Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. jaanuaril 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Bank AS ja kostja 2. detsembril 2019 laenulepingu nr. 0932035929150, millega kostja sai laenu 5000 eurot. Kostjale kanti 2. detsembril 2019 raha üle. Pank debiteeris kõik laenusaaja poolt lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvad maksed laenusaaja täiendava korralduseta lepingus näidatud kontolt. Laenusaaja kohustus tagama, et kontol oleks piisavalt raha, võimaldamaks tasumisele kuuluva makse kontolt selle vaba jääki ületamata debiteerida. Kostja rikkus kohustusi ja jättis kontol vajalikud vahendid tagamata. Kostja jäi viivitusse vähemalt kolme tagasimaksega. Laenuandjal oli õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist. Kostjale edastati 26. märtsil 2020 teade ning anti tähtaeg lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt. Pank ütles 12. mai 2020 teatega laenulepingu üles. Pank edastas 30. septembril 2020 kostjale posti teel teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hageja võib laenulepingu nr 0932035929150 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg 1, § 108 lg 1, § 416 lg 1 ja 3 ja § 195 lg 2, 5 alusel nõuda kostjalt põhivõla 5000 euro tagastamist ja intressi 220 euro 36 sendi tasumist. Hageja või laenulepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 13. mai 2020 kuni 7. oktoober 2020 eest summas 198 eurot 45 senti. Need nõuded tuleb seega rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr 0932035929150 alusel välja sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks VÕS § 113 2 lg 2. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:  sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;  sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot;  sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi. Tegemist ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb ette tarbijast võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või kandnud võla sissenõudmise tõttu muid kulusid. Hageja nõue laenulepingu alusel sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 ja 113 2 lg 2 alusel seega rahuldamata.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas hagi enam kui 99% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv. Hageja tasus riigilõivu 425 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu, so riigilõiv 425 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.