(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-142907
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlustoimingu tegemise viis
70,43 eurot Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83 Tallinn, 10115 Harju maakond), volitatud esindaja Silver Eensaar (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood XXX; elu- ja viibimiskoht kohtule teadmata)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Mõista kostjalt X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS ja X vahel 17.03.2024.a. sõlmitud liitumislepingust tulenev võlgnevus Tele2 sideteenuste eest 27,45 eurot, viivised 2,79 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Mõista kostjalt X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS ja X vahel 17.03.2024 sõlmitud Seadmekindlustuse lepingust nr. 6-51082931-01; 18.03.2024 sõlmitud Seadmekindlustuse lepingust nr. 6-72238857-01 ja 21.03.2024 sõlmitud Seadmekindlustuse lepingust nr 6-72242536-01 tulenev võlgnevus kindlustuse eest summas 29,91 eurot ja viivised 1,94 eurot. Mõista kostjalt X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis tasumata sideteenuste summalt 27,45 eurot alates 01.02.2025.a kuni nõude täitmiseni lepingust tulenevas määras 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Mõista kostjalt X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seadmekindlustuse põhinõude summalt 29,91 eurot alates 01.02.2025.a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses menetluskulusid 20 eurot ja hageja õigusabikulud on 427 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 427 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kuluga kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 270 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.