Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-125557/29
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.11.2020
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 9736

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Baltisigma11308907(Hageja)Eesticaps OÜ12256242(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-19-1255x 9. november 2020, Narva

Kohtuasi

Osaühingu Baltisigma hagi Eesticaps OÜ vastu võla nõudes 718,15 euro Hageja Osaühing Baltisigma (registrikood 11308907), esindaja Dmitri Koroljov Kostja Eesticaps OÜ (registrikood 12256242), esindaja Mihhail Tuštšenko Hagimenetlus 30.09.2020 kohtuistungil

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täies ulatuses.

2.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt (registrikood 12256242) osaühingu Baltisigma (registrikood 11308907) kasuks kohustuse katteks 638,96 eurot (põhinõue summas 458,96 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 180 eurot), seisuga 9. november 2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 90,63 eurot, ning alates 10. novembrist 2020. a kuni kohustuse (638,96 eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.

3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

12.septembril 2019. a esitas Hageja Kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses. 3. oktoobril 2019. a esitas Kostja vastuväite makseettepanekule. Vastuväites teatas Kostja, et ta ei võtnud ehitustööd vastu, kuna tööd olid tehtud halvasti ning akt ei ole alla kirjutatud. Kostja heidab Hagejale ette, et Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 objektiks olevad ehitustööd ei ole kvaliteetselt teostatud ning ei vasta seetõttu lepingutingimustele või kokkuleppe puudumise korral seaduses sätestatud nõuetele või kvaliteedile. Seega puudub vaidlus Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 sõlmimise, Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevate tööde mahtude ja maksumuse üle. Töövõtulepingu nr. 2 sõlmimist ja tööde teostamist tõendab kaudselt ka Tööinspektsiooni protokoll koostoimes ehitustööde ja materjalide loeteluga. Ülaltoodust johtuvalt ning arvestades Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites toodut seisneb käsilolev vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes ja õiguslikes küsimustes: kas Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd on teostatud kooskõlas kokkulepitud või kokkuleppe puudumisel seaduses sätestatud tingimustega (kas ehitustööd on teostatud halvasti või mitte); kas Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 tasunõue on sissenõutavaks muutunud; kui ehitustööd ei vasta Töövõtulepingus nr. 1 ja Töövõtulepingus nr. 2 kokkulepitud või seaduses sätestatud nõuetele, kas Hageja vastustab mittevastavuse eest ning kas see annab Kostjale õiguse osaliselt või täielikult keelduda kokkulepitud (ja sissenõutavaks muutunud) tasu maksmisest. Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 liik Hageja asub seisukohale, et Hageja ja Kostja vahel sõlmitud Töövõtuleping nr. 1 ja Töövõtuleping nr. 2 vastavad olemuselt töövõtulepingu iseloomule VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Nii on Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemed suunatud teatud tulemuse 3(19)

saavutamisele (nn obligatio de resultat), eseme keskseks küsimuseks on töö tegemine VÕS § 24 lg 1 mõistes, tegemist ei ole kestvuslepingutega ja töö tulemus on mõõdetav. Seejuures on Hageja Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 järgi töövõtja ja Kostja on tellija. Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 näol ei ole tegemist VÕS § 635 lg 4 kohase tarbijatöövõtuga, kuna: tellijast Kostja ei ole tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses; Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd teostas Hageja Kostja valduses oleva kinnisasja, mitte vallasasja suhtes. Nii ei kuulu tarbijatöövõtu mõiste alla tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, nt. ehitus- ja remonditööd tellijale kuuluva hoone või selle osade suhtes. Ülaltoodust johtuvalt kohaldub Töövõtulepingule nr. 1 ja Töövõtulepingule nr. 2 töövõtulepingu regulatsioon VÕS § 635 jj, v.a tarbijatöövõtu osas. Tasunõue summas 458,96 eurot – põhinõue Töövõtuleping on olemuselt tasuline leping. Nii on tellija töövõtulepingu järgseks põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 ja § 637 järgi tasu maksmine kohustus. Samas ka VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Puudub mõistlik vaidlus selle üle, et nii Hageja kui Kostja on sõlminud Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 enda majandustegevuses ning seega Töövõtuleping nr. 1 ja Töövõtuleping nr. 2 on lähtuvalt VÕS § 635 lg-st 1, §-st 637 ja § 28 lg-t 1 tasulised. Nii on Hageja põhiliseks majandustegevuseks ehitustööde teostamine ning Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd olid teostatud Kostja tehases aadressil X x, Narva, s.t Kostja tegevuskohas ehk püsiva majandustegevuse kohas TsÜS § 16 mõistes. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Võlaõigusseadus ega muu õigusakt ei sätesta ehituse töövõtulepingu kohustuslikku vormi. Nii võib ehituse töövõtuleping olla sõlmitud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormis, kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või suuliselt (vt. TsÜS § 77 lg-t 1). Pooled ei ole Töövõtulepingut nr. 1 ja Töövõtulepingut nr. 2 sõlminud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks ei ole pooled seaduses sätestatust erinevates tingimustes kokku leppinud. Seega tuleb Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 puhul lähtuda võlaõigusseaduses sätestatust. Töövõtulepingujärgse tasunõude sissenõutavuse eelduseks võivad olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kuna ehitustööde puhul on töö vastuvõtmine kirjalikult vormistatava akti alusel tavapärane, kohalduvad Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 suhtes VÕS § 637 lg-d 4 ja 5. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö vastuvõtmine [..] on tavaline ja töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töö vastuvõtmiseks on vaja täita teatud formaalsused, mis reeglina väljendatakse eraldi dokumendis ehk töö üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kuna töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine sõltub töö vastuvõtmisest, peab tellija olema kohustatud töö vastu võtma, kui töövõtja on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud. Nii sätestab VÕS § 638 esimene lause, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on [..] töö omadustest tulenevalt tavaline. Puudub vaidlus selle üle, et Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd on valminud ehk tulemus on saavutatud ning Hageja on ehitustööd Kostjale vastuvõtmiseks esitanud ja võimaldanud Kostjal VÕS § 637 lg 5 alusel mõistliku aja ja võimaluse tööde ülevaatamiseks, vastuvõtmiseks ja töövõtulepingujärgse tasu tasumiseks. Kostja ei ole pärast Hagejale tööde ülevaatamiseks, vastuvõtmiseks ja tasu tasumiseks esitamist (s.o vastavalt 22. juunil ja 3. oktoobril 2018) mõistliku aja jooksul, samas ka hiljem antud täiendava tähtaja jooksul (vt. vastavalt Lisa 9 ja Lisa 10) ega teate tasumata arvete kohta ja rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise järgselt (vt. Lisa 11 ja Lisa 12) Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 või selle teostamise kohta pretensioone ega mis tahes nõudeid või vastuväiteid esitanud. Seega loetakse Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olev ehitustöö VÕS § 638 teise lause järgi vastuvõetuks. 4(19)

Töö VÕS § 638 teise lause järgi vastuvõetuks lugemisel on samad õiguslikud tagajärjed, mis töö tegelikul vastuvõtmisel. Eelkõige muutub töö vastuvõetuks lugemisega sissenõutavaks töövõtja tasunõue ning kui tellija vastavat rahalist kohustust ei täida, satub ta viivitusse. Samas loetakse töövõtuleping tööde vastuvõtmisest alates VÕS § 76 lg 4 kohaselt nõuetekohaselt täidetuks ning vastuvõetud töö lepingutingimustele vastavaks. Töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei tähenda, et Kostja ei võinud sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest (ajutiselt) loobuda nt. VÕS §-des 111 või 110 sätestatud alustel või kasutada Hageja vastu õiguskaitsevahendeid. Töö mittevastavust lepingutingimustele ehk puudust VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 või § 77 lg 1 järgi ning selle esinemist töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal peab tõendama tellija, s.t Kostja. Hageja ei võta omaks Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet, mille kohaselt oli Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd teostatud halvasti. Isegi, kui asuda seisukohale, et Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd olid teostatud puudus(t)ega (millega Hageja ei nõustu ja millele vaidleb ta vastu), ei vastuta Hageja väidetavate (ja ühtlasi tõendamata) puuduste eest, kuna Kostja ei ole täitnud VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatud teatamis- ja kirjeldamiskohustusi ning Hageja vastutus on seetõttu välistatud VÕS § 644 lg 3 esimese lause alusel. Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 643 alusel tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Puudub vaidlus selle üle, et Kostja on sõlminud Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 enda majandustegevuses. Nimelt oli Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 järgseks ehitusobjektiks Kostja tehas (s.t Kostja tegevuskoht TsÜS § 16 mõttes), mis asub Narvas aadressil X x. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS §-l 643 on olulised tagajärjed ajahetke määratlemisel, mil tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Kui tellija jätab töö üle vaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning tööl on puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus avastada, kaasneb sellega tagajärg, et tellija loetakse alates hetkest, mil korrektne ülevaatus pidanuks aset leidma, sellisest puudusest teadma pidanuks. Nii loetakse majandus- või kutsetegevuse raames töövõtulepingu sõlminud tellija tööl esinevatest puudustest teadma pidanuks alates ajahetkest, mil asja ülevaatamine pidanuks VÕS § 643 kohaselt toimuma. VÕS § 643 järgi peab tellija töö viivitamatult üle vaatama. Viivitamata ülevaatamine tähendab töö ülevaatamist enne töö vastuvõtmist, töö vastuvõtmisel või esimesel mõistlikul võimalusel vahetult pärast töö vastuvõtmist. Hageja on esitanud valminud töö ülevaatamisele ja vastuvõtmisele vastavalt 22. juunil 2018. a ja 3. oktoobril 2018. a. Seega pidanud Kostja Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd üle vaatama vahetult pärast üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete Kostjale kättetoimetamist. Olgu selguse huvides lisatud, et Lisas 6 ja Lisas 7 toodud üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved oli Kostjale saadetud e-posti teel vastavalt 22. juunil ja 3. oktoobril 2018. Majandus- või kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel (töö)päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Seega tuleb Kostjat lugeda Lisas 6 ja Lisas 7 toodud üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved kättesaanuks vastavalt 26. juunil (24. ja 25. juuni on puhkepäevad) ja 4. oktoobril 2018. Samadel kuupäevadel tekkis Kostjal VÕS § 643 alusel töö viivitamatu ülevaatamise kohustus. Ülevaatamise kohustuse eesmärk on tuvastada töö vastavus lepingutingimustele – töö lepingu tingimustele kiire kontroll peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult varajase avastamise ning andma võimaluse heastada võimalik rikkumine, vältida kahjulikke tagajärgi ja selle kaudu vastutust. VÕS § 643 võimaldab koostoimes VÕS § 644 lg-tega 1-3 lahendada töö puudustega seotud vaidlused võimalikult ruttu pärast vastava puuduse ilmnemist. Samuti väldib see olulisi tõendamisraksusi ja õiguste võimalikke kuritarvitamisi. Nii on ülevaatamise kohustus seotud VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud puudustest teatamise kohustusega, mida tuleb täita mõistliku aja jooksul pärast töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamist või teada saama pidamist. Alates hetkest, mil töö ülevaatamine pidanuks toimuma, loetakse töö ülevaatamiseks kohustatud tellija vähemalt teadma pidanuks tööl esinevatest puudustest, mille ta pidanuks nõuetekohaselt 5(19)

3.oktoobril 2019. a esitas Kostja maksekäsu kiirmenetluse raames vastuväite makseettepanekule (vt. Lisa 13 ja Lisa 14). Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt ei võtnud Kostja ehitustööd vastu, kuna tööd olid tehtud halvasti ning akt ei ole alla kirjutatud. VÕS § 644 lg 1 teine lause sätestab tarbijast tellija jaoks kahekuulise tähtaja töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. VÕS § 644 lg 1 esimeses lauses sätestatud mõistliku tähtaja sisustamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 7. Tarbijast tellija jaoks kahekuulisel tähtajal võib olla tähendus ka lepingute suhtes, milles tellijaks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Tarbijast tellija suhtes kehtestatud reeglist võib järeldada, et majandus- või kutsetegevusega tegeleva ostja puhul on enam kui kahekuuline tähtaeg väidetavalt avastatud puudustest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik. Reeglina on seega majandustegevuses sõlmitavates lepingutes teatamistähtaeg lühem kui kaks kuud. Ülaltoodust johtuvalt on 3. oktoobril 2019. a, s.t ligikaudu aasta hiljem esitatud teade ehitustöödes väidetavalt esinevate, seejuures määratlemata puuduste kohta ei ole õigeaegne VÕS § 644 lg 1 esimese lause tähenduses, on paljasõnaline ja tõendamatu. Vastavalt VÕS § 644 lg-s 2 sätestatule peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Isegi, kui asuda seisukohale, et Kostja 3. oktoobril 2019. a vastuväide väidetavate puuduste esinemise kohta on esitatud kooskõlas VÕS § 644 lg 1 esimeses lauses sätestatuga (millega Hageja ei nõustu ja millele vaidleb ta vastu), ei ole väidetavad puudused piisavalt täpselt kirjeldatud. 3. oktoobril 2019. a maksekäsu kiirmenetluses esitatud teade väidetavate puuduste kohta ei vasta VÕS § 644 lg-s 2 sätestatud nõuetele. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna Kostja õigeaegselt ei teatanud Hagejale VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud korras ja alusel, et Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 alusel valminud ehitustöödel on puudusi, samas ka 3. oktoobril 2019. a maksekäsu kiirmenetluses edastatud teade väidetavate puuduste kohta ei ole õigeaegselt esitatud ega sisalda puudus(t)e piisavalt täpset kirjeldust, ei või Kostja lähtuvalt VÕS § 644 lg 1 esimesest lausest sätestatust tugineda töö lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele. Hageja ei võta omaks asjaolu, et ehitustöödel esines puudusi. Hageja on teostanud kõik Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd nõuetekohaselt. VÕS § 644 lg 3 esimene lause toob kaasa töövõtja vastutusest vabanemise VÕS § 642 lg 1 ja § 77 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamis- või kirjeldamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija kasutada töövõtja vastu õiguskaitsevahendeid, kui ei esine sama lõike teises lauses nimetatud erakorralisi asjaolusid või 6(19)

VÕS § 645 lg-s 1 sätestatut (arvestades VÕS § 645 lg-t 2). Nimetatud osas lasub tõendamiskoormus Kostjal. Ülaltoodule tugines asub Hageja seisukohale, et Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd on teostatud nõuetekohaselt, neid tuleb Kostja poolt vastuvõetuks lugeda ning Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 järgne tasu on VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutavaks muutunud. Kostja väide, et Töövõtulepingu nr. 1 ja Töövõtulepingu nr. 2 esemeks olevad ehitustööd on halvasti tehtud paljasõnaline ning ei ole tõendatud. Seega ei esine ka asjaolusid, mis annaksid Kostjale võimaluse keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest kas VÕS §-de 110-111 või muul õiguslikul alusel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest vastutama, v.a VÕS §-s 105 sätestatud õiguskaitsevahendite korral või kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Ülaltoodust johtuvalt ning tuginedes VÕS §-le 100, § 108 lg-le 1, § 103 lg-le 1, § 637 lg-le 4 nõuab Hageja Kostjalt rahalise põhikohustuse summas 458,96 euro täitmist. Hagiavalduse esitamise aja seisuga arvestatud viivitusintress - kõrvalnõue VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja ja Kostja ei ole Töövõtulepingus nr. 1 ja Töövõtulepingus nr. 2 viivise määras kokku leppinud. Seega kohaldub Hageja ja Kostja vahelisele lepingulisele võlasuhtele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Viivitusintressi arvutamise mugavuse huvides nõuab Hageja Kostjalt viivitusintressi tasumist seadusjärgses ulatuses (käesoleva hagiavalduse esitamise aja seisuga 8% kalendriaastas) 1. veebruarist 2019. a alates. Hagiavalduse esitamise aja seisuga (s.o 6. oktoober 2019) moodustab arvestatud viivitusintress 28,07 eurot. Hagi esitamisele eelnenud õigusabikulu hüvitamise nõue – kahju hüvitamise nõue

Töövõtja poolt oli esitatud teostatud tööde eest 16.08.2016 arve BSG0443 summas 1036,65 eurot, milline oli õigeaegselt tasutud. Juba novembriks 2016 oli 6 plaati katkised. Kostja palvele tulla ja parandada midagi tehtud ei oldud. Kuigi töövõtja esindaja mitu korda tuli tööde teostamise kohta ning oli tutvunud teostatud tööde mittevastavusega. 22. juunil 2018 Tööinspektsioon tegi kostjale ettekirjutuse teha pesuruumi põrand korda. Kostja edastas antud ettekirjutuse hagejale, tõendamaks, et kostja pretensioonid ei ole alusetud. Hageja eemaldas plaadid ning valas õhukese kihi katet. Katte juba nädala möödudes lagunes, peale seda oli tellijale selge, et töövõtja ei tule oma kohustustega toime ja kostja rohkem hageja poole ei pöördunud. Hageja kohtusse pöördumisel varjas asjaolu et alguses hageja teostas tööd, hiljem aga parandas antud töö käigus tekkinud puudusi. Hageja esitas 01.10.2018 arve BSG18485 milline oli seotud töövõtja poolsete puuduste kõrvaldamisega. Kostja antud arvet ei aktsepteerinud kuna töövõtja kõrvaldas enda töös olevad puudused. Tellija poolt ei olnud tellitud ukseblokki töid. Seega on 21.06.2018 arve BSG18294 summas 139,12 eurot fiktiivne ega kuulu tasumisele. Treppi katmine graniidipuruga oli samuti Tööinspektsiooni ettekirjutuses. Hageja kattis puruga trepiastmed, kuid puru millega nad katsid trepiastmed pudenes juba nädala möödudes. Puru ei olnud graniit. Telefonitsi kostja avaldas oma pretensiooni hagejale katte suhtes, kuid nad ei reageerinud pretensioonile ega kõrvaldanud puudusi. Vastavalt VÕS sätestatule tarbija ei pea puuduste ilmnemisel kahe aasta jooksul tõendama, et need olid ostu hetkel või ehitise üleandmisel. Seega on 01.10.2018 arve BSG18485 puhul summas 319,44 eurot tegemist hageja poolsete töövõtulepingust tulenevate puuduste kõrvaldamisega, kuna hageja poolt teostatud tööde lõppemisest, 16.08.2016 arve BSG0443 summas 1036,65 eurot ei olnud möödunud kahte kalendri aastat oli töövõtjal kohustus oma kuludega kõrvaldada puudused. Seega ei kuulu arve BSG18485 summas 319,44 eurot tasumisele. Arve BSG18294 summas 139,12 eurot ukse blokki demontaaž on fiktiivne, antud arvel kajastatuid töid ei ole teostatud, seega ei kuulu antud arve tasumisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

võeta (vt. TsMS § 231 lg 2 esimest lauset) ning mida ka üldtuntavaks ei loeta (vt. TsMS § 231 lg-t 1), tuleb poolel oma väidet kohtule tõendada. Kostja väide on faktiväide, mida ei loeta üldtuntavaks ning mida ei võta Hageja omaks. Niisiis tuleb Kostjal enda esitatud faktiväidet TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest lähtuvalt tõendada. Tsiviilasja menetlemine lihtmenetluses vastavalt TsMS §-s 405 sätestatule tõendamiskoormise jaotust ei mõjuta. Hageja teatab, et 2016. aastal ei palunud Kostja Hagejal valada pesuruumi põrandat betooniga ning lepingueelsed läbirääkimised käisid algusest peale üksnes plaatimistööde teostamise osas. Nii on Hageja vastavalt Kostja soovile esitanud hinnapakkumise plaatimistööde tegemisele kahes Kostja tegevuskohas asuvas tootmisruumis. Ehitustööd olid nõuetekohaselt teostatud ning vastavalt ka vastuvõtmise-üleandmise aktid ja arved esitatud. Mõlemad arved (muu hulgas vaidlusaluse pesuruumi plaatimistööde osas esitatud arve) olid Kostja poolt õigeaegselt tasutud. Töö vastuvõtmine kujutab endast tellija otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija kinnitab, et töö on tema arvates tehtud, vastab lepingutingimustele ning tellija on nõus selle töövõtjalt vastu võtma. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe 2016. aastal teostatud plaatimistööde vastuvõtmise vormi osas ning seadus töövõtulepingu järgse töö vastuvõtmisele kohustuslikku vormi ette ei näe, võis Kostja võtta töövõtulepingu järgsed tööd vastu TsÜS § 68 lg 1 kohaselt mis tahes vormis ja viisil, muuhulgas konkludentselt ehk kaudse tahteavaldusega. Nii võib isik lähtuvalt TsÜS § 68 lg-st 1 teha tahteavalduse mis tahes viisil, oluline on, et tema tahe oleks teistele äratuntavalt väljendatud. Nii võib tahteavaldus olla nii otsene kui kaudne või erandina olla tehtud ka vaikimise või tegevusetuse teel (vt. TsÜS §-t 68). TsÜS § 68 lg 3 kohaselt väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Nii võib tahteavaldus ilmneda isiku tegevusest. Nii otsesel kui kaudsel tahteavaldusel on samad õiguslikud tagajärjed. Hageja asub seisukohale, et tasumist teostatud tööde eest pärast tööde valmimist (s.t mitte ettemaksena) ja valmis töö ülevaatamise võimaldamist tuleb käsitleda tööde vastuvõtmisena kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõistes - seda eriti siis, kui enda majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud ja täitnud tellijal lasub valminud tööde ülevaatamise ja töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise ja mittevastavuse kirjeldamise kohustus, vt. vastavalt VÕS §-d 643 ja 644 koostoimes VÕS § 1 lg-ga 6. Kuna Kostjal kui enda majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijal oli (i) VÕS §-st 643 tulenev tööde viivitamatu ülevaatamise kohustus (ja seega tuleb eeldada, et Kostja on nimetatud kohustuse täitnud), (ii) VÕS § 644 lg-test 1 ja 2 tulenev lepingutingimustele mittevastavusest teatamise ja mittevastavuse kirjeldamise kohustus (seega tuleb eeldada, et puuduse esinemise korral oleks Kostja puudustest Hagejat õigeaegselt teatanud ja puudust kirjeldanud), (iii) samas arvestades asjaolu, et Kostja on pärast tööde valmimist vastavasisulise arve tasunud, tuleb Hageja arvates põhjendatult asuda seisukohale, et Kostja on 2016. aastal teostatud plaatimistööd vastu võtnud vähemalt kaudse tahteavaldusena ehk enda tegevusega, milleks on tööde eest tasumine pärast valmis töö viivitamatu ülevaatamist ning pretensioone esitamata jätmist. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti nõuetekohaselt. Niisiis, kui võlausaldaja on täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli nõuetekohane. Võlausaldajal on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta suudab tõendada vastupidist. Nimelt peab võlausaldaja suutma tõendada, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Majandus- või kutsetegevuses on tellijal tehtud töö ülevaatamise kohustus, töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus ja mittevastavuse kirjeldamise kohustus, mille eiramisel kaotab ta võimaluse tugineda töö mittevastavusele, vt. VÕS § 644 lg-t 3. Ülaltoodust johtuvalt tuleb Hageja arvates asuda seisukohale, et Kostja on 2016. aastal teostatud plaatimistööd vastu võtnud, mis on VÕS § 76 lg 4 järgi kaasa toonud tõendamiskoormise ümberpööramise töö lepingutingimustele vastavuse/mittevastavuse tõendamise osas. Nii tuleb Kostjal tõendada, et tööd ei olnud nõuetekohaselt teostatud, väidetavad puudused esinesid töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ning seda, et Kostja on väidetavatest puudustest õigeaegselt teatanud ja väidetavaid puudusi piisavalt kirjeldanud. 10(19)

Hageja ei võta omaks Kostja hagivastuses esitatud faktiväidet, mille kohaselt 2016. aasta novembriks oli kuus plaati katki ning Kostja palvele tulla ja parandada töö midagi tehtud ei oldud. Kuigi töövõtja esindaja mitu korda tuli tööde teostamise kohta ning oli tutvunud teostatud tööde mittevastavusega. Hageja teatab, et Kostja ei ole talle kunagi esitanud mis tahes etteheiteid seoses 2016. aastal teostatud plaatimistöödega. Muu hulgas ei ole Kostja Hagejale väidetavatest lepingurikkumistest teatanud (vt. VÕS § 644 lg-t 1) ega väidetavaid puudusi kirjeldanud (vt. VÕS § 644 lg-t 2). Hageja ei käinud Kostja juures väidetavate puudustega tutvumas. Lähtuvalt TsMS § 230 lg-st 1 koostoimes VÕS § 76 lg-ga 4 jääb tõendamiskoormis toodud faktiväidete (s.o 2016. aastal teostatud plaatimistööde osas puuduste esinemine, Hageja õigeaegne teavitamine esinenud puudustest, puuduste kirjeldamine, puuduste esinemine töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal jm.) Kostja kanda. Kostja väide, mille kohaselt edastas ta Hagejale Tööinspektsiooni ettekirjutuse tõendamaks, et tema pretensioonid ei ole alusetud, ei vasta tõele ning Hageja ei võta seda faktiväidet omaks. Hageja teatab, et Kostja edastas Hagejale Tööinspektsiooni ettekirjutuse tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise hõlbustamiseks ning aktis õige ja Kostjale sobiva teabe kajastamiseks. Nii on Kostja (viidates Tööinspektsiooni ettekirjutusele) palunud Hagejal, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis oleks (õigesti) kajastatud, et pesuruumis on plaadid eemaldatud ning valatud on tasandav kiht. Samas on Kostja (viidates Tööinspektsiooni ettekirjutusele) palunud Hagejal, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis oleks (õigesti) kajastatud, et trepp oli remonditud, kasutades libedustõrjena graniidipuru. Alternatiivselt esitab Hageja TsÜS § 143 alusel 2016. aastal teostatud plaatimistööde võimalike väidetavate puuduste ja Kostja võimalike nõuete ja vastuväidete osas aegumise vastuväite. Uue kihi valamine ja sellega seotud asjaolud Kostja väide, mille kohaselt purunes kiht pesuruumis ühe nädala pärast selle valamist, ei vasta tõele ega ole eluliselt usutav. Puudub mõistlik vaidlus selle üle, et olemasolevate plaatide eemaldamise ja uue kihi valamistööd olid teostatud 2018. a juulis. Juhul kui kiht purunenuks ühe nädala jooksul peale selle valamist (s.t hiljemalt 2018. a augustikuu esimesel nädalal), ei esineks Kostjal mis tahes alust, samas ka mõistlikku huvi ja vajadust paluda Hagejal 1. oktoobril 2018. a edastatud e- kirjas kajastada vastavad tööd üleandmise-vastuvõtmise aktis ilma mis tahes reservatsioonideta. Kostja mõistliku tellijana pidanuks sellisel juhul lähtuvalt VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatust teatama Hagejale (vähemalt käesoleva menetlusdokumendi Lisas 4 toodud Hagejale edastatud ja vaidlusaluseid töid otse puudutavas e-kirjas) töödes väidetavalt esineva(te)st puudus(te)st või alternatiivselt oleks Kostja nõudnud Hagejalt töödes esineva(te) mittevastavus(t)e kajastamist Hageja koostatavas üleandmise-vastuvõtmise aktis, kuna see võimaldaks jätta tõendamiskoormis puuduste olemasolu ja põhjuste osas Hageja kanda. Kostja aga ei 1. oktoobril 2018. a edastatud e-kirjas ega varem või hiljem ei teatanud Hagejale väidetavatest puudustest ega kirjeldanud neid (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2). Hageja ei võta omaks Kostja väidet, mille kohaselt purunes kiht pesuruumis ühe nädala pärast kihi valamist. Hageja väide, mille kohaselt oli plaatide eemaldamine ja uue kihi valamine sisuliselt 2016. aastal teostatud plaatimistöödes väidetavalt esinevate puuduste kõrvaldamine, ei vasta tõele ning Hageja ei võta seda faktiväidet omaks. Kostja on 2016. aastal teostatud plaatimistööd vastu võtnud (vt. käesoleva menetlusdokumendi p-d 2.11.- 2.14.), ei ole Hagejale sellega seoses mis tahes pretensioone esitanud ehk töö mittevastavusest teatanud ega väidetaavat mittevastavust kirjeldanud. Samuti ei olnud Kostja Hageja vastu parandamis- või lepingu täitmise nõudeid esitanud ning soovis tööde ilma mis tahes reservatsioonideta (nt puuduste esinemine ja nende kirjeldamine) kajastamist Hageja koostatavas üleandmise-vastuvõtmise aktis. Samas ei ole Kostja tõendanud, et võimalikud väidetavad puudused esinesid töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Plaatide eemaldamise ja uue kihi valamise näol on tegemist uue, 2016. aastal teostatud töödest sõltumatu ja iseseisva tellimusega, mida tingis Kostja majandustegevuse eripärasid arvestatav pesuruumi harilik (loomulik) kulumine (pesuruumi pidevalt ja intensiivselt kasutatakse Kostja tehnoloogiaprotsessis) ning Tööinspektsiooni järelevalvetoimingud ja selle raames Kostjale tehtud ettekirjutused. Samas jääb ebaselgeks ja küsitavaks, miks Kostja ei vastanud ühelegi 11(19)

Hageja esitatud rahaliste kohustuste täitmise nõudele ning palvele akteerida teostatud tööd, kuigi vastustes Hageja rahalistele nõuetele oleks Kostjal võimalik teatada töödes väidetavalt esinevatest puudustest ning neid piisavalt täpselt kirjeldada. Eluliselt ei ole usutav, et töödes puuduste esinemisel jääb mõistlik tellija töövõtja nõuetele vastamata ega viita töödes väidetavalt esinevatele puudustele. Kostja ei ole hagivastuses väitnud, et ta ei saanud Hagejalt kätte hagiavalduse Lisas 7, Lisas 8, Lisas 9 ja Lisas 11 toodud e-kirju koos lisadega. Kostja õigus keelduda kokkulepitud tasu maksmisest Seda, kas tellijal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata vaid siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt, kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise eeldused on sätestatud VÕS § 638 teises lauses, mille kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võeta valmis töö vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pesuruumis teostatakse tehnoloogiaprotsessi toiminguid, mille käigus pidevalt toimetatakse pesuruumi ja sealt tagasi raskekaalulisi (ligikaudu 150-300 kg) tünne rattakärudega, mis omakorda mõjutab põrandaaluse loomuliku kulumise kiirust ning seetõttu aeg-ajalt põrandaaluse parandustööde teostamist. Puudub mõistlik vaidlus selle üle, et hagiavalduse Lisas 3 loetletud tööd on valmis. Puudub vaidlus selle üle, et Hageja on esitanud Kostjale valmis tööd vastuvõtmiseks ning mitu korda andnud Kostjale mõistlikku tähtaega tööde vastuvõtmiseks. Puudub vaidlus ka selle üle, et Kostja jättis tööd tegevusetusega (seega Hageja arvates alusetult ehk põhjendamatult) vastu võtmata, s.t ühelgi korral ei ole Kostja esitanud Hagejale pretensioone või etteheiteid teostatud tööde kvaliteedi või mahu osas (vt. VÕS §-d 643 ja 644). Samas ei ole Kostja hagivastuses väitnud, et ta ei ole vastuvõtmise-üleandmise akte kätte saanud. Puuduste esinemise korral ei täinud Kostja enda VÕS § 644 lg-test 1 ja 2 tulenevat puudustest teavitamis- ja kirjeldamiskohustust. Lähtuvalt VÕS §-s 643 sätestatust on Kostjal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus. Olgu ka lisatud, et kostja vastuses esitatud seisukoht, et vastavalt VÕS sätestatule ei pea tarbija puuduste ilmnemisel kahe aasta jooksul tõendama, et need olid ostu hetkel või ehitise üleandmisel, ei ole asjakohane. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 tähenduses. Nii Hageja kui Kostja on sõlminud töövõtulepingud enda majandustegevuses VÕS § 1 lg 6 tähenduses. Puudub mõistlik vaidlus selle üle, et Töövõtulepingute esemeks oli ehitustööde teostamine Kostja tegevuskohas aadressil X x, Narva. Seega kohaldub Kostja suhtes muu hulgas ka VÕS §-s 643 ja § 644 lg-s 2 sätestatu; Hagiavalduse Lisas nõuetekohasust) ning vastuvõtmisest alusetu ehk põhjendamatu keeldumist tõendavad nii eraldi kui kogumis ka järgmised asjaolud ja loetletud tööde lepingukohasust (s.t tõendid: (i) vaatamata tööde üleandmise-vastuvõtmise akti mitmekordsele esitamisele (tööde vastuvõtmiseks esitamisele) ei ole Kostja esitanud Hagejale töö kvaliteedi või mahu osas ühtegi pretensiooni või vastuväidet, kuigi tal oli lähtuvalt VÕS §-st 643 ja § 644 lg-test 1 ja 2 tööde viivitamatu ülevaatamise kohustus, lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise ja mittevastavuse kirjeldamise kohustus; (ii) Kostja ei olnud ei kohtuväliselt ega kohtumenetluses töövõtulepingutest taganenud (VÕS § 116); (iii) Kostja ei ole Hagejalt kahju või kulutuste hüvitamist nõudnud (nt. VÕS § 646 lg-t 5, § 115 lg 1) ega VÕS §-le 110 tuginenud või hinda alandanud (VÕS § 112); (iv) Kostja hagivastuses ja varasemas e-kirjavahetuses esineb kõrvaldamatuid vastuolusid: nii väidab Kostja, et valamistööd olid teostatud juulis 2018 ning ühe nädala jooksul pärast tööde teostamist oli uus kiht juba purunenud (vt. Kostja hagivastust), kuid 2018. aasta 1. oktoobril Hagejale saadetud e-kirjas palus Kostja ilma mis tahes reservatsioonideta (s.t ilma puudusi mainimata) kajastada vastavaid töid Hageja koostatavas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (vt. käesoleva menetlusdokumendi Lisa 4); (v) uue kihi valamise nõuetekohast teostamist saab oma ütlustega tõendada Hageja endine töötaja, kes teostas vaidlusalused plaatide demontaažtööd ja uue kihi valamistööd. Seega tuleb Hageja arvates lugeda hagiavalduse Lisas 3 toodud vastuvõtmise- üleandmise aktis kajastatud tööd VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ning Hageja töövõtulepingujärgset tasu tuleb lähtuvalt VÕS § 637 lg 4 esimesest lausest lugeda sissenõutavaks muutunuks. Iseenesest ei mõjuta tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine tellija õigust tugineda 12(19)

lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab Kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, s.t kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt Hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta Hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kohtuvaidluse korral töövõtjapoolse tasunõude üle, mille täitmisest on töö vastu võtmata jätnud tellija keeldunud, peab töövõtja (s.t Hageja) tõendama, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning tellija (s.t Kostja) on tööde vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud täiendav piisav tähtaeg, mis on tulemuseta möödunud. Nimetatud eelduste tõendamise korral tuleb töövõtja hagi rahuldada, välja arvatud juhul, kui tellijal õnnestub tõendada, et tal oli töö vastuvõtmisest keeldumise õigus, kuna töö oli osaliselt tegemata või et töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja kui tellija ei ole tõendanud, et töödel esinesid puudused ning tal on õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostja hagivastuses esitatud faktiväited töödes väidetavalt esinevate/esinenud puuduste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et Kostja on töödes väidetavalt esinevatele puudustele tuginemise võimaluse minetanud (vt. VÕS § 644 lg 3 esimest lauset), kuna lähtuvalt VÕS §-st 643 ning § 644 lg-test 1 ja 2 lasus tal kohustus töö viivitamatult üle vaadata, teavitada väidetavatelt esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul ning väidetavaid puudusi piisavalt täpselt kirjeldada. Kostja ei teatanud Hagejale väidetavate puuduste esinemisest mõistliku aja jooksul ega ole neid kirjeldanud. Majandus- või kutsetegevuses on tellijal tehtud töö ülevaatamise kohustus, töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus ja mittevastavuse kirjeldamise kohustus, mille eiramisel kaotab ta võimaluse tugineda töö mittevastavusele, vt. VÕS § 644 lg-t

eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõue tuleneb kahest töövõtulepingust ja kahju hüvitamise nõudest. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab koos kõrvalnõuetega kokku 718,15 eurot, piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõue kostja vastu tuleneb kahe töövõtulepingu rikkumisest, kuna tellija (kostja) ei tasunud töövõtjale (hageja) tehtud töö eest. Samuti on kostja tekitanud hagejale kahju, mis seisneb hagi esitamisele eelnenud õigusabikuludest. Töövõtulepingutest tulenevad nõuded Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu nr 06-31 esemeks oli ehitustööde (ukseploki paigaldamine) teostamine Narvas aadressil X tn. x. Hageja on tööd nõuetekohaselt teostanud ja esitanud kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja arve nr BSG18294 summas 139,52 eurot koos käibemaksuga. Kostja üleandmise-vastuvõtmise akti alla ei kirjutanud, arve kinni ei tasunud, pretensioone ei esitanud. Töövõtuleping nr 10-01 esemeks oli ehitustööde (põranda remont) teostamine Narvas aadressil X tn. x. Hageja on tööd nõuetekohaselt teostanud ja esitanud kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja arve nr BSG18485 summas 319,44 eurot koos käibemaksuga. Töövõtulepingu nr 10-01 sõlmimine ja ehitustööde teostamine oli valdavas osas tingitud kostja tegevuskohas (X tn. x, Narva) Tööinspektsiooni läbiviidava järelevalvemenetluse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise vajadusest. Kostja üleandmise-vastuvõtmise akti alla ei kirjutanud, arve kinni ei tasunud, pretensioone ei esitanud. 14(19)

Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja väidab, et hageja tegi 2018. a-l ümber aastal 2016 mittenõuetekohaselt tehtud töö. Kostja ei kirjutanud hageja poolt edastatud üleandmisevastuvõtmise aktidele alla ega tasunud esitatud arved kinni. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja teostas ehitustööd kostja jaoks, mille eest kostja hagejale ei tasunud. Poolte vahel on vaidlus kas ehitustööd, mille eest nõuab hageja kostjalt raha, oli varem tehtud töö ümbertegemine seoses puudustega või uued ehitustööd. Tunnistajana ülekuulatud E G andis ütlusi selle kohta, et ta töötas hageja juures umbes kaks aastat töölisena. Tunnistaja töötas hageja juures nii 2016 kui ka 2018. aastatel. Aastal 2016 hageja kostja objektil paigaldas plaate ja remontis veekraane. Kostja esindaja, naisterahvas, jälgis tööde teostamise protsessi. Kui tööd said valmis, siis tellija esindaja vaatas töö üle, pretensioone ei olnud. Hageja teostas töid kostja jaoks ka aastal 2018. Oli vaja vahetada välja põrandaplaadid, sest kostjal on metallratastega kärud, mis sõidavad edasi-tagasi ja see plaat hakkas pragunema. Kostja kutsus hagejat ja palus põranda uuesti üle teha, siis hageja valas segu. Tellija esindaja jälgis tööde teostamist. Kui töö sai valmis, tellija esindaja vaatas töid üle. Pretensioone teostatud tööde kohta ei olnud. Tunnistaja ise on teostanud järgmised tööd: vana põrandakate eemaldamine, segu paigaldamine, plaatide paigaldamine põrandale, seintele. Põrandale oli pandud spetsiaalne krunt, mida kasutatakse märgades ruumides. Tunnistaja sõnul 2018. a-l teostati uus töö. Oli koht põrandal, kus tekkisid jäljed sisse ja sinna kogunes vesi. Tunnistaja N L andis ütlusi, et ta on hageja juures praktikal. Tunnistaja töötas hageja juures aastatel 2016 ja 2018. Tunnistaja on teostanud aastal 2018 kostja jaoks järgmised ehitustööd: kahe ukse demontaaž, ühe ukse pani üldse teisele poolele, siis oli vaja ukse armeerimist teha. Armeerimine on uksepliiti terasega katmine. Samuti pani tunnistaja kaks lülitit. Tellija esindaja jälgis tööde teostamist, oli naisterahvas. Kui tööd said valmis, tellija esindaja vaatas tööd üle, pretensioone ei esitanud. Töö vastuvõtmine oli teostatud selliselt, et kui tunnistaja on töö lõpetanud, koristas seal ära, naisterahvas vaatas üle, et kõik korras ja tunnistaja läks ära. Kohus leiab tunnistajate ütlustega tõendatuks, et hageja poolt 2018. a-l kostja jaoks teostatud tööd ei olnud aastal 2016 tehtud töö puuduste kõrvaldamine, vaid uued ehitustööd. Samuti nõustub kohus hageja käsitlusega, et kostja ei tõendanud et ta oleks hagejale etteheiteid esitanud või väidetavatest lepingurikkumistest teatanud ega väidetavaid puudusi kirjeldanud seoses 2016. aastal teostatud plaatimistöödega. Nende tööde eest oli kostjale esitatud 16.08.2016 arve nr BSG0443, mille aluseks oli akt nr 08-37. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve oli kostja poolt tasutud. VÕS § 642 lg 1 esimesest lausest lähtuvalt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega vastutab põhimõtteliselt töövõtja alati töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust 15(19)

sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega seadusest tuleneb töövõtja vabanemine kohustusest, kui tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist. Kostja ei esitanud ühtegi väidet ega tõendit miks ta aastast 2016 ei saanud teatada hagejale väidetavast töö lepingutingimustele mittevastavusest ja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada. kirjeldada. Seega ei saa kostja enam 2016. a-l tehtud ehitustööde lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja heidab hagejale ette, et töövõtulepingute nr 06-31 ja nr 10-01 alusel tehtud ehitustööd ei olnud teostatud nõuetekohaselt. Kostja ei vaidle vastu, et hageja esitas talle tööde üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastamiseks, aga kostja ei kirjutanud nendele alla. Samuti ei vaidle kostja vastu, et hageja esitas talle tasumiseks arve nr BSG18294 summas 139,52 eurot koos käibemaksuga ja arve nr BSG18485 summas 319,44 eurot koos käibemaksuga ning et käesoleva ajani need arved jäid tasumata. Kohus nõustub hagejaga, et ülaltoodust tulenevalt puudub pooltel vaidlus töövõtulepingute sõlmimise, nende esemeks olevate tööde mahtude ja maksumuse üle. Seega poolte vahel on vaidlus selle üle kas ehitustööd on teostatud kooskõlas kokkulepitud või kokkuleppe puudumisel seaduses sätestatud tingimustega; kas hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud; kui ehitustööd ei vasta töövõtulepingutes kokkulepitud või seaduses sätestatud nõuetele, kas vastustab hageja mittevastavuse eest ning kas see annab kostjale õiguse osaliselt või täielikult keelduda kokkulepitud (ja sissenõutavaks muutunud) tasu maksmisest. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Pooled ei vaidle vastu, et töövõtulepingud ei olnud sõlmitud kirjalikus vormis. Seadus ei näe töövõtulepingu puhul kindlaksmääratud vormi. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Pooled tegutsevad majandustegevuses, hageja teostanud tööd kostja jaoks kostja tehases aadressil X x, Narva, s.t kostja tegevuskohas ehk püsiva majandustegevuse kohas TsÜS § 16 mõistes. VÕS § 638 sätestab tellija kohustust valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tunnistajate E. G ja N. L ütlustega selle kohta, et kostja esindaja jälgis tööde teostamist, kui töö sai valmis, kostja esindaja vaatas töid üle ning et pretensioone teostatud tööde kohta ei olnud, 16(19)

Vastavalt VÕS § 3 p-le 2 võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Õiguskirjanduses on märgitud, et kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude (hoiatus- või ülesütlemiskirjade jms. koostamise kulude) hüvitamist tsiviilprotsessiõigus ei reguleeri. Seetõttu saab nende hüvitamine kõne alla tulla tavalise tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Põhimõtteliselt tuleks kohtuväliste õigusabikulude hüvitatavust jaatada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus põhjendatuks hageja nõue kostjalt kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude summas 180 euro hüvitamisest. Viivis Kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda hagejale õigeaegselt töö eest kokku summas 458,96 euro (koos käibemaksuga), samuti tekitanud hagejale kahju kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude näol summas 180 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja nõuab hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, milleks on 8% aastas, alates 1. veebruarist 2019 kuni 638,96 euro (põhinõue summas 458,96 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 180 eurot) tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvestuste kohaselt alates 1. veebruarist 2019 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (09.11.2020) sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 90,63 eurot (638,96 x 8% aastas x viivitatud päevi 648). Eeltoodust lähtuvalt ka hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 18(19)

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

MENETLUSE EELNEV KÄIK

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

TSIVIILASJA HIND

KOSTJA VASTUVÄITED

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

MENETLUSKULUD