Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-125557
Tsiviilasi
Osaühing Baltisigma hagi Eesticaps OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 718,15 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesticaps OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Eesticaps OÜ (registrikood 12256242), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): Osaühing Baltisigma (registrikood 11308907), lepinguline esindaja advokaat Dmitri Koroljov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2020 otsus osaliselt, so välja mõistetava võlgnevuse ja viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesticaps OÜ-lt välja osaühing Baltisigma kasuks põhivõlg 319,44, kahjuhüvis 135 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 12. veebruar 2021 46,22 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt osaühing Baltisigma kasuks põhivõlg 319,44 eurot, kahjuhüvis 135 eurot (kokku 454,44 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 12. veebruar 2021 46,22 eurot ning alates 13. veebruarist 2021 viivis väljamõistetud 454,44 eurolt kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
4.Eesticaps OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Baltisigma (hageja) esitas 12. septembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eesticaps OÜ-lt (kostja) 561,50 euro välja mõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 6. novembril 2019 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 667,03 eurot (s.o põhinõue 638,96 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28,07 eurot), samuti viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2018. aastal kaks suulist töövõtulepingut ehitustööde teostamiseks aadressil Kadastiku 57 Narvas. Töövõtulepingu nr 06-31 esemeks oli ukseploki paigaldamine ja töövõtulepingu nr 10-01 esemeks oli põranda remont. Hageja on tööd nõuetekohaselt teostanud ja esitanud kostjale 22. juunil ja 3. oktoobril 2018 tööde üleandmisevastuvõtmise aktid ja arved nr BSG18294 (summas 139,52 eurot (sh km) ja nr BSG18485 (summas 319,44 eurot (sh km) tasumiseks. Töövõtulepingu nr 10-01 sõlmimine ja ehitustööde tegemine oli tingitud vajadusest kõrvaldada kostja tegevuskohas tööinspektsiooni järelevalvemenetluses tuvastatud puudused. Kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud ega arveid tasunud. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul ega talle antud täiendava tähtaja jooksul tööde teostamise kohta pretensioone esitanud. Seega tuleb lugeda ehitustööd VÕS § 638 teise lause järgi kostja poolt vastuvõetuks ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et tööd olid tehtud halvasti. Kui ka töödes esineks puudusi, ei ole kostja täitnud VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatud teatamis- ja
kirjeldamiskohustust. Väidetavatest puudustest teavitamine aasta hiljem ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et 2016. a palus kostja jätta plaadid paigaldamata ja valada põrand betoonist. 2016. a lepingueelsed läbirääkimised puudutasid üksnes plaatimistöid, mida kinnitab hinnapakkumine. Kostja võttis tööd vastu, mistõttu tuleb kostjal tõendada, et 2016. a tööd ei olnud teostatud nõuetekohaselt. Kostja väide, et 2018. a plaatide eemaldamise ja põrandakihi valamise järgselt purunes kiht ühe nädala jooksul pärast selle valamist, ei vasta tõele ega ole eluliselt usutav. Põrandakiht valati juulis, seega purunes kostja väitel kiht hiljemalt 2018. a augusti esimesel nädalal. Kostja 1. oktoobri 2018 e-kirjas hagejale palus kostja kajastada tööd üleandmise-vastuvõtmise aktis ilma reservatsioonideta. 2018. a põrandatööde puhul oli tegemist uue, 2016. a töödest sõltumatu ja iseseisva tellimusega. Ukseploki paigaldamisega seotud arve ei ole fiktiivne. Hageja ei nõustu kostjaga, et trepiastmetele pandud puru ei olnud graniit. Kostja väide on tõendamata. Hageja lepinguline esindaja esitas 8. septembril 2019 hageja nimel kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude. Hagejal tekkis kohtueelne õigusabikulu summas 180 eurot, mille hüvitamist hageja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel nõuab.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja väidab, et 2018. a töövõtulepingute puhul oli tegemist varasemate tööde parandustöödega. Kostja tellis 2016. a augustis hagejalt pesuruumi põranda korrastamise tööd. Kohtumisel hagejaga esitati palve mitte paigaldada põrandale kahhelkiviplaate, vaid valada betoonist põrand. Sellegipoolest paigaldas hageja plaadid. Kostja tasus hagejale 16. augusti 2016 arve nr BSG0443 alusel 1036,65 eurot. 2016. a novembriks oli kuus plaati katki läinud, kuid hageja ei reageerinud kostja palvele parandustöid teha.
22.juunis 2018 tegi tööinspektsioon kostjale ettekirjutuse pesuruumi põrandate osas. Kostja edastas selle ettekirjutuse hagejale, et tõendada, et kostja pretensioonid ei ole alusetud. Hageja eemaldas plaadid ning valas õhukese kihi katet. Valatud kate lagunes juba nädala möödudes, mistõttu otsustas kostja hageja poole rohkem mitte pöörduda. Kostja ei aktsepteerinud hageja
1.oktoobri 2018 arvet nr BSG18485, kuivõrd tegemist oli kostja tehtud töös puuduste kõrvaldamisega (põranda remont). Hagejal oli kohustus 2016. a töödega seotud puudused omal kulul kõrvaldada. Kostja ei ole hagejalt uksploki paigaldamist tellinud. Hageja pidi katma trepi graniitpuruga vastavalt tööinspektsiooni ettekirjutusele. Hageja kattis trepid küll puruga, kuid see polnud graniit. Puru pudenes trepiastmetelt juba nädala möödudes.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 638,96 eurot, 9. novembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 90,63 eurot ning alates 10. novembrist 2020 kuni kohustuse (638,96 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab hageja menetluskulude suuruse kindlaks eraldi määrusega. Maakohus luges tunnistajate ütlustega tõendatuks, et hageja poolt 2018. a-l kostja jaoks tehtud tööd ei olnud aastal 2016 tehtud töö puuduste kõrvaldamine, vaid uued ehitustööd. Tunnistaja E.G. i ütluste kohaselt töötas ta hageja juures umbes kaks aastat töölisena. 2016. aastal paigaldas tunnistaja objektil põrandaplaate ja remontis veekraane. Tööde valmimisel võttis tellija esindaja (naisterahvas) tööd vastu, pretensioone ei olnud. 2018. aastal oli vaja
vahetada välja põrandaplaadid, sest kostjal olid metallratastega kärud ja plaadid hakkasid pragunema. Kostja palus põranda uuesti üle teha, hageja valas segu. Tellija jälgis tööde teostamist, pretensioone ei olnud. Tegemist oli uue tööga. Tunnistaja N.L. andis ütlusi, et ta töötas hageja juures aastatel 2016 ja 2018. 2018. aastal tunnistaja teostas järgmisi töid: kahe ukse demontaaž, ukse paigaldamine koos armeerimisega, kahe lüliti paigaldamine. Tellija esindaja vaatas tööd üle, pretensioone ei olnud. Kostja ei tõendanud, et ta oleks hagejale seoses 2016. aasta plaatimistöödega etteheiteid teinud või väidetavatest lepingurikkumistest teatanud. Kostja tasus tööde tegemise eest 16. augustil 2016 esitatud arve nr BSG0443. Maakohus kohaldas VÕS § 642 lg-t 1 ja § 644 lg-t 1. Kostja ei esitanud ühtegi väidet ega tõendit, miks ta ei saanud 2016. aastal hagejat teavitada väidetavast töö lepingutingimustele mittevastavusest. Seega ei saa kostja 2016. aastal tehtud ehitustööde lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei vaidle vastu, et hageja esitas talle 2018. aastal tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning kostja jättis need allkirjastamata. Samuti ei vaidle kostja, et hageja esitas talle tasumiseks arved. Eeltoodust tulenevalt puudub pooltel vaidlus töövõtulepingute esemeks olevate tööde mahtude ja maksumuse üle. Pooled vaidlevad, kas ehitustööd on tehtud kokkulepitud või kokkuleppe puudumisel seaduses sätestatud tingimustel; kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks; kui ehitustööd ei vasta töövõtulepingutes kokkulepitud või seaduses sätestatud nõuetele, kas hageja vastustab mittevastavuse eest ning kas see annab kostjale õiguse osaliselt või täielikult keelduda kokkulepitud (ja sissenõutavaks muutunud) tasu maksmisest. Maakohus tuvastas, et hageja tegi töid tehases aadressil Kadastiku 57, Narva, st kostja tegevuskohas. Maakohus luges tunnistajate E.G. i ja N. Lepšini ütlustega tõendatuks, et kostja vaatas valminud tööd üle ning ei esitanud hagejale tehtud tööde mahtude või kvaliteedi osas pretensioone. Puudub vaidlus, et töövõtulepingute nr 06-31 ja nr 10-01 esemeks olevad ehitustööd on valminud ning hageja on ehitustööd kostjale vastuvõtmiseks esitanud ja võimaldanud kostjal VÕS § 637 lg 5 alusel mõistliku aja tööde ülevaatamiseks, vastuvõtmiseks ja töövõtulepingujärgse tasu maksmiseks. Arvete tasumise tähtajad olid vastavalt 1. juuli 2018 ja 11. oktoober 2018. Kostja ei teavitanud hagejat kuni maksekäsu menetluses vastuväite esitamiseni 3. oktoobril 2019 töö lepingutingimustele mittevastavusest. Seega ei teavitanud kostja hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ega kirjeldanud töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Eeltoodu tõttu ei või kostja VÕS § 644 lg 3 alusel töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Järelikult on kostja rikkunud tasu maksmise kohustust summas 458,96 eurot (koos km-ga). Maakohus luges VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel põhjendatuks ka kahju hüvitamise nõude 180 eurot ja seadusjärgses määras viivise nõue.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ei vasta kohtuotsuse nõuetele. Otsuse kirjeldavas osas taasesitatakse hageja ja kostja seisukohti 14-l leheküljel. Otsuse põhjendav osa sisaldab liigselt asjaolude kirjeldusi,
maakohus ei keskendunud selles osas kohtu tuvastatud asjaolude ja nendest tehtud järelduste, tõendite ja kohaldatud seaduste märkimisele ja analüüsimisele (TsMS § 442 lg 8). Maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et kostja ei ole tõendanud, et hageja töös esinevad puudused ning töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Samuti ei arutanud kohus pooltega tõendamiskoormuse ümberpöördumist ega teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Maakohus hindas üksnes tunnistajate ütlusi ning jättis tähelepanuta kostja esindaja D. Galitski selgitused, mis on lihtmenetluse erisusi arvestades tõendina hinnatavad. Maakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-t 1.
6.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul oleks tulnud apellatsioonkaebus jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et vaidlusalused tööd oli tehtud ja kostja poolt vastu võetud. Hageja ei nõustu kostjaga, et maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostjal tuli tõendada, et vastuvõetud või vastuvõetuks loetud töödel esinesid puudused, kostja on hagejat nendest õigeaegselt teavitanud või et teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Alternatiivselt oleks kostjal tulnud väita ja tõendada, et väidetav lepingutingimustele mittevastavus esines hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu või hageja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest. Tegemist ei ole negatiivsete asjaolude, mis annaks alust tõendamiskoormise ümberpöördumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 454,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 46,22 eurot ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus märgib, et hagihinnast tulenevalt on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405 lg 1). Maakohus ei ole andnud otsuse resolutsiooni p-s 5 luba otsuse edasikaebamiseks. Vaatamata sellele ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et apellatsioonkaebus tulnuks jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlustel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-17, p 12; 13. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-12, p 9; Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477 p-d 9,12). TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel on ringkonnakohtul õigus üksnes hinnata maakohtu tuvastatu õigsust. Juhul, kui apellatsioonkaebusest tulenevalt ei ole ilmne, et täidetud on TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud tingimused, tuleb ringkonnakohtul otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohtu otsus ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse kõigile nõuetele. Kaebus tervikuna ei ole ilmselgelt põhjendamatu.
9.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga, et maakohtu otsuse kirjeldav osa ei vasta otsuse sisunõuetele (TsMS § 442 lg 7). Otsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohus on seda nõuet eiranud ja otsuse kirjeldavasse ossa rohkem kui 10-l lehel kopeerinud kõik menetlusosaliste poolt kohtule avaldatu. Selleks puudub igasugune vajadus. Tegemist on lihtmenetluse asjaga, mille asjaolud ei ole mahukad. Kordustega nõuete ja väidete esitlus kohtulahendi kirjeldavas osas koormab kohtulahendit ja takistab sellega mõistlikku tutvumist. Tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega kohtuotsuse koostamisel, mis ei too iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
10.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus, et hageja teostas kostjaga sõlmitud kahe suulise töövõtulepingu alusel ehitustöid, mille eest kostja hagejale ei tasunud, vaidlus puudub kahe töövõtulepingu sõlmimise, nende esemeks olevate tööde mahtude ja maksumuse üle. Ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga ei nõustu. Kostja vaidlustas maakohtu menetluses nii lepingu nr 06-31 sõlmimise kui ka hageja poolt uksploki paigaldamise. Lepingu nr 10-01 (põranda remont) järgseid töid hindas kostja 2016. aastal tehtud tööde parandustöödeks, mille eest ta ei pea tasu hagejale maksma.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lepingu nr 10-01 järgsed tööd ei olnud 2016. aastal tehtud töö puuduste kõrvaldamine, vaid nende tööde tegemiseks olid pooled sõlminud uue lepingu. Maakohus kohaldas põhjendatult VÕS § 644 lg-tes 1-3 sätestatut leides, et kostja ei ole tõendanud, miks ta ei saanud 2016. aastal tehtud töö mittevastavusest hagejale teada anda ja seda kirjeldada enne 2018. aastat. Selleks ajaks oli mõistlik aeg töö lepingutingimustele mittevastavusest teadaandmiseks kostja jaoks lõppenud ja kostja ei saanud kasutada 2016. aasta lepingu rikkumise kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg 1 järgseid õiguskaitsevahendeid.
12.Leping nr 10-01 on sõlmitud suuliselt. Hageja tõendab kokkulepitud töid ja töö tegemist tunnistaja E.G. i ütlustega; Tööinspektsiooni 22. juuli 2018 protokolliga kostjale seoses pesuruumi põranda seisundiga tehtud ettekirjutuse kohta (dl 140); tööde üleandmisevastuvõtmise aktidega (mida kostja ei ole allkirjastanud); kostja 1-2. oktoobri 2018 e-kirjadega (dl 144) selles, kuidas aktis tehtud töid kajastada, kostjale esitatud arvega summas 319, 44 eurot. Kostja on nõus, et hageja tehtud põranda remonditööd olid talle vajalikud Tööinspektsiooni ettekirjutuse täitmiseks, kuid kostja ei olnud rahul tööde kvaliteediga (dl 111-112, 166). Hageja peab töö eest tasu nõudes tõendama, et töövõtulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637). Hageja loeb tööd kostja poolt vastuvõetuks oktoobris 2018 ja tasunõude sissenõutavaks VÕS § 638 alusel (maakohtu istungi protokoll lk 3). VÕS § 438 teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei ole teostatud tööde osas mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud (VÕS § 644). Ringkonnakohus leiab, et põranda parandamisega seotud tööd tuleb lugeda oktoobris 2018 kostja poolt vastuvõetuks ja hageja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. See on tõendatud tunnistaja E.G. i ütluste, kostja 1-2. oktoobri 2018 e-kirjadega (dl 144) selles, kuidas aktis tehtud töid kajastada, kostjale esitatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktiga, arvega summas 319, 44 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et tööde akt ja arve edastati kostjale e-kirjaga, kuid kostja e-kirjadele ei vastanud. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja väited tõendatuks. Kui kostja soovis tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, pidi ta sellest majandus- ja
kutsetegevuses tegutseva isikuna hagejale mõistliku aja jooksul teatama (VÕS § 644 lg 1). See puudutab ka kostja vastuväiteid libedatõrjeks kasutatud materjali osas trepil.
13.Mõistliku aja möödumise tõttu ei saa kostja tõendada töö mittevastavust lepingu tingimustele 22. septembril 2020 koostatud ehitusinseneri V.S. i koostatud auditiga (dl 184) või kostja lepingulise esindaja D. Galitski seletusega maakohtu istungil. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule on etteheidetav, et ta ei võtnud seisukohta kostja taotluse osas käsitleda D. Galitski seletust lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel lubatava tõendina. Maakohtu istungiprotokolli alusel ei ole aga võimalik tuvastada, millised seletused on andnud kostja nimel D. Galitski ja millised kostja teine lepinguline esindaja. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgelt esile toonud, millises osas soovis ta D. Galitski seletusele kui tõendile tugineda. Kui kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ei esitanud tõendeid, et ta teavitas hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1), oli kohtul alust eeldada, et tööd on teostatud täies mahus, kokkulepitud kvaliteedi ja ilma puudusteta. Maakohus ei ole pööranud tõendamiskoormust ringi hageja kasuks. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka kostja etteheide maakohtule D. Galitski seletuse tõendina hindamata jätmisel. Kostja ei ole nimetanud ega esitanud tõendeid, mis tal on jäänud maakohtu poolse selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu esitamata.
14.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingu nr 10-01 täitmiseks esitatud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja nõutav tasu 319,44 eurot on kooskõlas VÕS § 637 lg-s 1 sätestatuga. Kostja ei ole tasu suurust eraldi vaidlustanud.
15.Kostja eitab ukse paigaldamise töö tellimist hagejalt juunis 2018 hinnaga 139,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue suulises vormis sõlmitud lepingu nr 06-31 alusel tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega selle tingimusi. Maakohtu hinnang selles osas tõenditele on ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi tunnistaja N.L. i ütlustega ei saa tõendada lepingu nr 06-31 sõlmimist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 2018. aastal hageja juures praktikal ja teostas kahe ukse demontaaži, ukse armeerimise ja paigaldas lülitid tehases, mille aadressi ta ei tea. Tellija esindaja nime tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja ütlused ei võimalda teha ringkonnakohtul järeldusi lepingu tingimuste osas. Kui lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis ei ole võimalik teha kostjale etteheiteid töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamata jätmise osas. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt 139,12 euro tasumist.
16.Maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvisena 180 eurot seoses kohtumenetluse eelsete õigusabikuludega. Kostja ei ole kulutuste tegemisele ja suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Arvestades hagi osalist rahuldamist vähendab ringkonnakohus proportsionaalselt VÕS § 139 lg 1 alusel ka väljamõistetavat kahju hüvitist 1⁄4 võrra. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja mõistmisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel 135 eurot.
17.Maakohus arvestas viivist põhinõudelt 638,96 eurot alates 1. veebruarist 2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevani VÕS 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras. Arvestades hagi rahuldatud osa, tuleb väljamõistetavat viivist vähendada. Viivist tuleb vähendada ka seetõttu, et maakohus on viivise välja mõistmisel ületanud hagi piire. Hageja palus viivise välja mõista alates hagi esitamisest 6. novembril 2019, mitte aga 1. veebruarist 2019, nagu on otsustanud maakohus. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja põhinõudena 319, 44 + 135 = 454,44 eurot, millelt tuleb arvestada sissenõutavaks muutunud viivisena 6. novembrist 2019 kuni ringkonnakohtu otsuse
tegemiseni 12. veebruaril 2021 46,22 eurot. Alates 13. veebruarist 2021 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohtumenetluse tulemusena rahuldab ringkonnakohus hagi ja kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, mistõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel poolte endi kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.