpsem teave selle kohta, mis sellest rahast on saanud (see võeti sularahana välja võlgniku kontolt), kuid kohtule on teada, et võlgnik sellest eraldusi teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud oma kohustust teha oma sissetulekutest võlausaldajatele eraldisi.
7/8
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi olles vähemalt hooletu ja kergemeelne. Võlgnik valis endale tasuta töö selle asemel, et leida mõistlik palgatöö. Võlgnik on saanud sissetulekut, millest ei ole tehtud eraldusi. Võlgnik on avaldanud kohtule vastuolulist informatsiooni. Ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud.
15.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatud, ei ole võlgnikul võimalik teenida tulu ega muul viisil heastada oma rikkumised. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud C.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata, lõpetab kohus ka C.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. C.F saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.