Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti avaldus esialgse õiguskaitse korras XX suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 25. detsembri 2020. a määrus (esialgse õiguskaitse rakendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), psühhiaatriakliiniku valvearst Olga Dzyba Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mariann Tusti
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. detsembri 2020. a määrus osas, milles maakohus pikendas XX suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamist 40 päevani. Jätta maakohtu määrus muutmata osas, millega rakendati XX suhtes esialgset õiguskaitset alates
23.detsembrist 2020 kuni 27. detsembrini 2020 kell 17.17, paigutades ta nimetatud ajavahemikuks psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ning kohaldades talle selle ajavahemiku vältel psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajaduse korral tahtevastast ravimite manustamist.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 24. detsembril 2020 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 23. detsembrist 2020, kus kell 17.17 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Puudutatud isiku psüühikahäirest tulenev ebaadekvaatne käitumine ja toimetulematus on ohtlik ümbritsevatele ja temale endale. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust hindama. Puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemist ei ole alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse järgi hospitaliseeriti puudutatud isik esmakordselt psühhiaatriakliinikusse 2017. a-l kiirabiga, mil isik avaldas, et teda mõjutatakse telepaatiliselt ja tahetakse tappa. Asjad tema korteris olid kummaliselt paigutatud. Vastuvõtul oli patsient ärev ja pinges. Ta avaldas, et on tuntud maag ja laulja, keda teised ekstrasensitiivid mõjutavad ja tahavad hävitada. Puudutatud isik avaldas ohtralt mõjutuselamusi. Tema keha olevat hävimise äärel ja keegi võõras kõneleb läbi tema. Puudutatud isik näitas videot, kus ta käitub ebaadekvaatselt, karjub, manab midagi ning väidab, et teda on sunnitud seda tegema, et näidata nagu oleks ta hull. Puudutatud isiku suhtes tehti tahtest olenematu ravi otsus, mida kohtumäärusega pikendati kuni 40 päevani. Puudutatud isiku psüühiline seisund paranes ravi foonil vaid osaliselt. Ta rehospitaliseeriti umbes kümne päeva pärast puuduliku haigustaju ja vähese ravisoostumuse tõttu. Isik oli seekord koostööaldis ning viibis ravil lepingu alusel. Lisaks nõustus ta ravi jätkama intramuskulaarselt süstitava pikatoimelise antipsühhootilise raviga, mille toimel oli tema psüühiline seisund ja toimetulek rahuldav kuni 2020. aastani. Puudutatud isik pöördus 2020. a augustis raviarsti poole. Ta oli lõpetanud toetusravi ning hakanud kirjutama kirju, et saada tõendit selle kohta, et on psüühiliselt terve. Ta avaldas, et on ekstrasensitiiv. Ta on kirjutanud ohtralt kaebusi erinevatesse instantsidesse ja saatnud raviarstile tõendavaid faile selle kohta, et ta on terve. Isik oli ägedalt psühhootiline, kuid statsionaarse raviga ei nõustunud, tahtest olenematu ravi rakendamise kriteeriumid aga ei täitunud ning isikut ei hospitaliseeritud. Puudutatud isik toodi praegusel juhul haiglasse kiirabiga politsei kaasabil käed raudus. Isiku väitel on ta ekstrasensitiiv ning teised ekstrasensitiivid tahavad temale halba, ähvardavad teda ja tema lähedasi tappa. Ta lõi aeg-ajalt enda käsi ja jalgu. Hiljem ütles, et seda tegid ekstrasensitiivid. Isik kutsus öösel õe korterisse kiirabi ja politsei, väites, et keegi tahab nende korteri põlema panna. Ta on enda õe suhtes käitunud agressiivselt. Ravimeid ei ole ta mitu kuud tarvitanud. Valvearstiga vesteldes oli isik teadvusel, riietatud öösärki, räpaka välimusega ning rahutu. Ta kõneles lakkamatult valju häälega. Tema mõttekäik oli kiirenenud, katkev ning ta avaldas paranoilise sisuga luulumõtteid. Ta oli rahutu ja kuri. Tahtest olenematut ravi alustati 23. detsembril 2020 kell 17.17. Kuna puudutatud isik oli ägeda psühhoosi tõttu rahutu ning keeldus igasugusest abist, osutus vajalikuks ravimitega ohjeldamine. Ta oli 24. detsembril 2020 agiteeritud olekuga ja avaldas psühhoosi elamusi. Ta avaldas, et on ekstrasensitiiv ning väga tundlik inimene. Tema läbi on võimalik teisi inimesi mõjutada, saades patsiendilt vastavaid signaale. Isikut mõjutati selliselt, et ta kirjutas kodus tapmisplaani kõikidele oma lähedastele. Näiteks olevat kirjutanud oma õe 2 (6)
lapse tükeldamisest. Ta väidab, et ta ei taha seda teha, aga võõrad jõud mõjutavad. Isik oli vestluse ajal psühhoosist oluliselt hõivatud. Ta palus, et teda kohe haiglast välja kirjutatakse, kuna ta tunneb, et lähedased on juba hakanud teiste ekstrasensitiivide mõjul endale haavasid tekitama. Puudutatud isik peab nad koheselt peatama. Eeltoodust tulenevalt on temal raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia, mis on ägenenud. Psüühikahäire mõjul on ta kirjutanud kõikidele oma lähedastele tapmisplaani, olles võõrmõju elamustest hõivatud. Järelikult on tema agressiivse käitumise risk teiste isikute suhtes kõrge. Puudutatud isik ei mõista ravi vajalikkust ning avaldab luulumõtteid ambulatoorse psühhiaatri suhtes. Isik arvab, et temale antipsühhootiliste ravimite manustamine oli kokkumäng ning teda taheti ravimite abil tappa. Seega muu psühhiaatriline abi ei ole piisav. Tema seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel, mistõttu taotleti kohtult luba isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja temale psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.
2.Maakohus andis 25. detsembri 2020. a määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi ja määras temale riigi arvel esindajaks advokaadi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rakendas 25. detsembri 2020. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 23. detsembrist 2020 kuni 27. detsembrini 2020 ja ühtlasi pikendas seda neljakümne päevani ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 1. veebruarini 2021. Maakohtu hinnangul sai puudutatud isik ärakuulamisel aru, et ta on vaimuhaigete kliinikus. Puudutatud isik avaldas, et mentalistide ja ekstrasensitiivide grupp tegi maagiaid inimkonna hävitamiseks, mis viisid puudutatud isiku seisundini, et viimases kahes sõnumis, mis ta Facebooki üles pani, oli ta sunnitud nimetama oma sugulase nime, sest nad mõjutasid puudutatud isikut nii palju, et väidetavalt puudutatud isik mõtles välja mingi plaani, kuidas tappa enda sugulasi. Puudutatud isik on ennast viimasel ajal kohutavalt tundnud. 29. aprillist oli loodud petitsioon Vladimir Putinile. Putin vastas ja selgitas, et nende inimeste pärast on puudutatud isik praegu haiglas. Isik avaldas, et psühhiaatriakliinikus on kohutavalt halb olla. Kodus saaks ta rahulikult ennast pesta ja magada nii palju, kui ta tahab. See, mida talle haiglas süstitakse, hävitab tema organismi ja aju. Ekstrasensitiivina teab ta, kui halvasti mõjuvad need ravimid inimese organismile. Maakohus tõi esile, et raviarst jäi 25. detsembril 2020 oma kirjaliku avalduse juurde ja määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamise avaldust. Maakohus tugines avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamusele ning selles esile toodud asjaoludele. Maakohus leidis, et isikul on raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne, kontrollimatu, ettearvamatu ning juhitud haiguslikust seisundist. Isik võib olla psühhiaatriakliinikusse paigutamata ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik iseendale, aga ka teistele. Ohtlikkus iseendale seisneb selles, et ta võib end asetada elu ja tervist ohustavasse olukorda, kuna ta on psühhoosist oluliselt hõivatud. Isik on käitunud agressiivselt õe suhtes. Isik on kirjutanud kõikide oma lähedaste tapmisplaane, olles võõrmõju elamustest hõivatud. Isik on ka varasemalt käitunud ajendatult võõrmõju elamustest, mistõttu on tema lähedaste suhtes agressiivse käitumise risk kõrge. Isik ei ole võimeline otsustama ravi vajaduse üle.
3 (6)
Isiku paranemine raskest psüühikahäirest nelja ööpäeva vältel ei ole realistlik ega tõenäoline. Ta vajab pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Järelikult esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Kuna isik ei ole seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmise osas, lubas kohus isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise koos tahtevastase ravimite manustamise võimalusega.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta viivitamatult haiglast. Puudutatud isiku väitel ei ole täidetud PsAS § 11 järgsed eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Puudutatud isikul puudub raske psüühikahäire, ta pole ohtlik ning ei vaja seetõttu ka ravi. Puudutatud isik on ekstrasensitiiv, kellel on maailmas vaenlasi. Need isikud (kurjuse jõud) soovivad halba nii talle kui ka teistele. Need inimesed imevad teised inimesed energiast tühjaks ja põhjustavad ka surma. Puudutatud isik peab saama haiglast välja, kasvõi paariks päevaks, et olukorda päästa. Isik kinnitab, et mitte tema pole ohtlik, vaid isikud, keda ta nimetab, on kõigile ohtlikud. Ta on ohtlikust olukorrast teavitanud ka Eesti ja Venemaa presidenti.
5.Avaldaja vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Täidetud on kõik PsAS § 11 lg 1 kriteeriumid tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Isikul on raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), millest tuleneva ebaadekvaatse ning nii teda ennast kui ka teisi ohustava agressiivse käitumise tõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik eitas haiguse olemasolu ega mõistnud enda käitumise ohtlikkust iseendale kui ka teda ümbritsevatele isikutele (agressiivsus ning tapmisplaane ja ähvardusi sisaldavad kirjad). Muu psühhiaatriline abi ei olnud küllaldane, arvestades psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist. Puudutatud isik eitas haiguse olemasolu, ei järginud varasemaid ravisoovitusi ega nõustunud raviga.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtevastase ravi kohaldamist neljalt päevalt 40 päevani. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 23. detsembrist 2020 kuni
27.detsembrini 2020.
8.Kohus võib TsMS § 534 lg 1 kohaselt avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita 4 (6)
jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.
9.Maakohus juhindus esialgset õiguskaitset kohaldades õigesti TsMS § 534 lg-s 1 ja PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldustest ning asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isik tuleb paigutada esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriakliinikusse tahtevastasele ravile. Ringkonnakohtu hinnangul olid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ning puudutatud isiku tervislikku seisundit kinnitav arstide arvamus oli küllaldane TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Maakohus tugines lahendit tehes kinnisesse asutusse paigutamise taotlusele ja arstide arvamusele. Kahe arsti ühisarvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia). Arstid on puudutatud isiku rasket psüühikahäiret kirjeldanud. Puudutatud isiku käitumine oli ägeda psühhoosi tõttu rahutu ja kuri. Tema mõttekäik oli kiirenenud ja katkev. Puudutatud isik kõneles lakkamatult valju häälega ja avaldas paranoilise sisuga luulumõtteid. Psühhiaatrid hindasid puudutatud isiku seisundist tulenevalt tema psüühikahäire raskeks ning asjas esile toodud puudutatud isiku käitumisest võib järeldada, et ägedast psühhoosist tulenevalt ei mõistnud ta täielikult oma käitumist ega juhtinud seda. Puudutatud isikul psüühikahäire olemasolu kinnitab ka maakohtu määrusest nähtuv puudutatud isiku ärakuulamise kirjeldus.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isik oli tema hospitaliseerimise asjaolusid arvestades haiglasse saabudes PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses ohtlik iseenda kui ka teiste isikute elule ja tervisele. Avaldusele lisatud arstide arvamuse kohaselt oli puudutatud isiku psühhoos äge, millest tulenevalt võis ta käituda ettearvamatult, ebaadekvaatselt ning nii ennast kui ka teisi isikuid kahjustavalt. Psühhiaatrite hinnangul oli pigem kindel, et puudutatud isik võib teiste isikute suhtes käituda agressiivselt. Tema mõttekäik oli paranoilistest luulumõtetest olnud hõivatud, mistõttu oli ta hospitaliseerimisele eelnevalt kirjutanud kõikide oma lähedaste tapmisplaani. Puudutatud isik väitis, et ei taha plaane täide viia, kuid võõrad jõud mõjutavad teda selleks. Lisaks on ta varasemalt enda õe suhtes käitunud agressiivselt. Olukorras, kus isik on kirjutanud vahetult enne haiglasse paigutamisest lähedaste tapmisplaane ning tema käitumine on mõjutatud tal esinevatest psühhootilistest elamustest, on ringkonnakohtu hinnangul PsAS § 11 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused täidetud.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka muu psühhiaatriline abi olnud kirjeldatud olukorras küllaldane. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse järgi on puudutatud isikule määratud ambulatoorne intramuskulaarselt süstitav pikatoimeline antipsühhootiline ravi, mille mõjul oli tema psüühiline seisund ja toimetulek varasemalt rahuldav. Samas oli puudutatud isik 2020. augustikuuks lõpetanud omaalgatuslikult toetusravi, avaldas luulumõtteid enda ambulatoorse psühhiaatri suhtes ning arvas, et teda taheti antipsühhootiliste ravimite manustamise kaudu tappa. Puudutatud isik ei mõistnud määruskaebusest, ärakuulamisel esitatud väidetest ning psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt seda, et ta vajas ravi terviseseisundi stabiliseerimiseks. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ning psühhiaatrite arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et puudutatud isik oleks teinud ravi saamiseks koostööd või enda ravimisega ise toime tulnud. Seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades (PsAS § 11 lg 1 p 3).
13.Eelnevat arvestades oli puudutatud isiku kinnisesse asutusse ravile paigutamine neljaks päevaks põhjendatud. Kuna puudutatud isiku tahtevastast ravi alustati 23. detsembril 2020, kell 17.17, sai puudutatud isikule kohaldada tahtevastast ravi kinnises asutuses kuni
27.detsembrini 2020 kell 17.17. 5 (6)
14.Maakohus eksis ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse normi kohaldamisel, kui otsustas esialgselt õiguskaitset rakendades samas ka selle kuni 40 päevani pikendamise üle.
15.Esialgset õiguskaitset võib TsMS § 534 lg 5 esimese lause järgi rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib TsMS § 534 lg 5 teise lause järgi tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Viidatud sätte mõtteks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kui esialgse õiguskaitse pikendamine on ilmselgelt vajalik, teeb kohus selle kohta eraldi määruse (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2021. a määrus asjas 2-20-6730, p 13, Riigikohtu 30. aprilli 2019. a määrus asjas 2-18-17167, p 21 ja 11. jaanuari 2017. a määrus asjas 3-2-1-137-16, p 18). Kuivõrd esialgse õiguskaitse pikendamine eeldab seda, et pärast esialgse õiguskaitse rakendamist on arst puudutatud isiku üle vaadanud, ei saa esialgse õiguskaitse rakendamist ja selle pikendamist otsustada ühe määrusega.
16.Puudutatud isik saabus psühhiaatriakliinikusse 23. detsembril 2020 ning järgmisel päeval esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja pikendamiseks kuni 40 päevani ning psühhiaatrite arvamuse. Samal päeval kuulas maakohus puudutatud isiku ära ja tegi määruse, millega kohaldas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli päeva ja pikendas seda 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud maakohus esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtevastast ravi määrates seda samal ajal ka pikendada. Maakohus rikkus puudutatud isikule üle nelja ööpäeva tahtevastast ravi kohaldades TsMS § 534 lg-t 5.
17.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
18.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543). / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.