Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-12143
OÜ Incproit Solutions hagi DStream OÜ ja Unifiedpost AS (endise nimega Fitek AS) vastu võla nõudes Hagihind hagi hind 76 278,66 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Incproit Solutions (registrikood 12814469, Tähe 127f, Tartu 50113); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste (Advokaadibüroo ALTERNA, Pärnu mnt 141, Tallinn 11314, epost: [email protected]); Kostja 1: DStream OÜ (registrikood 12670237, Mingi tn 5-68, Tallinn 13424); Tsiviilasi
Kostja 2: Unifiedpost AS (endise nimega Fitek AS, registrikood 10179336, Tartu mnt 43, Tallinn 10128); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne ja advokaat Kadri Härginen (Advokaadibüroo SORAINEN AS, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, telefon 6400900, faks 6400901, epost: [email protected]; [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhivõlgnevuse 38 139,33 euro nõudes ning lepingujärgse viivise nõudes 38 139,33 eurot või alternatiivselt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 8 149,54 euro nõudes ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Incproit Solutions kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Incproit Solutions (registrikood 12814469) kostja DStream OÜ (registrikood 12670237) kasuks menetluskuludena 13 825,92 (kolmteist tuhat kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 92 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt OÜ-lt Incproit Solutions (registrikood 12814469) kostja DStream OÜ
(registrikood 12670237) kasuks viivis menetluskuludelt 13 825,95 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt OÜ-lt Incproit Solutions (registrikood 12814469) kostja Unifiedpost AS (endise nimega Fitek AS, registrikood 10179336) kasuks menetluskuludena välja 15 245,60 (viisteist tuhat kakssada nelikümmend viis eurot ja 60 senti) eurot.
5.Mõista hagejalt OÜ-lt Incproit Solutions (registrikood 12814469) kostja Unifiedpost AS (endise nimega Fitek AS, registrikood 10179336) kasuks viivis menetluskuludelt 15 245,60 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 76 278,66 eurot, millest põhivõlgnevus oli 38 139,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 38 139,33 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 46 169,03 eurot, millest põhivõlgnevus on 38 139,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse määra alusel 8 149,54 eurot. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja DStream OÜ-ga (kostja 1) 27.07.2015 tarkvaraarenduse lepingu nr TA-2015-07. Lepingul on kuupäev 22.07.2015, kuid see on allkirjastatud 27.07.2015. Lepingu punkti 1.1. kohaselt oli hagejal kohustus viia läbi elektroonilise menetlusringi tarkvara (EMR) arendustööd vastavalt poolte vahel lepingus kokkulepitud tingimustele. Lepingu lisa nr 4 ehk teenuste hinnakirja kohaselt oli lisa arendustööde tunnihind 42,50 eurot. Lisatööd olid sellised arendustööd, mis muutsid või täiendasid algselt lepingus kokkulepitud funktsionaalsusi. Seega leppisid pooled kokku, et lisaks EMR kokkulepitud funktsionaalsuse arendamisele osutab hageja kostjale 1 ka teisi tarkvara arendamise lisatöid. Lepingu punkti 8.2. järgi oli viivise määraks 0,15% päevas.
3.Novembris 2016. a ilmnesid kostjal 1 makseraskused ning ta jäi võlgnevusse arvete tasumisega. 07.11.2016 toimus hageja ja kostja 1 esindajate vahel koosolek, kus lepiti kokku, et kostja tasub tehtud tööde eest kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni 42,50 eurot tunnis. Kostja 1 seaduslik esindaja kinnitas seda 08.11.2016 kirjas. Kostja kinnitas, et alates novembrist 2016. a jätkab hageja lisatööde teenuse osutamist seni kehtinud hinnaga 42,50 eurot tunnis. Samas kirjas
nõustus kostja, et tal on kohustus tasuta arve nr 1611-1, kuid ta soovis täiendavat aega arve tasumiseks.
4.Kuna kostja 1 viivitas arve tasumisega, esitas hageja 16.11.2016 lepingu ülesütlemisavalduse ja ütles lepingu üles alates 01.03.2017. Hageja siiski uskus, et kostja tasub arve ja jätkas novembris EMR lisatööde teostamist vastavalt kostja 1 tellimusele. 01.12.2016 esitas hageja kostjale 1 arve nr 1612-1 novembris teostatud tööde eest. Arvel oli kajastatud tunnihind 42,50 eurot, mis vastas poolte vahel 08.11.2016 sõlmitud kokkuleppele. Arvele oli lisatud tööde üleandmise akt. Arve summa oli 27 391,08 eurot ning arve tasumise tähtaeg oli 07.12.2016. Kostja 1 ei esitanud arvele ühtegi pretensiooni vastavalt lepingu punktile 6.2, mistõttu tuleb lugeda kõik aruandes kajastatud tööd vastu võetuks. Kostja 1 jättis arve nr 1612-1 tasumata.
5.14.12.2016. a saatis kostja 1 töötaja A. S. e-kirjaga nimekirja töödest, mis vajasid teostamist. 29.12.2016 kinnitas hageja, et tööd on valmis. 02.01.2017 väljastas hageja kostjale 1 arve nr 1701-1 detsembris 2016. a tellitud ja teostatud tööde eest. Arve oli summas 10 748,25 eurot ning kajastas töid kuni 28.12.2016. Arve tasumise tähtaeg oli 08.01.2017. Kostja 1 ei tasunud arvet.
6.20.01.2017 esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel nõudekirja kostjale 1, milles nõudis võlgnevuse ja viivise tasumist 10 päeva jooksul alates nõudekirja saamisest. Kostja 1 ei tasunud nimetatud päevaks võlgnevust arvetel nr 1612-1 ja 1701-1 kajastatud summade osas.
7.02.05.2017. a sõlmisid kostja 1 ja Fitek AS ehk kostja 2 ostulepingu, millega kostja 2 omandas kostja 1 äritegevuse ehk veebipõhise platformi. Lepingu alusel omandas kostja 2 lisaks äritegevusele kostja 1 töötajad ning ärilepingud. Kriminaalmenetluses antud ütlustega on kostja 2 tunnistanud, et kostja 1 jättis hagejale arenduse eest kaks arvet tasumata. Pärast äritegevuse võõrandamist puuduvad kostjal 1 töötajad, käive ja igapäevane majandustegevus. Järelikult on kostja 1 ettevõte üle läinud kostjale 2, kes tasus ettevõtte ülemineku eest 426 080 eurot. 01.02.2019 pöördus hageja kostja 2 poole võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja 2 ei pidanud nõuet põhjendatuks.
8.Lepingu punkti 2.1.7. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tasu lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma 42,50 eurot tunnis. Lepingu p 5.2 kohaselt kohustus kostja I tasuma väljatatud arved 7 päeva jooksul. Hageja väljastas kostjale 1 kuu lõpul lisatööde eest arved koos aruannetega, kuid kostja arveid ei tasunud. 09.12.2016 meeldetuletuskirjas selgitas hageja, et kui kostja 1 arvet ei tasu, peatab hageja kõigi tellimuste täitmise. Hageja arendas EMR tarkvara vastavalt kostja 1 tellimustele, tegi täiendavaid arendustöid ja andis need üle, kuid kostja 1 jättis lepingulised kohustused täitmata. Pretensioone arvete saamise ajal kostja 1 ei esitanud.
9.Mais 2017 toimus ettevõtte üleminek kostjale 2. Hageja esitatud arvetest tulenevad kohustused olid ülemineku ajaks muutunud sissenõutavateks ja kostjad vastutavad solidaarselt. Kostja 2 ei ole arveid tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on põhivõlgnevus kahe arve alusel kokku 38 139,33 eurot. Kuna kostja 1 ja hageja olid lepingus kokku leppinud viivise määras 0,15% päevas ning hagi esitamise ajaks olid kostjad ühe arve tasumisega viivituses 967 päeva ja teise arve tasumisel 935 päeva, on hagejal õigus nõuda viivist. Kostjad vastutavad viivise eest solidaarselt. Kokku on võlgnevuse summa 76 278,66 eurot.
10.Hageja leidis, et on sõlminud kostjaga 1 töövõtulepingu, mille kohaselt oli kostjal 1 õigus tellida lisatöid. Hageja täitis kõik tellimused. Lepingu punkti 6.2 kohaselt tuli tööd üle anda aruandega ning kui tellija ei esitanud arendajale 7 päeva jooksul motiveeritud põhjendust vastuvõtmisest keeldumise kohta, tuli tööd lugeda vastuvõetuteks. Hageja on tööd tellijale üle andnud. Tellija ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest ega esitanud lepingu punktis 6.2.
nimetatud motiveeritud põhjendust keeldumise kohta. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
11.Lepingu punkti 2.1.4 järgi oli kostja 1 kohustatud teenuse vastu võtma. Lepingu punkti 2.1.5. kohaselt pidi kostja 1 teatama e-kirja teel hagejale teenuse parandamise või täiendamise vajadustest viivitamatult. Kostja 1 ei teavitanud hagejat teenuse parandamise ega täiendamise vajadusest ega esitanud punktis 6.2. nimetatud tähtaja jooksul motiveeritud vastuväidet teostatud tööde osas. Järelikult möönis kostja 1, et üle antud teenuses ei olnud puudusi. Hageja palus 14.12.2016 e-kirjas pärast arve esitamist ja selle tasumise tähtaja saabumist esitada kostjal pretensioonid. Kostja 1 käitumine tõendab, et ta võttis novembris 2016 tehtud tööd vastu.
12.Alternatiivselt leidis hageja, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kostja 1 ei ole hagejale jaanuaris 2017. a saadetud kirjas esitanud motiveeritud põhjendusi vastuvõtmisest keeldumise kohta ega ole määranud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja 1 rikkus oma kohustusi, sest ta jättis tööde eest tasumata. Tulenevalt VÕS § 183 lõikest 1 vastutavad kostjad solidaarselt hageja ees, sest kostjale 2 on üle läinud kostja 1 ettevõte.
13.Kostja 1 ettevõtte üleminek on tõendatud kostja 2 juhatuse liikme ütlustega kriminaalmenetluses. Ettevõtte üleminek on tõendatud ka asjaolga, et pärast ettevõtte võõrandamist lakkas kostja 1 äritegevus. Tsiviilasjas nr 2-17-115253 02.04.2019 toimunud istungi protokollis kinnitas tunnistaja A. S., et kostja 2 kasutab edasi programmi Domas, mis on seotud EMR-ga. Kuna kostja 2 kasutas edasi programmi Domas, kasutas ta ka EMR.
14.Kuna kostjad viivitasid arvete tasumisega, tuleb neil tasuda viivist. Lepingu p 8.2 järgi oli kokku lepitud viivisemääraks 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on mõlemat kostjat viivisenõudest teavitanud. Ühe arve tasumisega viivitasid kostja 980 päeva ja viivis on 40 264,77 eurot. Teise arve tasumisega viivitasid nad 949 päeva ja viivis on 15 300,13 eurot. Kokku on viivise summa 55 564,90 eurot. Kuna viivise nõue ületab põhinõuet, nõudis hageja viivist kuni summas 38 139,33 euroni. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui lepingujärgne viivisemäär ei kohaldu, mõista viivis välja seadusjärgses määras. Sellisel juhul oleks ühe arve alusel sissenõutavaks muutunud viivis 5 905,52 eurot ja tise alusel 2244,02 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
15.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostjate väide, et hageja tõttu ei valminud tarkvara lepingus kokkulepitud tähtajaks. Lepingu lisa nr 3 sätestas tarkvara EMR valmimise tähtajad. Selle kohaselt arvestati ajakavas, et ettemaks laekub hiljemalt 27.07.2015. Kui ettemaks laekub hiljem, pidid tähtajad lükkuma edasi 14 päeva võrra ning lisaks laekumise aja võrra. Hageja väljastas lepingu alusel kostjale 1 ettemaksu arve nr 1507-2, mis tuli tasuda hiljemalt 27.07.2015. Tegelikkuses laekus arve summa hagejale täies mahus alles 16.09.2015. Kostja 1 hilines ettemaksu tasumisega kokku 52 päeva. Seetõttu lükkusid kõik tähtajad edasi hilinenud päevade arvu 52 päeva ja 14 päeva võrra ehk kokku 66 päeva võrra.
16.Lisaks tekkis viivitusi kostja 1 kaasatud kolmandate isikute tegevuses. Kostja 1 kaasas 2016. a EMR-i arendustöösse ettevõtja kasutajaliidese disainimiseks ning ettevõtte uue disaini integreerimiseks. Kostja 1 teadis, et see toob kaasa mingis osas olemasoleva funktsionaalsuse täiendamist. Kostja 1 kaasatud Iglu OÜ ei suutnud oma arendustöid valmis saada kostja 1 määratud tähtajaks (16.06.2016). Iglu OÜ tehtud tööd anti septembris 2016. a toimunud koosolekul hagejale üle täiendamiseks. Kui kostjal 1 oleks olnud kahtlusi või etteheiteid hageja tööle septembris 2016, ei oleks seda tehtud.
17.Kolmandaks põhjustas tööde ajakava nihkumise lisatööde tellimine tarkvara arenduse algus etapis. Kostja 1 tellis lisatöid, millega muudeti olemasolevat ning lisati uut funktsionaalsust.
Hageja edastas kostjale 1 lisatööde üleandmise akti, milles oli selgelt viidatud lisatöödele. Aktides eristati lepingulisi töid ja lisatöid. Kui kostja 1 ei olnud nõus lisatööde tellimisega, oleks ta pidanud vastuväited esitama juba veebruaris 2016. Kuigi kostja 1 ei allkirjastanud lisatööde üleandmise akti, tasus ta lisatööde arved nr 1603-4 ja 1604-06. Arve tasumisega aktsepteeris kostja 1 lisatööde teostamist ning tarkvara EMR funktsionaalsuse muutmist. Kui kostja 1 ei oleks otsustanud veebruaris 2016. a muuta tarkvara funktsionaalsust, ei oleks tööde teostamise tähtajad täiendavalt viibinud.
18.Alusetu on kostjate väide, et hageja seiskas tööd meelevaldselt. Tööde seiskumine oli tingitud arvete tasumisega viivitamisest. Arve nr 1611-1 tasus kostja 1 alles 16.11.2016, misjärel oli hageja nõus tööde jätkamisega. Sama kordus novembris teostatud tööde eest esitatud arvega ning hageja oli sunnitud tööd peatama.
19.Kostja ei ole tõendanud, millise versioonini rollback tehti või mis põhjustas rollbacki. 2.3.1. Hageja nõustus, et rollback teostati, kuid kostjate väited on tõendamata. Kostja 1 testis tarkvara eelnevalt pre-live keskkonnas ning kostja esindaja A. S. otsustas pärast testimist, kas versiooni uuendus vastab tellija nõudmistele ja tõstetakse live keskkonda. A. S. vahendusel testis ka 12.12.2016 versiooniuuenduse eel tarkvara vastavust kostja 1 nõuetele ning andis nõusoleku versiooni uuenduse laadimiseks live keskkonda. Kui 12.12.2016 tuli teha rollback, ei ole kostjad tõendanud, et selle vajadus tulenes hageja väidetavalt ebakvaliteetsest tööst. Kostja 1 testis tarkvara enne selle avaldamist live keskkonnas ning testimise käigus kostja 1 ei tuvastanud ühtegi puudust ega kasutamist takistavat viga. Hageja leidis, et rollbacki võis põhjustada vaid ühes tellimuses esinev viga või muutus serveri parameetrites.
20.Kostjate väited on eksitavad selles osas, millisele tarkvara versioonile rollbacki tulemusel tagasi mindi. Kostjad väidavad, et rollbacki tulemusel viidi tarkvara tagasi viimastele arendustele eelnenud staadiumisse. Tarkvara versiooni uuendused toimusid 11.11.2016 ja 30.11.2016. Hageja on tõendanud, et enne 12.12.2016 oli vähemalt kolm tarkvara uuendust. Seega kui 12.12.2016 toimus rollback eelmisele versioonile, pidi tegemist olema 05.12.2016 versiooni uuendusega. Kostjatel on kohustus tõendada, et kõik vahepealsed versiooniuuendused vajasid rollbacki.
21.Kostja 1 tellis lisatöid programmi JIRA vahendusel. Alusetu on väide, et kostja ei ole lisatöid tellinud. Kostja 1 tootejuht A. S. otsustas, et kõik ülesanded tuleb märkida otse programmi JIRA. A. S. otsustas JIRA programmis lisatööde tellimise kasuks 18.08.2016. Lepingus kokkulepitud tarkvara EMR oli kostjale 1 üle antud juba 11.07.2016. Kuigi kostja 1 seaduslik esindaja jättis tööde üleandmise akti allkirjastamata, tasus kostja 1 arve 19.07.2016. Arve tasumisega võttis kostja 1 tööd vastu ning lepingus kokkulepitud tööd olid lõpule viidud. Järelikult oli kõik tööd, mida kostja 1 tellis pärast 11.07.2016, lisatööd. Kuna A. S. asus lisatöid JIRA kaudu tellima 16.08.2016 ehk 1 kuu pärast lepingujärgsete tööde üleandmist, olid kõik JIRA tellimused käsitletavad lisatöödena. Lisatööde tellimise tõendamiseks esitas hageja väljavõtted JIRA programmist. Tõendis olevad tabelid näitavad arenduste sprindi alguskuupäeva ning lisatööde tellimuste numbreid.
22.Pärast lepingu ülesütlemist hagejaga sõlmis kostja 1 lepingu hagejale teenust osutanud isikuga, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et versiooni uuenduse ebaõnnestumine oleks olnud tingitud hageja tegevusest. Kostja 1 on väitnud, et hageja ebakvaliteetse teenuse tõttu pidi ta sõlmima jaanuaris 2017 lepingu uute äriühingutega, mh Interval OÜ-ga. Tegelikkuses tõendab just Interval OÜ-ga lepingu sõlmimine, et hageja osutatud teenus oli kvaliteetne.
23.Hageja arendajate meeskonda kuulus A. K., kellele kuulub äriühing nimega Interval OÜ. Kuna A. K. osutas kostjale 1 teenust hageja meeskonnas, tõendab just Interval OÜ-ga lepingu sõlmimine, et hageja töökvaliteedis ei saanud olla puudusi.
24.Kostjad eksitavad kohut, kui väidavad, et ei toimunud lepingu muutmist lisatööde tasu osas. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni kehtis kokkulepe, et lisatööde eest kohustub kostja 1 tasuma 42,50 eurot tunnis. E-kirja sõnastus ei kasuta tinglikku kõneviisi. Kuivõrd kostja 1 seaduslik esindaja M. T. kinnitas, et kõik oluline on kirjas, pidi kostja 1 mõistma kirja selliselt, et kuni uue kokkuleppeni tuleb kõik lisatööd tasuda tunnihinnaga 42,50 eurot. Meelevaldne on väita, et tasu kokkulepe puudutas juba teostatud töid.
25.Hageja oli arveldanud eelneva perioodi tööd (arve nr 1611-1), kuid kostja 1 oli rahalistes raskustes ega olnud arvet tasunud. E-kirja kohaselt kohustus kostja 1 arve tasuma ja lisaks tasuma tööde eest 42,50 eurot tunnis. Tegemist oli kahe erineva kokkuleppega. Pikema perioodi jooksul (alates veebruarist 2016. a) kehtis poolte vahel kokkulepe, et lisatööd arveldatakse tunnihinnaga 42,50 eurot. E-kiri tõendab, et kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni plaanisid pooled jätkata sama kokkuleppe alusel ehk lisatööde tunnihinnaks oli 42,50 eurot.
26.Kostja 1 tellis hagejalt lisatöid ka pärast tarkvara EMR üleandmist. Õige on kostja 1 väide, et lepingu kohaselt oli tarkvara EMR välja arendamise tasuks 44 000 eurot ning sama funktsionaalsuse raames kohustus hageja tegema tarkvaras täiendusi ja muudatusi. Ebaõige on kostja 1 väide, et ta ei ole tellinud hagejalt lisatöid ja nende tasustamise osas puudus kokkulepe. Hageja esitas kostjale 1 alates veebruarist tööde üleandmise akte, milles olid selgesõnaliselt kajastatud lisatööd. Kostja 1 sai kõik talle edastatud arved ja aktid kätte ning tasus arved. Kostja 1 ei vaidlustanud 2016. a alguses talle saadetud arveid ega seal kajastatud lisatöid. Alles kohtumenetluses on kostja 1 asunud väitma, et ta ei ole lisatöid tellinud.
27.Kõik lisatööd, mida kostja 1 hagejalt tellis, hõlmasid endas tarkvara arendamist. Mõistete „arendustööd“ või „arendustegevuse“ kasutamine ei välista tööde käsitlemist lisatöödena. Kostjad ei ole tõendanud, et tegu oli EMR kokku lepitud funktsionaalsuse arendamise töödega. Tarkvara EMR oli kokkulepitud funktsionaalsuses üle antud juulis 2016. Kostja 1 ei esitanud üleantud tööde osas mistahes pretensioone ega toonud esile ühtegi viga. Järelikult oli juulis 2016 hageja täitnud lepingus kokku lepitud funktsionaalsuse ning kõik edasised tellimused olid tarkvara EMR edasiarendused.
28.Pärast juulis 2016. a üle antud töid jätkas kostja 1 lisatööde tellimist sama lepingu alusel. Kostja 1 tootejuht A. S. tegi ettepaneku, et kõik uued ülesanded lisatakse programmi JIRA. Kostja 1 võttis kõik lisatööd augustist kuni oktoobrini 2016 vastu ning tasus nende eest. Analoogiliselt esitas hageja novembris ja detsembris 2016. a tehtud tööde eest arve koos aruandega M. T.le, kuid kostja 1 ei tasunud teostatud tööde eest. Poolte koosolek edasise koostöövormide ja tasude osas toimus 07.11.2016. Pooled leppisid kokku, et jätkavad sama tunnihinna alusel teenuse osutamist kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni. Kuna kostja 1 ei tasunud hagejale teostatud töö eest, uut kokkulepet ei sõlmitud ja kuni koostöö lõppemiseni kehtis lepingu lisas nr 4 kokkulepitud lisatööde hind.
29.Hageja on andnud tööd kostjale 1 üle. Varasemas praktikas oli kostja 1 aktsepteerinud arvete ja aruannete samaaegset saatmist. Poolte vahel oli novembriks 2016 välja kujunenud praktika, kus koos arvega esitati tööde üleandmise akt. Kostja 1 nõustus sellise praktikaga, kuna tasus arveid. Tuginedes poolte vahelisele praktikale, esitas hageja ka novembris teostatud tööd koos arvega. Kostja 1 ei esitanud tööde kohta ühtegi pretensiooni enne arve tasumise tähtaja saabumist.
30.Tööde üleandmist tõendavad ka teised tõendid. Kostja 1 teostas tööde testimise eelnevalt prelive keskkonnas. Pärast tootejuhi A. S. testimist toimus Live keskkonda laadimine. Hageja tõendid tõendavad, et versiooniuuendused laeti Live keskkonda 02.11.2016, 11.11.2016, 30.11.2016, 05.12.2016 ja 12.12.2016. Järelikult oli enne kõiki neid versiooniuuendusi tööd kostjale 1 üle antud, sest kostja 1 oli neid testinud, heaks kiitnud ning Live’is avaldamiseks lubanud.
31.Alusetud on kostjate väited, et hageja ei andnud üle töid, mis ta tegi ajavahemikul 02.11.2016 kuni 31.12.2016. Isegi kui hageja ei oleks alates 22.12.2016 töid üle andnud, on tegemist marginaalse osaga hageja nõudest. Hageja tegi ajaperioodil 22.12.2016 kuni 28.12.2016 kokku vaid 24 tundi lisa arendustöid, mis tunnihinnaga 42,50 eurot korrutades on 1 020 eurot. Samal ajal oli kostja 1 koguvõlgnevus 38 139,33 eurot.
32.Hageja leidis, et kohtumenetluse ajaks oli möödunud mõistlik aeg lisatöödes esinenud puuduste kirjeldamiseks. Kostja 1 ei ole kohtumenetluse eelsel ajal kirjeldanud puudusi töödes. Kostja 1 pidi tööd viivitamatult üle vaatama ja teavitama hagejat leitud puudustest. Kostja 1 on kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
33.Kuna kostja 1 tootejuht A. S. testis pre-live keskkonnas hageja teostatud töid, vaatas kostja 1 tööd viivitamata üle ja tema tootejuht kiitis heaks tööde Live keskkonda panemise. Kostja 1 ei teavitanud enne 11.11.2016, 30.11.2016, 05.12.2016 ega 12.12.2016 tööde Live keskkonda laadimist puudustest. Kostja 1 üldsõnalised vastuväited arvele ei ole piisavad ja kostjad ei saa tugineda puudustele töödes. Arvele esitatud üldine vastuväide, et esinesid kvaliteediga seotud probleemid, ei olnud piisav. Töödes esinevaid puudusi ei kirjeldanud kostjad selgelt ka kohtumenetluses.
34.Ebaõige on väide, et rollbacki toimumine 12.12.2016 tõendab puuduste olemasolu. Kuivõrd Live keskkonda laetav versiooniuuendus võis sisaldada mitut erinevat tellimust, ei tõenda rollback, millises tellimuses oli viga või milles see viga seisnes. Kostjad ei ole tõendanud, et puudused esinesid just hageja töödes. Kuna lepingujärgne tulemus oli saavutatud ja kostjale 1 üle antud juba juulis 2016, ei saa kostjad väita, et lisatööd pidid vastama lepingu tingimustele.
35.Arvetes ja aruannetes märgitud mõiste „viga“ ei tähenda, et vea oli põhjustanud hageja arendustöö. Hageja on tõendanud, et tarkvara arendusprotsessi olid kaastatud kolmandad isikud. Kuivõrd Iglu OÜ ja hageja tööülesanded kattusid, ei saa tõsikindlalt väita, et vead tekkisid just hageja arendustöös. Ühtlasi ei muutunud rollbacki tulemusel kasutuskõlbmatuks novembrisdetsembris 2016. a tehtud tööd. Jääb ebaselgeks, miks 05.12.2016 versioonile tagasi minnes muutusid kõlbmatuks novembris tehtud tööd.
36.Kostja 1 testis kõiki versiooniuuendusi prelive keskkonnas, enne kui versiooniuuendus Live keskkonnas avaldati. Kui A. S. ei oleks olnud versiooniuuenduse üleslaadimisega nõus, oleks ta saanud seda selgelt ja ühemõtteliselt väljendada. Järelikult toimus 12.12.2016 versiooniuuenduse laadimine live keskkonda üksnes pärast seda, kui kostja 1 oli versiooniuuenduse heaks kiitnud. Järelikult ei ole tõendatud, et versiooniuuenduse rollbacki tingisid puudused hageja töös.
37.Hageja ei ole puuduste olemasolu omaks võtnud. Hageja hoopis leidis, et teda süüdistatakse kostja enda tegemata tööde eest. Kostja 1 määratles lähteülesande poolikult või muutis lähteülesande detaile töö raames ja tema uued juhised sattusid vastuollu varasemate ülesannete ja juhistega. Kuna puudused lisatöödes ei ole tõendatud, on arve tasumata jätmine olnud oluline lepingurikkumine ning hageja nõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
38.Ebaõige on kostjate väide, et lisatööde teostamise kulu ei olnud ettenähtav. Kulu oli ettenähtav, sest kostja 1 tasus hageja arve. Hageja sidus tööde peatamise üksnes arve tasumisega. Kostja 1 mõistis, et tööde teostamine jätkub pärast võlas oleva arve tasumist. Kostja 1 jätkas detsembris hagejalt lisatööde tellimist. Kostja 1 tasus arve 16.11.2016. Kostja 1 ja hageja töötasid kahenädalase töörütmiga. Koosolekul, kus kostja 1 esindajana osales A. S., otsustati, millised ülesanded lähevad järgmise 2 nädala jooksul töösse. Arendustööde sprindid algasid 28.10.2016, 10.11.2016, 23.11.2016 ja 07.12.2016. Kostja 1 ja hageja vahel toimusid koosolekud enne 28.10.2016, 10.11.2016, 23.11.2016 ja 07.12.2016. Kostjale 1 pidi olema ettenähtav, et arendustööde tellimisega kaasneb kohustus tellitud tööde eest tasuda.
39.Kostja 1 muutis oma juhiste sisu ilma analüüsimata, kuidas see varasemaid töid mõjutab. Kostja 1 ei täpsustanud sageli detaile ja andis liialt üldsõnalisi ülesandeid. Hageja ei saanud tellija soove aimata, kui tellija neid selgesõnaliselt väljendada ei suutnud. Kostjate viidatud mõisted „error“, „bug“ jne ei tähenda, et hageja oleks neid töid pidanud garantii korras tasuta teostama. Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et hageja pidi tasuta parandama EMR tarkvara vigu.
40.Kostjate viidatud märksõnad ei tähenda tingimata tarkvara tehnilisi puudusi. Paljud ülesannete kirjeldused on tarkvara kasutajate tehtud, kes programmi kasutades kogesid tarkvara puudusi. See võis tähendada, et programmi mugavamaks tööks tuli mõnda funktsiooni täiendada, parandada või kasutaja mugavust lahendada. Lisaks kaasas kostja 1 veel ühe arendaja ja tegemist võis olla puudusega teise arendaja töös.
41.Lepingu punkt 7.1 nägi ette, et garantii katab kõiki tööde muudatusi ja modifikatsioone, mis on tehtud täitja poolt ja mida ei loeta täiendavateks töödeks. Seega hõlmas garantii üksnes tarkvara EMR arendamiseks tehtud töid ega hõlmanud lisatöid. Hageja on tõendanud, et kõik novembris ja detsembris 2016 arvel kajastatud tööd olid lisatööd. Kostja 1 ei ole kuni käesoleva kohtumenetluseni esitanud nõuet teostada tööd garantii korras, vaid on kohtumistel nõustunud tasustama teostatud töö tunnihinna 42,50 eurot alusel.
42.Kostjate vastuväidetega viivisenõudele hageja ei nõustunud. Kostja 2 pidi juba ettevõtte omandamisel olema teadlik, et hagejal on viivisenõue kostja 1 vastu. 01.02.2019 nõudekirjas viitas hageja selgelt viivisenõudele ja oli kompromissina nõus arvestama viivist seadusjärgses määras. Hageja esitas kostjale 1 nõudekirja 20.01.2017, milles esitas viivise nõude. Hageja ei ole kordagi pärast 20.01.2017 nõudekirja viivisenõudest loobunud. Seega on ebaõige kostja 1 väide, et hageja viivitas kolm aastat viivisenõude esitamisega.
43.Hageja ja kostja 1 sõlmisid lepingu oma majandustegevuses ning lepingus määratletud viivise määra 0,15% päevas on madalam kui Riigikohtu lubatuks peetud 0,2% päevas. Viivise vähendamiseks puudub alus. Viivise nõuet ei ole alust piirata üksnes ajaperioodil 01.11.2016 kuni 14.11.2016 teostatud töötasu nõudega. Tööde peatamine oli seotud arve tasumisega.
44.04.03.2020 seisukohas leidis hageja jätkuvalt, et lepingu alusel tehtud tööd olid üle antud 11.07.2016. Lepingu alusel pidi hageja välja arendama EMR tarkvara ehk veebipõhise rakenduse, mis pidi saatma saabunud arved elektroonilisele menetlusrigile ehk võimaldama võimaldama arvete kinnitamist, dokumendi lisade töötlemist ja ettevalmistamist digitaalseks säilitamiseks. Tarkvara kasutaja pidi saama teha järgnevaid toiminguid: vaadata arve eelvaadet, saata arve manusena kas .pdf või .xml formaadis või läbi HUB-i. Kuivõrd programm pidi töötlema kahte erinevat tüüpi arveid ehk ostuarveid ja müügiarveid, olid tööde teostamise etapid jaotatud kaheks. Esimene etapp hõlmas ostuarve menetlemise ringi ja teine etapp müügiarvete koostamise etappi. Mõlemad etapid olid omakorda jaotatud kaheks ehk arendustöödeks ja juurutustöödeks.
45.Kostja 1 jättis kõik üleandmisaktid allkirjastamata, kuid tasus tööde eest esitatud arved. Seega väljendas kostja 1 19.07.2016 arve tasumisega, et lepingujärgsed tööd, sh juurutustööd, olid üle antud 11.07.2016. Kostja 1 ei esitanud pretensioone ega nõudnud tööde parandamist garantii korras.
46.Pärast lepingujärgsete tööde üleandmist läksid pooled üle Time and Material lepingu mudelile. 13.07.2016 toimus hageja ja kostja 1 vahel kohtumine, kus otsustati edasise koostöö vorm. Koosoleku järgselt ei koostatud kirjalikku lepingut. Tegemist on tarkvara arendamise sektoris sellise lepingu tüübiga, kus tasustamine toimub tehtud töötundide alusel, olenemata sellest, kui palju aega reaalselt kulub töö valmistamisele. 13.07.2016 otsustasid pooled üle minna Time and Material lepingumudelile. Kehtima jäi poolte vahel tarkvaralepingus kokkulepitud tööde tunnihinnad ehk 42,50 eurot +käibemaks.
47.Seoses eeltooduga muutusid üleandmise aktid. Varem koostatud aktides oli näidatud vaid töö nimetus. Alates 13.07.2016 koosolekust muutusid tööde üleandmise aktid ja kajastasid reaalselt kõiki arendusmeeskonna arendustööde teostamiseks kulunud töötunde. Time and Materials lepingus ei leppinud pooled kokku töökvaliteedi nõuetes, sest see pole tavapärane sellele lepingutüübile. Kuivõrd tegemist oli 13.07.2016 toimunud koosolekul suuliselt sõlmitud kokkuleppega, ei ole hagejal võimalik eelnimetatud asjaolu tõendada kirjalike tõenditega. Koosolekust võtsid osa I. M., M. T. ja M. J.. Kokkuleppe sisu tõendab kaudselt kostja 1 käitumine. Kostja 1 palkas augustis 2016 tootejuhi A. S., kes vastutas, et hageja üleantud tööd olid puudusteta.
48.Varasema lepingu punkti 7.2. järgi kattis garantii kõiki töid, mida ei loetud täiendavateks töödeks. Kõik tööd alates juulist 2016 olid täiendavad tööd, millistele garantii ei laienenud. Kostja 1 tellis lisatööd programmis JIRA. Tellitud tööde osas ei olnud tegemist tarkvara EMR algse funktsionaalsuse puuduste parandamisega. Enamuse tööülesannetest sisestas JIRA-sse A. S.. A. S. palus teemad, millega hageja meeskond aktiivselt tegeles, ise sisestad ja seetõttu võis mõne ülesande sisestada hageja meeskonnaliige.
49.Kood EMR-263 kajastab arve summade ümardamisvigade korrigeerimist. Tarkvara arendusleping ei sisalda baasfunktsionaalsuses arve ridade ümardamist või arveridade muutmist ümardamise teel. Järelikult EMR-263 koodiga tööd ei saanud olla esialgse funktsionaalsuse puuduste parandamised. EMR-263 tööd olid vajalikud programmi kasutajasõbralikumaks muutmiseks. Lähtuvalt hageja aruannetest oli koodiga EMR-263 seotud tööde ajaline maht 15 tundi 27 minutit.
50.Koodi EMR-269 kajastab soovi, et peale uue arverea lisamist „ok“ vajutades peaks arve rida salvestuma. EMR ei pidanud algselt võimaldama konteerimisel arveridade lisamist ning seega oli arve ridade lisamise funktsionaalsus lisatöö. Seega on tööd koodiga EMR-269 olemasoleva funktsionaalsuse edasiarendamine. Arvestades hageja aruandeid kulus selle töö tegemiseks kokku 21 tundi ja 19 minutit. Kood EMR-267 hõlmas tööülesandena kasutaja informeerimist peale EMR versiooni uuendusest ja tarkvara automaatset värskendamist. Lepingus ei ole vastavat funktsionaalust kirjeldatud Järelikult ei olnud EMR-267 töö käsitletav esialgse funktsionaalsuse puudusena, vaid tarkvara edasi arendamisena. Aruannete järgi kulus töö tegemiseks 6 tundi ja 21 minutit.
51.Koodi EMR-258 töökirjeldus ise tõendab, et tegemist ei olnud vana probleemi parandustööga, vaid uue lahendusega. Kostja 1 otsustas, et salasõna vahetamise lehel väidetava probleemi lahendamise asemel on mõistlik teha salasõna muutmise funktsionaalsus kasutades uue UI komponente. Seega otsustas kostja 1 ise muuta salasõna muutmise funktsionaalsust.
Tööde maht oli 7 tundi ja 59 minutit. Kood EMR–271 nägi ülesande püstitusena ette, et vaja on unikaalset nähtavat numbrit, mis tuvastab iga tehingu rea. Lepingus ei ole algses funktsionaalsuses ette nähtud unikaalse numbri alusel ridade tuvastamist. Töö tegemiseks kulus 16 tundi ja 3 minutit.
52.Kood EMR-317 eeldas kasutajatoe lisamist. Ülesande sõnastus tõendab, et tegemist oli lisamisega, mitte esialgse funktsionaalsuse muutmisega. Töö maht oli 34 minutit. Kood EMR329 alusel tuli arve ridade vaatele lisada „lehekülgedeks jaotamine“, kuna osad e-arvetest võisid olla kuni 100 lehe pikkused. Tööülesanne tekkis tegelikkuses saadavate arvetel olevate ridade mahtudest. Töö maht oli 23 tundi ja 24 minutit. Kood EMR-350 oli e-arvete lisade ümbernimetamine. Tegemist ei ole ilmselgelt tarkvara arenduse puudusega, vaid tellija täpsustatud sooviga manuste pealkirjade osas. Tööe kulus 15 minutit. Koodi EMR-374 kohaselt tuli tarkvara EMR täiendada hoiatusega, mida näidatakse siis, kui kanderead kustutatakse. Tarkvaraarendusleping ei näinud ette sellise hoiatuse kajastamist. Aega kulus 14 tundi ja 36 minutit.
53.Koodid EMR-134, EMR-392, EMR-439, EMR-499 ja EMR-505 puudutavad tarkvara Domas ega ole seotud tarkvaraga EMR. Tarkvara Domas arendus- ja hooldustöödega seonduv ajakulu on kokku 27 tundi ja 10 minutit. Kood EMR-388 eeldas kinnituste ajaloo ja kommentaaride nähtavaks muutmist. Tööülesande kirjeldus kajastab konkreetselt vajadust lisada uusi funktsioone. Tööle kulus 4 tundi ja 5 minutit.
54.Kood EMR-392 kajastab tarkvara lähtekoodi ülevaatamist, mis kestis 48 minutit. Kuivõrd tegemist oli tarkvarasse Domas õigete valuutade nimekirjade lisamisega, ei ole tegemist tarkvara EMR esialgse funktsionaalsuse puudusega. Koodi EMR-394 alusel kõrvaldati raamatupidamistarkvaras PMen ilmnenud probleemi, mille lahendamiseks kulus 11 tundi ja 22 minutit. EMR-399 koodi all tehti täiendus, mille kohaselt tuli arve ekspordi info näidata ajaloos sarnaselt impordiga. Tegemist oli uue tööga, mis ei tulenenud lepingust ja mis kestis 1 tund ning 12 minutit. Koodide EMR-403 ja EMR-405 all tehti digiteerijate töö kergemaks ning võimaldada neil kiiresti ja lihtsalt kustutada manuseid või teavitada digiteerimisvigadest. Tööle kulus 5 tundi ja 38 minutit.
55.Koodi EMR-409 all tehti ümber otsing ja väljad. Ümbertegemine ei ole puuduse kõrvaldamine, vaid muutusid tellija eelistused. Töö aeg oli 17 tundi ja 45 minutit. Koodi EMR410 all muudeti disaini tja tehti summade erinevuse read punasega. Tegu oli lisatööga, mis kestis 5 tundi ja 9 minutit. Koodi EMR-419 all tehti tööd, mis tulenes kostja 1 mitmeti mõistetavast tööjuhisest, mille kostja hiljem avastas. Tegu ei olnud puuduse kõrvaldamisega. Töö kestis 9 tundi ja 27 minutit.
56.Koodi EMR-420 all telliti Deploy automatiseerimise teenust. Töö kestis 5 tundi ja 10 minutit. Koodi EMR-423 all tõsteti teine tarkvara lahendus MRO pre-live keskkonda. Tegu ei olnud lepingulise tööga. Töö kestis 2 tundi ja 50 minutit. Koodi EMR-424 all muudeti sorteerimisfiltri kaudu avaldatava teabe järjekorda. Töö kesis 28 tundi ja 33 minutit. Koodi EMR-425 all tehti tööd, mis oli vajalik digiteerimise kiirendamiseks. Arvete digiteerimine oli tarkvara Domas ülesanne ning järelikult lisatöö. Töö kestis 8 minutit. Koodi EMR-428 all tõsteti MRO andmeid pre-live keskkonda. Ettevõtte andmete ettevalmistamine pre-live keskkonna kasutamiseks ei ole tarkvara EMR esialgse funktsionaalsuse puudus. Töö kestis 20 minutit.
57.Koodi EMR-429 all puhastati tarkvara Domas vanadest arvetest ja tegu ei olnud lepingulise tööga. Töö kestis 8 minutit. Koodi EMR-433 alusel tehti töid, sest CSV eksport kajastas vähem arveid kui arvete registris. Töö kestis 2 tundi. Koodi EMR-434 muudeti EMR tarkvara, sest kostja muutis oma eelistusi ja soove. Töö kestis 7 tundi ja 20 minutit. Koodi EMR-449 all tehti
lisatöid, sest algse tarkvara funktsionaalsus ei näinud ette arvete ridade kustutatmist. Töö kestis 2 tundi ja 20 minutit. Koodi EMR-478 alusel tehti töid, sest töötaja asendus ei toiminud korrektselt. Ajakulu oli 10 tundi ja 21 minutit. Koodi EMR-479 alusel tehti tööd topeltkontrolli lisamiseks, mis oli lisatöö ja kestis 3 tundi ja 53 minutit. Koodi EMR-508 all muudeti tarkvara, sest kinnitamata kanderidu ei lisatud ekspordile kaasa (ja ei pidanudki lisama). Kostja 1 muutis oma äriloogikat ja tellis lisatööna võimaluse, et eksporditaks ka algselt kinnitamata read, et arveridade info kaduma ei läheks. Töö kestis 4 tundi ja 58 minutit.
58.Koodi EMR-509 all selgitati, miks kasutaja sai igapäevaseid meeldetuletusi ja kõrvaldati probleem. Kuna tegemist oli ühe konkreetse kliendiga, ei olnud tegemist tarkvara EMR esialgse funktsionaalsuse probleemiga, vaid konkreetse kasutajaga seonduva probleemiga. Töö maht oli 2 tundi ja 45 minutit. Koodi EMR-515 alusel seisness lisatöö selles, et kanderead tuli eksportida raamatupidamistarkvarasse koos kinnitaja informatsiooniga. Lepingus ei olnud informatsiooni selle kohta, et kanderead tuleb eksportida koos kinnitajaga. Töö maht oli 2 tundi ja 11 minutit.
59.Koodi EMR-516 alusel täideti uut ülesannet ja töö maht oli 20 tundi. Koodide EMR-517 ja EMR-421 alusel kõrvaldati probleemi, milles oli IWS-ist tulevate e-arvete korrektne konverteerimine. Algses funktsionaalsuses eeldas tarkvara EMR koostööd HUB-iga, mitte IWSiga. Tööde maht kokku oli 8 tundi 4 minutit. Koodi EMR-524 kõrvaldati tõrget, mille puhul tekkis Pre-Live keskkonnas kanderidade kombineerimisel liiga palju ridu. Samas LIVE keskkonnas sellist probleemi ei esinenud. Tegu ei olnud esialgse funktsionaalsuse puuduse kõrvaldamisega. Töö kestis 8 tundi ja 51 minutit. Kokku oli lisatööde maht 298 tundi ja 18 minutit. Sellele lisandub tehnilise töö ajamaht.
60.JIRA väljavõttes kajastatud koodid EMR-413, EMR-415 ja EMR-41, mis on käsitletavad puuduste kõrvaldamisena, ei ole kajastatud hagiavalduse lisaks olevatel aruannetel. Õige ei ole kostjate väide, et hagiavalduses nõudena esitatud tööd kajastavad puuduste kõrvaldamise tasu või tegemist oli tarkvara esialgse funktsionaalsuse puuduste kõrvaldamise töödega. Eeltoodud tõendab, et kostja DStream OÜ ei soovinud puuduste parandamist, vaid tegu oli uute ja täiendavate tööde tellimisega.
61.Ostuarved pidi programmi tulema digiarvetena ning üheks võimaluseks oli, et arved saabuvad digiteerituna. Tarkvara EMR ei pidanud ise arveid digiteerima. Arvete digiteerimist pidi tegema tarkvara Domas. Hageja teostas seoses tarkvaraga Domas järgnevad tööd. 01.11.2016 kood EMR-134: arvete import jooksis kokku, kui e-kiri oli koostatud kasutades ISO8859-4 karaktereid (töömaht 10 tundi). 01.11.2016 tehti sama tööd (töömaht 1 h 21 min ja 5 h 1 min). 07.11.2016 tehti pre-live keskkonnas Domas tarkvarast vanade arvete eemaldamist (8 minutit). 10.11.2016 tulid Domas tarkvarast tarved ilma summade ja käibemaksuta (8 minutit). 14.11.2016 toimus Domas deploy pre-live keskkonda (10 minutit). Kokku tehti tarkvara Domas töid 16 tundi ja 48 minutit.
62.Hagiavalduse lisaks 5 olev aruanne tõendab, et hageja teostas seoses tarkvaraga Domas järgmisi töid. 08.12.2016 tehti Domas e-kirja teenuse parandust (töömaht 38 minutit), Domasi juurutuspakett (1 h 28 minutit), Domas e-kirja teenuse parandust (töömaht 13 minutit ja 1 h 53 minutit). 09.12.2016 parandadi Domas e-kirja teenust ja lahendati ekspordi probleemi (töömaht 4 tundi 30 minutit ning 1 h 40 minutit). Seega oli detsembris 2016. a tarkvara Domas hooldus- ja arendustöödega seonduv töömaht kokku 10 tundi ja 22 minutit. Need tööd kogumahus 27 h 10 min ei saanud olla hagiavalduse lisaks 1 oleva lepingu alusel tehtud töödeks, sest puudutasid teist programmi. Kuna lisatöödele kohaldus hind 42,50 eurot (millele lisandus käibemaks), kuulub tarkvara Domas puuduste kõrvaldamiseks tellitud lisatööde eest tasumisele 1 154,58 eurot (ilma käibemaksuta).
63.Hagiavalduse lisad nr 4 ja 5 kajastavad töid, mis ei olnud tarkvara EMR esialgse funktsionaalsuse muutmisega seotud, kuid mida kostjate JIRA väljavõte ei kajasta. Need olid meeskonna töötunnid, mis kulusid tehnilistele tödele. Alates juulist 2016 pidi kostja tasuma tunnitasu alusel. Teenuse osutamiseks on üldjuhul vaja pidada nõupidamisi kliendiga, et tuvastada, millised on kliendi soovid, eesmärgid ja arendatava tarkvara nõuded. Hageja ja kostja DStream OÜ esindajad pidasid selliseid koosolekuid, mida nimetati „standup`ideks“. Nende ajakulu kajastab hagi lisa 4. Kokku oli novembris koosolekute ajakulu 5 tundi 15 minutit. Hagiavalduse lisa 5 alusel toimus detsembris koosolekuid 1 tund ja 7 minutit. Kokku toimus kahe lisa alusel koosolekuid 6 h ja 22 minuti ulatuses.
64.Meeskonna koosolekud ei ole käsitletavad tarkvara EMR esialgse funktsionaalsuse puudustena. Hagiavalduse lisa nr 4 ja 5 alusel oli tehniliste tööde ajakulu novembris 233,09 tundi ja detsembris 120,31 tundi. See sisaldab töökoosolekute ajakulu. Kuna kostja DStream OÜ-l oli kohustus tasuda hagejale tunnitasu alusel, kuulub see ajakulu tasustamisele. Kahe kuu jooksul oli ehnilise töö ajakulu kokku 353,4 tundi (233,09 + 120,31). Poolte vahel kehtinud lisatööde tunnihinna (42,50 eurot) alusel on tehnilise töö tasunõue summas 15 019,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
65.Hageja pidas ebaõigeks kostjate väidet, et novembris ja detsembris 2016 tehtud töid ei saanud kasutada seoses Rollbackiga. Rollbacki põhjustas mäluleke ehk olukord, kus programm kasutab mälu valesti. Mälulekke põhjustas tehniline töö, mis hõlmas endas süsteemi tehnilise ülesehituse muutmist. Tehnilise töö eesmärk oli lihtsustada ja kiirendada tulevasi arendustöid. Mälulekke andis üle 05.01.2017-07.01.2017 A. K., kes kuulus hageja arendusmeeskonda. Kostja esitatud tõendid tõendavad, et Rollback ei toimunud tagasi 02.11.2016 versioonile. Rollbackile eelnenud töötav versioon oli numbriga 16.11.24.
66.05.12.2016 avaldatud tarkvara oli versioon number 16.11.2.4 ning 06.12.2016 töötasid pooled juba uue versiooniga nr 16.11.3. Fleep vestluses on A. K. märkinud, et Roll-backi tagajärjel oli tegu versiooniga 16.11.4.2. Kuna kostja GIT väljavõte ja hagiavalduse lisas nr 5 olev aruanne tõendavad, et tegelik number oli 16.11.2.4, oli tegemist K.i eksitusega. Kostja esitatud Fleep vestlus koos GIT väljavõttega tõendab, et Rollback tehti versioonile, mis oli 05.12.2016 üles laetud. Järelikult on ebaõiged kostjate väited, et novembris 2016. a teostatud töid ei saanud kasutada. Hageja arendusmeeskond koosnes I. K., R. P., N. T. ja A. K.ist. Kostja tõend tõendab, et hageja arendusmeeskonna ülesanded olid täidetud (tulp „Resolved“). Järelikult sai nende töid kasutada.
67.07.01.2017 avaldas kostja DStream OÜ tarkvara EMR versiooni nr 16.11.3.3. Järgmised tööd tehti seoses uuenduste versioonidega nr 16.11.3.2 ja 16.11.3.3: EMR-460, EMR-373 ja EMR376, EMR-481, EMR-485, EMR-486 ja EMR-488 ja EMR-489, EMR-500, EMR-502 ja EMR503, EMR-509, EMR-515, EMR-521, EMR-524 ja EMR-525. Järelikult kostja kasutas neid töid uuendustes.
68.Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja DStream OÜ on tööd vastu võtnud. Alternatiivselt tuleb lisatööd lugeda vastuvõetuks. Hageja tegi tööd valmis ning tegi kostjale Prelive keskkonnas testimiseks kättesaadavaks. Tööde üleandmine toimus Pre-Live keskkonnas, mitte Live keskkonnas. Live keskkond on tarkvara kasutajatele kättesaadavaks tegemine ning seda on kostjad tunnistanud. Tööde kättesaadavaks tegemine kostjate klientidele ei ole samastatav tööde vastuvõtmisega DStream OÜ poolt. Kostja DStream OÜ testis vastuvõtmiseks esitatud töid Pre-live keskkonnas ning alles pärast testimist ja nõuetekohaseks tunnistamist pandi tööd üles Live keskkonda. Kostja tootejuht A. S. tegi tarkvara vastuvõtmise testimist (pre-live keskkonnas. Pärast tema testimist tõsteti hageja tööd Live keskkonda ehk tehti kostja klientidele kättesaadavaks.
69.Tööde vastuvõtmist tõendab täiendavalt tööde avaldamine Live keskkonnas. Hageja rõhutab, pärast iga Sprindi lõppemist avaldas kostja DStream OÜ hageja arendatud tööd Live keskkonnas. Kuna ajaliselt eelnes tööde vastuvõtmine Live panekule, oli kostja järelikult kõik hageja tööd testinud ja vastu võtnud. Järelikult on kostja DStream OÜ hageja tööd ajaperioodil novemberdetsember 2016 vastu võtnud. Kui kohus ei loe töid vastuvõetuks, tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks. Kostja sai hageja tehtud töid kasutada, sest ta sai hagejalt tarkvara EMR lähtekoodi ning avaldas tööd osaliselt jaanuaris 2017. a versioonina nr 16.11.3.3 ilma, et oleks hageja tehtud töid muutnud. Kostja sai töid kasutada ja ongi need kasutusele võtnud. Kuna kostja võttis tööd vastu, on hea usu põhimõtte vastane nende eest tasumata jätmine.
70.JIRA väljavõte tõendab, et hagejalt tellitud tööd, mille määratlus oli „Bug“ (viga) või „Task“ ja „Story (ülesanne) ei ole käsitletavad puudustena tarkvara EMR esialgses funktsionaalsuses. Kostjate esitatud tõendis tähendab „viga“ pigem olukorda, kus tarkvara ei käitu viisil, mida kasutaja eeldab. Mitmed juhtumid puudutavad tarkvara Domas. Hageja esitas vigade sisu kohta oma seletused. Lisaks tähendas „Story“ keskmise suurusega mahult hinnatavat ärilist tööülesannet, millega täiendati või muudeti olemasolevat süsteemi. Järelikult ei ole tegu puudusega. Puudusteks ei ole kostja täpsustatud eelistused. JIRA väljavõttes kasutatud väljend „task“ viitab „story“ väiksemale osale.
71.Isegi kui tegemist oli puudustega, ei oleks õigustatud hageja arvete täies ulatuses tasumata jätmine. Kõik hagejale ülesanded olid eraldiseisvad ega moodustanud ühte tervikut. Kui mõnes konkreetse EMR koodiga töös oli puudus, ei tähenda see, et teistes töödes oleksid olnud puudused või nende vastuvõtmisest võiks keelduda. Kostja ei saanud hea usu põhimõtte kohaselt keelduda tasu maksmisest tervikuna, kui puudused esinesid vaid üksikutes töödes.
72.Hageja vaidles vastu viivise vähendamisele. 13.07.2016 koosolekul, kus otsustati üle minna Time and Material arvestuspõhimõttele, jäädi tarkvaraarenduslepingus märgitud lisatööde tunnihinna ja viivise määrade juurde. Kostja DStream OÜ sõlmis lepingu majandus-ja kutsetegevuses, mistõttu oli ta vaba läbi rääkima viivise määra. Kostja ei ole kordagi taotlenud viivisemäära vähendamist ega teinud hagejale lepingut sõlmides ettepanekut, et viivise määr peaks olema väiksem. Seega nõustus kostja vabatahtlikult viivisemääraga.
73.Hageja ei oodanud põhjendamatult nõude esitamisega. Hageja sai kriminaalmenetluse raames teada, et kostja DStream OÜ ettevõte on üle läinud kostjale Fitek AS-le. Kriminaalasjamenetlus lõppes Ringkonnakohtu määrusega 09.07.2018. Pärast seda oli hagejal võimalik analüüsida kriminaalasja materjale. 20.12.2018 selgus, et kostja DStream OÜ majandustegevus on lõppenud ja tema kontol vahendid puuduvad. Seega pöördus hageja kostja Fitek AS poole vähem kui kuu pärast seda, kui sai teada, et kostja DStream OÜ äritegevus on lakanud.
74.Viivise summa ei ole ebamõistlik, sest kostja käitumine asetas hageja raskesse majanduslikku olukorda. Hageja selgitab pidi oma töötajatele töötasu maksma, kuigi kostja DStream OÜ jättis arved tasumata. Kostjate esitatud ettevõtte ülemineku lepingu lisa nr 5 tõendab, et kostja Fitek AS oli alates 2017. a teadlik, et hagejal on nõue kostja DStream OÜ vastu ligikaudu 40 000 eurot. Kostja DStream OÜ võõrandas oma ettevõtte enam kui 400 000 euro ja hageja nõue ei moodusta isegi mitte 10% ettevõtte müügihinnast. Kui kohus leiab, et viivisemääras puudus kokkulepe, palus hageja viivise välja mõista seadusjärgses määras.
75.12.05.2020 seisukohas ei nõustunud hageja, et ta on hagi alust muutnud. Hagi aluseks on endiselt see, et kostja DStream OÜ tellis hagejalt lisatöid, kuid jättis nende eest tasumata. 04.03.2020 ei muutnud hageja hagi alust, vaid täpsustas, et 13.07.2016 koosolekul lepiti kokku
tellitud tööde tasustamise põhimõtete muutmises. Ebaõige on väide, et hageja on muutnud lepingut, mille alusel on ta nõude esitanud. 22.01.2020 eelistungil selgitas hageja, et lisatööde osas puudusid kvaliteedinõuded, kuna lisatööd ei olnud hõlmatud tarkvara EMR lepingus 09.01.2020 seisukoha punktis 4.1.2 selgitas hageja, et M. J. osales 2016 koosolekul, milles lepiti kokku edasise koostöö vorm. Seega on hageja asjaolud välja toonud ning üksnes täpsustanud koosoleku kuupäeva. Enne juulit 2016 toimus lisatööde üleandmine aktiga, milles oli kirjeldatud töö nimetus ja kokku lepitud tundide maksumus. Alates augustist 2016. a esitas hageja aruandeid reaalselt kulunud töötundide alusel. Need tõendid esitati enne esimest eelistungit. Uuele koostöö vormile üleminekut arutati juba veebruaris 2016, mis nähtub kostjate esitatud tõenditest.
76.Kostja tegevusest võib järeldada nõustumist uue koostöö vormiga. Hageja esitas kostjale DStream OÜ-le töötundide põhise arvestuse juba 02.08.2016 ning kostja tasus 12.08.2016 arve nr 1608-2. Seega väljendas kostja arve tasumisega oma konkludentset nõusolekut lepingu muutmisele.
77.Kostjad eksitavad kohut seoses tarkvara Domas töödega. Tarkvara Domas arendusleping oli täidetud ja lõpetatud kaks aastat enne hagi aluseks olevate tööde tellimist. Eksitavad on kostjate väited, et hageja saab tasu nõuda ainult tarkvara EMS tööde eest. Hageja nõuab tasu selgelt lisatööde eest. Lisatöid tehti ka seoses tarkvaraga Domas. Tarkvara Domas ei olnud algselt mõeldud ühilduma tarkvaraga EMR, vaid tarkvaraga AVP. Selleks, et täita kostja DStream OÜ nõuet ja ühildada tarkvara Domas tarkvaraga EMR, pidi hageja teostama tarkvara Domas edasi arendamise töid. Need tööd ei olnud kaetud tarkvara EMR lepinguga. Eksitav on väide, et tarkvara Domas arendustööde eest oleks hageja pidanud tasu nõudma Domas lepingu alusel. Antud tarkvara puudutav leping oli sõlmitud kostja DStream OÜ ja OÜ Incproit vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Tsiviilasjas nr 2-17-115253 on kohtud leidnud, et tarkvara Domas oli üle antud 2014. aastal. Järelikult oli leping selleks ajaks täidetd. Lisatöid telliti aga 2016. aasta novembris ja detsembris ehk kaks aastat hiljem.
78.Kostjad väidavad paljasõnaliselt, et nad ei osalenud koosolekutel ehk „Stand-up-idel“. Koosolekutel osales kostja töötaja A. S., kes kinnitas koosolekutel osalemist tunnistajana teises tsiviilasjas. A. S. oli arendusmeeskonna liige. Kostja ei ole varem vaidlustanud, et tunnitasu alusel tuli tasuda koosolekute aja eest, millistel koordineeriti tegevusi. Kostja on koosolekutel osalemise ajakulu eest ka tasunud.
79.22.06.2020 leidis hageja, et kostjate esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks pidanud nõude esitama Domas lepingu alusel. Kriminaalasja nr 17230101904 I. M. ütluste protokollis on märgitud, et arendaja loovutas lepingust tulenevad õigused hagejale. Kriminaalasjas anti ütlusi Domas tarvkava lähtekoodi ebaseadusliku üleandmise kontekstis. Kriminaalasi ei puudutanud lepingut ega täiendavate tööde tellimist. Kuna tarkvara Domas arendas Incproit OÜ, ei saanud hageja kostja DStream OÜ tellimusi täita ilma tarkvara Domas lähtekoodita. Incproit OÜ andis hagejale üle tarkvara Domas autori varalised õigused ja tarkvara lähtekoodi, et hageja saaks vajadusel lähtekoodi muuta ning lisada tarkvarale Domas uusi funktsioone. Lähtekoodi muutmise õiguse üleandmine ei tähenda, et hageja oleks pidanud esitama kostjale arveid viitega tarkvara Domas lepingule. Kostja tasus varasemaid arveid ilma vastuväiteid esitamata. Hageja osundas, et Domas lepingu alusel oleks tunnihind olnud kõrgem 55 eurot tunnis. Kui kohus leiab, et hageja oleks pidanud esitama arveid viitega tarkvara Domas lepingule, olid pooled muutnud lepingut viisil, et tarkvara Domas tööd arveldatakse tarkvara EMR lepingu alusel. Tegu on ka otsitud vastuväitega.
80.Tööde tegemine toimus kahenädalaste töötsüklite ehk sprintide raames. Seda on kinnitanud teises tsiviilasjas tunnistajana ütlusi andnud A. S.. Iga sprindi alguses oleva tööde nimekirja koostas ja kinnitas A. S.. Suurem osa töödest on A. S. poolt sisestatud JIRA programmi. JIRA
väljavõte tõendab, et osa puudustest on sisestatud programmi oluliselt vare, kui need sprindi raames arendustööde nimekirja lisati. Kostja kontrollis sprintide sisu ja tööde järjekorda. Iga sprindi alguses kokku lepitud töödes tehti jooksvalt muudatusi. Tööd, mida ei suudetud valmis teha, lükkusid järgmisesse sprinti.
81.A. S. kinnitas oma ütlustega, et tema koos arendajaga otsustas, millised konkreetsed tööd tuli kahe nädala raames teha. Seega ei ole õige kostjate väide, et kostja töid ei tellinud. A. S. otsustas, milliseid arendustöid oli kostjal vaja ja millal neid teha. Iga sprindi lõppedes koostati nimekiri töödest, mis olid lõpetatud. Iga sprint lõppes koosolekuga, mis eelnes sprint alustamise koosolekule. Sprindi lõpetamise koosoleku käigus tutvustas hageja valminud töid kostjale ning valminud tööd pandi pre-live keskkonda kostjale ülevaatamiseks.
82.18.08.2016 liitus A. S. kostja meeskonnaga ning teatas samal päeval Fleep keskkonna vestluses, et arendusmeeskonna liikmetel on õigus ise sisestada töös olevaid teemasid otse JIRAsse. A. S. otsustas, millised JIRAsse sisestatud tööd tuleb teostada esmajärjekorras ning millised tööd võis edasi lükata järgmisesse sprinti. Eeltoodut ei muuda mäluleke, mis toimus 2016. a lõpus ja põhjustas 2016. a detsembris Rollbacki, sest arendusmeeskonna liige K. parandas mälulekke ja selle eest hageja arvet ei esitanud.
83.EMR-134 koodiga töö „arvete impordi teenus jookseb kokku kui e-maili konto kasutab ISO8859-4 karaktereid“ lisati arenduste sprinti 28.10.2016. Kuna enne sprinti toimus koosolek, milles osales A. S., siis töö koodiga EMR-134 telliti 28.10.2016. Töö koodiga EMR-134 valmis 23.11.2016 ning hageja andis töö üle kostjale I pre-live keskkonnas ülevaatamiseks. Kuna kostja ei tuvastanud puudusi, toimus töö avaldamine Live keskkonnas 24.11.2016 ning tarkvara uuendusversiooni numbriks oli 16.11.2.
84.EMR-263 koodiga töö „võimalda ümardamise erinevustega arveid mugandada“ tellimuse sisestas A. S. JIRA programmi ning see töö lisati tema poolt sprinti 28.10.2016. Töö koodiga EMR-263 esitati hageja poolt kostjale Pre-live keskkonnas 10.11.2016, kus kostja puudusi ei avastanud ning töö avaldati versiooniuuendusena 16.11.1. Tööd koodiga EMR-263 avaldati Live keskkonnas 11.11.2016. Töö koodiga EMR-394 „Dimensioonide export PMenist ei tööta“ sisestas A. S. JIRAsse 25.10.2016 ning arenduse sprinti lisati töö 28.10.2016. Töö koodiga EMR-394 valmis 23.11.2016, mil hageja andis töö üle kostjale I Pre-live keskkonnas. Kostja puudusi ei tuvastanud ja avaldas 24.11.2016 töö versiooniuuendusena 16.11.2 oma tarkvara kasutajatele.
85.Tööd „Taskid+ confluence jne + testimine“ ja „Hommikune standup“, „sprint day“ või lihtsalt „standup“ olid koosolekud või arenduse teostamise tööpäevad. Kostja oli alates 13.07.2016 tasunud koosolekute või arenduste tööpäevade kulusid. Töö koodiga EMR-419 „Reject & Assign ei tööta nagu oodatud“ lisas A. S. 31.10.2016 sprinti. 10.11.2016 andis hageja valmis töö kostjale üle. Kostja tekstis tööd Pre-live keskkonnas ning töö avaldati Live keskkonnas versiooniuuendusena nr 16.11.1. Lisaks tuli kostjal tasuda tugiteenuse osutamise eest, mis oli vajalik 28.10.2016 sprindis kokku lepitud töö tegemiseks.
86.Töö koodiga EMR-329 „pikkade e-arvete probleem“ lisas A. S. JIRA kaudu 28.10.2016 alanud sprinti. Hageja andis töö kostjale üle 10.11.2016, mil vastav arendussprint lõppes. Töö avaldati versiooniuuendusena 16.11.1. Töö koodiga EMR-423 „MRO move to PRE-live“ tellis kostja 02.11.2016 JIRA programmi vahendusel. 02.11.2016 muudeti arendustööde mahtu ehk toimus ülesande (EMR-423) lisamine sprinti. Töö koodiga EMR-423 valmis 10.11.2016, mil oli selle töö Pre-live keskkonnas avaldamise kuupäev. Töö avaldati versiooniuuendusena nr
16.11.1.Ülejäänud kanded puudutasid administratiivset tööd, mille eest pidi kostja samuti tasuma ja oli varem tasunud.
87.Töö koodiga EMR-421 „Jõhvi Vene Põhikooli arved ei tule IWS’st läbi“ tellis kostja DStream OÜ 01.11.2016. Kuna töö ei alanud 28.10.2016 sprindi raames, toimus sprindi mahu muudatus ning EMR-421 lisati sprinti. Tööd anti üle sprindi lõpus 10.11.2016 ning avaldati versiooni uuendusena nr 16.11.1. Töö koodiga EMR-428 „kõik keelte failid ei ole deployd LoginÜI“ telliti JIRA vahendusel ja tegu oli tehnilise tugiteenusega. 03.11.2016 lisati ülesanne sprinti ja anti üle sprindi lõppedes 10.11.2016. Töö koodiga EMR-432 „Confirm ja Assign annavad veateadet“ tellis A. S. JIRA kaudu 04.11.2016. Töö sai valmis 07.11.2016 ja anti sprindi lõppedes 10.11.2016 üle. Töö koodiga EMR-433 “CSV eksport sisaldab vähem arveid kui arvete register“ lisas A. S. JIRA kaudu sprinti 07.11.2016. Töö anti kostjale üle sprindi lõppedes 10.11.2016. Kostja sai tööd testida Pre-Live keskkonnas ja avaldas töö versiooniuuendusena nr
16.11.1.Töö koodiga EMR-434 „Confirm & Assign loogika ühtlustamine Reject & Assigniga“ tellis A. S. JIRA kaudu. Töö lisati sprinti 07.11.2016 ja anti kostjale üle 10.11.2016. Kostja avaldas töö EMR-434 versiooniuuendusena nr 16.11.1.
88.Töö koodiga EMR-425 „Väldi png faile, mis saadetud koos digiteeritud arvega“ tellis A. S. JIRA kaudu. Hageja andis töö sprindi lõppedes 10.11.2016 üle. Töö koodiga EMR-317 „kuva kasutajatoega seotud infot DStream kasutaja Dashboardis“ tellis kostja 04.10.2016 ja töö lisati 28.10.2016 alanud sprinti. Töö anti sprindi lõppedes kostjale üle, kes avaldas selle versiooniuuenduse nr 16.11.1 raames. Töö koodiga EMR-409 „Confirmed by filter revamp“ tellis A. S. 27.10.2016 ja töö lisati 28.10.2016 alanud sprinti. Töö valmis 07.12.2016 ja avaldati versiooniuuendusena 16.11.3.3. Töö koodiga EMR-399 „lisada arve eksport ajaloo blokki“ tellis A. S. 26.10.2016 ning töö oli valmis 08.11.2016. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena
89.Töö koodiga EMR-410 „lisada täiendavaid arve ridu“ sisestas A. S. JIRA programmi 27.10.2016. Hageja andis tööd üle 10.11.2016 ning kostja avaldas selle versiooniuuendusena nr
16.11.1.Töö koodiga EMR-436 sisestas A. S. JIRA programmi 08.11.2016. Hageja tegeles tööga 7 minutit. Töö koodiga EMR-437 „arvete duplikaatide manuaalne kustutamine“ sisestas A. S. JIRA-sse 08.11.2016. Töö lisati samal päeval sprinti ja hageja andis töö kostjale 10.11.2016 üle. Töö koodiga EMR-435 „arve ridade kustutamine ei toimi“ sisestas A. S. programmi JIRA 07.11.2016. Sprinti lisasid hageja ja kostja töö 09.11.2016. Hageja andis töö üle 10.11.2016.
90.Töö koodiga EMR-445 „tõlked on aeg-ajalt katki“ tegemise leppisid pooled 09.11.2016 kokku sprindi mahu muutmises. Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle. Töö koodiga EMR-424 tellis A. S.. Töö lisati 28.10.2016 alustatud sprinti. 09.11.2016 otsustati töö sprindist eemaldada ning lisati uuesti sprinti 10.11.2016, kust ta uuesti eemaldati. Hageja andis töö üle sprindi lõppedes 07.12.2016. Kuigi JIRA väljavõte ei tõenda töö avaldamist versiooniuuendusena, on kostjal kohustus töö eest tasuda. Puudustele töös kostja ei viidanud. Töö koodiga EMR-448 „arve rea kustutamine ei toimi, kui sisaldab lisainformatsiooni“ tellis kostja 10.11.2016, kui lepiti kokku algava sprindi tööde nimekiri. Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle. Töö avaldati versiooniuuendusena nr 16.11.2. Kuigi töö sisestas JIRA nimekirja I. M., ei tähenda see, et kostja ei ole teenust tellinud, sest kostja võttis töö vastu ega esitanud pretensioone. Töö koodiga EMR-269 „uute arvete ridade loomisel neid ei salvestata enne kui tehingu read on loodud“ sisestas JIRA-sse 26.09.2016 A. S.. Töö võeti arendusse 28.10.2016 alanud sprindi raames. Hageja andis töö üle 23.11.2016 lõppenud sprindiga. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2.
91.Töö koodiga EMR-440 „tehingu ridade paginaator ei tööta“ lisati sprindi nimekirja 09.11.2016. Sprinti lisati töid üksnes A. S. heakskiidul. Töö anti kostjale üle 23.11.2016, kui järgnev sprint lõppes. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2. Töö koodiga EMR444 „kasutajatoe blokk“ tellis kostja 09.11.2016, mil muudeti 28.10.2016 alanud sprindi mahtu.
Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle. Töö koodiga EMR-443 „arve kustutamine ei värskenda vaadet“ tellis kostja 09.11.2016, mil muudeti 28.10.2016 alanud sprindi mahtu. Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle. Töö koodiga EMR-441 „kanderidade lisamine ei värskenda vaadet“ tellis kostja 09.11.2016, mil muudeti 28.10.2016 alanud sprindi mahtu. Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle.
92.Töö koodiga EMR-442 tellis kostja 09.11.2016, mil muudeti 28.10.2016 alanud sprindi mahtu. Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle. Töö koodiga EMR-439 „saame Domasist jätkuvalt arveid ilma summa ja KM-ta“ tellis kostja 09.11.2016, mil muudeti 28.10.2016 alanud sprindi mahtu. Sprindi lõppedes andis hageja kostjale töö üle. Töö koodiga EMR-452 tellis kostja 10.11.2016. Tööd valmisid sprindi raames ning anti kostjale üle 23.11.2016. Töö koodiga EMR-451 „Automaatkonteeringu rakendamisel tekkib viga“ telliti 10.11.2016 ning selle tellimuse tulemusel muudeti sprindi mahtu. Sprindi lõppedes 23.11.2016 anti töö kostjale ülevaatamiseks. Kostja ei esitanud tööle vastuväiteid ja avaldas selle uuendusena nr 16.11.2.
93.Töö koodiga EMR-420 „deploy automatiseerimine“ tellis kostja 10.11.2016 alanud sprindi raames. Töö oli kirjas tööde nimekirjas ning anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-405 tellis kostja 26.10.2016. Töö võeti 28.10.2016 alanud sprindi nimekirja ning anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-403 tellis kostja 26.10.2016. Tööd võeti 28.10.2016 alanud sprindi nimekirja ning anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-453 tellis kostja 10.11.2016. Tööd lisati 10.11.2016 alanud sprindi nimekirja ning anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-388 tellis kostja 21.10.2016. Töö võeti 28.10.2016 alanud sprindi nimekirja ning anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2.
94.Töö koodiga EMR-446 tellis kostja 10.11.2016 alanud sprindi raames. Töö anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-267 tellis kostja 26.09.2016 ning võeti 10.11.2016 alanud sprindi nimekirja. Töö anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2. Töö koodiga EMR-422 „Vana ÜI lõpetamine“ tellis kostja 10.11.2016 alanud sprindi raames. Töö on kajastatud sprindis tööde nimekirjas ning anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-350 tellis kostja 12.10.2016 ning võeti 28.10.2016 alanud sprindi tööde nimekirja. Töö anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2.
95.Töö koodiga EMR-459 „negatiivsete väärtustega arve ei lisandu eksporti“ tellis kostja 16.11.2016 ja see lisati 10.11.2016 alanud sprindi tööde nimekirja. Töö anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2. Töö koodiga EMR-457 „dokumentide lisamine ostuarvetele on katki“ lisati 10.11.2016 alanud sprindi tööde nimekirja. Töö anti üle 23.11.2016 lõppenud sprindi raames. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2. Töö koodiga EMR-258 sisestati 26.08.2016 JIRA programmi, kuid võeti sprindi nimekirja alles 10.11.2016. Töö anti kostjale üle sprindi lõppedes 23.11.2016 ning kostja avaldas selle versiooniuuendusena nr 16.11.2. Töö koodiga EMR-374 „võimalus kasutajaid kustutada“ sisestas A. S. JIRA-sse 17.10.2016. Töö võeti 10.11.2016 alanud sprindi nimekirja ja anti kostjale üle sprindi lõppedes 23.11.2016. Kostja avaldas selle versiooniuuendusena nr 16.11.2. Töö koodiga EMR-480 „Arve kinnitaja kiirvaates puudub toimingute taga isiku nimi“ tellis kostja 23.11.2016 alanud sprindi raames. Töö anti üle 07.12.2016 lõppenud sprindi raames. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2.HF1.
96.Töö koodiga EMR-491 sisestas A. S. JIRA-sse 24.11.2016. Töö anti üle 24.11.2016 ja avaldati versiooniuuendusena nr 16.11.2.HF1. Töö koodiga EMR-490 tellis kostja 23.11.2016 ja töö valmis 25.11.2016. Kostja tegi töö kättesaadavaks versiooniuuendusena. Töö koodiga EMR479 „Arverea muutmisel ei näidata kasutajale hoiatust“ tellis kostja 23.11.2016 alanud sprindi
raames. Töö anti üle 07.12.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-484 „Dokumentide kustutamine ei tööta“ tellis kostja 23.11.2016 alanud sprindi raames. Töö on kajastatud sprindis olevate tööde nimekirjas ning anti üle 07.12.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR488 „Digiteerimisviga lubatakse raporteerida kõikidele arvetel“ tellis kostja 23.11.2016 alanud sprindi raames. Töö anti üle 07.12.2016 lõppenud sprindi raames. Töö koodiga EMR-498 sisestas JIRA programmi A. S.. Kostja esitas töö 28.11.2016, mil ülesanne lisati sprinti ning hageja andis tööd üle 30.11.2016. Töö koodiga EMR-497 sisestas JIRA programmi A. S.. Töö lisati 28.11.2016 sprindi tööde nimekirja ning hageja andis töö üle 07.12.2016 sprindi lõpus. Kostja avaldas töö versiooniuuendusega nr 16.11.2.2.
97.Töö koodiga EMR-489 „Kasutajate kustutamine: lisada topeltkontroll“ tellis kostja 23.11.2016 alanud sprindi raames. Töö anti üle 07.12.2016 lõppenud sprindi raames . Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.3.3. Töö koodiga EMR-476 on lisatud 02.12.2016 sprindi tööde nimekirja. A. S. lõpetas sprindi ja võttis töö vastu. Asjaolu, et töö sisestas JIRAsse hageja, ei välista kostja kohustust selle eest tasuda. Töö koodiga EMR-481 „Vigaste kanderidade tähistamine on katki“ kinnitas A. S. 23.11.2016 alanud sprindi tööde nimekirja. Sprindi lõppedes võttis A. S. töö vastu. Asjaolu, et töö sisestas JIRA-sse hageja, ei välista kostja kohustust töö eest tasuda. Sprindi alguses kinnitas A. S. kõik kostja tellitud tööd. Töö koodiga EMR-478 tellimuse sisestas A. S. JIRAsse 23.11.2016 ning see oli lisatud 23.11.2016 alanud sprindi nimekirja. Hageja andis töö sprindi lõppedes 07.12.2016 üle. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.2.4.
98.Töö koodiga EMR-500 sisestas A. S. JIRAsse. Töö lisati 23.11.2016 alanud sprindi nimekirja 29.11.2016 ja anti üle sprindi lõppedes 07.12.2016. Töö koodiga EMR-503 sisestas A. S. JIRAsse. Töö lisati 23.11.2016 alanud sprindi nimekirja 29.11.2016. Hageja andis töö kostjale sprindi lõppedes üle 07.12.2016. Lisaks tegi hageja mitmeid töid ja tegevusi, mis olid seotud uute versioonide serverisse üleslaadimistega või olidki laadimised. Kui tegevust on kirjeldatud kui pre-live deploy või v16.11.2.3, oli tegu uue versiooni üles laadimisega. Kostja tellis versiooniuuenduste üleslaadimised DStream serverisse, sest vastasel juhul ei oleks kostja töid kasutajatele avaldada saanud. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et tellitud tööd hõlmasid tarkvara serverisse laadimist.
99.Tööd „XML import bug Live’is uurimine“, „ebaõnnestunud impordi tuvastamine Live serveri logide kaudu“ ja „Live arve ID:3092“ tellis A. S. kiireloomulistena, sest tegu oli Live keskkonnas avaldunud probleemidega, mille kiire lahendamine oli kasutajate rahulolu huvides. A. S. oli teadlik, et hageja töid tuleb testida. Kirjavahetuses on A. S. pidanud oluliseks koodi testimist (code review). Kõik testimised tehti seoses sprindi raames tellitud töödega. Lisaks tegi hageja töid seoses arenduskeskkonna seadistamisega. Varasemalt oli kostjal kasutusel keskkond SVN, kuid siis otsustas kostja üle minna minna GIT-le. Kostja DStream OÜ pidi arvestama, et serverite muutmisega kaasnevad tööd nagu koodi ümbertõstmised, tekitavad täiendavaid kulusid.
100.Töö koodiga EMR-486 sisestas A. S. JIRA-sse 23.11.2016. Tellimus koodiga EMR-486 on lisati 23.11.2016 alanud sprindi nimekirja. Hageja andis töö sprindi lõppedes 07.12.2016 kostjale üle. Kostja avaldas tööd versiooniuuendusena nr 16.11.3.3. Töö koodiga EMR-460 sisestas A. S. JIRA-sse 16.11.2016. Töö lisati A. S. kinnitatud sprindi nimekirja 23.11.2016. Kostja avaldas töö versiooniuuendusena nr 16.11.3.3. Töö koodiga EMR-271 sisestas A. S. 26.09.2016 vajalike tööde nimekirja. Sprinti lisas A. S. töö 23.11.2016. Hageja andis töö kostjale sprindi lõppedes üle 07.12.2016. Töö avaldati tarkvara versiooniuuenduse nr 16.11.3.3. raames. Töö koodiga EMR-508 tellis kostja 05.12.2016 ning samal päeval lisati töö varem alustatud sprindi nimekirja. Hageja andis töö EMR-508 kostjale üle sprindi lõppedes 07.12.2016 ja kostja avaldas selle versiooniuuendusena nr 16.11.2.4.
101.Töö koodiga EMR-516 tellis A. S. 06.12.2016. Hageja andis kostjale üle töö koodi, et kostja saaks jätkata EMR-516 edasiarendamist. Töö lõpetati 26.01.2017 pärast koostöö lõppemist. Ilma tarkvara lähtekoodita ei ole võimalik arendustöid teha. Kuna kostja sai edasi arendada hageja alustatud tööd EMR-516, anti kostjale järelikult kood üle. Kuigi töö koodiga EMR-516 arendas lõpuni teine arendaja, tuli kostjal töö eest tasuda. Töö koodiga EMR-524 sisestas JIRA-sse hageja töötaja I. K.a. 07.12.2016 alanud sprindi tööde nimekirjas on töö märgitud. Kui kostja ei oleks tööd tellinud, ei oleks see kajastatud sprindi nimekirjas. Hageja sai töö valmis 09.12.2016 ning andis kostjale üle töö koodi. Töö on avaldatud versiooniuuenduse nr 16.11.3.3 raames.
102.Töö koodiga EMR-515 „kinnitaja informatsioon ei sisaldu ekspordi failis“ tellis A. S. 06.12.2016. Töö oli 07.12.2016 alanud sprindi nimekirjas. Kuna kõik sprindi alguses märgitud tööd kinnitas A. S., oli kostja töö tellinud. Kostja avaldas töö versiooniuuenduse nr 16.11.3.3. raames. Töö koodiga EMR-525 „Saa XML EMR-ist arvega“ tellis A. S. 07.12.2016. Töö oli 07.12.2016 alanud sprindi nimekirjas. Kostja avaldas töö versiooniuuenduse nr 16.11.3.3. raames. Töö koodiga EMR-509 „kasutaja saab igapäevaselt tühja meeldetuletuse“ tellis A. S. 05.12.2016 ja see oli 07.12.2016 alanud sprindi nimekirjas. Kostja avaldas töö versiooniuuenduse nr 16.11.3.3. raames.
103.Töö koodiga EMR-517 „saabunud e-arveid ei konverteerita korrektselt“ tellis A. S. 06.12.2016. Hageja teostas töö osaliselt. Töö oli kajastatud 07.12.2016 alanud sprindi tööde nimekirjas. Hageja andis kostjale üle töö EMR-517 koodi, et kostja saaks arendust jätkata pärast pooltevaheliste lepinguliste suhete lõppu. Koodi üleandmist kinnitab asjaolu, et EMR-517 töö viis lõpule kolmas isik 23.01.2017. Töö koodiga EMR-507 „Lahendada e-kirjade alla laadimise mahud\meetodid“ tellis kostja 07.12.2016, sest siis kinnitasid pooled sprindi tööde nimekirja. Kostja pidi tasuma töö tegemiseks kulunud tundide eest. Töö koodiga EMR-521 „Ostuarve registris on otsitulemustel arve esitanud firma nimi puudu“ tellis 07.12.2016, sest siis kinnitasid pooled sprindi tööde nimekirja. Kostja avaldas töö versiooniuuenduse nr 16.11.3.3 raames.
104.Ilma EMR koodita tööd „EMR sync“, „Acino peakasutaja login probleemi parandus“, „Domas e-mailteenuse fix“, „Jõhvi vallavalitsuse kinnitajate viga uurimine“ olid A. S. esitatud kiireloomulised küsimused, mis vajasid kiiret tugiteenuse pakkumist hageja arendusmeeskonna poolt. Need olid probleemid, mis avaldusid Live keskkonnas ning takistasid kostja tarkvara kasutajatel ootuspäraselt tarkvara kasutada. Lisaks tegi hageja töid, mis oli vajalikud sprintide raames tellitud tööde serverisse laadimiseks. Need tööd anti üle 07.12.2016. Hageja arendusmeeskond pidi ka töid testima, et neid kostjale üle anda. Tegemist oli pistelise testimise, uute ülesannete sisu analüüsi ja vajadusel täpsutamisega, meeskonna küsimuste lahendamise ja tehniliste küsimuste lahendamisega. 14.12.2016 saatis A. S. täiendavad ülesanded e-kirja teel. Tööde nimekiri sisaldas ka uut funktsionaalsust.
105.Pooled on oma käitumisega varasemat lepingut muutnud ning seda isegi juhul, kui kostja eitab lepingu muutmiseks kohtumise toimumist 13.07.2016 ja hagejaga kokkuleppe sõlmimist. Hageja tegi kostjale DStream OÜ-le ettepaneku muuta lepingut viisil, et arendustööde eest tasu maksmise aluseks on hageja arendusmeeskonna poolt reaalselt kulunud töötunnid. Hageja esitas kuni 11.07.2016 kostjale arve ja tööde aruande üldistatud kujul. Alates 13.07.2020 on hageja muutnud tööde aruannete ja arveldamise põhimõtteid ning esitas kostjale koos arvega Exceli tabeli detailselt tööde teostamiseks kulunud aja kohta. Hageja edastas kostjale lepingu muutmise soovi oma arve ja aruandega. Kostja sai hageja tahteavalduse kätte ja kuna kostja arveid tasus, andis ta kaudse tahteavalduse lepingu muutmiseks. Kostja ei vaidlustanud enne kohtumenetlust lepingu muutmist.
106.Kostja DStream OÜ on nõustunud koosoleku, testimise jms kulude hüvitamisega vastavalt tegelikult kulunud ajale. Hageja varasemad aruanded sisaldasid mh koosolekute, korralduslike koosolekute, tugiteenuste (testimise) või tehnilise tegevuse ajakulusid. Kostja on juulist 2016 kuni oktoobrini 2016 aktsepteerinud koosolekute ja testimise ajakulusid. Alles kohtuvaidluse ajal on kostja hakanud esitama vastuväiteid. Kuna kostja DStream OÜ aktsepteeris koosolekute, testimiste ja ülesannetega seonduvaid ajakulusid perioodil juuli-oktoober 2016, on ainetud kostjate vastuväited kohtumenetluse raames.
107.Ebaõige on kostjate väide, et GIT väljavõttest nähtuvalt ei ole hageja novembris ja detsembris 2016 teostatud töid üle andnud. Kohtu 20.05.2020 eelistungil kinnitasid kostjad, et GIT väljavõttest ei saa teha järeldust selle kohta, kas või milline töö või versioon läks Live`i. Hageja leidis, et tööde Live keskkonnas avaldamine ei ole seotud nende vastuvõtmisega. Tööde vastuvõtmine toimus tööde üleslaadimisega Pre-Live keskkonda. Kostjad on tunnistanud, et Live keskkonnas tehti tarkvara kasutajatele kättesaadavaks. Tööd saab lugeda vastuvõetuteks, sest GIT lähtekoodihoidla tõendab, et kostja OÜ DStream tegi tööd oma tarkvara kasutajatele kättesaadavaks. Kuna pooled muutsid tasustamise põhimõtteid, pidi kostja töö eest tasuma, kui arendusmeeskond oli mingi ülesandega töötanud. GIT koodihoidla tõendab, milliste töölõikude kallal arendajad on töötanud. Kostja pidi tööd eest tasuma sõltumata sellest, kas hageja tööd lõpetas.
108.27.10.2020 seisukohtades viitas hageja, et Riigikohus jättis tsiviilasjas nr 2-17-115253 menetlusse võtmata kostja DStream OÜ kaebuse. Viidatud tsiviilasjas vaieldu selle üle, et kostja jättis tasumata Domas tarkvara arendustööde eest. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et Domas tööd tuli lugeda vastuvõetuteks 23.09.2014. Seega oli kostja ja Incproit OÜ vahel sõlmitud leping täidetud 23.09.2014 ja selle lepingu alusel ei saanud hageja 2016. aastal arveid esitada. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei saanud Domas tarkvara arendamise eest esitada arveid EMR tarkvara lepingu alusel.
109.Tsiviilasjas nr 2-17-115253 tuvastas maakohus, et hageja Incproit OÜ ei olnud kostjaga lepingu sõlmimisel teadlik, et Domas tarkvara peab hiljem ühilduma EMR tarkvaraga. Kostja otsutas hiljem, et soovib EMR arendamist. Kostja soov muuta tarkvarad Domas ja EMR omavahel ühilduvaks tingis tarkvara Domas arendustööd, mille eest on arve väljastatud tarkvara eMR lepingu lisatöödena.
110.Ebaõige on kostjate väide, et hageja pani nad keerulisse olukorda, sest ei andnud üle tarkvara lähtekoodi. Lepingu alusel tekkis kostjal õigus lähtekoodile alles pärast tööde eest tasumist. Kostja ei ole tööde eest tasunud ja lepingu alusel ei olnud hagejal kohustust lähtekoodi üle anda. Kostja DStream OÜ ei palunud kunagi enne 15.11.2016 lähtekoodi üle anda. Kostja palus vaid tõsta lähtekood ümber ühest koodihoidlast teise.
111.Poolte kirjavahetus tõendab, et kostja DStream OÜ oli nõus pakutud töökorraldusega. Kuna e-kiri on edastatud 15.11.2016, oleks pidanud kostja avaldama, et ta ei ole nõus tasuma töötundide eest. Kostja seda ei avaldanud. Pooled järelikult muutsid lepingut.
112.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. EMR tarkvara oli lepingujärgses funktsionaalsuses üle antud 11.07.2016 ja enne kohtumenetlust ei ole kostja DStream OÜ kordagi kirjalikult esitanud pretensioone tarkvara puuduste parandamiseks garantiikorras. Lepingu lisas nr 4 leppisid pooled kokku, et lisatööde tunnihinnaks oli 42,50 eurot. Alates 13.07.2016 muutsid pooled tasustamise põhimõtteid ja kostja tasus arveid. 07.11.2016 sõlmisid pooled kokkuleppe, et kuni uue lepinguni tasub kostja DStream OÜ arendustööde eest 42,50 eurot tunnis.
113.Hageja on kirjalike tõenditega tõendanud väiteid koostöö muutmise kohta. Seda tõendavad hageja esitatud arved ja nende tasumine. Kostja tasus arvete alusel ka meeskonna koosolekute ja Domas tarkvara tööde eest. Kuigi tunnistaja M. J. ei kinnitanud lepingu muutmist 13.07.2016 koosolekul, on ta kohtumise toimumist kinnitanud. Pooled ei vaidle, et 07.11.2016 toimus koosolek, kus otsustati, et kostja tasub arvendamise eest tunnitasu kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni.
114.Ebaõige on kostjate väide, et nad pidid tasuma tunnitasu kuni 07.11.2016 tehtud tööde eest. Varasemad tunnid olid arveldatud arvel 1611-1. Tunnistaja M. J. kinnitas et 07.11.2016 kokkuleppe alusel tuli tasuda tunnitasu. 07.11.2016 kokkulepe reguleeris nii tehtud kui tulevikus tehtavaid tunde.
115.Lisatööde tellimist novembris ja detsembris 2016 tõendavad A. S. ütlused. Tarkvara EMR arendamise mõistes ei saa uued tööd olla varasemate tööde puuduste kõrvaldamine. Kostja DStream OÜ möönis, et tellis töid pärast tarkvara üleandmist. A. S. kinnitas, et tööülesanded lepiti kokku enne sprinti. Tööd olid seega kokku lepitud 26.10.2016, 10.11.2016, 23.11.2016, 07.12.2016. A. S. kinnitas, et arenduse mõttes ei ole vahet, kas tegu on lisatööga või mitte. Arendaja pidi ära tegema ka need tööd, mis lõpptarbijale lisandväärtust ei andnud. Mõne üksiku töö sisestamata jätmine A. S. poolt ei välistanud kostja kohustust töö eest tasuda. Hageja ei pidanud tegema töid omal kulul, sest tegu ei olnud puuduste kõrvaldamisega.
116.Arved ei kajasta üksnes puuduste nimetuste all tehtud töid. A. S. selgitas, et „story“ tähendas millegi uue ja täiendava loomist ja need tööd ei saanud olla puudusi kõrvaldavad. Samuti kinnitas A. S., et „task“ tähendas tehnilist tööd. Töid määratlusega „story“ ja „task“ tehti kokku 200 tundi. Hageja nõue kuulub rahuldamisele.
117.Väljend „bug“ ei tähenda üksnes arendaja töö puudusi. A. S. kinnitas, et see tähendab, et süsteemis on viga ja see ei tööta nii, nagu peab. Puudus võib tekkida ka tellija poolt puuduliku või mitmeti tõlgendatava sisendi kasutamise tõttu. Kostjad ei ole tõendanud, et väljendi „bug“ puhul oli tegemist arendaja puudustega. Novembris ja detsembris 2016 tehtud tööd ei olnud garantiitööd. Tunnistaja M. J. kinnitas, et tarkvara EMR oli üle antud. Lepingu kohaselt oli garantiiperiood üks aasta. Kostja oleks võinud esitada garantiinõude, kuid kostja DStream OÜ ei ole garantiiperioodil puuduste kõrvaldamiseks nõuet esitanud. Kostja asusid alles kolm aastat hiljem väitma, et tegu oli garantiitöödega. Kostjate väited on esitatud hilinemisega.
118.Tunnistaja M. J. kinnitas, et lepingu muutmise tulemusena tuli tasuda iga töötunni eest. Kostjatel oli kohustus tasuda ka nende tundide eest, mis olid märgitud JIRA-s kui „bug“. Kostja ei ole tõendanud, et tegu oli esialgse funktsionaalsuse puuduste kõrvaldamisega. Koosolekute ajakulu kuulus hüvitamisele, sest M. J. ütluste kohaselt tuli tasuda tunni alusel.
119.Ebaõige on kostjate väide, et tarkvara Domas leping on hagejale üle läinud. Hagejale anti üle tarkvara Domas lähtekood, et hageja saaks teostada arendustöid, mida kostja tellis. Hageja arvetel on arveldatud tarkvara Domas töid juba alates juulist 2016. Kuna kostja pretensioone ei esitanud, nõustus ta sellise arveldamisega. Kostja tasus arved.
120.Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud tööde üleandmist sprintide lõppemisel. A. S. kinnitas oma ütlustega, et Pre-Live keskonda peaks jõudma testitud tarkvara. Kui hageja lisas tarkvara Pre-Live keskkonda, oli see tehtud ja testitud. A. S. testis ise töid selles keskkonnas ja kui oli rahul, avaldas töö Live keskkonnas. A. S. vaatas tööd viivitamatult Pre-Live keskkonnas üle. Hageja tasunõue muutus sellega sissenõutavaks.
121.Hageja tööd ei olnud kasutuskõlbmatud, mida tõendab asjaolu, et kostja DStream OÜ võõrandas oma ettevõtte teisele kostjale 426 080 euro eest. Kuna hageja arved jäid tasumata, on hagejal õigus nõuda viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punktis 8.2. toodud määras. Puudub alus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kuna hageja lepingulises määras viivisenõue ületab põhinõuet, vähendas hageja viivisenõuet põhinõude suurusenai ja palus viivise välja mõista summas 38 139,33 eurot.
122.Kui kohus leiab, et pooled muutsid algset lepingut viisil, kus muutus ka viivise määr, on hagejal igal juhul õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Sellisel juhul palus hageja välja mõista sisenõutavaks muutunud viivisena 8 149,54 eurot ning edaspidi viivise kuni põhinõude tasumiseni.
123.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 14 309,75 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 13 109,75 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 135 eurot tunnis 23 h ja 18 minuti ulatuses ja 141 eurot tunnis 70 h ja 35 min ulatuses. Lisaks on hageja kandnud kulusid 12 eurot. Sellele lisandub kulu riigilõivule 1200 eurot.
124.Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu ja esitas taotluse kohustada kostjaid esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Alusetu on kostjate esindajate ajakulu menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks 4,8 tundi, sest taotlus jäi rahuldamata. Arusaamatu on 17.12.2019 kuni 20.12.2019 teostatud toimingute vajalikkus. Kostjate vastus ei sisaldanud tõendeid. Kostjate vastused kordusid. Põhjendamatu ajakulu on 6,3 tundi. Kostja Fitek AS vastuse koostamise ajakulu on üle paisutatud ja mõistlik ajakulu ei saanud olla 42,50 tundi, vaid maksimaalselt 11 tundi.
125.Eelistungiteks valmistumise ajakulu on üle paisutatud 15,6 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu mõlema istungi puhul saab olla 3 tundi. Istungil osalemise aeg on üle paisutatud. Esindajate ja klientide vaheline kirjavahetus võis olla vajalik kliendi jaoks, kuid ei olnud vajalik menetluses. Võimaliku tunnistajaga kohtumise ajakulu ei ole põhjendatud ajakulu 2,9 tunni ulatuses. 12.02.2020 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu sai olla vaid 3 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei saanud kulud 4,5 tundi. Ülepaisutatud on 04.11.2020 istungiks valmistumise ajakulu kahe esindaja peale 33,4 tunni ulatuses. Kostjate kinnitused kulude kandmise kohta ei vasta tõele. Kostjatele on väljastatud samade numbritega arved, mis ei ole kooskõlas raamatupidamise seadusega. Järelikult ei ole mõlemal kostjal tekkinud kohustust kulu kanda. Kostja DStream OÜ pangakontod on tsiviilasjas nr 2-17-115253 arestitud ja neid ei saanud kasutada arvete tasumiseks. Hageja nõudis, et kohus kohustaks kostjaid esitama advokaadibüroo väljastatud arveid. Lisaks leidis hageja, et kahe esindaja kasutamine ei olnud menetluses vajalik.
KOSTJATE VASTUVÄITED
126.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja DStream OÜ nõustus, et ta oli hagejaga sõlminud 27.07.2015 tarkvara arenduse lepingu EMR tarkvara arenduseks. Tööde sisu oli määratletud lepingu lisades 1 ja 2, kus oli määratletud tarkvara funktsionaalsus. Lepingu punktis 7 andis hageja lepingu alusel teostatud töödele üheaastase garantii ning punktis 3.1.5 kohustus tegema teenuses ja selle tulemustes parandusi ja täiendusi. Lepingu lisas 4 lepiti kokku makstava tasu tingimustes. Pooled leppisid kokku, et teenuse kogumaksumus on 44 000 eurot ja lisatööde tunnihind on 42,5 eurot.
127.Vastavalt lepingu lisale 3 oli teenuse osutamise tähtajaks 20.11.2015, kuid hageja tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Veel 2016. aastal jätkus teenuse osutamine
ning teenus oli oluliste puudustega. 12.12.2016 ebaõnnestus hageja tarkvara versiooniuuendus ning teostati Rollback, mis tähendas, et tarkvara ei olnud 12.12.2016 seisuga kasutatav ning tarkvara viidi tagasi viimastele arendustele eelnenud staadiumisse. Järelikult ei vastanud teenus lepingus ette nähtud tingimustele ja oli sisuliselt üle andmata.
128.Hageja vaidlusalused arved kajastavad hageja töid perioodil 01.11.2016–28.12.2016. 12.12.2016 toimunud tarkvara kokkukukkumise tagajärjel esitas kostja DStream OÜ 29.12.2016 hagejale lepingu ülesütlemise teate, kus ta keeldus arvete tasumisest. Suur osa tasumata arvest hõlmas tasu varasemalt tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest ning ülejäänud osa tasu töö eest, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. 02.05.2017 sõlmitud lepinguga omandas kostja Fitek AS kostjalt DStream OÜ-lt EMR tarkvara.
129.Hageja ei ole tõendanud arvetel märgitud lisatööde tellimist. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt ei tellinud kostja DStream OÜ lisatöid ja on kinnitanud, et ei telli ühtegi uut lisafunktsiooni. A. S. 14.12.2016 e-kiri ei tõenda lisatööde tellimist, vaid tegu on puuduste kõrvaldamise nõudega. E-kiri saadeti pärast tarkvara kokku kukkumist ja Rollbacki. Hageja on oma 14.12.2016 e-kirjas nõudnud selgitust, miks on kostja antud ülesanded hageja vigadeks. Kostja vaidles vastu, et tegemist on lisatöödega.
130.Ühegi lisatöö tellimist ei ole hageja tõendanud. Lepingu punkti 2.1.4 kohaselt pidid pooled muudatuste ja täienduste tegemises eraldi kokku leppima. Sellise kokkuleppe sõlmimist hageja tõendanud ei ole. Hageja esitatud e-kirjade vahetus ei tõenda lisatööde kokkuleppe sõlmimist. Juba algses lepingus oli kokku lepitud täiendavate arendustööde tasu, mida hageja oleks saanud nõuda siis, kui kostja oleks tellinud lisatöid. Lepingu punktis 3.1.5 oli kokku lepitud, et hageja kohustub tegema teenuses ja selle tulemustes kostja DStream OÜ nõudmisel ja tellimuse piirides parandusi ning täiendusi. Seega hõlmas lepingus kokku lepitud tasu teenuse parandusi ja täiendusi kokkulepitud funktsionaalsuse piirides. Lepingus lisatööde maksumuse kokkulepe ei tõenda aga seda, et lisatöid kunagi telliti.
131.Hageja esitatud kirjavahetus ei tõenda eraldiseisvat kokkulepet lisatööde kohta. Kirjades kasutas hageja esindaja tingivat sõnaviisi ja räägiti uute kokkulepete võimalikust raamistikust, kuid kokkulepet ei sõlmitud. Hageja esindaja viide, mille kohaselt pidi kostja tasuma 42,50 euro tunni eest kuni uue kokkuleppe sõlmimisene viitab enne 07.11.2016 tehtud töödele. Uute tööde tellimises kokku ei lepitud. Kostja vastus „kõik oluline kirjas“ ei muuda varem sõlmitud lepingu sisu. Kirjadega ei muudetud kostja DStream OÜ õigust nõuda senise teenuse parandamist või täiendamist lepingu punkti 3.1.5 alusel. Lepingu punkti 12.1 järgi tuli lepingu muudatused vormistada kahepoolselt lepingu lisadena.
132.Kostja leidis, et teenuse ja selle parandamise osas kehtis jätkuvalt lepingus märgitu. Hageja esitas kohtule poolte kirjavahetuse, millest ei nähtu lisatööde tellimist, vaid nähtub parandustööde tegemine. Hageja on ise korduvalt oma e-kirjades (11.11.2016, 15.11.2016 ja 09.12.2016) viidanud töö peatamisele. Hageja on kirjades rääkinud arendustöödest, mitte lisatöödest. Kuna hageja teatas korduvalt, et töö on peatatud ja teenust enam ei osutata, ei saanud kostja ette näha ega arvestada arvete tasumist perioodil 15.11.2016 kuni 31.12.2016 summas 24 486,12 eurot.
133.Hageja ei andnud väidetavaid lisatöid üle. 12.12.2016 ei õnnestunud tehtud töid, sh mistahes uuendusi EMR tarkvaras rakendada ning tarkvara viidi tagasi selle algsele tasemele. Kostja teatas lepingu ülesütlemisavalduses, et „tehtud tööd ei ole olnud kasutatavad“. Kostja tegeles hageja tööde parandamisega. Hagejad tööd olid tervikuna kasutuskõlbmatud ja kostjal oli õigus jätta hageja perioodil 01.11.2016–31.12.2016 tehtud töö vastu võtmata VÕS § 638 alusel. Tööde vastuvõtmisest keeldumist kinnitab lepingu ülesütlemisteade.
134.Isegi kui arved kajastaksid kulu töö eest, mis oleks defineeritav lisatööna lepingu tähenduses ja kui hageja suudaks tõendada lisatööde tellimist, ei kuuluks arved ikkagi tasumisele. Hageja töö ajavahemikul 01.11.2016–31.12.2016 ei olnud kasutatav, sest 12.12.2016 kukkus EMR tarkvara kokku ja teostati Rollback.
135.Poolte vahel sõlmitud leping oli töövõtuleping. Hageja töö ei vastanud lepingu tingimustele. Teenuse sisu oli määratletud lepingu lisas 2, kus oli toodud kostja soovitud tarkvara funktsionaalsus. Tarkvara oli mõeldud ostuarvete, ostutellimuste, kviitungite ja muude raamatupidamisandmeid sisaldavate dokumentide menetlemiseks. Vastavalt lisas 2 toodud protsessikirjeldusele tähendas see, et tarkvara pidi olema võimeline vastu võtma digiarveid ning edastama neid adressaatidele ja raamatupidamise infosüsteemi. Hageja osutatud teenuses esines aga palju vigu, mis päädis lõpuks tarkvara kokkukukkumisega. Puuduste olemasolu tõendavad hageja esitatud e-kirjad. Hageja nõustus puuduste olemasoluga.
136.Hageja vastutas töö lepingule mittevastavuse eest. Kostja viitas VÕS § 642 lõikele 1. Hagejat ei vabasta vastutusest tema väide, et hageja osutas teenust täpselt kostja juhiste järgi. Hageja kui professionaalne tarkvara arendaja pidi teenuse teostama selliselt, et see oleks eesmärgipäraselt kasutatav ja puudusteta. Hageja peaks tõendama, et ta informeeris tellijat juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmapeetava tulemuse saavutamisele. Lisaks peaks hageja tõendama, et juhise järgimisega seonduvad kahjulikud tagajärjed olid sellise iseloomuga, mida töövõtja ei saanud isegi temalt oodatavat (kõrget) professionaalset hoolsust arvestades ette näha.
137.Hagejal puudub kostja vastu rahaline nõue, sest hageja tegeles hagiavalduses viidatud ajal varasemalt ebakvaliteetselt tehtud töö parandamisega. Lepingu punktis 7 andis hageja kõigile lepingu alusel teostatud töödele üheaastase garantii, mis pidi katma kõiki garantii tähtaja jooksul ilmnenud puudusi. Parandustöödega seotud kulud pidi katma hageja. Parandustööde tegemist on hageja ise tõendanud. Arvete spetsifikatsioonidest on näha, et suur osa tööde kirjeldustes puudutavad töö parandamist. Täpsemalt on arvete spetsifikatsioonidest näha, et enamik teostatud töödest seisnesid tarkvaras leiduvate vigade parandamises. Sellele viitavad väljendid „crash“, „bug“, „error“, „issue“, „fix“ ja „does not work“.
138.Kostja DStream OÜ teavitas hagejat puudustest. Kirjavahetusest nähtub, et poolte vahel olid erimeelsused ja hageja oli puudustest teadlik. Hageja arvates süüdistati teda alusetult kõigis ebaõnnestumises ning järelikult olid etteheited arusaadavad. Puudustest teavitas hagejat A. S.. Lepingu punkt 2.1.5 nägi ette puudustest teatamise e-posti teel, kuid praktikas toimus teavitamine läbi tarkvarasüsteemi ning kostja oli teavitamiskohustuse täitnud. VÕS § 644 lg 1 ei sätesta puudustest teavitamisel vorminõuet. Kuna hageja nõustus puudustest teavitamisest teises vormis, oli teavitamine nõuetekohane.
139.Puuduste kõrvaldamise kulud tuli kanda hagejal VÕS § 646 lg 1 ja lg 4 järgi. Hagejal puudus alus nõuda tasu puuduste kõrvaldamise tööde eest. Hageja tõenditest ja arvestest ei nähtu, millises ulatuses need sisaldasid kulusid seoses puuduste kõrvaldamisega ja millises osas lisatöid.
140.Kostjad vaidlesid vastu viivisenõudele ja taotlesid viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Hageja pöördus nõudega kostja Fitek AS vastu alles 01.02.2019 ehk enam kui kaks aastat pärast arvete sissenõutavaks muutumist. Kuna lepinguline suhe oli hageja ja kostja DStream OÜ vahel, ei pidanud kostja AS Fitek enne 01.02.2019 nõude saamist arvestama nõude sissenõudmisega. Kostjale AS-le Fitek teadaolevalt puudus hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks. 01.02.2019 nõudes teatas hageja esmakordselt, et nõuab kostjalt AS-lt Fitek võlgnevuse 38 139,33 euro
tasumist ja viivist. Seejuures esitas hageja kostjale AS Fitek viivisenõude seadusjärgses määras, mitte lepingu punktis 8.2. märgitud määras. Hageja andis kostjale nõude tasumiseks 10 päeva. Seega saab hageja esitada kostja AS Fitek vastu viivisenõude alates 11.02.2019 ning üksnes seadusjärgse viivisemäära alusel.
141.Kuna hageja teatas, et alates 15.11.2016 ei saa töödega jätkata, sai hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks lugeda nõuet perioodi 01.11.2016–14.11.2016 eest. Kostjalt AS-lt Fitek saab viivist nõuda vaid põhinõudelt summas 13 653,217 eurot. Perioodil 01.11.2016 – 14.11.2016 tegi hageja väidetavalt tööd 267,71 tundi. Arvestades tunnihinnaks 42,50 eurot, oleks töö väärtuseks 11 377,68 eurot, millele tuleb arvestada juurde käibemaks. Kokku on töö hinnaks seega 13 653,21 eurot. Kostja AS Fitek nõustus, et ta omandas DStream OÜ-lt 02.05.2017 sõlmitud äritegevuse ostulepinguga ettevõtte VÕS § 180 tähenduses.
142.Kostjad viitasid, et kooskõlas 27.07.2015 lepinguga oli teenuse osutamise tähtaeg 20.11.2015, kuid hageja tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. 2016. aastal jätkus teenuse osutamine ning kuna töödes esines olulisi puudusi, jätkus paralleelselt teostatud tööde parandamine lepingu punkti 3.1.5 alusel. Tööde ebakvaliteetsus kulmineerus 12.12.2016 ebaõnnestunud EMR versiooniuuendusega. Iga kuu alguses toimus arendatava tarkvara versiooniuuendus, mille käigus viidi Live’i ehk muudeti kasutajale nähtavaks/kasutatavaks kõik eelmise kuu jooksul sisseviidud tarkvaraparandused. 02.11.2016 toimus järjekordne versiooniuuendus ning kõik oktoobris teostatud tarkvaraparandused Live’i. 12.12.2016 pidi toimuma järjekordne versiooniuuendus, mis ebaõnnestus ja toimus Rollback. Rollback tähendab, et tarkvara ei olnud 12.12.2016 seisuga kasutatav ning see viidi tagasi viimastele arendustele eelnenud staadiumisse. Tarkvara viidi tagasi staadiumisse, mida rakendati 02.11.2016 toimunud versiooniuuendusega. Seega ei rakendatud alates 02.11.2016 kuni 12.12.2016 tehtud edasisi arendusi töösse, kuivõrd 12.12.2016 versiooniuuendus ei töötanud.
143.Puudusi hageja ei kõrvaldanud ega andnud kunagi pärast 12.12.2019 tehtud parandusi kostjale üle. Seda kinnitab M. J. 29.12.2016 e-kiri, kus hageja esindaja teatas, et nad ei tõsta tehtud hädavajalikke töid „Live serverisse“. Seega jäid üle andmata kõik tööd/arendused, mida hageja teostas perioodil 02.11.2016–31.12.2016. Kvaliteetse töö puhul ei oleks Rollbacki toimunud.
144.Kostja DStream OÜ pidi töö parandamiseks leidma uue töövõtja. 2017 jaanuari alguses sõlmis kostja töövõtulepingud AS-ga Finestmedia (registrikood 10714404) ja Interval OÜ-ga (10727306). Hageja nõue puudutav väidetavalt 01.11.2016 kuni 28.12.2016 tehtud lisatöid. 12.12.2016 tarkvara kokkukukkumise tõttu esitas kostja DStream OÜ 29.12.2016 hagejale lepingu ülesütlemise teate, kus keeldus arvete tasumisest. Kostja viitas, et suur osa tasumata arvest hõlmas tasu puuduste kõrvaldamise eest ning ülejäänud osa arvest tasu töö eest, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele.
145.Lisatööde tellimist ei ole hageja tõendanud ning kostja eitas seda. Hageja esindaja 14.12.2016 e-kirjas soovis hageja saada selgitust, milliste ülesannete täitmine oli seotud hageja vigade parandamisega. Seega tegeles hageja kostja arvates töödes esinevate puuduste kõrvaldamisega. Ühegi töö üleandmist novembris- detsembris ei ole hageja tõendanud. 09.12.2016 teatas kostja, et ei tasu ühtegi arvet enne, kui kvaliteediga seotud probleemid on lahendatud. Sama kordas kostja 29.12.2016 lepingu ülesütlemise teates.
146.Kostjad eitasid hagejaga lisatööde osas täiendavat kokkuleppe sõlmimist. Lisatööde hind oli toodud lepingu lisas, kuid lisatöid ei tellitud. Lepingu punktis 3.1.5 oli kokku lepitud, et hageja kohustub tegema teenuses ja selle tulemustes kostja nõudmisel parandusi ning täiendusi. Seega
hõlmas lepingus kokku lepitud tasu parandusi ja täiendusi kokkulepitud funktsionaalsuse piirides.
147.Hageja ei andnud väidetavaid lisatöid üle. Kostja viitas lepingu punktile 6.2., mis reguleeris tööde üleandmise korda. Meelevaldne on hageja arusaam, et kuna kostja ei esitanud 7 päeva jooksul motiveeritud põhjendust vastuvõtmisest keeldumise kohta, tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks. Hageja ei esitanud kostjale DStream OÜ-le nõuetekohast aruannet kinnitamiseks, vaid esitas kohe arved koos tööde loeteluga. Arvete tasumise tähtaegadeks oli märgitud vaid 6 päeva ehk kostjal ei olnudki võimalust aruannet kinnitada või täiendada. 12.12.2016 toimunud Rollback ja hageja 29.12.2016 e-kiri tõendavad, et tööd jäid nõuetekohaselt tegemata ja üleandmata.
148.Arvetes sisalduvad tööd olid suures ulatuses garantiitööd, mis tuli tasuta teostada. Arvete spetsifikatsioonidest on näha, et suur osa tööde kirjeldustes puudutavad vigade parandamist. Hagejal puudus alus nõuda vigade parandamise kulude hüvitamist. Kostja DStream OÜ taotles samuti viivise vähendamist. Hageja pöördus nõudega kohtusse 14.08.2019 ehk peaaegu kolm aastat pärast arvete sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja teatas 15.11.2016, et ta töödega enam ei jätka, saab ta tasu nõuda kuni 14.11.2016 tehtu eest. Viivist saaks hageja nõuda alates 14.08.2019 ja summalt 13 653,21 eurot. 01.11.2016 – 14.11.2016 tegi hageja väidetavalt tööd 267,71 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinnaks 42,50 eurot, oleks töö väärtuseks 11 377,68 eurot, millele lisandub käibemaks.
149.14.01.2020 seisukohtades jäid kostjad varasemate vastuväidete juurde. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja DStream OÜ ei esitanud tööde kvaliteedi osas pretensioone enne arve tasumise tähtaja saabumist. Probleemid hageja tööde kvaliteediga ilmnesi pidevalt. Kostjal oli keeruline kaasata tööde parandamiseks uusi arendajaid, mistõttu üritas kostja leida lahendusi koostöö hagejaga. Puudustest teavitamist tõendab hageja juhatuse liikme M. J. 18.02.2016 e-kiri. Kvaliteedi probleeme tõendavad ka ekirjad augustist 2016.
150.Tähised „error“ ja „bug“ tähendasid puudusi. „Error“ tähendab tarkvaraarenduses viga koodi kirjutamisel ja „bug“ viga tarkvaras. Alusetu on hageja väide, et ta ei vastuta puuduste eest, sest vead võisid olla põhjustatud kolmandate isikute arendustöödest. Ebaõige on hageja väide, et kuna lepingulised tööd olid lõpetatatud, olid kõik hilisemad tööd lisatööd. Hageja vastutas oma töö kvaliteedi eest. Kui hageja väidab, et puudused tulenesid Iglu OÜ töödest, tuleks hagejal tõendada, et ta kontrollis nende tööde sobivust ja teavitas kostjat puudustest.
151.Hageja pidi lepingu alusel teostama garantiitöid ja tal oli lepingust tulenev kohustust tagada ka täiendavate tööde kvaliteet. A. S. töötas kostja DStream OÜ tootejuhina, kes JIRA süsteemi kaudu kirjutas hagejale üles ülesanded. Ülesannete hulka kuulusid tarkvaras leiduvate vigade parandamised. Hageja esitatud JIRA väljavõte ei tõenda, et selle kaudu esitati üksnes täiendavate tööde tellimusi. A. S. ei vastutanud hageja tööde kvaliteedi eest. Hageja seadusliku esindaja I. M. 19.10.2016 e-kirjast võib järeldada, et hageja ise oma tööde kvaliteeti ei testinudki, vaid tema arvates pidi töid testima A. S..
152.Kostjad pidasid üllatuslikuks hageja väidet, et lisatööd ei pidanudki vastama lepingus toodud kvaliteedinõuetele. Hagiavalduses tugines hageja selgelt lepingule ja rõhutas, et lisatööde tellimise aluseks oli leping. Hageja 09.01.2020 seisukohad on eelnevaga vastuolus. Alusetu on hageja etteheide ettemaksu tasumise osas. Lepinguliseks tähtajaks 27.07.2015 tasuti 10 000 eurot ehk 5/6 kogusummast. Väikeses osas ettemaksu tasumisega hilinemine ei puuduta käesolevat vaidlust ega põhista töödega hilinemist ligi aasta võrra. Kostja ei öelnud lepingut üles mitte tähtaja ületamise, vaid tööde kvaliteedi tõttu.
153.Pärast Rollbacki viidi tarkvara tagasi staadiumise, mida rakendati 02.11.2016 versiooniuuendusega. Hageja on Rollbacki toimumisega nõustunud, mistõttu ei saanud tööd olla kvaliteetsed. Hageja seadis kahtluse alla, millisele versioonile tarkvara tagasi viidi. A. S. 13.12.2016 e-kirjast nähtub, et pärast Rollbacki tekkis mitu olulist viga. Rollback-iga viidi tarkvara tagasi versiooni, kus ei olnud veel jõutud parandada kinnitusringiga seonduvat viga.
154.Hageja arve 1612-1 spetsifikatsioonist nähtub, et kinnitusringiga seonduvate vigadega tegeleti juba novembris. Rollback pidi kindlasti toimuma tagasi kas 02.11.2016 või 11.11.2016 versioonile. Kostjad leidsid, et kuna hageja nõustus Rollbacki toimumisega, oleks hagejal tulnud tõendada, millisele versioonile tarkvara tagasi läks. Rollback ei toimunud kostja tootejuhi A. S. juhiste alusel, vaid hageja enda otsuse alusel. A. S. vastusest hageja 29.12.2016 e-kirjale lähtub, et Rollbacki teostamise põhjuseks oli mäluleke, mis on kriitiline süsteemiviga. Hageja möönis, et puudus võis tekkida versiooni Live keskkonda tõstmisel, mille teostas hageja.
155.Kostjad väitsid, et Rollbacki ei tehta iga vea korral, vaid tegu on erakordse meetmega, mida tehakse juhul, kui tarkvarakeskkonda ei ole vea tõttu võimalik kasutada. Hageja enda väidetest nähtub, et Rollback teostati põhjusel, et kriitilise ning kasutust mõjutava vea tõttu polnud arendus rakendatav. Samuti põhjustas eelmisele versioonile tagasiminek omakorda olulisi vigu, mis tõendavad tervikuna hageja tööde ebakvaliteetsust ning lepingutingimustele mittevastavust.
156.Seega ei rakendatud alates 02.11.2016 (või 11.11.2016) kuni 12.12.2016 tehtud arendusi töösse, sest 12.12.2016 versiooniuuendus ei töötanud. Hageja väitis, et Rollback ei toonud kaasa kõigi tööde kasutuskõlbmatust. Kuna hageja nõustus, et Rollback toimus, pidi hageja tõendama, et ta andis novembris-detsembris tehtud töö kostjale üle ja need jõudsid Live keskkonda. Pre-live keskkonda laadimist ei saa pidada tööde nõuetekohaseks üleandmiseks, sest tarkvara peab sobima lõppkasutuseks ehk Live keskkonnas kasutamiseks. Samas kinnitavad hageja e-kirjad, et hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest ja tööde üleandmisest. 13.12.2016 e-kirjas keeldus hageja sõnaselgelt puuduste kõrvaldamisest. Sama kinnitas M. J. 29.12.2016 e-kirjas.
157.12.02.2020 seisukohtadega koos esitasid kostjad GIT lähtekoodi hoidla väljavõtte perioodil 28.10.2016 –16.01.2017 kohta. GIT lähtekoodi hoidlal ei ole sellist tähendust, mida hageja soovib sellele omistada. GIT lähtekoodi hoidla koondab sinna üleslaetud tarkvarauuendusi, kuid lähtekoodi hoidlasse tarkvarauuenduste lisamine ja üleslaadimine ei tähenda, et tarkvarauuendused oleks jõudnud Live’i. GIT lähtekoodi hoidla väljavõttega ei saa tõendada, milline versioon tarkvarast konkreetsel ajahetkel Live’s oli või live’i üle laeti. Lähtekoodihoidla väljavõttest saab järeldada, milliste töölõikude kallal arendajad on töötanud.
158.Lisaks esitasid kostjad nende vahel 02.05.2017 sõlmitud lepingu lisa 5. Sellest nähtub, et kostja DStream OÜ nõudis hagejalt ebakvaliteetsete tööde parandamist. Samuti esitasid kostjad väljavõtte JIRA süsteemist novembrist 2016 kuni detsembrini 2016. Kuna mõned EMR-koodid, mida hageja on nimetanud, on sisestatud enne seda perioodi, on kostjad lisanud nende EMRkoodidega seonduvad tööülesanded. JIRA-s puuduvad andmed mõnede EMR-koodide kohta, mis nähtuvad hageja arvetest. Nimetatud EMR-koodideks on: EMR-305; EMR-402; EMR-406; EMR-412; EMR-487; EMR-495; EMR-504; EMR-507; EMR-518; EMR-520 ja EMR-523.
159.JIRA süsteemi väljavõte on inglisekeelne. Väljavõttes on järgmised väljad: issue type (teema tüüp); issue key (teema number); issue id (teema ID); summary (kokkuvõte/pealkiri); assignee (teema lahendamiseks määratud isik); reporter (teema raporteerija); resolved (teema lahendamise aeg); created (teema loomise aeg); fix versions (tarkvara versioon, kus teema lahendati); creator (teemalooja); description (teema kirjeldus). JIRA süsteemis teemade
sisestamisel kasutati kolme erinevat teema tüüpi: BUG (viga), TASK (ülesanne) ja STORY (lugu).
160.25.03.2020 seisukohtades leidsid kostjad, et hageja on 04.03.2020 esitanud uue ja üllatusliku väite, mille kohaselt läksid pooled üle uuele lepingu mudelile ning hageja nõude aluseks on hoopis 13.07.2016 kohtumisel sõlmitud leping. Kostjate hinnangul oli hageja nõude alust muutnud ja kostjad sellega ei nõustunud. Kuna hageja on muutnud nõude lepingulist alust, ei saa hageja nõuet enam hinnata kirjaliku lepingu alusel. Hageja väited 13.07.2016 kokkuleppe kohta on raskesti mõistetavad ja tõendamata. Hageja väiteid lepingu mudeli kohta ei saa tõendada Wikipedia väljavõttega. Kostjad pidasid ebaselgeks, mida peab hageja silmas uuele „lepingumudelile“ ülemineku all.
161.Hageja esitas kaootilise ülevaate mõningatest EMR-koodidest, mis on arvetel kajastatud, kuid enam kui pooled arvetel kajastatud töötunnid on põhjendamata. Vähemalt 425 tunni 1 minuti 1 sekundi ehk 21 675 euro (koos käibemaksuga) ulatuses on hageja põhinõue igal juhul põhjendamata. Hageja töö on 283 tunni 43 minuti ja 3 sekundi ulatuses põhjendatud. Lisaks on hageja esitanud arveid Domas tarkvaraga seotud tööde eest. Kuna hagi on esitatud EMR tarkvara puudutava lepingu alusel, ei saa nõuda Domasiga seotud tööde eest tasumist. Domasi tarkvara ja sellega seotud lisatöid reguleeris poolte vahel 01.08.2014 sõlmitud leping.
162.Kostjad ei nõustunud, et neil tuleb tasuda ka koosolekutel osalemise aja eest. Domas tarkvara puudutava nõude oleks hageja pidanud esitama teise lepingu alusel. Lisatöödeks EMR lepingu alusel said olla vaid tööd, mis täiendasid või muutsid EMR lepingu esemeks olevat tarkvara. Arvetest ei ole võimalik mõista, milliseid koosolekuid peeti kostja osavõtul ja millised olid osaks hageja sisemisest töökorraldusest. Sisemiste korralduskoosolekute eest ei saanud arveid esitada. Hageja ei ole tõendanud, et koosolekuid sai pidada lisatööde tellimiseks. Enamikel koosolekutel käsitleti puuduste kõrvaldamisi ning mitte lisatöid. Kõik need read, mis olid seotud tööülesandega „bug“ on seotud puuduste kõrvaldamisega varasemates töödes. Lisaks on hageja aruannetesse lisanud töid, mis on tellitud hageja enda poolt. Lisatöödeks said olla vaid kostja tellitud tööd.
163.Hageja möönis, et „bug“ tähendab vigu, mis põhjustavad tarkvara kasutajatele probleeme. Hageja teadis, et tarkvara luuakse ettevõtetele kasutamiseks (ehk kasutajatele). Kui tarkvara oli kasutajate jaoks ebakvaliteetne, ei vastanud töö lepingutingimustele. Alusetu on hageja väide, et A. S. lubas hageja enda töötajatel sisestada tööülesandeid JIRA-sse. Selle sõnumi saatis A. S. 18.08.2016 vahetult pärast tööle asumist. See korraldus kehtis vaid üksnes sellel ajal aktiivsete teemade kirjapaneku kohta ega tähendanud, et kostja andis hagejale piiramatu õiguse ise endalt lisatöid tellida. Kostjad leidsid, et tööülesanded märkega „story“ kujutasid endast samuti puuduste kõrvaldamisi. Hageja ei ole põhjendanud arvel 1701-1 kajastatud töötunde 138 tunni 57 minuti ja 25 sekundi ulatuses. Seega on põhjendamata enam kui pooled tunnid. Koosolekute pidamist ei saa hinnata lisatöödena. Mitmed aruandel kajastatud tööd on kostjale üle andmata Rollbacki tõttu.
164.Hageja väitis, et lisatööde osas kvaliteedinõuded puudusid, mistõttu tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 punktist 2. Tööd olid puudustega, kui kasutajatel ei olnud võimalik neid tarkvara kaudu tõrgeteta kasutada. Selliseid tõrkeid oli mitmeid. Kostja teavitas hagejat probleemidest korduvalt ja puudused on kirjeldatud JIRA tööülesannete kirjeldustes. Teavitustest pidi hageja aru saama, sest muidu ei oleks neid töötajad teostanud. Alusetu on hageja väide, et kuna kostja ei viidanud eraldiseisvalt, et esitab nõude garantii korras, ei saa garantiile tugineda. Kostjad viitasid lepingu punktile 7.2., mis ei näinud ette teavitamise vormi. Kostja võis lihtsalt nõuda puuduste kõrvaldamist.
165.04.03.2020 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et Rollbacki põhjustas mäluleke, mille põhjustas tehniline töö. Kostjate arvetes oli mäluleke seega tingitud nimelt hageja enda töödest ehk tehnilistest töödest. Tõendamata on hageja väide, et tehnilisi töid tuli tema EMR tarkvara lisaarenduste tõttu. Hageja viidatud tõendid ei tõenda, et süsteemi mäluleke oli tingitud lisatöödest või et mäluleke oli tingitud hagejast mitteolenevatest põhjustest.
166.Hageja väitis, et Rollback tehti versioonile, mis oli üles laetud 05.12.2016, tuginedes oma töötaja A. K.i Fleep-vestluses esitatud väitele. Kostjad esitasid väljavõtte Fleep-vestlusest, mis järgnes eelmisele vestlusele, kust nähtub, et probleemid jätkusid ja tegelikkuses jäi ebaselgeks, millisele versioonile Rollback’i tõttu tagasi mindi.
167.Kuna kostja DStream OÜ ei ole vaidlusaluste arvete osas aruandeid/akte allkirjastanud ega tasunud, tõendab pooltevaheline praktika, et töid ei saa lugeda vastuvõetuteks. Igal juhul jäid üle andmata tarkvara versiooniga 16.11.3.1 seondunud tööd. Hageja alustas detsembris 2016 tööd versiooniga 16.11.3 ehk täpsemalt versiooniga 16.11.3.1. GIT väljavõttest nähtub, et sellist versiooni kostja kasutusele ei võtnudki. 05.01.2017 on GIT lisatud versioon 16.11.3.211. Kuna hageja versioonile 16.11.3.1 tehti Rollback, ei olnud see kasutatav ega üle antud. GIT väljavõttest nähtub, et 13.12.2016–04.01.2017 ei laadinud hageja GIT-i süsteemi ühtegi parandust/tööd. Seega jäid igal juhul kõik Rollback’ist mõjutatud tööd üleandmata. See, et jaanuaris 2017 kasutatud versioonid 16.11.3.2 ja 16.11.3.3 hõlmasid mingil kujul ülesandeid, mida hageja oli detsembris alustanud, ei tähenda, et tööd olid lõpetatud, puudusteta ja kostjale üleantud. Hageja ei andnud kostjale üle töid koodidega EMR-460, EMR-373, EMR-376, EMR481, EMR-485, EMR-486, EMR-488, EMR-489, EMR-500, EMR-502, EMR-503, EMR-509, EMR-515, EMR-521, EMR-524 ja EMR-525.
168.Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et novembris-detsembris 2016 tehtud töid sai kasutada ja need anti kostjale üle. Kostjad pidid veel 2017. aastal tegelema hageja töödes puuduste kõrvaldamisega. Kostjad ei nõustunud, et tööd anti üle Pre-Live keskkonas. Pre-live’s toimus alles tööde testimine ehk selgitamine, kas üksikute ülesannete teostamine on tehtud kvaliteetselt. Kasutusele ehk vastu sai kostja võtta tööd alles juhul, kui need jõudsid live’i. Versioon 16.11.3.1 Rollback’i tõttu kasutajateni ei jõudnud ehk seda versiooni ja selles sisalduvaid üksikuid arendustöid üle ei antud.
169.Hageja pidi professionaalse tarkvaraarendajana mõistma, et tarkvaraarendusi on vaja, et kostja neid Live-keskkonnas kasutada. Kui arenduste rakendamine oli võimatu kriitilise vea tõttu ja neid kunagi Live-keskkonda ei viidud, ei vastanud töö lepingutingimustele ning neid töid ei saa lugeda vastuvõetuteks. Üle on andmata tööd, mis tehti 02.11.2016–31.12.2016. Vastupidist tuleb tõendada hagejal.
170.Kostjad pidasid arusaamatuks hageja väiteid seoses ettevõtte müügihinnaga. Kostjatele jäi ebaselgeks, miks tuleb viivise mõistlikkuse hindamisel arvestada 2017. a kevadel toimunud ettevõtte müügilepingu hinda ja kuidas on ettevõtte müügihind põhjustanud viivise suurenemist.
171.14.08.2020 seisukohtades rõhutasid kostjad, et kuigi hageja viidatud 13.07.2016 kohtumine võis toimuda, ei ole sellel kohtumisel kokku lepitud senise lepingu muutmises. Kohtumisel arutati võimalikku hageja töötajate ülevõtmist, kuid kokkuleppeid ei sõlmitud. Seda tõendab I. M. 14.07.2016 e-kiri kostja seaduslikule esindajale, kus I. M. saadab 13.07.2016 kohtumise osas presentatsiooni. Presentatsioon käsitleb võimalikku töötajate üleminekut ja selles ei ole sõnagi lepingu muutmisest. I. M. saadab 08.08.2016 M. T.le e-kirja, kus räägib „ühest võimalikust edasimineku viisist“.
172.Seda, et EMR lepingut kunagi ei muudetud, tõendavad hageja enda vastuolulised väited. Hagiavalduses väitis hageja, et tasustamispõhimõtteid muudeti 07.11.2016 koosolekul. 09.01.2020 seisukohas leidis hageja, et kokkulepe tasustamispõhimõtete osas tehti juba veebruaris 2016. 04.03.2020 seisukohas esitas hageja väite, et kokkulepe sõlmiti 13.07.2016 kohtumisel. Kõigi väidete esitamisel tugineb hageja vaid enda e-kirjadele.
173.Ebaõige on hageja väide, et kostja andis kaudse tahteavalduse kõigi töötundide tasumiseks juulist kuni oktoobrini 2016 esitatud arvete tasumisega. Hageja arved ei viidanud tema soovile muuta lepingut. Kõik hageja arved viitasid EMR lepingule ja selles kokku lepitud lisatööde tasule. Arvetes ei olnud ühtegi viidet, et hageja soovib lepingut muuta. Kostja ei ole teinud ühtegi tahteavaldust, et ta soovib nõustuda hageja viidatud tasustamispõhimõtetega. Tegelikult esitas kostja arvetele vastuväiteid ka varem.
174.Kostja DStream OÜ oli 2016 sügisel keerulises olukorras, kuna EMR tarkvara loomiseks oldi lepingulises suhtes hagejaga ning uue lepingulise partneri leidmine olukorras, kus hageja ei olnud veel üle andnud tarkvara lähtekoodi ning tarkvaras olid tõsised kvaliteedipuudused. Varasemate arvete maksmisel puudus kostjal tahe kaasa tuua EMR lepingu muutmisele suunatud õiguslikku tagajärge, vaid soov oli jätkata koostööd. Ajutiste järeleandmiste tegemist ei saa lugeda äriühingu konkludentseks tahteavalduseks muuta üht kompromissi püsivaks lepingutingimuseks.
175.Kostjate peamine vastuväide hageja nõudele on see, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Hageja möönis, et pooltevahelise praktika järgi toimus tööde vastuvõtmine selliselt, et kostja ei allkirjastanud akte, vaid tasus arveid. Kuna kostja ei ole nõude aluseks olevaid arveid tasunud, ei ole ta töid vastu võtnud. Tõendamiskoormus ei ole kostjatele üle läinud. Töid ei saa lugeda vastuvõetuteks. Töödes esinesid olulised puudused, millistest kostja hagejat teavitas. Töid sai lõplikult üle vaadata live keskkonnas, sest ka seal võis ilmneda kriitilisi vigu. Tööde ülevaatamine ei toimunud üksnes pre-live keskkonnas. Tööde ülevaatamine ja nende vastuvõtmine on kaks erinevat etappi. Ainuüksi töö kasutamine ei tähenda selle vastuvõtmist. Tööde jõudmine pre-live keskkonda ei tähenda nende vastuvõtmist. 29.12.2016 e-kirjas teatas hageja, et ei tõsta tööde parandusi live keskkonda enne, kui kostja asrve tasub. Seega jäid tööd kostjale isegi ülevaatamiseks esitamata.
176.Hageja ei ole endiselt tõendanud kõigi arvetel märgitud tööde tellimist. Paljud aruanderead arvetes on seotud Domas tarkvaraga. Selle tarkvara arendamisega seotud õigused ja kohustused andis Incproit OÜ üle hagejale. I. M. kinnitas kriminaalmenetluses antud ütlustega, et Incproit OÜ loovutas lepingust tulenevad õigused hagejale. Ebaõige on hageja väide, et antud üle üksnes lähtekood.
177.Kõik need aruannete read, milliste alusel on JIRA süsteemi teinud sissekanded hageja töötajad, ei ole kostja tellitud tööd. Ebaõige on hageja väide, et kuna A. S. sisestas tööd sprintidesse, oli tegu kostja tellimusega. Sprintidesse said töid lisada ka hageja töötajad. Enamik töödest olid seotud varasemate puuduste kõrvaldamisega hageja töödes. Puudusi tuli kõrvaldada tasuta. Mistahes ebamääraste tööülesannete tellimist kostja poolt ei ole hageja tõendanud. Pooled ei ole kokku leppinud selliste tööde tasustamises, mis on aruannetel toodud välja üldiselt. Pooled ei ole kokku leppinud, et testimine kuulub eraldi tasustamisele. Tegemist on töövõtja sisemise kontrolliga, et veenduda oma töö kvaliteedis.
178.Koodi EMR-134 all tehtud töö seondub tarkvaraga Domas ja sellest tulenevat nõuet ei saanud hageja esitada. Töö koodiga EMR-263 oli seotud puuduse kõrvaldamisega. Ülesande kirjeldusest nähtub, et ümardusvigu oli väga keeruline ja mõnikord lausa võimatu korrigeerida. Sellele, et viga seondub EMR baasfunktsionaalsusega, viitab ka kirjeldus: "baasi tasemel
korrigeerimata". Lepingu lisa 2 kohaselt pidi tarkvara funktsionaalsus sisaldama dokumendi raamatupidamisliku töötlemise võimalusi finantskande moodustamiseks automaatselt reeglite alusel või käsitsi. Töö koodiga EMR-394 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest viidati väljendile „bug“ ja dimensioonide eksport ei toiminud. Töö koodiga EMR-134 seondus konkreetse vea parandusega. Lepingu lisa 2 nägi ette, et tarkvara funktsionaalsus pidi sisaldama dokumendi seostamist teistes infosüsteemides asuvate dokumentidega.
179.Töid „Taskid+ confluence jne + testimine“ ja „Hommikune standup“, „sprint day“ või lihtsalt „standup“ ei ole kostjad tellinud. Ka tehniliste või muude tööde tellimine peab olema tõendatud. Töö koodiga EMR-419 seondus puuduse kõrvaldamisega. Tööd „DB sync for all companies in Test env“ei ole kostjad tellinud. Töö koodiga EMR-329 seondus ebakvaliteetse töö parandamise ehk pikkade e-arvete probleemi lahendamisega. Hageja oli seadnud e-arvetele mahupiirangu 100 lk, mis oli arusaamatu, kuna suurte ettevõtete arved võivad olla pikemad. Lepingu lisa 2 järgi nägi tarkvara funktsionaalsus ette, et kõikvõimalike arvete töötlemine peab olema võimaik. Mahupiirangu seadis hageja enda initsiatiivil.
180.Töö koodiga EMR-423 võis olla lisatöö, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis töö vastu ja et see oli puudusteta. Tõendamata on töö ajakulu. Töö koodiga EMR-421 oli puuduse kõrvaldamise töö. Lepingu lisa kohaselt pidi tarkvara funktsionaalsus võimaldama dokumendi suunamist elektroonsele menetlusringile. Hageja seda ei taganud. Töö koodiga EMR-428 seondus puuduse kõrvaldamisega. Töö kirjeldusest nähtub, et keelefailid olid olemas, aga tarkvara neid faile ei kaasanud. Lisaks tellis töö hageja ise (töötaja I. K.a). Töö koodiga EMR432 seondus puuduse kõrvaldamisega (viide „bug“). Töö selgituse kohaselt andsid nupud „Confirm“ ja „Assign“ veateadet. Töö koodiga EMR-433 tehti puuduse kõrvaldamiseks. Hageja möönis, et eksporditud fail ei kajastanud kõiki arveid. Seega kinnitas hageja, et esines konkreetne viga tarkvaras. Töö koodiga EMR-434 oli vea parandus, sest eemaldada tuli tühi suunamine. Töö koodiga EMR-425 oli seotud tarkvaraga Domas. Töö koodiga EMR-317 võis olla lisatöö, kuid hageja ei ole tõendanud töö vastuvõtmist ja selle tegemise ajakulu.
181.Tööd koodiga EMR-409 ei ole kostja vastu võtnud. Töö tehti detsembris 2016, mil kõik tööd jäid Rollbacki tõttu vastu võtmata. Tööd koodidega EMR-399 ja EMR 410 võisid olla lisatööd, kuid hageja ei ole tõendanud tööde vastuvõtmist ja ajakulu. Tööd koodiga EMR-437 ei ole kostja tellinud. Ülesandel puudus täitja ja ülesanne oli sisestatud A. S.le endale meeldetuletuseks. Töö koodiga EMR-436 tehti puuduste kõrvaldamiseks, sest ei töötanud arve kustutamise funktsionaalsus. Töö koodiga EMR-435 oli samuti puuduse kõrvaldamine, sest ei töötanud arveridade kustutamise funktsionaalsus. Töö koodiga EMR-445 oli puuduse kõrvaldamine, sest tõlge ei töötanud aeg-ajalt. Töö sisestas hageja töötaja ise. Tööd koodiga EMR-424 ei ole kostja tellinud. Ülesandel puudus täitja ja selle sisestas A. S. endale meeldetuletuseks. Hagejale tellimust ei esitatud ja JIRA väljavõtte järgi on töö tegemata. Hageja nõustus, et seda versiooniuuendust ei avaldatud. Seega ei ole kostja ka tööd vastu võtnud.
182.Töö koodiga EMR-448 oli puuduse kõrvaldamine, sest arve rea kustutamine ti töötanud. Töö koodiga EMR-269 oli seotud puuduse kõrvaldamisega algses funktsionaalsuses. Tarkvara ei salvestanud sisestatud arveridu. Lepingu lisa 2 kohaselt pidi funktsionaalsus võimaldama dokumendi kinnitamise all arveridade salvestamist. Töö koodiga EMR-440 tellis hageja ise. Tegu oli varasema puuduse kõrvaldamisega, sest tehinguridade leht ei töötanud ja tööülesanne oli salvestatud „bug“-ina. Töö koodiga EMR-444 tellis hageja ise. Tegu oli klienditoe e-posti puuduse kõrvaldamisega, mille viitab tähis „bug“. Töö koodiga EMR-443 tellis hageja ise. Töö koodiga EMR-441 tellis hageja ise ja ülesande kirjeldus viitab puuduse kõrvaldamisele.
183.Töö koodiga EMR-442 tellis hageja ise. Ülesande kirjeldus viitab puuduse kõrvaldamisele, sest tehinguridade mõõtmete määramine ei töötanud ja kasutati tähist „bug“. Töö koodiga EMR31
439 tellis hageja ise. Ülesande kirjeldus viitab otsesõnu puudusele (Domasist tulevad arved ilma summa ja käibemaksuta) ja kasutati tähist „bug“. Töö koodiga EMR-452 oli seotud puuduse kõrvaldamisea. Puudus oli seotud varasema hageja tööga, set ERP koodiga tarnijat näidati uue tarnijana. Töö koodiga EMR-451 on seotud puuduse kõrvaldamisega, sest automaatkonteeringu rakendamisel tekkis viga. Töö koodiga EMR-420 on JIRA kohaselt tellinud I. M.. Töö selgitus on arusaamatu ning hageja ei ole välja toonud, mida tähendab „deploy“ või „deploy automatiseerimise teenus“.
184.Töö koodiga EMR-405 on seotud tarkvaraga Domas ja nõue oleks tulnud esitada teise lepingu alusel. Samuti oli Domas tarkvaraga esotud töö EMR-403. Töö koodiga EMR-453 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest kinnitustingile pandi ring valepidi külge. Töö koodiga EMR-388 võis olla lisatöö, kuid hageja ei ole tõendanud töö üleandmist ega selle ajakulu. Töö koodiga EMR-446 tellis hageja ise. Töö koodiga EMR-267 võis olla lisatöö, kuid hageja ei ole tõendanud töö vastuvõtmist ega selle ajakulu. Töö koodiga EMR-422 tellis I. M.. Töö koodiga EMR-350 oli puuduse kõrvaldamise töö. Hageja oli tarkvara kirjutades loonud olukorra, kus kõiki e-arveid, mis vastu võeti, nimetas programm „any“ („iga“). Lepingu lisa 2 kohaselt pidi funktsionaalsus võimaldama e-kirja koostamist ja saatmist menetlejale ning menetlejal pidi olema võimalus saata arve edasi teisele menetlejale ilma arvet avamata. Selle funktsiooni kasutamine oli võimatu, kui arve oli nimetatud „any“. Puudus tuli kõrvaldada hageja kulul.
185.Töö koodiga EMR-459 oli puuduse kõrvaldamine. Hageja tarkvara ei edastanud miinusmärgiga arveid eksporti. Lepingu lisa 2 kohaselt pidi funktsionaalsus võimaldama kõigi arvete eksporti, sh kreeditarvete. Puudus tuli kõrvaldada hageja kulul. Töö koodiga EMR-457 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest dokumentide lisamine ostuarvele ei töötanud. Töö koodiga EMR-258 oli puuduse kõrvaldamine, sest parooli muutmisel tekkis viga. Asjaolu, et kostja nõudis puuduse kõrvaldamist koos uue ülesehitusega ei muuda fakti, et tegemist oli puuduse kõrvaldamisega. Kostja nõudis halva lahenduse asemel uut. Töö koodiga EMR-374 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest kasutajaid ei olnud võimalik kustutada. Kostjal oli õigus nõuda puuduse kõrvaldamist uue lahendusega. Töö koodiga EMR-480 tellis hageja ise. Tegemist oli puudusega varasemas töös, sest arve kinnitaja kiirvaates puudus toimingute tegemisel isiku nimi. Kasutati tähist „bug“. Töö koodiga EMR-491 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest nupu „Confirm and Rewrite“ vajutamine põhjustas tarkvara kokkujooksmise. Töö koodiga EMR-490 oli seotud puuduse kõrvaldamisega. Töö koodiga EMR-479 tellis hageja ise. Tegu oli puuduse kõrvaldamisega, sest kasutajatele ei näidatud hoiatust.
186.Töö koodiga EMR-484 tellis hageja ise ja tegeu oli puuduse kõrvaldamisega, sest dokumentide kustutamine ei töötanud. Töö koodiga EMR-488 tellis hageja ise ja tegemist oli vea kõrvaldamisega, sest digiteerimisviga lubati raporteerida kõigil arvetel. Töö koodiga 498 võis olla lisatöö, kuid hageja ei ole tõendanud töö vastuvõtmist ja selle ajakulu. Töö koodiga EMR497 oli puuduse kõrvaldamise töö, sest kinnitaja eelvaates ei saanud avada kaasa pandud dokumente. Töö koodiga EMR-489 tellis hageja ise ja tegu oli puuduse kõrvaldamisega, sest kasutajate kustutamisel oli vaja lisada topeltkontroll. Töö koodiga EMR-476 tellis hageja ise ja tegu oli puuduse kõrvaldamisega, sest konto aktnas seotud väljade sisestamisel tekkis viga.
187.Töö koodiga EMR-481 tellis hageja ise ja tegu oli puuduste kõrvaldamisega, sest vigaste kanderidade tähistamine ei töötanud. Töö koodiga EMR-478 oli seotud puuduse kõrvaldamisega. Hageja möönis 04.03.2020 menetlusdokumendis, et tarkvara ei töötanud korrektselt. Töö koodiga EMR-500 võis olla lisatöö, kuid hageja ei ole tõendanud töö vastuvõtmist ja ajakulu. Töö koodiga EMR-503 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest dokumentide näitamine ei toiminud.
188.Tehniliste tööde tellimist ei ole hageja tõendanud. Hagejal puudus õigus nõuda kostjalt tasu seoses nende puuduste kõrvaldamisega, mis ilmnesid Live keskkonnas. Hagejal puudus õigus nõuda kostjalt tasu testimistööde eest, sest selliseid töid kostja ei tellinud. Aruandest ei nähtu, mida testiti. Puuduvad tõendid selle kohta, et testimine kuulus eraldi tasustamisele. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et GIT-ga seotud aruanderead (tööd) kuuluvad eraldiseisvalt tasustamisele.
189.Tööd koodiga EMR-486 ei antud kostjale üle. Töö lõpetamise ajaks on JIRA-s märgitud 07.12.2016, mil oli toimunud Rollback. Töö koodiga EMR-460 on seotud tarkvaraga Domas. Tööd koodiga EMR-271 ei antud kostjale üle. Töö lõpetamise ajaks on JIRA-s märgitud 06.12.2016 ja töö Rollback’i tõttu live-versiooni ei jõudnud. Sama olukord oli seoses koodiga EMR-508 tehtud tööga. Töö koodiga EMR-516 oli seotud puuduse kõrvaldamisega ning tööd ei antud kostjale kunagi üle. Töö lõpetamise ajaks on märgitud 26.01.2017, mil koostöö oli juba lõppenud. Töö koodiga EMR EMR-524 oli tellinud hageja ise. Tegemist oli puuduse kõrvaldamisega, sest kanderidade koondamisel loodi liiga palju ridu.
190.Töö koodiga EMR-515 seondub puuduse kõrvaldamisega, sest kinnitaja info ei läinud eksportfailiga kaasa. Tööd ei andnud hageja kostjale üle, sest töö lõpetamise ajaks on märgitud 09.12.2016, mil toimus Rollback. Töö koodiga EMR-525 võib olla lisatöö, kuid hageja eiole tõendanud, et töö anti üle ega selle ajakulu. Töö koodiga EMR-509 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest kasutajaid said tühje e-kirju. Töö koodiga EMR-517 oli seotud puuduse kõrvaldamisega, sest saabunud e-arveid ei konverteeritud korrektselt. Tööd koodiga EMR-507 ei ole kostja tellinud ja seda tööd ei ole üle antud. Töö koodiga EMR-521 on tellinud hageja ise ja tegemist oli puuduse kõrvaldamisega, sest ostuarvete registris puudus ettevõtte nimi.
191.Ilma EMR koodita tööde „EMR sync“, „Acino peakasutaja login probleemi parandus“, „Domas e-mailteenuse fix“, „Jõhvi vallavalitsuse kinnitajate viga uurimine“ tööde eest tasumise kohustus kostjal puudub, sest hageja ei ole tõendanud tööde tellimist. Hageja nõuab samuti kostjalt eraldi tasu tööde serverisse laadimise eest, kuid ta ei ole tõendanud, et sellise töö tegemiseks esitas kostja tellimuse ja lepiti kokku tasu selle töö eest. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema arendusmeeskonna sisemine kvaliteedihinnang kuulus eraldiseisvalt tasustamisele. Tehniliste tööde tellimist ei ole hageja tõendanud. Osadest aruannete ridadest ei ole võimalik aru saada, mis töid tehti. Hageja on viidanud A. S. 14.12.2016 tellimusele, kuid see sisaldab üksnes puuduste kõrvaldamise nõudeid.
192.Kohtuvaidluse seisukohtades jäid kostjad varasemate vastuväidete juurde. Hageja taotlusel ütlusi andnud tunnistaja M. J. ei viidanud 13.07.2016 kokkuleppele ega veebruaris 2016 väidetavalt tehtud kokkuleppele. Seega ei tõendanud hageja enda tunnistaja ütlused seda, milleks hageja tunnistaja kutsus. M. J. mäletas 07.11.2016 kokkulepet, kuid selles osas on tema ütlused ebausaldusväärsed. Tegu on hageja endise juhatuse liikmega, kes osales 2019. a novembris kompromissläirääkimistel. Istungil ei mäletanud tunnistaja enda juhatuse liikme ametiaja lõppemise aega, kuid mäletas detailselt 07.11.2016 kohtumist.
193.Ainus kehtiv kahepoolne leping poolte vahel seonduvalt EMR tarkvara arendamisega oli EMR leping. Hageja ühepoolsed väited tasustamismudelite või uute lepingute sõlmimise osas tõele ei vasta. Leping kehtis muutumatul kujul kuni 29.12.2016. Muid lepinguid pooled ei sõlminud. M. J. 08.11.2016 e-kirja kohaselt pidid pooled uue kokkuleppe sõlmimiseni minema edasi endise kokkuleppe alusel. Hageja väited on vastuolulised. 04.11.2020 kohtuistungil väitis hageja lepinguline esindaja, et 13.07.2016 kohtumisel ei muudetud EMR lepingu punkte 1, 2, 4, 8, 9, 10, 11 ja 12 ja kõiki muid punkte muudeti. Samas väitis hageja tunnistaja M. J., et EMR lepingu üldtingimused jäid paika. Muutunud olid lepingu lisad. Kostja ei oleks andnud
nõusoleku eemaldada lepingust kõik töövõtja vastutust puudutavad sätted olenemata kvaliteedist. Lisatööde tasu summas 42,5 eurot/tund oli kokku lepitud lepingu algses versioonis.
194.Tasunõude põhjendamiseks oleks hageja pidanud tõendama tööde tellimist. Suurem osa hageja arvetel kajastatud töödest olid parandustööd, mille kulude eest tasumise nõudmiseks hagejal õiguslik alus puudub. Lepingu lisa 4 kohaselt oli kostjal õigus tellida lisatöid, kuid hageja ei ole tõendanud lisatööde tellimist. Puuduste kõrvaldamise tööde tegemist möönis hageja 22.06.2020 menetlusdokumendis ja sama kinnitas M. J. oma ütlustes. Tunnistaja A. S. kinnitas teises tsiviilasjas antud ütlustega samuti, et puudustega tegeleti. Sama kinnitas ta käesolevas asjas.
195.Puuduste kõrvaldamise eest ei saa hageja tasu nõuda, kuna lepingus oli kokku lepitud töövõtugarantiis, mis pidi katma kõiki garantii tähtaja jooksul ilmnenud puudusi. Parandustöödega seotud kulud pidi katma hageja. Seda kinnitas M. J.. A. S. selgitas oma ütlustes, et puuduste kõrvaldamise töödeks olid kõik need tööd, mis olid tähistatud väljenditega „bug“, „fix“ või „hotfix“. Detsembris 2016 leidis aset Rollback ning puudused jäidki kõrvaldamata ning tööd nõuetekohaselt teostamata ja üleandmata. Lisaks tuleb puuduste kõrvaldamise hulka lugeda ülesanded, mille tähiseks oli küll „STORY“, kuid mis tegelikkuses seisnesid puuduste kõrvaldamises varasemates töödes.
196.Hageja väidete kohaselt olid lisatööd sellised arendustööd, mis muutsid või täiendasid algselt kokku lepitud funktsionaalsust. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on tema väidetud tööd lisatööd ehk kuidas ja kas muutsid või täiendasid konkreetsed tööd algselt kokkulepitud funktsionaalsusi. Hageja on välja toonud, et tööd lisati sprinti, kuid seda, kas ja mis põhjusel tuleks tööd kvalifitseerida lisatööks, ei ole hageja selgitanud. Hageja ei ole tõendanud koosolekute ega tehniliste tööde kuulumist lisatööde hulka. Kostjad ei ole andnud nõusolekut hageja väidetud tasustamispõhimõtete muutmisele.
197.Lisaks on arvetel veel ülesandeid, mille kategooriaks on JIRA-s märgitud „TASK“. Selliseid töid oli kokku 2016 novembri arvel ligi 6 tunni ulatuses. A. S. ütles 04.11.2020 toimunud kohtuistungil, et väljendit „TASK“ kasutati tehniliste tööde märkimiseks, mis kasutajatele otsest väärtust ei toonud. Tegemist ei olnud lisatööga lepingu mõttes. Hageja ei ole selgitanud, kuidas mõõdeti tööde tegemiseks kulunud aega ja kuidas on see tõendatav. Hageja väited põhinevad hageja enda seletustele.
198.Hageja võttis omaks Rollbacki toimumist. Seega puudub vaidlus, et puudused eksisteerisid. A. S. kinnitas, et kui ta tööd alustas, ei toiminud tarkvara probleemideta ja vigu oli kogu aeg. Hageja esindaja möönis puuduste esinemist. Tunnistaja M. J. kinnitas, et oli teadlik vigadest. 16.11.2016 võttis hageja seaduslik esindaja e-kirjas puuduste esinemise üles. 29.12.2016 saatis kostja lepingu ülesütlemise teate, tuginedes puudustele. Istungil möönis M. J., et puudusi esines ka lisatöödes. Rohkete puuduste esinemist kinnitas A. S..
199.Tööde vastuvõtmine ei toimunud pre-live keskkonda tõstmise kaudu. Pre-live keskkonnas üksnes hinnati arendaja enda tööde kvaliteetsust. Tunnistaja A. S. selgitas 04.11.2020 kohtuistungil, et lõplikult sai töö valmis Live keskkonnas. Esitatud tõendite pinnalt ei saa hinnata ega tuvastada, kas ja millised tööd üldse vaidlusalusel perioodil live keskkonda jõudsid. Seda kinnitavad A. S. ütlused 04.11.2020 kohtuistungil, kus tunnistaja korduvalt selgitas, et vaid live keskkonna enda logidest saab kontrollida, milline versioon live’i jõudis. Seda oleks saanud kontrollida hageja kui arendaja. Neid tõendeid hageja esitanud ei ole ja selliseid asjaolusid GIT lähtekoodi väljavõttest tuvastada ei ole võimalik.
200.Hageja teostatud vaidlusalused tööd oli puudustega ning nende tõrgeteta kasutamine ei olnud võimalik. Seda kinnitab rollbacki toimumine. Kvaliteetselt teostatud tööde puhul puudub võimalus, et süsteem kukub selliselt kokku ning süsteemi kasutamine tervikuna on võimatu. Kostjal ei tekkinud kohustust töid vastu võtta ja tal oli õigus tugineda mittevastavusele. Hageja enda esitatud tõendid tõendavad, et teda teavitati puudustest. M. J. kinnitas seda oma ütlustes.
201.29.12.2016 e-kirjas teatas hageja seaduslik esindaja M. J., et e-kirja lisas loetletud tööde parandusi live keskkonda ei tõsteta. Loetletud töödest on vaid üks töö märgitud „uue funktsionaalsusena“ ehk potentsiaalse lisatööna (EMR-517). See tähendab, et kümnest loetletud tööst 9 seondusid varasemate tööde puuduste kõrvaldamisega. Hageja tasunõue ei ole kunagi muutunud sissenõutavaks.
202.Hageja on kasutanud menetlusõigusi pahauskselt, esitades menetlusdokumentides korduvalt vastuolulisi väiteid. Peamised vastuolulised väited on hageja esitanud seonduvalt hagi aluseks oleva lepinguga ja selle väidetavate muudetud tasustamispõhimõtetega. Hageja kinnitas, et Domasiga seonduvad tööd ei kuulu hagi esemesse, kuid 27.10.2020 menetlusdokumendis on hageja asunud vastupidisele seisukohale. Hageja asus väitma, et tsiviilasja nr 2-17-115253 otsuses tuvastati, et tarkvara Domas edasiarendus ei olnud Domasi arendust puudutava lepingu (st TA 2014-15) esemeks. Sellist järeldust ringkonnakohus ega maakohus otsuses teinud ei ole. Sellisel juhul tekib küsimus, mille lepingu esemesse Domasi tarkvaraga seondunud täiendavad tööd hageja hinnangul kuulusid.
203.2017. aastal ehk pärast EMR Lepingu lõpetamist kinnitas hageja seaduslik esindaja kriminaalasjas antud ütlustes, et tarkvara Domasi lepingust tulenevad õigused loovutati hagejale 2015. aastal. Samuti kinnitas hageja seaduslik esindaja ütlustes, et 2016. aastal tegeleti Domasi edasiarendustöödega. Seega oli 2016. aastal kehtiv tarkvara Domas puudutav leping nr TA-201415 ning soovi korral saanuks hageja oma nõude väidetavate Domasiga seotud lisatööde eest selle lepingu alusel esitada. Kostjad pidasid arusaamatuks hageja väidet, et Domase lepingu alusel ei saanud töid tellida, sest selle lepingu alusel olid tööd lõpetatud, üleantud ja vastuvõetud. Sarnaselt tarkvara Domas puudutava lepinguga olid põhitööd vaidlusaluse lepingu alusel hageja enda kinnitusel tehtud.
204.Repliigi korras leidsid kostjad, et töö sprinti lisamine ei tõenda selle tellimist. Lisatöödeks ei saanud olla puuduste kõrvaldamise tööd. Hageja ei soovi jätta isegi muljet, et tööd oleksid olnud puudusteta.
205.Menetluskuludena palus kostja DStream OÜ hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi 135,2 tundi. Õigusabi osutasid vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne ja advokaat Kadri Härginen keskmise tunnitasuga 160,86 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud 21 748,5 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude kogusumma arvutamisel on arvetel kajastatud ajakulu jagatud nende menetlustoimingute osas, mida tehti kostjate nimel ühiselt. Kuna kostja DStream OÜ on käibemaksukohustuslane ja menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta.
206.Kostja palus arvestada, et käesolevas asjas on esitatud mahukalt tõendeid, milliste analüüs oli ajamahukas. Hageja oli menetlusõiguste kasutamisel pahauskne. Hageja on ise tekitanud olukorra, kus kostjate menetluskulud on tavapärasest oluliselt suuremad. Lisaks on kostjad ühiselt teinud hagejale väga mõistliku kompromissettepaneku. Kostja DStream OÜ palus hagejalt välja mõista 21 748,50 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
207.Menetluskulude nimekirja järgi kulus menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks 2 tundi. Kohtu määrusega tutvumiseks kulus 31.10.2019 0,6 tundi. Kliendilt saadud teabe
analüüsiks kulus 0,2 tundi. Kompromissläbirääkimistele kulus 1,4 tundi. Kohtule seisukoha esitamiseks seoses tähtaja pikendamisega kulus 0,35 tundi. Hagi ja sellele lisatud tõendite analüüsile kulus 11 tundi. 09.12.2019 kulub kohtumäärusega tutvumiseks 0,35 tundi. Kliendi esitatud täiendavate tõendite analüüsiks ja hagi vastuse koostamiseks kulus 11,3 tundi. Kliendile e-kirja koostamiseks seoses täiendavate tõenditega kulus 0,15 tundi.
208.Hageja seisukoha analüüsiks, kliendi esitatud materjalide analüüsiks ja täiendava seisukoha esitamiseks kulus 11,5 tundi. JIRA süsteemist andmete kättesaamise kohta kliendile küsimuste esitamiseks ja tõendi analüüsiks kulus 1,15 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 7,8 tundi. Kostja esindamiseks istungil kulus mõlemal esindajal 1 tund.
209.Kostja Fitek AS (Unifiedpost AS) palus samuti hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Teisele kostjale osutati õigusabi 159,6 tundi. Teenust osutasid vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne ja advokaat Kadri Härginen keskmise tunnitasuga 161,50 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud 25 775,50 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude kogusumma arvutamisel on arvetel kajastatud ajakulu jagatud nende menetlustoimingute osas, mida tehti ühiselt kostjate nimel. Kostja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta.
210.Kostja leidis samuti, et hageja tegevuse tõttu on menetluskulud suurenenud. Kostja Fitek AS palus hagejalt välja mõista menetluskuludega 25 775,50 eurot ja viivise. Hagiavalduse algsele analüüsile ja kliendiga kohtumisele kulus 4,8 tundi. Tähtaja pikendamise taotluse koostamisele kulus 1,5 tundi. Vastuse koostamisele hagile kulus 36,2 tundi. Kliendi teavitamisele kulus 0,1 tundi. Hageja taotlusega tutvumisele kulus 0,1 tundi ja kohtu e-kirjale vastamisele kulus 0,1 tundi. Menetluskulude tagatise taotluse koostamisele kulus 2,9 tundi. Kompromissläbirääkimisi puudutava e-kirja saatmisele kulus 0,4 tundi.
211.Kliendiga suhtlemiseks seoses kompromissläbirääkimistega kulus 1,9 tundi. Hageja esindajaga suhtlemiseks seoses tähtaja pikendamisega kulus 0,35 tundi. Kliendile menetlusest ülevaate andmiseks kulus 0,5 tundi ja kohtumäärusega tutvumiseks 0,2 tundi. Kliendile määrusest ülevaate koostamiseks kulus 0,15 tundi. Kliendi e-kirjale vastamiseks kulus 0,2 tundi ja kliendile täiendava e-kirja saatmisele kulus 0,15 tundi. Hageja seisukoha analüüsile kulus 11,5 tundi.
212.Hageja vastuväidetega menetluskuludele kostja ei nõustunud. Kostjad märkisid seoses hageja menetluskuludega, et väljamõistmisele ei saa kuuluda parkimistasu seoses istungitel osalemisega. Tallinna linnas on võimalik kasutada tasuta ühistransporti, mis võimaldab parkimisega seotud kulusid vältida. Menetluse raames ei ole tõendina esitatud Interval OÜ isikuja üldandmeid. Seega ei ole põhjendatud nimetatud kulu väljamõistmine menetluskuluna. Ajakulu 4,2 tundi kompromissläbirääkimisteks ei ole põhjendatud.
213.Hageja väide, et kostjate õigusabikulud on ülepaisustatud, on alusetud. Ainuüksi arvete aruannetel, mille alusel hageja oma nõudeid konstrueeris, oli 390 eraldiseisvat töökirjelduse rida, mida tuli kostjatel üle vaadata ja analüüsida. Hageja enda taotlusest tulenevalt tuli kostjatel lisaks läbi analüüsida samas võrreldavas mahus JIRA väljavõte ning lähtekoodihoidla väljavõte. Kostjate ettevalmistused kohtuistungiteks ei ole arvestades tõendite mahtu kuidagi ülepaisutatud ega ebamõistlikult suured. Kostjad esitasid õigusabikulude arved.
KOHTU PÕHJENDUSED
214.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi ei
kuulu rahuldamisele.
215.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis 27.07.2015 kostja DStream OÜ-ga EMR tarkvara arenduse lepingu nr TA2015-07; 2) tarkvara arenduse lepingule oli lisatud lisa 4, mille kohaselt oli lisatööde tasu 42,50 eurot tunnis; 3) vaatamata kirjalikus lepingus märgitule esitas hageja kostjale arveid koos tööde aktidega ning kostja tasus arveid: 4) hageja esitas kostjale DStream OÜ 01.12.2016 arve nr 1612-1 tunnitasu 42,50 eurot alusel summas 27 391,08 eurot, mida kostja ei tasunud; 5) hageja esitas kostjale DStream OÜ 02.01.2017 arve nr 1701-1 tunnitasu 42,50 euro alusel summas 10 748,25 eurot, mida kostja ei tasunud; 6) 12.12.2016 ebaõnnestus tarkvara versiooniuuendus ning toimus Rollback, mille tagajärjel viidi tarkvara tagasi varasemale versioonile; 7) 02.05.2017 sõlmisid kostjad omavahel lepingu, mille alusel omandas kostja AS Unifiedpost (endise nimega AS Fitek) kostja DStream OÜ ettevõtte ning ühtlasi hagejaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused.
216.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad on sõlminud lisaks 27.07.2015 kirjalikule lepingule teistsuguseid suulisi kokkuleppeid, milliste kohaselt pidi kostja tasuma hageja töötajate iga töötunni eest 42,50 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad pidid hagejale tasuma täiendava kokkuleppe alusel 76 278,66 eurot ning viivise 27.07.2015 lepingus märgitud määras või seadusjärgses määras, sest kostjad ei tasunud arveid õigeaegselt.
217.Esmalt osundab kohus, et hageja väited selle kohta, millise lepingu alusel ta kostjate vastu töövõtu tasunõude esitab, on menetluse käigus korduvalt muutunud ning on juba ainuüksi seetõttu ebausutavad. Algses hagiavalduses väitis hageja, et tema ning kostja DStream OÜ esindajate vahel toimus 07.11.2016 koosolek, kus lepiti kokku, et kuni uue lepingu sõlmimiseni tasub kostja tehtud tööde eest 42,50 eurot tunnis. Samas viitas hageja, et tunnitasu tulenes kostjaga 27.07.2015 sõlmitud kirjalikust lepingust. 04.03.2020 menetlusdokumendis asus hageja väitma, et hoopis 13.07.2016 toimus koosolek, kus pooled otsustasid sõlmida täiesti uue lepingu, mille järgi pidi kostja tasuma hagejale iga töötunni eest, kuid ühtegi kvaliteedinõuet kokku ei lepitud. 04.11.2020 kohtuistungil asus hageja väitma, et kuigi 13.07.2020 sõlmiti uus kokkulepe, jäid kehtima kirjaliku lepingu punktid 1, 2, 4, 8, 9, 10, 11 ja 12 ning kõiki ülejäänud lepingu punkte muudeti. Pidev vastuoluline väidete muutmine ei anna tunnistust menetlusõiguste heausksest kasutamisest.
218.Hageja leidis, et kostjatel tuli arved tasuda, sest arvetele ei esitatud õigeaegselt pretensioone kirjalikus lepingus toodud tähtaja jooksul. Kostja nõustumus lepingu muutmisega tulenes sellest, et kostja tasus varasemaid hageja arved. Kuigi hageja möönis 12.12.2016 Rollbacki toimumist, tuli tema hinnangul kostjatel tõendada selle põhjuseid ning asjaolu, et Rollback oli tingitud vigadest hageja töödes. Hageja leidis, et tal puudus kohustus tasuta vigu parandada ning kirjaliku lepingu alusel ühtegi garantiinõuet kostja ei esitanud. Kuna hageja tehtud tööd avaldati Live keskkonnas, olid need järelikult kostja poolt kasutusele võetud ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Lisatöid tellis kostja JIRA keskkonna kaudu ning kostja töötaja A. S. oli andnud hageja töötajatele õiguse teha ise sissekandeid lisatööde tellimise kohta. Kuna kirjaliku lepingu alusel tehtud tööd anti kostjale üle 11.07.2016, olid kõik hilisemad tööd järelikult lisatööd. Tarkvara Domas leping oli samuti täidetud, mistõttu olid kõik selle tarkvaraga seotud tööd lisatööd.
219.Kostjad eitasid, et hageja ja DStream OÜ-ga oleks sõlmitud lisaks kirjalikule lepingule
muid kokkuleppeid. Hageja teostatud tööd olid puudustega ja hageja ei teinud mitte lisatöid, vaid tegeles puuduste kõrvaldamisega. Kuna 12.12.2016 toimus Rollback, ei olnud hageja loodud tarkvara järelikult kasutatav ja see viidi tagasi viimastele arendustele eelnenud staadiumisse. Ülejäänud osas ei vastanud hageja arved lepingule. Lisatööde tellimist hageja tõendanud ei ole. Alusetud on väited, et kostja DStream OÜ nõustus lepingu muutmisega, kuna tasus varasemaid arveid. Varasematel arvetel olid viited kirjalikule lepingule. Kuna hageja tööd olid Rollbacki tõttu kasutuskõlbmatud, oli kostjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Hageja kui professionaalne arendaja pidi tagama, et tarkvara oleks eesmärgipäraselt kasutatav ja puudusteta. Hageja seda ei teinud. Kirjaliku lepingu alusel pidi hageja kõrvaldama puudused tasuta. Koosolekutel osalemise eest ja hageja enda töötajate sisestatud ülesannete eest ei olnud hagejal õigust tasu nõuda.
220.Kohus leiab, et töövõtutasu nõude esitamisel tuli hagejal esmalt välja tuua ja tõendada, millise töö tegemises pooled kokku leppisid. Järgnevalt tuli hagejal välja tuua ja tõendada, millise töö ta tegelikult tegi ning kuidas on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas enda väidetud nõude rahuldamise eeldusi tõendanud.
221.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 näeb ette, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 13 lõikest 3 tuleneb, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
222.Hageja väitis, et kuna kostja DStream OÜ tasus varasemad tunnitasu alusel esitatud arved, oli kostja järelikult nõus muutma kirjalikku lepingut selles mitte ette nähtud viisil ning sõlmis hagejaga lepingu, mille kohaselt tuli kostjal tasuda iga hageja töötunni eest, kuid kostjal ei olnud õigust viidata kvaliteedikokkuleppe puudumise tõttu ühelegi töös esinevale veale ega nõuda mistahes vigade tasuta kõrvaldamist. Kohus osundab, et oma väidete tõendamiseks oleks hagejal tulnud esmalt välja tuua, millal ta tegi kostjele eelmärgitud tingimusi sisaldava lepingu muutmise ettepanekut, kuid hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga DStream OÜ uue kokkuleppe.
223.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kui arendaja ja kostja Dstream OÜ sõlmisid 22.07.2015 tarkvara arenduse lepingu nr TA-2015-07 (toimiku 1. kd, lk 8-20). Lepingu objektiks oli selle punkti 1.1 kohaselt hageja osutatav teenus elektroonilise menetlusringi tarkvara läbiviimiseks. Lepingu lisaks 1 oli arendusteenuse tingimuste kokkulepe. Lisaks 2 oli loodava tarkvara kirjeldus. Lisaks 4 oli teenuse hinnakiri.
224.Lepingu punkti 2.1.4 järgi oli kostja kliendina kohustatud arendaja esitatud teenuse vastu võtma, kui teenus on osutatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Lepingu punkti 2.1.5 järgi pidi kostja teatama hagejale teenuse parandamise või täiendamise vajadusest viivitamatult e-posti teel. Hagejal oli omakorda lepingu punkti 3.1.5 järgi kohustus teha teenuses ja selle tulemustes kliendi nõudmisel ja tellimise piirides parandusi ning täiendusi. Lepingu punkti 5.1. järgi pidi hageja osutama teenust lepingu lisas 4 oleva hinnakirja alusel. Kooskõlas lepingu punktiga 6.1. pidi lepingus toodud teenuse üleandmine-vastuvõtmine toimuma sellekohase aruandega ehk elektroonilise kirjaga pärast arendaja lepinguliste kohustsute täitmist.
225.Lepingu punkt 6.2. nägi ette, et teenuse üleandmise vormistamiseks esitab arendaja kliendile kinnitamiseks aruande teostatud tööde kohta. Klient oli kohustatud aruandes kirjeldatud tööd üle vaatama ja aruande 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul kinnitama või esitama oma andmed aruande täiendamiseks. Vastuvõtmisest keeldumise korral pidi klient eelnimetatud tähtaja jooksul esitama arendajale motiveeritud põhjenduse vastuvõtmisest keeldumise kohta ning puuduste olemaolul määrama tähtaja nende kõrvaldamiseks. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei esitanud kordagi kostjale tööde vastuvõtmiseks lepingukohast aruannet eraldiseisvalt, vaid alati koos arvega. Kostja omakorda ei allkirjastanud aruandeid, vaid üksnes tasus arveid.
226.Kooskõlas lepingu punktiga 7.1. pidi arendaja andma kõikidele lepingu alusel teostatud töödele üheaastase garantii. Garantii pidi katma kõiki garantiitähtaja jooksul ilmnenud tööde puudusi. Garantii katab ka kõiki tööde muudatusi ja modifikatsioone, mis on tehtud täitja poolt ja mida ei loeta täiendavateks töödeks. Lepingu punkt 7.2. nägi ette, et täitja on garantii kehtivuse ajal ehk garantii tähtaja jooksul kohustatud tasuta kõrvaldama töödes ilmnenud puudusi. Eeltoodust tulenes, et hageja pidi vähemalt aasta jooksul pärast tööde lõplikku valmimist tasuta parandama töödes esinevaid puudusi.
227.Lepingu lisas 2 kirjeldati loodavat tarkvara. Loodava tarkvara funktsionaalsus pidi sisaldama muuhulgas dokumendi raamatupidamisliku töötlemise võimalusi finantskande moodustamiseks automaatselt või käsitsi, dokumendi lisade töötlemist ja dokumendi seostamist teistes infosüsteemides asuvate dokumentidega. Tarkvara kasutusvaldkonnaks pidi olema ostuarvete, ostutellimuste, kviitungite ja muude raamatupidamisandmeid sisaldavate dokumentide menetlemine. Lisa 2 sisaldas ka üldist protsessikirjeldust, mida tarkvara loomisel tuli arvestada. Tarkvara pidi kõiki ostuarveid vastu võtma digiarvetena. Ostuarvete registris pidi olema näha arve menetleja nimi. Menetleja pidi vajadusel saama moodustada ostuarvete ridade alusel kanderead ja arve kinnitama. Tarkvara pidi võimaldama seadistada kliendiandmeid, määrata ja muuta kasutajaõigusi, saata dokumenti menetlusringile ja seda kinnitada. Lisa 2 sisaldas ka kirjeldusi selle kohta, milline peab olema automaatkonteeringute seadistus, kuidas peab toimuma dokumendi menetlusringile suunamine ja kinnitamine, dokumendi automaatne menetlusringile saatmine, ostuarvete kinnitamine ja müügiarvete loomine. Kohus nõustub siinkohal kostjate väidetega, et hageja pidi lisas 2 toodud kirjeldusest aru saama vähemalt sellest, millisel otstarbel peab loodav tarkvara olema kasutamiseks sobiv. Hageja on väitnud, et puudused olid tingitud ebapiisavast lähteülesandest, kuid ei ole seejuures välja toonud, milles seisnes lähteülesande ebapiisavus. Hageja ei ole tõendanud, et ta juhtis kostja DStream OÜ tähelepanu lähteülesande ebapiisavusele.
228.Lepingu lisa 4 kohaselt oli lepingu lisas 2 kokku lepitud tööde maksumuseks 44 000 eurot, mis tuli tasuda mitmetes osades. Sama lisa punkt 2 nägi ette, et lisa arendustööde tunnihinnaks on 42,5 eurot ilma käibemaksuta. Seega tulenes juba poolte vahel sõlmitud kirjalikust lepingust, et täiendavalt tehtavate lisatööde eest tasutakse tunnitasu alusel. Tunnitasu suuruse kokkuleppimine ühegi täiendava lepinguga seega vajalik ei olnud.
229.Kohus on juba osundanud, et hageja väited selle kohta, millal sõlmiti väidetav uus leping kostjaga, on vastuolulised ja menetluse kestel muutunud. Hageja väitis menetluse kestel, et 13.07.2016 toimus poolte esindajate vaheline kohtumine, kus lepiti kokku täiesti uued lepingu tingimsed ehk mindi üle nn Time and Material põhisele lepingule, kus kostja pidi tasuma kõikide toimingute eest tunnitasu alusel ning kvaliteedinõudeid ei olnud. 20.05.2020 eelistungil (toimiku
2.kd, lk 107-108) selgitas kohus hagejale, et töövõtuleping, mille alusel tuleb töö eest tasuda tunnitasu alusel, ei ole selline leping, mida sõlmitakse ainult tarkvara arendamise valdkonnas. Kui tasu makstakse tunnitasu alusel, kehtivad siiski endiselt kõik teised töövõtulepinguid
reguleerivad seaduse sätted, kui pooled ei ole just selgesõnaliselt vastavate sätete kohaldamise välistanud. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud 13.07.2016 enda väidetud tingimustel kokkuleppe sõlmimist.
230.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kostjale ettepaneku muuta kirjaliku lepingu tingimusi enda väidetud viisil. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist 13.07.2016 koosolekul. Hageja väidete kohaselt osales koosolekul tema endine juhatuse liige M. J.. 04.11.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja endine juhatuse liige M. J. (toimiku 2. kd, lk 182-183) kinnitas, et hageja ja kostja DStream OÜ vahel oli tarkvara arendamiseks sõlmitud kirjalik leping. Tema ütluste kohaselt sai see leping täidetud ning leping jätkus kokkuleppega, sest oli vaja teha jätku- ja lisaarendusi. Samas väitis M. J., et ettepanek minna üle tunnipõhisele tasustamisele tehti kostjale hoopis 07.11.2016 koosolekul ning kostja nõustus sellega samal koosolekul. Hageja tunnistaja ütlused on seega vastuolus hageja väidetega. Tunnistaja ei ole kinnitanud kokkuleppe sõlmimist 13.07.2016 koosolekul ega seda, et kostja oleks nõustunud hageja ettepanekuga lepingu muutmiseks läbi arvete tasumise. Ühtegi muud tõendit hageja 13.07.2016 koosolekul lepingu sõlmimise tõendamiseks ei esitanud.
231.Kostjad esitasid kohtule I. M. 14.07.2016 e-kirja, milles viimane saatis eelmise päeva kohtumise presentatsiooni (toimiku 2. kd, lk 157-159). Presentatsioonist ei saa järeldada, et pooled oleksid 13.07.2016 kohtumisel pidanud läbirääkimisi töövõtulepingu muutmiseks. Vastavaid ettepanekuid presentatsioonist ei nähtu. Seega tõendab esitatud tõend kostjate väiteid, et 13.07.2016 koosolekul ei arutatud hageja väidetud tingimustel kokkuleppe sõlmimist ega sõlmitud seda.
233.08.08.2016 saatis hageja esindaja I. M. kostjale e-kirja (toimiku 2. kd, lk 160), milles ta muuhulgas tegi kostjale ettepaneku, et kõik töötajad jäävad hageja palgale, aga kostja ostab kõik nende tunnid. Hageja kirjeldas, millised tingimused seesuguse kokkuleppe puhul talle sobiksid. Muuhulgas soovis hageja, et kostja tasuks ühe töötaja kohta tasu 9600 eurot ning kostja peab tasuma septembris vähemalt 5 arendaja töö, oktoobris 8 töö ja novembrist kuni veebruarni 8 töö. Seega tegi hageja kostjale alles augustis ettepaneku lepingu muutmiseks, kuid asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada ühtegi kostja tahteavaldust lepingu muutmiseks pakutud viisil. Kohus osundab, et 08.08.2016 e-kirjas tegi hageja kostjale ettepaneku oma töötajate edasise kasutamise kohta.Kas tegemist oli senise kirjaliku lepingu muutmise ettepanekuga või hoopis töötajate ülevõtmist puudutava lepingu sõlmimise ettepanekuga, e-kirjast järeldada ei saa. Samas leiab kohus, et kui hageja väited 13.07.2016 koosolekul uue lepingu sõlmimise kohta oleksid tõendatud ja usutavad, ei oleks hageja esindaja kuu aega hiljem saatnud kostjale e-kirja, milles alles avaldas soovi töötajate töötundide tasustamiseks edaspidi. Samuti ei saa 08.08.2016 e-kirja lugeda lepingu muutmise ettepanekuks, sest selles toodud tingimused erinevad sellest, milles hageja väiteil pooled kokku leppisid.
234.Algses hagiavalduses väitis hageja, et pooled sõlmisid kokkuleppe lepingu muutmiseks 07.11.2016 kohtumisel. 04.11.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja endine juhatuse liige M. J. (toimiku 2. kd, lk 182-183) avaldas, et ettepanek minna üle tunnipõhisele tasustamisele tehti kostjale 07.11.2016 koosolekul. M. J. ütluste kohaselt kostja aktsepteeris seda ettepanekut samal 07.11.2016 koosolekul. M. J. ütlusi koosolekul sõlmitud kokkuleppe kohta ei loe kohus usaldusväärseteks, sest need ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Iseenesest on tema ütlused vastuolus hageja väidetega kokkuleppe sõlmimise kohta 13.07.2016 koosoolekul.
235.M. J. ütluste kohaselt osales samal koosolekul kostja töötaja A. S.. 04.11.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud A. S. (toimiku 2. kd, lk 183-185) ei kinnitanud M. J. väiteid lepingu muutmise kohta 07.11.2016 koosolekul. Lisaks nähtub asjas kogutud tõenditest, et M. J. saatis
08.11.2016 kostjale e-kirjaga (toimiku 1. kd, lk 21) enda koostatud kokkuvõtte eelmisel päeval toimunud koosolekust. Selles ta tõdes esmalt, et poolte ühise arusaama kohaselt on vaja suurendada testimise mahtu, et seeläbi vähendada lõppkasutajateni jõudvate vigade arvu. Eeltoodust võib järeldada, et koosolekul arutati vigu tarkvaras. Samas e-kirjas tõdes hageja esindaja, et lõppkasutajateni jõudvad vead on „kõige kallimad“ ja muudavad tarkvara lõppkasutaja jaoks ebausaldusväärseks.
236.M. J. avaldas e-kirjas, et edasi võiks minna viisil, kus konkreetne fikseeritud meeskond töötab fikseeritud kuutasuga, mille suurust ta e-kirjas ei maininud. Lõppkasutajani jõudvate vigade eest tasub hageja trahvi, samuti tasub ta trahvi abi mittetagamisel piisava kiirusega. Kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni aga jätkavad pooled senise kokkuleppe alusel ning kostja tasub tehtud tööde eest 42,50 eurot kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni.
237.Eeltoodust võib järeldada, et hageja esindaja tegi kostjale ettepanekuid, kuidas sõlmida uut kokkulepet. Need ettepanekud erinevad sellest, milles hageja väiteil oli juba varem kokku lepitud. Muuhulgas aktsepteeris hageja esindaja vastutust tarkvaras esinevate vigade eest ja pakkus kostjale leppetrahvi tasumist, kui vigu piisavalt kiiresti ei tasuta. E-kirjas puuduvad igasugused viited sellele, et hageja ja kostja oleksid juba 13.07.2016 või 07.11.2016 sõlminud uue lepingu, mille alusel oleks kostja pidanud tasuma tingimusteta iga hageja töötaja töötunni eest. Kui selline leping oleks varasemalt olnud sõlmitud, ei oleks M. J.l olnud vajadust saata ekirja selle kohta, kuidas võiksid pooled edaspidi kokku leppida. E-kirjast ei saa järeldada, et seniseks kokkuleppeks pidas M. J. 13.07.2016 või 07.11.2016 sõlmitud suulist kokkulepet. Tunnitasu 42,50 eurot, millele e-kirjas viidati, ühtib 27.07.2015 sõlmitud kirjalikus lepingus toodud tunnitasu suurusega, mistõttu peab kohus loogiliseks, et hageja esindaja pidas oma ekirjas silmas kirjalikku lepingut. Selline tõlgendus on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
238.Kostja esindaja M. T. on M. J. e-kirjale samal päevas vastanud ning avaldanud, et kõik oluline sai kirja. Samuti soovis kostja ajapikendust makse osas. Järgmistes e-kirjades teatas hageja esindaja täiendavalt, millist ajapikendust oli ta valmis kostjale andma arve tasumiseks (toimiku 1. kd, lk 21 pöördel). Asjas kogutud ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks nõustunud hageja 08.11.2016 e-kirjas väljendatud tingimustel uue lepingu sõlmimisega. Kostja ei ole ekirjas väljendatud ettepanekule oma nõustumust andnud. Hageja ei ole ka ise väitnud, et pooled oleksid sõlminud lepingu, mis muuhulgas oleks kohustanud hagejat tasuma leppetrahve.
239.Poolte järgnevast e-kirjade vahetusest 2016. aasta novembris (toimiku 1. kd, lk 23-25) nähtub, et hageja nõudis kostjalt arve tasumist ja teatas tööde peatamisest seni, kuni arve on tasutud. Kostja nõudis omakorda hagejalt kirjaliku lepingu alusel lähtekoodi üleandmist, millest hageja oli arve tasumata jätmisele viidates keeldunud. Siinkohal osundab kohus, et kuna hageja ei olnud veel 2016. a novembris andnud kostjale üle loodud tarkvara lähtekoodi, ei ole põhjendatud hageja väited, et kõik lepingulised tööd olid täielikult lõpetatud ja üle antud juba juulis 2016. Uut väidetavat 13.07.2016 või 07.11.2016 sõlmitud kokkulepet ei maini e-kirjade vahetuses aga kumbki pool. 15.11.2016 teatas hageja hoopis kirjalikule lepingule viidates, et ütleb selle üles alates 01.03.2017. Kui kirjalik leping oleks e-kirja saatmise ajaks täidetud ja lõppenud ning selle asemel sõlmitud uus kokkulepe, ei oleks hagejal olnud vajadust teatada selle ülesütlemisest.
240.09.12.2016 saatis kostja Dstream OÜ esindaja hagejale e-kirja, milles teatas (toimiku 1. kd, lk 57), et kostja ei tasu ühtegi arvet enne, kui kvaliteediga seotud probleemid on lahendatud. Kostja palus vigade parandust ning teatas, et ei telli ühtegi uut funktsiooni, mille lisamine olemasolevas rakenduses taas tõrkeid tekitab. Hageja esindaja vastas sellele samal päeval (toimiku 1. kd, lk 57) ning leidis, et arve tähtaeg oli juba 07.12.2016, mistõttu on kostja vastuväited esitatud hilinemisega. Hageja leidis, et kostja ostab hagejalt hetkel töötunde ning
hageja töötajad teevad seda, mida kostja soovib. Hageja samuti leidis, et eksimusi esineb ja vigu tuleb parandada, kuid leidis, et tegu ei ole hageja vigadega ning vigade parandus tehakse ära samade tasustamisele kuuluvate tundidega.
241.13.12.2016 saatis hageja kostjale veel ühe e-kirja (toimiku 1. kd, lk 58), milles nõudis selgitust, miks on tegu vigadega. Samas e-kirjas tuletas hageja esindaja meelde, et 07.11.2016 koosolekul olevat kokku lepitud, et kuni uute kokkulepeteni kehtib tunnitöö põhimõte. Kohus osundab, et hageja esindaja 13.12.2016 e-kiri on ainus tõend lisaks M. J. ütlustele, milles viidatakse väidetavalt 07.11.2016 sõlmitud kokkuleppele. Seejuures osundab kohus, et väidetavalt 13.07.2016 sõlmitud kokkuleppele ei ole kirjalikes tõendites hageja viidanud. Kohus leiab, et ainuüksi hageja esindaja 13.12.2016 e-kirja ning M. J. ütlustega ei saa lugeda tõendatuks 07.11.2016 sellise kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt ei olnud kostjal enam õigust viidata varasematele puudustele ja mille kohaselt pidi kostja tasuma tunnitasu alusel ka iga puuduse kõrvaldamise eest. Kostja ei ole üheski e-kirjas kinnitanud ega nõustunud hageja väidetud tingimustel lepingu sõlmimisega. Kohus ei ole eluliselt usutavaks, et majandus- ja kutsetegevuses toimiv professionaalne ettevõtja loobub talle varasema lepinguga ning seadusega tagatud õigusest nõuda töös esinevate puuduste tasuta kõrvaldamist. Seega ei loe kohus kokkuvõttes tõendatuks hageja väiteid selle kohta, et kostja oli kohustatud hagejale tasuma mistahes töötundide eest sõltumata sellest, mida täpselt hageja töötajad tegid.
242.Kohus leiab, et kostja nõustumist hageja väidetud tingimustel lepingu sõlmimisega ei saa järeldada asjaolust, et kostja oli varem hageja arveid tasunud. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja 04.03.2016 arve tööde teise etapi ja lisatööde eest (toimiku 1. kd, lk 144, lk 144 pöördel). Arvel nr 1603-4 märgitu kohaselt oli töid tunnitasuga 42,50 eurot tehtud vastavalt aktidele 2 ja 3. Antud arves viidatud akte hageja kohtule esitanud ei ole, mistõttu ei saa tõenditest järeldada, mille eest kostja tasus. Arvel endal on selgelt viidatud kirjalikule lepingule ning selle numbrile ja arves toodud tunnitasu on kooskõlas kirjaliku lepinguga. Seega ei saa esitatud tõendite pinnalt järeldada, et kostjale pidi mistahes viisil olema arusaadav hageja väidetav ettepanek senist lepingut muuta.
243.Hageja esitas kohtule oma seadusliku esindaja 05.04.2016 e-kirja, millega viimane saatis kostjale akti nr 5 (toimiku 1. kd, lk 145-147). Akti 5 alusel soovis hageja kostjale üle anta esimese etapi tööd ja lisatööd. Lisatöödena on aktis loetletud automaat konteeringud 27 tunni ulatuses, ostuarvete sisestamine 8 tunni ulatuses, ostuarvete info muutmine 16 tunni ulatuses, arvete otsingu täiendus 16 tunni ulatuses ja audiitori roll 1 tund. Milliseid lisatöid hageja täpselt tegi, tõenditest järeldada ei saa. Tõendist ei nähtu kostja nõustumune lepingu muutmisega. Lisatööde eest makstava tasu suurust reguleeris kirjalik leping.
244.11.07.2016 saatis hageja kostjale e-kirjaga akti nr 7 (toimiku 1. kd, 159-160), millega sooviti üle anda esimese ja teise etapi tööd, sealhulgas viimaste seas teise etapi juurutustööd. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks akti allkirjastanud. Kostja tasus hagejale 19.07.2016 arvele nr 1606-4 ja aktile 7 viidates 10 800 eurot (toimiku 1. kd, lk 156). Seda, et üle antud tööd oleksid olnud puudusteta ja leping seeläbi lõppenud, esitatud tõenditest järeldada ei saa. Asjas kogutud tõenditest saab hoopis järeldada, et veel novembris 2016 ei olnud hageja kostjale üle andnud tarkvara lähtekoodi ning seega ei olnud kirjalik leping 11.07.2016 seisuga lõplikult täidetud.
245.02.08.2016 e-kirjaga (toimiku 2. kd, lk 38) saatis hageja kostjale arve nr 1608-2 131,73 tunni eest summas 6718,23 eurot. Arvele oli lisatud aruanne (toimiku 2. kd, lk 39), milles on loetletud hageja töötajate nimed, töötunnid ja erinevate ülesannete kirjeldus. Kohus leiab, et arvest ja selle tasumisest ei saa järeldada kostja nõustumist lepingu muutmisega, sest arvel endal
viidati taas kirjaliku lepingu numbrile ja selles toodud tunnitasu oli kooskõlas lepingus tooduga. Lisaks on e-kiri saadetud mitu kuud varem, kui hageja väiteil 07.11.2016 kokkulepe sõlmiti.
246.02.10.2016 saatis hageja kostjale järjekordse aruande (toimiku 1. kd, lk 169-174). Samal päeval saatis hageja kostjale arve nr 1610-2 (toimiku 1. kd, lk 175) 620,70 töötunni eest kokku summas 31 655,70 eurot. Aruandes on märgitud taas erinevad hageja töötajate nimed, tööaeg ja EMR koodid. Osadel juhtudel on nõutud tasus selgitamata ülesannete täitmise ja koosolekutel osalemise eest. Teisalt on arves endas viidatud kirjaliku lepingu numbrile. Kostja tasus arve 12.10.2016 (toimiku 1. kd, lk 156). Kohtu hinnangul ei saa arve tasumisest järeldada kostja nõusolekut muuta lepingut hageja väidetud tingimustel, sest hageja arve ei sisaldanud lepingu muutmise ettepanekut. 02.09.2016 saatid hageja kostjale aruande (toimiku 1. kd, lk 176-178) taas erinevate töötajate nimedega ning EMR koodidega. Kas või millise arve hageja sellega seoses esitas või kas kostja arve tasus, esitatud tõenditest ei nähtu.
247.02.11.2016 saatis hageja kostjale arve nr 1611-1 (toimiku 1. kd, lk 155, lk 184), mis oli esitatud 663,09 tunni eest hinnaga 42,50 eurot tunnis ja summas 33 817,59 eurot. Kostja tasus selle arve 16.11.2016 (toimiku 1. kd, lk 156). Arvele oli lisatud aruanne (toimiku 1. kd, lk 150 pöördel – 154, lk 180-183). Aruandes oli viidatud hageja töötajatele ja töö tegemise ajale. Töö sisuna oli viidatud erinevatele EMR koodidele. Samuti nõuti tasu selgitamata ülesannete täitmise ja koosolekutel osalemise eest. Kohus leiab, et ka selle arve tasumisest ei saa järeldada kostja nõustumist lepingu muutmisega. Arvel endal on taas viidatud kirjalikule lepingule ja selles toodud tunnitasu on kirjaliku lepinguga kooskõlas. Muul viisil ei nähtu arvest hageja tahe lepingut muuta. Lisaks on arve esitatud mitu päeva varem, kui hageja väiteil 07.11.2016 lepingu muutmise kokkulepe sõlmiti. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja väited kostjaga DStream OÜ sõlmitud kirjaliku lepingu asemel mistahes muu ja teistsugustel tingimustel lepingu sõlmimise kohta on tõendamata.
248.Kohus leiab, et hageja tasunõuet ei välista siiski mitte üksnes asjaolu, et ta ei ole tõendanud enda väidetud tingimustel uute lepingute sõlmimist. Hageja ja DStream OÜ vahel sõlmitud kirjalik leping andis hagejale õiguse nõuda tasu lisatööde eest lepingus märgitud hinnaga. Kohtu arvates eeldab lisatöödest tuleneva tasunõude väljamõistmine seda, et hageja on tõendanud vastava lisatöö tellimist kostjalt ning tasunõude sissenõutavaks muutumist. Lisatööna ei saanud aga kohtu hinnangul käsitleda tegevusi, mida hageja meeskond tegi selleks, et kõrvaldada tarkvaras esinevaid vigu. Vigade parandamise eest ei olnud hagejal õigus tasu nõuda. Hageja arusaam sellest, et kostja oleks pidanud tõendama vigade tekkimist hageja tegevuse tõttu, ei ole kooskõlas seadusega.
249.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole ühelgi viisil kinnitanud nende tööde vastuvõtmist, milliste eest hageja tasu nõuab. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, ei saa eeldada nende nõuetekohasust. Seega tuli hagejal tõendada, et töö, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, oli kokku lepitud ja lepingule vastav.
250.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel oli kokku lepitud töö vastuvõtmine. Hageja on väitnud, et kuigi kostja DStream OÜ võttis töid vastu kirjalikus lepingus kokku lepitust erineval viisil, oli tasunõude sissenõutavaks muutumiseks siiski vajalik tööde vastuvõtmine. Hageja ei ole väitnud,
et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu võtnud. Selleks, et väita, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, oleks hagejal tulnud tõendada tööde vastavust lepingule.
251.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Samas tuleneb VÕS § 641 lg 2 punktist 2, et kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei vasta töö lepingutingimustele, kui see ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus nõustub siinkohal kostja väidetega, et kui kirjaliku lepingu lisa 2 mõnes aspektis ei reguleerinud detailselt, millistele nõuetele pidi loodav tarkvara vastama, pidi hageja lähtuma sellest, et see sobiks otstarbeks, millist vastavat tarkvara tavaliselt kasutatakse.
252.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 näeb ette, et töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Eeltoodust tuleneb, et puuduste kõrvaldamise eest ei saa töövõtja täiendavat tasu nõuda ja puuduste kõrvaldamise töö ei saa olla lisatöö.
253.Riigikohus on selgitanud, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (RK TKo 3-2-1-80-08, p 21). Seega on tellijal õigus nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist isegi siis, kui ta on tööd vastu võtnud. Järelikult oli kostjal DStream OÜ-l õigus nõuda hagejalt tasuta puuduste kõrvaldamist ka nendes töödes, mis olid vastu võetud või milliste eest oli tasu makstud enne novembrit 2016.
254.Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (RK TKo 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Vaidlusaluste arvete alusel ei olnud kostja töid vastu võtnud. Seega tuli hagejal tõendada, et tegemist ei olnud mitte varasemates töödes esinenud vigade kõrvaldamise töödega, vaid täiesti uute lisatöödega, millised kostja oli tellinud ning mis vastasid lepingu tingimustele. Kui hageja väiteil kõrvaldas ta puudusi, milliste tekkimise eest ta ei vastutanud, vaid mis telliti temalt lisatööna, oleks hagejal tulnud vastavaid väiteid tõendada.
255.Käesolevas asjas andis hageja oma töödele kirjalikus lepingus aasta kehtiva garantii. VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. VÕS § 230 lg 3 näeb ette eelduse, mille kohaselt loetakse kõik garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused garantiiga hõlmatuks. Hageja väiteil andis ta kirjaliku lepingu alusel tööd kostjale üle juulis 2016. Seega kehtis eeldus, et kõik puudused, mis ilmnesid pärast seda ühe aasta jooksul, olid hõlmatud garantiiga. Eeldus tähendab seda, et vastupidist ehk seda, et hageja ei vastuta puuduse eest, tuli põhistada ja tõendada hagejal. Ühtlasi nõustub kohus kostjate väidetega, et garantiist tulenevate õiguste teostamiseks ei näe seadus ette vorminõudeid.
Vastavaid vorminõudeid ei tulenenud ka lepingust. Seega ei pidanud tellija puuduse kõrvaldamise nõude esitamisel eraldiseisvalt välja tooma, et tegemist on garantii korras puuduse kõrvaldamise nõudega.
256.22.01.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 4-6) selgitas kohus hagejale vajadust tõendada töövõtu tasunõude väljamõistmise eeldusi. Kohus selgitas, et kui hageja soovib saada tasu lisatööde eest, tuleb esmalt tõendada lisatööde tellimist. Samuti selgitas kohus hagejale, et tasunõude väljamõistmiseks tuleks hagejal tõendada, et kostja võttis tööd vastu või tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et tööd olid puudusteta. Kohus selgitas, et kui hageja väiteil kukkus tarkvara kokku hagejast mittesõltuvatel põhjustel, tuleb hagejal seda tõendada. 20.05.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 107-108) selgitas kohus hagejale, et töövõtuleping, mille alusel tuleb töö eest tasuda tunnitasu alusel, ei ole selline leping, mida sõlmitakse ainult tarkvara arendamise valdkonnas. Vaatamata sellele tuli hagejal iga töö puhul tõendada, kuidas ja millal on kostja töö tellinud. Kuigi kohus selgitas hagejale vajadust tema väiteid tõendada, ei tõendanud hageja eelviidatud asjaolusid. Hageja väitis menetluses läbivalt ebaõigesti, et kostjatel lasus kohustus tõendada, et puudused olid tingitud hageja tegevusest.
257.Tasunõude esitamisel kostja vastu tugines hageja kahele enda esitatud arvele. 01.12.2016 esitas hageja kostjale arve nr 1612-1 summas 27 391,08 eurot. Arve kohaselt oli teostatud töid vastavalt arvele lisatud aruandele 537,08 tunni ulatuses hinnaga 42,50 eurot (toimiku 1. kd, lk 26 pöördel). Arvele lisatud aruandest (toimiku 1. kd, lk 27-30) nähtub, et selles on märgitud hageja töötajate nimed ja töödeks kulunud aeg. Töid on kirjeldatud kas EMR koodide alusel või lihtsalt viidetega erinevatel koosolekutel osalemise või täpsustamata ülesannete täitmise kohta. Väga suur osa EMR koodide töökirjeldusi on seotud erinevate puuduste kõrvaldamisega, sealhulgas on kasutatud viiteid „bug“ või „bugfixing“. Muuhulgas on kostjalt nõutud tasu hageja töötaja arvuti kordasaamise, millegi installeerimise ja testimise ning millegi uurimise eest.
258.02.01.2017 esitas hageja kostjale arve nr 1701-1 (toimiku 1. kd, lk 31 pöördel) summas 10 748,25 eurot. Arve kohaselt oli tehtud tööd 210,75 tunni ulatuses tasuga 42,50 eurot. Arvele oli lisatud aruanne (toimiku 1. kd, lk 32), milles olid samuti kajastatud hageja töötajate nimed, töödeks kulunud aeg ning EMR koodidega viited tehtud töödele. Arves oli tööks märgitud osalemine erinevatel koosolekutel ja määratlemata sisuga ülesannete täitmine.
259.Esmalt osundab kohus, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale viimase töötajate osalemise eest erinevatel koosolekutel, millegi testimise või installeerimise või muude täpsustamata tööde eest, milliseid hageja ise on nimetanud tehnilisteks töödeks. Hageja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppe kohaselt sai selliseid tegevusi lugeda lisatöödeks. Viidatud toimingute eest lisatöödena tasu nõudmine oleks kohtu hinnangul põhjendatud siis, kui selles oleksid pooled kokku leppinud. Seega ei saa kohus lugeda põhjendatuks hageja tasunõuet toimingute ja tegevuste eest, milliste tellimist ja millises osas kostjaga kokku leppimist ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.
260.Hageja väitis, et kuigi ta parandas vigu, ei olnud tegu tema töödest tulnevate vigadega, sest tarkvara arendamisse olid kaasatud kolmandad isikud. Tõendina esitas hageja kostja esindaja M. T. e-kirja kolmanda isiku kaasamise kohta kasutajaliidese disainimiseks (toimiku 1. kd, lk 186). Ainuüksi asjaolust, et disainiga seotud töid tegi kolmas isik või tööde teostamisele oli kaasatud veel ettevõtteid, ei tõenda hageja väidet, et ta tegeles selliste puuduste kõrvaldamisega, mis ei olnud seotud tema tehtud töödega. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et töid, millistes esinevaid vigu ta arvetele lisatud aruannete järgi kõrvaldas, olid teinud kolmandad isikud.
261.Hageja väitis, et tema töödes vigade puudumist tõendab asjaolu, et kostja DStream OÜ sõlmis lepingu Interval OÜ-ga, kelle juhatuse liige A. K. oli hageja meekonna liiga. Väite tõendamiseks esitas hageja üksnes äriregistri väljavõtte OÜ Interval kohta (toimiku 1. kd, lk 185). Äriregistri väljavõttest ei saa järeldada, kas või millise lepingu sõlmis kostja OÜ-ga Interval. Äriregistri väljavõtte alusel ei ole võimalik teha mistahes järeldusi hageja tööde vastavuse kohta lepingutingimustele.
262.Kohus viitas käesolevas asjas juba hageja esindaja M. J. 08.11.2016 e-kirjale, milles viimane möönis hageja töödes puuduste olemasolu ja nende olulisust kostjale. Hageja esindaja ekirjast kostjale 07.08.2016 ja sellele e-kirjale lisatud e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 193) nähtub, et hageja esindaja tunnistas viga tarkvaras seoses arve- ja kanderidade vale seostamisega. Samuti oli hagejale selgunud, miks olid antud vea tõttu tekkinud järgmised probleemid. Seega nähtub ka antud tõendist, et hageja töödes esinesid vead, millistest kostja oli hagejat teavitanud. 19.10.2016 saatis hageja esindaja I. M. kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 194), milles ta muuhulgas nõustus, et töö kvaliteedi testimine oli paranenud pärast A. S. tulekut. I. M. avaldas lootust, et edaspidi on võimalik vältida vigade jõudmist lõppkasutajateni. Järelikult võib ekirjadest järeldada tarkvaras selliste vigade ilmnemist, mis jõudsid lõppkasutajateni.
263.Fleep keskkonnas 12.12.2016 toimunud vestlusest (toimiku lk 197) nähtub, et 12.12.2016 tehti tarkvara Rollback ehk tagasilangus I. M. on seejuures kinnitanud, et tarkvara läks kogu ulatuses tagasi vana versiooni peale. Iseenesest ei vaidle pooled Rollbacki toimumise üle. Ebaõige on hageja väide, et olukorras, kus Rollback leidis aset hageja teostatud tööde alusel versiooniuuenduse tagajärjel, oleks kostjatel tulnud tõendada, et Rollbacki põhjustas viga hageja töödes. Kohus leiab, et hagejal oleks tulnud tõendada enda tehtud tööde nõuetekohasust. Kohus nõustub kostjate väidetega, et kuna tarkvara läks tagasi varasemale versioonile, ei olnud hageja tööd uue versiooni loomiseks enam kasutatavad ja kostjal OÜ-l DStream oli õigus keelduda nende tööde vastuvõtmisest. Hageja väited selle kohta, millisele konkreetsele versiooniuuendusele tarkvara tagasi langes, ei ole tõendamist leidnud.
264.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 05.12.2016 Fleep vestluses (toimiku 2. kd, lk 42) lubas A. S. viia järgmisel päeval Live keskkonda arendused, mis olid seotud versiooniga tarkvara versiooniga 16.11.2.4. Teisest Fleep väljavõttest 11.11.2016 (toimiku 2. kd, lk 43) nähtub, et arutati versiooniuuenduse 16.11.1 Live keskkonda viimist. Eelviidatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, millisele versiooniuuendusele läks tarkvara tagasi siis, kui toimus Rollback.
265.Hageja esitas kohtule väljavõtted Fleep vestlustest (toimiku 1. kd, lk 157-158), millistest esimene pidi hageja hinnangul tõendama, et kuna kostja testis tarkvara pre-live keskkonnas ja andis nõusoleku töö laadimiseks Live keskkonda, ei ole hageja vastutav 12.12.2016 toimunud Rollbacki eest. Kohus leiab, et tõendist hagejale sobivaid järeldusi teha ei saa. Tõendist nähtub vaid see, et hageja töötaja Antud K. alustas 12.12.2016 millegi Live-keskkonnda viimist. Millisel põhjusel toimus seejärel Rollback ja miks hageja selle eest ei vastuta, tõendist järeldada ei saa.
266.Hageja esitas kohtule väljavõtte Wikipediast märksõna „memory leak“ kohta (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 40), mille kohaselt on arvutiteaduses mäluleke teatud tüüpi ressursileke, mis tekib kui arvutiprogramm haldab valesti mälu jaotusi nii, et enam mitte vajaminevat mälu ei vabastata. Mäluleke võib esineda ka siis, kui objekt salvestatakse mällu, kuid sellele ei pääse käituskoodi abil juurde. Esitatud tõendist ei saa järeldada, et Rollback ei tekkinud hageja tööde kvaliteedist tulenevatel põhjustel, vaid selle tingis mäluleke, mille eest hageja ei vastuta.
267.Kostjad esitasid kohtule väljavõtte GIT lähtekoodi hoidlast (toimiku 2. kd, lk 11-13, hageja osaline tõlge toimiku 2. kd, lk 125-127). Kohus nõustub kostjatega, et tõendist ei saa järeldada, milline tarkvara versioon oli jõudnud Live keskkonda ja millisele tarkvara versioonile mindi
tagasi pärast Rollbacki. Tõendist võib vaid järeldada, et 30.11.2016 on lähtekoodi hoidlasse lisatud tarkvara versiooniuuendus numbriga 16.11.2.3. Tõend ei tõenda hageja väiteid, et pärast Rollbacki läks tarkavara tagasi 05.12.2016 versioonile, mistõttu olid kõik kuni selle kuupäevani tehtud hageja tööd igal juhul nõuetekohased.
268.04.11.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud A. S. (toimiku 2. kd, lk 183-185) selgitas, et GIT lähtekoodi hoidla on tarkvara, kus hoitakse koodi, mille peal meeskond tööd teeb. Tunnistaja kinnitas Rollbacki toimumist ja asjaolu, et GIT lähtekoodi hoidlast ei saa järeldada, millisele versioonile tarkvara pärast Rollbacki tagasi läheb. Samuti ei saanud sellest tõendist järeldada, milline tarkvara versioon on live keskkonnas kättesaadav.
269.Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kuna Rollback leidis aset hageja looodud uue versiooni üleslaadimise tagajärjel, olid töödes järelikult olulised puudused. Kas või millised hageja teostatud tööd enne Rollbacki toimumist olid nõuetekohased, ei ole hageja tõendanud.
270.Tunnistajana ütlusi andnud A. S. (toimiku 2. kd, lk 183-185) kinnitas, et hageja töös oli palju vigu. Tunnistaja osales koosolekutel, kus arutati vigade parandamist. 2016. aasta teisel poolel tehti tunnistaja ütluste kohaselt uusi töid ja parandati seniseid vigu. Ka uute töödega tekkis A. S. sõnul vigu, mida tuli parandati. JIRA nimeline keskkond oli tunnistaja A. S. sõnul selline tarkvara, kus kirjeldatakse arendusmeeskonnale, mis töid ja mis järjekorras meeskonnaliikmed tegema peavad ja seda kasutavad nad ka ise, et näidata, mis seisus asjad on. Tunnistaja selgitas, et väljend „bug“ on viga ja „story“ millegi uue loomine. „Task“ tähendas lihtsalt tööd, mis kasutajatele otsest väärtust ei toonud. Tunnistaja A. S. ei teadnud oma ütluste kohaselt midagi sellest, kuidas toimus töö eest tasustamine ja tema kui arendaja jaoks ei olnud vahet, kas tegu oli lisatööga või mitte. Tunnistaja kinnitas, et JIRA aruanne ei näita, millised tööd olid pandud pre-live keskkonda ning seejärel live keskkonda. Vigade ilmnemisel tuli töö uuesti teha. Seega võib tunnistaja A. S. ütlustest järeldada, et hageja töös esines vigu ning hagejat teavitati vigadest koosolekutel ning JIRA sissekannetes.
271.04.11.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja endine juhatuse liige M. J. (toimiku 2. kd, lk 182-183) väitis, et hageja töödes ei olnud sisulisi puudusi. Tunnistaja samas ei täpsustanud, kuidas tuleks eristada sisulisi ja mittesisulisi puudusi. M. J. möönis, et garantiitööde eest ei oleks klient pidanud täiendavalt maksma ning tema väidete kohaselt parandas hageja garantii korras puudusi. Tunnistaja leidis, et kui tarkvara funktsionaalsust muudeti ja seetõttu mõni varasem osa sellest ei töötanud, ei olnud tegu veaga. Millest tulenevalt ta vastava seisukoha kujundas, M. J. ei põhistanud. M. J. möönis, et kostjaga oli vaidlusi küsimuses, kas tehtud tööd olid garantiitööd, lisatööd või parandused. Töid anti tunnistaja ütluste kohaselt kostjale üle nn pre-live keskkonnas.
272.Hageja väitis menetluses, et kuna kostjale anti kõik tööd pre-live keskkonnas üle, kus kostja sai töid testida ning kuna kõik tööd avaldati seejärel live-keskkonnas, tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks, sest kostja on asunud töid kasutama. Asjas kogutud tõenditest ei saa aga teha järeldusi selle kohta, et kostja oleks hageja tööd pre-live keskkonnas vastu võtnud. Väiteid tööde avaldamise kohta live-keskkonnas hageja ei tõendanud.
273.Väidetavate lisatööde tellimise tõendamisel tugines hageja JIRA keskkonnas tehtud sissekannetele (väljavõtted 28.10.2016 kuni 09.12.2016 koos terminite tõlkega toimiku 1. kd, lk 161-168, täielik väljavõte toimiku 2. kd, lk 15-25 ning tõlge toimiku 2. kd, lk 129-145). JIRA väljavõttest nähtuvad EMR koodid ja sprintide algus, samuti aeg, mil üks või teine töö loeti tehtuks. JIRA väljavõttest nähtub, kes on vastava ülesande süsteemi sisestanud ehk on olnud selle „loojaks“ JIRA süsteemi mõistes. Enamik sissekandeid on teinud kostja töötaja A. S.. Tema sissekannete kirjeldustest koodidega EMR-134, EMR-258, EMR-263, EMR-267, EMR-269,
EMR-271, EMR-284, EMR-317, EMR-319, EMR-329, EMR-347, EMR-350, EMR-373, EMR374, EMR-388, EMR-392, EMR-394, EMR-395, EMR-397, EMR-398, EMR-399, EMR-403, EMR-405, EMR-409, EMR-410, EMR-413, EMR-415, EMR-416, EMR-417, EMR-419, EMR421, EMR-423, EMR-424, EMR-425, EMR-429, EMR-432, EMR-433, EMR-434, EMR-435, EMR-436, EMR-437, EMR-447, EMR-452, EMR-453, EMR-456, EMR-457, EMR-459, EMR460, EMR-462, EMR-464, EMR-465, EMR-471, EMR-473, EMR-475, EMR-477, EMR-478, EMR-486, EMR-490, EMR-491, EMR-493, EMR-494, EMR-496, EMR-497, EMR-498, EMR499, EMR-500, EMR-501, EMR-502, EMR-505, EMR-506, EMR-508, EMR-509, EMR-510, EMR-513, EMR-514, EMR-515, EMR-516, EMR-517, EMR-525, EMR-527, EMR-528, EMR530, EMR-532, EMR-536, EMR-537, EMR-539, EMR-541 ja EMR-545 võib järeldada, et tegemist oli töödega, mille tegemine oli vajalik kas otseste vigade kõrvaldamiseks või erinevate probleemideks.
274.Sissekanded koodidega EMR-420, EMR-422, EMR-448 on teinud I. M., kes on hageja töötaja. Sissekanded koodidega EMR-398, EMR-428, EMR-430, EMR-439, EMR-440, EMR441, EMR-442, EMR-443, EMR-444, EMR-445, EMR-446, EMR-449, EMR-451, EMR-476, EMR-479, EMR-480, EMR-481, EMR-484, EMR-485, EMR-488, EMR-489, EMR-503, EMR512, EMR-521, EMR-522, EMR-524 on tehtud hageja töötajate A. K.i, I. K.a ja N. T. poolt. Seega ei saa JIRA alusel järeldada, et kõik sissekanded tööde kohta oleksid olnud sisestatud kostja töötajate poolt.
275.Hageja esitas menetluse käigus põhjaliku seletuse selle kohta, miks tööd, mis EMR koodide kirjelduste järgi olid suunatud mõne vea parandamiseks või probleemi kõrvaldamiseks, olid lisatööd. Hageja nimelt väitis, et lahendamist vajavad probleemid olid tingitud puudustega tarkvara algse funktsionaalsuse kirjelduses. Kohus leiab, et tegemist on üksnes hageja seletusega, mida kohus ei saa hinnata tõendina. Kui kostja koostatud algne funktsionaalsus ei võimaldanud hagejal luua toimivat tarkvara, oleks hageja pidanud sellele kostja tähelepanu juhtima. Lisaks pidi hagejale olema arusaadav, et tarkvara on mõeldud kasutamiseks lõpptarbijatele ning olukorras, kus lõpptarbijatel esineb tarkvara kasutamisel järjepidevalt erinevaid lahendamist vajavaid tõrkeid või probleeme, ei vastanud tarkvara sellele otstarbele, milliseks kostja teda vajas. See otstarve oli hagejale teada.
276.Kostjad väitsid, et valdav enamus EMR-koodidega tähistatud töid, millistele hageja viitas nõude aluseks olevatele arvetele lisatud aruannetes, kujutasid endast varasemate vigade kõrvaldamisele suunatud töid. Kostjad nõustusid, et vaid üheksal juhul ehk tööd EMR koodidega 423, 317, 399, 410, 388, 267, 498, 500 ja 525 oli tegemist uute töödega, mis ei olnud seotud varasemate puuduste kõrvaldamisega. Kostjad samas väitsid, et EMR koodidega toimingute puhul ei ole hageja tõendanud, et tegemist oli kostjaga sõlmitud kokkuleppel tehtud lisatööga. Kohus nõustub selle väitega. Ainuüksi JIRA keskkonnas tehtud sissekannetest ei saa järeldada, et kostja oleks soovinud töö teostamist lisatööna ja oli nõustunud selle töö eest täiendavalt tasuma.
277.Kõik sissekanded nende EMR koodidega, mis ei olnud seotud varasemate puuduste kõrvaldamisega tegi kostja töötaja A. S.. A. S. selgitas tunnistajana antud ütlustes, et JIRA on tarkvara, kus kirjeldati arendusmeeskonnale, mis töid ja mis järjekorras meeskonnaliikmed tegema peavad ja seda kasutavad nad ka ise, et näidata, mis seisus asjad on. Tunnistaja A. S. kinnitas, et ta on JIRAsse sisestanud ülesandeid, kuid hageja tasustamise kohta ei osanud ta midagi öelda. Seega ei olnud A. S. kostja esindajaks, kellega oleks hageja saanud sõlmida kokkulepet mõne töö täiendava teostamisena tasustatava lisatööna.
278.Kohus ühtlasi nõustub kostjate väitega, et ülesandeid, milliseid on JIRA süsteemi sisestanud hageja enda töötajad, ei saa ühelgi viisil pidada poolte kokkuleppel teostatud lisatöödeks, milliste
eest oleks kostja DStream OÜ pidanud täiendavalt tasuma. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et poolte kokkuleppel võisid tasustavate lisatööde tellimise osas teha otsustusi hageja enda töötajad. Hageja ei ole tõendanud, et kostja töötaja A. S. oleks hageja töötajatele sellekohase õiguse andnud. Väidete esitamisel tugines hageja A. S. Fleet vestluses avaldatule. 18.08.2016 toimunud vestluses on A. S. ennast teisele meeskonna liikmetele tutvustanud kui DStreami tootejuhti ning on teatanud, et ta alles võtab ennast reaalsele elule järele. Pooled ei vaidle selle üle, et A. S. liitus meeskonnaga alles augustis 2016. Fleet vestluses on ta avaldanud soovi, et kuna oli töid, millega aktiivselt tegeleti, aga mida JIRAs ei olnud, et meeskonna liikmed teda sellest teavitaks või paneks need otse JIRAsse. Esitatud vestlusest ei saa järeldada, et kostja töötaja oleks palunud hagejal endal edaspidi ise otsustada, mis on lisatööks ja teha selle tegemiseks sissekandeid JIRAsse. Seega ei nõustu kohus hageja väitega, et tööd, milliste kohta on sissekanded JIRAsse teinud hageja enda töötajad, on samuti kostja tellimusel tehtud lisatööd.
279.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud täiendavate lisatööde tellimist kostjalt. Hageja ei saa nõuda kostjalt enda määratud ulatuses tasu enda algatuse määratletud üleannete eest. Ka juhul, kui telliti lisatöid varasema kirjaliku kokkuleppe alusel, sai kohtu hinnangul kostjal tekkida kohustus tasuda vaid nende täiendavate tööde eest, milliste tellimises ta oli hagejaga kokku leppinud. Eelnevate vigade parandamise eest, mis moodustas valda osa hageja teostatud toimingutest, ei saanud hageja kostjalt tasu nõuda ning seda sõltumata asjaolust, kas tegemist oli garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise või varasemalt ilmnenud puuduste kõrvaldamisega.
280.Lisaks nähtub hageja arvetele lisatud aruannetest ja JIRA väljavõttest, et hageja teostas töid, mis olid seotud mitte tarkvaraga EMS, vaid Domas. Hageja väitis, et kuna töid tehti seoses teise tarkvaraga, oli EMS lepingu mõistes igal juhul tegemist lisatöödega. Kostjad väitsid, et kuna Domas tarkvara osas oli sõlmitud eraldiseisev leping, ei saanud hageja kostjalt antud tarkvaraga seotud tööde eest nõuda tasu EMS lepingu alusel. Kohus ei nõustu kummagi poole väidetega.
281.Kostjad esitasid kohtule kostja DStream OÜ ja IncProIT OÜ vahel 31.07.2014 sõlmitud tarkvara arenduse lepingu nr TA-2014-15 (toimiku 2. kd, lk 85-92), mis sõlmiti tarkvara Domas arendamiseks. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et tarkvara Domas arendamiseks oli sõlmitud teine leping, kus arendajaks ei olnud mitte hageja, vaid IncProIT OÜ.
282.Kriminaalasjas nr 17230101904 tunnistajana ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja I. M. (toimiku 2. kd, lk 100-105) selgitas Domas tarkvara lepinguga seotud asjaolusid. I. M. kinnitas, et 2015. aastal loovutas arendaja lepingust tulenevad õigused hagejale. Selle kohta koostasid arendaja ja hageja tema ütluste kohaselt 23.08.2017 kinnituskirja. Samuti väitis ta, et hageja ja kostja saavutasid 08.11.2016 kokkuleppe, mille kohaselt kuni uue lepingu allkirjastamiseni tasub kostja hagejale tunnihinna alusel 42,50 eurot. 23.08.2017 kinnituskiri on kohtule esitatud (toimiku 2. kd, lk 121-122). Seega võib järeldada, et kuigi hageja ei olnud algselt tarkvara Domas kohta sõlmitud lepingu pooleks, anti talle üle lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning seetõttu oli hagejal iseenesest õigus esitada kostja vastu viidatud lepingust tulenevaid nõudeid. Käesolevas asjas ei tuginenud hageja kostja vastu nõude esitamisel Domas tarkvara kohta sõlmitud lepingule.
283.Hageja esitas kohtule Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-17115253 (toimiku 2. kd, lk 164-172). Otsuses leiti, et Domas tarkvara anti kostjale üle. Samas tsiviilasjas Harju Maakohtu 02.04.2019 tunnistajana ütlusi andnud A. S. (toimiku 1. kd, lk 59-64) kinnitas, et ka DOMAS tarkvara ei toiminud probleemideta ja selles esines vigu. A. S. registreeris vead JIRA süsteemis ja kirjeldas neid. Kohus leiab eeltoodu alusel, et ka Domas tarkvaras esinevaid vigu tuli hagejal kõrvaldada tasuta. Samas uusi töid, mis võisid olla seotud näiteks kahe tarkvara omavahelise koostoimimisega, võis hageja teha ka EMS tarkvara kohta
sõlmitud lepingu alusel lisatööna, kuid seda tingimusel, et kostja oli vastava lisatöö hagejalt tellinud ja nõustunud selle eest tasuma. Tööde tellimist lisatööna DOMAS tarkvara suhtes ei ole hageja tõendanud.
284.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata oma väidetele ja seletustele tõendanud arvetest tulenevate tasunõuete sissenõutavaks muutumist. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei allkirjastanud talle esitatud aruandeid ega tasunud vaidlusaluseid arveid. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul järeldada, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Hageja on väitnud, et tööd anti kostjale üle pre-live keskkonnas testimiseks, misjärel avaldas kostja kõik tööd live keskkonnas. Kuna tööd avaldati live keskkonnas, asus kostja neid kasutama ja seega on tasunõue sissenõutavaks muutunud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu poolte kokkulepet ega praktikat anda töid üle pre-live keskkonnas. Hageja väited kõigi tehtud tööde avaldamise kohta live keskkonnas on tõendamata, sest live keskkonnas millegi avaldamise kohta ei saa järeldusi teha ei GIT lähtekoodi hoidla väljavõtte ega JIRA väljavõtte alusel. Muid tõendeid hageja kohtule ei esitanud.
285.04.11.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud A. S. selgitas, et tarkvara arendamisel on neli keskkonda. Esimene on arendaja enda lokaalne keskkond, teine meeskonna arenduskeskkonda. Kolmas on pre-live keskkond, mille eesmärk on olla võimalikult live keskkonna sarnane. Kõikides keskkondades testitakse, kas tarkvara toimib. Pre-live on viimane koht, kus testida. Viimane keskkond on live keskkond. Pre-live keskkonndas testis tarkvara tema ütluste kohaselt meeskond ja tellija, kuid 2016. aastal ei olnud A. S. sõnul tema ülesandeks EMR tarkvara testimine pre-live keskkonnas. Töö live keskkonda tõstmine otsustati A. S. sõnul meekonna poolt ühiselt. Seega ei toeta tunnistaja ütlused hageja väiteid, et töö üleandmine toimus pre-live keskkonnas. Seda, millised hageja tööd lõppastmes jõudsid live keskkonda, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 12.12.2016 toimunud Rollbacki tulemusena läks tarkvara tagasi varasemale versioonile, mistõttu suur osa enne seda tehtud töödest live keskkonda kindlasti ei jõudnud ja on alustud hageja väited nende tööde vastuvõtmine ja kasutamise kohta. Seega ei ole hageja tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumist.
286.Kohus ühtlasi ei nõustu hageja väidetega, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, sest kostja ei teavitanud õigel ajal pärast arvete saamist puudustest töödes ning kui puudusi ka oli, olid need ebaolulised. Esmalt leiab kohus, et ainuüksi JIRA väljavõtted tõendavad, et kostja teavitas hagejad pidevalt erinevatest tarkvaras esinevatest puudustest ning hageja tegi tööd puuduste kõrvaldamiseks. Seega oli hageja teadlik puuduste olemasolust. Puudused pidid olema kohtu hinnangul olulised, sest 12.12.2016 toimus tarkvara Rollback. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et Rollback ei olnud tingitud tema töödes esinenud vigadest. Rollback tähendas sisuliselt seda, et tööd, mis olid seotud versiooniuuendusega, osutusid kasututeks, sest tarkvara ei hakanud live keskkonnas tööle.
287.09.12.2016 saatis kostja Dstream OÜ esindaja hagejale e-kirja, milles leidis (toimiku 1. kd, lk 57), et kostja on palju kannatanud ebakvaliteetse töö pärast ega pea õigeks ühegi arve tasumist enne, kui kvaliteediga seotud probleemid on lahendatud. Kostja palus vigade parandust ning teatas, et ei telli ühtegi uut funktsiooni, mille lisamine olemasolevas rakenduses taas tõrkeid tekitab. Hageja esindaja vastas sellele samal päeval (toimiku 1. kd, lk 57) ning leidis, et arve tähtaeg oli juba 07.12.2016, mistõttu on kostja vastuväited esitatud hilinemisega. Hageja samuti leidis, et eksimusi esineb ja vigu tuleb parandada, kuid leidis, et tegu ei ole hageja vigadega ning vigade parandus tehakse ära samade tasustamisele kuuluvate tundidega. Miks on hageja leidnud, et ta ühtegi viga tasuta kõrvaldama ei pea, e-kirjast järeldada ei ole võimalik. Kohus ei nõustu ekirjas ja menetluses esitatud hageja väitega, et pretensioonid esitati hilinemisega, sest pidev vigadest teavitamine nähtub JIRA keskkonna väljavõtetest.
288.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 195-196) nähtub, et hageja teatas arve tasumata jätmisest tulenevalt tööde peatamisest alates 12.12.2016. Kostja vastas sellele samal päeval ja leidis, et ei pea õigeks arve tasumist seni, kuni kvaliteediga seotud probleemid ei ole lahendatud. Kostja palus teha vigade parandus ära enne, kui hageja tööd peatab. 13.12.2016 saatis kostja esindaja M. T. uue e-kirja ja selgitas, et on koos A. S.ga pannud kokku nimekirjas JIRA-s kajastatud vigadest, et olla konkreetne. Samal päeval saadetud uues e-kirjas palus kostja hagejal nimekiri läbi analüüsida ning anda hinnang, millega on tegu ja milline on nende küsimuste lahendamiseks kuluv aeg. Samal päeval saatis e-kirja kostja töötaja A. S., kes selgitas, et kirja saatmise ajal esineb arvete ekspordis kaks olulist viga, mis tekitavad kasutajatele palju probleeme. Hageja vastas samal päeval ja keeldus ühegi puuduse kõrvaldamisest enne, kui ta arve on tasutud. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja teavitas hagejat töödes esinenud puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist, kuid hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest.
289.29.12.2016 saatis M. J. kostjale e-kirja (toimiku 1 kd, lk 85, lk 198, toimiku 2. kd, lk 1231124) ja teatas, et hageja on teinud valmis ja pannud pre-live keskkonda üles tööd, mille nimekirja oli A. S. saatnud 14.12.2016. Hageja teatas, et ta on valmis tõstma muudatused Live serverisse, kui kostja tasub võlgnevuse, mis tulenes arvest 1612-1 ja oli esitatud tööde eest 01.11.2016 kuni 30.11.2016. Hageja oli valmis tõstma tööd Live keskkonda pärast võlgnevuse tasumist. Seega võib järeldada, et hageja küll asus puudusi kõrvaldama, kuid keeldus tööde üleandmisest kostjale enne arve tasumist. Hageja selline nõue ei olnud õiguspärane.
290.Samal päeval ehk 29.12.2016 saatis kostja hagejale kirja (toimiku 1. kd, lk 86), milles teatas, et lõpetab leping hagejaga. Kostja leidis, et hageja töös esinesid puudused enne töö üleandmist. Puudustest oli hagejat teavitatud ja puudusi kirjeldatud. Kostja leidis, et suur osa hageja viimasest arvest moodustas tasu puuduste kõrvaldamise eest ja ülejäänud tasu töö eest, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja leidis, et ta on varem tasunud koostöö säilitamiseks hagejale tööde eest, milliste eest ta ei oleks pidanud tasuma ja mida hageja oleks pidanud tegema enda arvel. Hageja oli kostja arvates keeldunud puuduste kõrvaldamisest, mis välistas tööde kasutamise, sest oli toimunud Rollback. Kostja leidis, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud ning teatas hagejale lepingust taganemisest. Seega pidas kostja vajalikuks kohaldada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Lepingust taganemist ei ole hageja käesolevas asjas vaidlustanud. Lepingust taganemine iseenesest välistas kostja kohustuse lepingut edaspidi täita ning poolte lepinguline suhe muutus tagasitäitmise suhteks.
291.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue kostjate vastu summas 38 139,33 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ühtegi töövõtu tasunõude väljamõistmise eeldust. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb jätta rahuldamata viivisenõue lepingujärgses määras summas 38 139,33 eurot ja alternatiivne viivisenõue seadusjärgses määras summas 8 149,54 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Kuivõrd kohus jätab viivisenõude rahuldamata, ei hinda kohus, kas kostjate viivise vähendamise taotlus oli põhistatud. Samal põhjusel ei hinda kohus viivisenõudega seotud tõendeid (hageja 20.01.2017 nõudekirja toimiku 1. kd, lk 33-34, 01.02.2019 nõudekirja kostjale toimiku 1. kd, lk 53-55 ja kostja vastust sellele toimiku 1. kd, lk 13, kostjate omavahelise lepingu lisa 5, toimiku 2. kd, lk 14, tõlge lk 128).
292.Lisaks ei hinda kohus tõendeid, mis esitati kohtule seoses asjaoludega, millised ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ja on seega asjakohatud. Kohus ei hinda hageja juhatuse liikme M. J. 18.02.2016 e-kirja varasema arutelu kohta (toimiku 1. kd, lk 192), tema koostatud 03.02.2016 lepingu muutmise ettepanekut (toimiku 1. kd, lk 148-149), tõendeid kostja DStream OÜ ettevõtte ülemineku kohta (toimiku 1. kd, lk 35-51), hageja ettemaksu arvet
summas 12 000 eurot ja selle tasumise tõendeid (toimiku 1. kd, lk 140-141) ja kirjavahetust OÜga Iglu (toimiku 1. kd, lk 142-143).
293.Tõenditena ei saa hinnata menetluses esitatud poolte seletusi. Nii ei saa tõendina hinnata hageja koostatud ajajoont (toimiku 2. kd, lk 41) ning mõlema poole koostatud tabeleid (toimiku
2.kd, lk 44-50, lk 60-84).
294.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
295.Menetluskuludena palusid kostjad välja mõista kulud õigusabile. Kostjad palusid arvestada, et menetlus oli aja- ja tõendite mahukas ning hageja oli oma menetlusõiguste kasutamisel pahauskne. Kostjale DStream OÜ-le osutasid õigusabi kaks esindajat kokku 135,2 tundi keskmise tunnitasuga 160,86 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on kostja DStream OÜ menetluskulud 21 748,5 eurot (ilma käibemaksuta) ilma käibemaksuta. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
296.Kostja Unifiedpost AS (endise nimega Fitek AS) palus samuti hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutasid õigusabi kaks esindajat 159,6 tundi keskmise tunnitasuga 161,50 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud 25 775,50 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus välja mõista ka viivise. Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu. Kohus leiab, et kostjate õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kuigi kahe kostja osalemise tõttu oli põhjendatud kahe esindaja kasutamine, ei loe kohus vajalikuks kahe esindaja dubleerivaid tegevusi. Samuti ei ole menetlusdokumentide koostamiseks ja toimingute tegemiseks kulunud aeg alati põhjendatud.
297.Kostja DStream OÜ menetluskuludest ei loe kohus põhjendatuks aega 1,9 tundi, mis kulus menetluskulude tagatise taotluse koostamisele, sest taotlus jäi rahuldamata. Kohus ei loe kostja vastuse koostamiseks kokku kulunud aega 33,80 tundi põhjendatuks. Arvestades kostja vastuse mahtu ja sisu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 14 tundi (põhjendamatu ajakulu on seega 19,8 tundi). Kohtuistungiks valmistumisel ei loe kohus põhjendatud ajakuluks 7,8 tundi, vaid ühe esindaja ajakulu 1 tund (põhjendamatu ajakulu 6,8 tundi). 22.01.2020 istung kestis 1,35 tundi, mistõttu on põhjendatud ühe esindaja ajakulu samas ulatuses, mitte kahe esindaja ajakulu kokku 32 tundi (põhjendamatu ajakulu 0,65 tundi). Täielikult alusetu on ajakulu 0,25 tundi protokolli parandamise vajaduse hindamiseks, sest ühtegi taotlust ei esitatud. Põhjendamatu on ajakulu 1,45 tundi võimaliku tunnistajaga kohtumiseks, sest kohtule ei ole teada, kellega kohtuti ja miks oli see vajalik.
298.20.05.2020 istungiks valmistumisel sai olla põhjendatud ühe esindaja ajakulu 1 tund ning põhjendamatu oli ajakulu 4,9 tundi. Alusetu oli ajakulu 0,1 tundi protokolli parandamise vajaduse hindamiseks. Alusetu oli ajakulu 2,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks, sest istungil seda ei esitatud. 22.10.2020 oli alusetu ajakulu 2,75 tundi istungi strateegia analüüsiks ja istungiks valmistumiseks ning põhjendatud on ühe esindaja ajakulu 1 tund (põhjendatu ajakulu 1,75 tundi). Viimaseks istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on samuti 1 tund ning põhjendamatu on seega ajakulu 9,45 tundi. Kokku on kostja DStream OÜ menetluskulud põhjendamatud 1,9 tundi + 19,8 tundi + 6,8 tundi + 0,65 tundi + 0,25 tundi + 1,45 tundi + 4,9 tundi + 0,1 tundi + 2,2 tundi + 1,75 tundi + 9,45 tundi = 49,25 tundi. Muus osas loeb
kohus kostjale osutatud õigusabi ulatuse põhjendatuks, sest see on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahu ning sisuga. Seega on kostja DStream OÜ-le osutatud õigusabi maht põhjendatud 135,2 tundi – 49,25 tundi = 85,95 tunni ulatuses.
299.Arvestades kostjale DStream OÜ-le osutatud õigusabi keskmist tunnitasu suurust 160,86 eurot, mida kohus loeb mõistlikuks, on kostjale osutatud põhjendatud õigusabikulu 85,95 x 160,86 eurot = 13 825,92 eurot. Hagejalt tuleb kostja DStream OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 13 825,92 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 13 825,95 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
300.Kostja Unifiedpost AS menetluskuludest ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 1,5 tundi vastuse koostamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks, sest põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi (põhjendamatu ajakulu on 1 tund). Kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus vastuse sisu ja mahtu arvestades 14 tundi ning põhjendamatu ajakulu on 22,2 tundi. Menetluskulude tagatise taotluse koostamise ajakulu 2,9 tundi ei ole põhjendatud, sest taotlust ei rahuldatud. Alusetu on 10.10.2020 kuni 14.10.2020 hageja seisukoha analüüsile kulunud 11,5 tundi, sest vastaval ajal hageja ühtegi seisukohta kohtule ei esitanud ning kostja Unifiedpost AS oli selleks ajaks hagile juba vastanud.
301.Kohtuistungiks valmistumisel ei loe kohus põhjendatud ajakuluks 7,8 tundi, vaid ühe esindaja ajakulu 1 tund (põhjendamatu ajakulu 6,8 tundi). 22.01.2020 istung kestis 1,35 tundi, mistõttu on põhjendatud ühe esindaja ajakulu samas ulatuses, mitte kahe esindaja ajakulu kokku 32 tundi (põhjendamatu ajakulu 0,65 tundi). Põhjendamatu on ajakulu 1,45 tundi võimaliku tunnistajaga kohtumiseks, sest kohtule ei ole teada, kellega kohtuti ja miks oli see vajalik. 20.05.2020 istungiks valmistumisel sai olla põhjendatud ühe esindaja ajakulu 1 tund ning põhjendamatu oli ajakulu 4,9 tundi. Alusetu oli ajakulu 0,1 tundi protokolli parandamise vajaduse hindamiseks. Alusetu oli ajakulu 2,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks, sest istungil seda ei esitatud. 22.10.2020 oli alusetu ajakulu 2,75 tundi istungi strateegia analüüsiks ja istungiks valmistumiseks ning põhjendatud on ühe esindaja ajakulu 1 tund (põhjendatu ajakulu 1,75 tundi). Viimaseks istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on samuti 1 tund ning põhjendamatu on seega ajakulu kokku 15,50 tundi.
302.Kokku on kostja Unifiedpost AS menetluskulud olnud põhjendamatud 1 h + 22,2 h + 2,9 h 11,5 h + 1 h + 0,65 h + 1,45 h + 4,9 h + 0,1 h + 2,25 h + 1,75 h + 15,50 h = 65,2 h. Seega on kostja Unifiedpost AS-le osutatud õigusabi maht põhjendatud 159,60 tundi –65,20 tundi = 94,4 tunni ulatuses. Arvestades kostjale Unifiedpost AS-le osutatud õigusabi keskmist tunnitasu suurust 161,50 eurot, mida kohus loeb mõistlikuks, on kostjale osutatud põhjendatud õigusabikulu 94,4 h x 161,50 eurot = 13 825,92 eurot. Hagejalt tuleb kostja Unifiedpost AS kasuks menetluskuludena välja mõista 15 245,60 eurot.
303.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 15 245,60 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.02.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.