Incproit Solutions OÜ hagi DStream OÜ ja Unifiedpost AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Incproit Solutions OÜ 15. märtsi 2021. a apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
76 278,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Incproit Solutions OÜ (registrikood 12814469), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste, seaduslik esindaja IM Kostja I (vastustaja) DStream OÜ (registrikood 12670237) Kostja II (vastustaja) Unifiedpost AS (endise nimega Fitek AS, registrikood 10179336) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Lise-Lotte Lääne ja Kadri Härginen
2.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a otsus, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 58 425,60 euro ulatuses. Teha nimetatud osas uus otsus, millega hageja nõue rahuldada. Tühistada otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Jaotada uuesti menetluskulud viisil, et jätta 23,41% menetluskuludest hageja ja 76,59% menetluskuludest kostja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista välja solidaarselt DStream OÜ-lt ja Unifiedpost AS-lt põhivõlgnevus 29 212,80 eurot ja viivis 29 212,80 eurot OÜ Incproit Solutions kasuks.
4.2.Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 23,41% ulatuses OÜ Incproit Solutions ja 76,59% ulatuses solidaarselt DStream OÜ ja Unifiedpost AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.14.08.2019 esitatud hagiavalduses palus Incproit Solutions OÜ (hageja, töövõtja) mõista DStream OÜ-lt (kostja I, tellija) ja Unifiedpost AS-ilt (endine Fitek AS, kostja II) solidaarselt hageja kasuks välja 76 278,66 eurot, millest põhivõlgnevus on 38 139,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 38 139,33 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 46 169,03 eurot, millest põhivõlgnevus on 38 139,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 8149,54 eurot. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja töövõtjana ja kostja I tellijana sõlmisid 27.07.2015 tarkvaraarenduse lepingu nr TA2015-07 elektroonilise menetlusringi tarkvara arendustööde tegemiseks (edaspidi EMR leping või leping) ja tarkvara arendamise lisatööde tegemiseks; - lepingu lisa nr 4 ehk teenuste hinnakirja kohaselt oli lisa arendustööde tunnihind 42,50 eurot; - lisatööd olid sellised arendustööd, mis muutsid või täiendasid algselt lepingus kokkulepitud funktsionaalsusi; - tellija kohustus tasuma tööde eest väljastatud arved 7 päeva jooksul (leping p 5.2); - õigeaegselt tasumata summalt võis hageja nõuda viivist 0,15% päevas (leping p 8.2); - juba veebruaris 2016 arutati sel teemal, aga pärast lepingujärgsete tööde üleandmist 11.07.2016 (või 04.03.2020 menetlusdokumendi p 2.2.2 kohaselt ka 13.07.2016) minnakse üle Time and Material lepingumudelile (TM mudel) ehk mudelile, mille puhul tellija tasub tehtud töötundide alusel olenemata sellest, kui palju aega kulub reaalselt töö valmimisele;
2(22)
- seoses sellega muutusid ka praktikas üleandmise aktid, mis kuni 11.07.2016 näitasid ära vaid tehtud töö nimetuse, alates 13.07.2016 kajastas hageja kõiki arendusmeeskonna arenduseks kulunud töötunde; - üleminekul TM mudelile ei lepitud kokku kvaliteedinõuetes, sest see pole tavapärane sellele lepingutüübile; - 07.11.2016 toimunud koosolekul leppisid pooled kokku, et kostja I tasub tehtud tööde eest kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni 42,50 eurot tunnis; - novembris 2016. a ilmnesid tellijal makseraskused ning ta jäi võlgnevusse arve nr 1611-1 tasumisega, tellija tasus selle alles 16.11.2016; - kuna tellija hoolimata oma lubadustest ei tasunud novembris esitatud arvet, ütles hageja 16.11.2016 avaldusega lepingu üles alates 01.03.2017; - samas jätkas hageja novembris 2016 lisatööde tegemist vastavalt kostja I tellimusele; - 01.12.2016 esitas hageja kostjale I arve nr 1612-1 koos aruandega novembris tehtud lisatööde eest 27 391,08 euro tasumiseks tasumise tähtajaga 07.12.2016; - tellija ei esitanud arvele koos aktiga pretensioone. Seoses tööde vastavusega lepingule ja tasu sissenõutavusega tugines hageja peamiselt järgmistele asjaoludele: - kuna hageja võttis Iglu tööd üle, pole võimalik selgeks teha, kas vead tarkvaras põhjustas hageja või Iglu; - enne rollback ́i tegemist testiti tarkvara live-keskkonnas ja sellel ei avastatud puudusi; - rollback ́iga mindi tagasi tarkvara 05.12.2016 versioonile; - tellija pidi tööd viivitamatult üle vaatama ja teavitama hagejat leitud puudustest; - tellija ei kirjeldanud lisatöödes esinenud puudusi mõistliku aja jooksul ja kohtumenetluse ajaks oli möödunud selleks mõistlik aeg; - pärast hagejaga lepingu ülesütlemist sõlmis kostja I lepingu hageja meeskonda kuulunud ja kostjale I oma firma kaudu teenust osutama hakanud isikuga (C-ga tema firma Interval OÜ kaudu), mistõttu ei ole eluliselt usutav, et versiooni uuenduse ebaõnnestumine oli tingitud hagejast. Seoses tööde tellimise ja vastuvõtmisega tugines hageja järgmistele asjaoludele: - aktides eristati lepingujärgsete tööde tegemist ja tellija tellitud lisatööde tegemist; - kostja I tasus varasemate lisatööde arved nr 1603-4 ja 1604-06, aktsepteerides arve tasumisega lisatööde tegemise ja EMR-i funktsionaalsuse muutmise; - EMR anti tellijale üle 11.07.2016; - kuigi kostja I jättis tööde üleandmise akti allkirjastamata, tasus kostja I arve 19.07.2016; - arve tasumisega võttis kostja I tööd vastu ning lepingus kokkulepitud tööd olid lõpule viidud; - kõik tööd, mida kostja I oma töötaja X kaudu tellis pärast 11.07.2016. programmi JIRA vahendusel, olid lisatööd; - X otsustas JIRA programmis lisatööde tellimise kasuks 18.08.2016; - tegemist ei olnud garantiiperioodil tasuta teostatavate töödega; - tööd tuli üle anda ja vastu võtta prelive-keskkonnas. Seoses poolte vahel alates 14.12.2016 tehtud töödega toob hageja esile järgmised asjaolud: - tellija töötaja X saatis 14.12.2016 e-kirjaga hagejale nimekirja töödest, mis vajasid tegemist;
3(22)
- hageja tegi tööd ning 02.01.2017 väljastas arve nr 1701-1 koos aruandega detsembris 2016. a tellitud ja teostatud tööde eest 10 748,25 euro tasumise tähtajaga 08.01.2017 tasumiseks kuni 28.12.2016 tehtud tööde eest; - 20.01.2017 andis hageja tellijale täiendava tähtaja võlgnevuse ja viivise tasumiseks 10 päeva jooksul alates nõudekirja saamisest; - arve nr 1701-1 on esitatud tööde eest, mis tehti enne lepingu ülesütlemist kostja I poolt 29.12.2016; - tellija ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul võlgnevust arvete nr 1612-1 ja 1701-1 kajastatud summade osas. Hagi esitamist kostjate vastu solidaarselt põhjendas hageja järgnevate asjaoludega: - kostja I ja kostja II sõlmisid 02.05.2017 müügilepingu, millega kostja II omandas kostja I äritegevuse ehk veebipõhise platvormi, kostja I töötajad ja ärilepingud; - kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II, kes tasus ettevõtte ülemineku eest 426 080 eurot; - hageja esitatud arvetest tulenevad kohustused olid ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks. - 01.02.2019 pöördus hageja kostja II poole võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja II ei pidanud nõuet põhjendatuks. Hageja on tööd kostjale I üle andnud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja seiskas tööd, kuna tellija ei tasunud arveid õigeaegselt ja andis katteta lubadusi. Kohtumenetluse ajaks oli möödunud mõistlik aeg lisatöödes esinenud puuduste kirjeldamiseks. Kostja I ei ole kohtumenetluse eelsel ajal kirjeldanud puudusi töödes. Kostja I pidi tööd viivitamatult üle vaatama ja teavitama hagejat leitud puudustest. Tarkvara Domas arendusleping oli täidetud ja lõpetatud kaks aastat enne hagi aluseks olevate tööde tellimist. Seega olid kõik selle tarkvaraga seotud tööd lisatööd. Ebaõige on kostjate väide, et hageja pani nad keerulisse olukorda, sest ei andnud üle tarkvara lähtekoodi. Lepingu alusel tekkis kostjal õigus lähtekoodile alles pärast tööde eest tasumist. Kostja I ei ole tööde eest tasunud ja lepingu alusel ei olnud hagejal kohustust lähtekoodi üle anda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostjad ei eitanud, et kostja II omandas 02.05.2017 kostja I ettevõtte. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja andis töödele üheaastase garantii (lepingu p 7) ja kohustus tegema teenuses ja selle tulemustes parandusi ja täiendusi (lepingu p 3.1.5); - ette nähti võimalus leppida kokku lisatöödes (lepingu p 2.1.4); - pooled leppisid kokku tasutingimustes, milleks oli kogumaksumus 44 000 eurot ja lisatööde tunnihind 42,5 eurot; - hageja töös esines palju vigu, EMR oli kasutuskõlbmatu; - vaidlusalusel perioodil tegeles hageja mitte lisatöödega, vaid oma varasema ebakvaliteetse töö parandamisega ja pidi seda tegema garantii alusel;
4(22)
- hageja kinnitas korduvalt (11.11., 15.11. ja 9.12.2016, et töö on peatatud ja teenust ta edasi ei osuta, kuid on sellest hoolimata vastuolus hea usuga esitanud arveid töötundide eest perioodi 15.11.-31.12.2016 eest; - hageja ei andnud tellijale töid 12.12.2016 üle, sest sel kuupäeval ei õnnestunud uuendusi EMR tarkvaras rakendada ja tarkvara viidi tagasi algsele tasemele, seega hageja perioodil 01.11.31.12.2016 tehtud töö osutus kasutuks; - hageja keeldus puudustega töö parandamisest ja kostja I leidis uue töövõtja (AS Finestmedia ja Interval OÜ), kellega sõlmis 2017 jaanuari alguses töövõtulepingud ja kes parandasid EMR tarkvaras sisalduvad vead; - vigade parandamisega peale hageja ebaõnnestumist tegeles kostja II, kes 02.05.2017 sõlmitud lepinguga omandas kostjalt I EMR tarkvara; - hagejal puuduvad täpsed andmed ja tõendid selle kohta, millised tööd spetsifikatsioonidel seonduvad teenuse parandamisega; - koosolekutel osalemise eest ja hageja enda töötajate sisestatud ülesannete eest ei olnud hagejal õigust tasu nõuda; - Domas tarkvara puudutava nõude oleks hageja pidanud esitama teise lepingu alusel; - lisatöödeks EMR lepingu alusel said olla vaid tööd, mis täiendasid või muutsid EMR lepingu esemeks olevat tarkvara. Tehtud tööde kvaliteedi osas esitasid kostjad järgmised vastuväited: - teenus oli oluliste puudustega ja probleemid hageja töö kvaliteediga süvenesid 2016 sügisel, mistõttu toimus ka 07.11.2016 koosolek; - 12.12.2016 ebaõnnestus hageja tehtud EMR versiooniuuendus ning tehti rollback (tarkvara viidi tagasi viimastele arendustele eelnenud staadiumisse), mille tulemusel ei saanud novembris-detsembris tehtud töid kasutada; - puudusi hageja ei kõrvaldanud ega andnud 02.11. – 31.12.2015 tehtud töid kunagi peale 12.12.2016 üle, st 29.12.2016 teatas hageja, et ei tõsta hädavajalikke töid live-serverisse üle; - kostja I töötaja X teavitas hagejat puudustest ja hageja oli neist teadlik; - kuigi lepingu p 2.1.5 nägi ette parandamise vajadusest teatamise e-posti teel, toimus praktikas teavitamine läbi tarkvarasüsteemi ja hageja aktsepteeris praktikas sellist teavitamist; - 29.12.2016 ütles tellija eelneva tõttu lepingu üles ja keeldus arvete tasumisest, kuna suur osa tasumata arvest hõlmas tasu varasemalt tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest ning ülejäänud osa tasu töö eest, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Seoses tööde vastuvõtmisega esitasid kostjad järgmised vastuväited: - hageja ei esitanud kostjale nõuetekohast aruannet tööde kinnitamiseks, vaid kohe koos arvetega tööde loetelu; arvete tasumise tähtaeg oli 6 päeva ehk tellijal ei olnudki võimalust aruannet kinnitada või täiendada (lepingu p 6.2); - kogu tehtud töö oli kasutu ja tellijal oli õigus jätta töö vastu võtmata (lepingu p 2.1.3); - kuna töö ei valminud, ei tekkinud ka eeldust selle vastuvõtmiseks (12.12.2016 rollback ja hageja 29.12.2016 e-kiri); - tööde vastuvõtmine toimus live-keskkonnas; Seoses lepingu muutmise ja väidetavate lisatöödega esitasid kostjad järgmised vastuväited: - hageja pole tõendanud listööde tellimist tellija poolt;
5(22)
- poolte 08.11. – 11.11.2016 toimunud kirjavahetuses ei muudetud lepingut ega kaotatud tellija õigust nõuda lepingu eseme parandamist või täiendamist lepingu p 3.1.5 alusel, samuti ei lepitud kokku lisatööde tellimises; - lepingu muudatused tuli leppida kokku ja vormistada lepingu lisadena (lepingu p 12.1). Viivisenõudele esitasid kostjad järgmised vastuväited: - viivis on põhjendamata ja ebaõiglaselt suur; - kostjad taotlesid viivise vähendamist seoses asjaoluga, et hageja pöördus kostja II poole oma nõudega alles 01.02.2019, st enam kui kaks aastat peale arvete sissenõutavaks muutumist; - seejuures nõudis hageja kostjalt II viivist mitte hagis nõutud protsendiga, vaid 0,022%-ga; - kuna hageja kinnitas kostjale I, et alates 15.11.2016 töödega ei jätkata, saab hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks pidada üksnes nõuet perioodi 01.11.-14.11.2016 eest alates 11.02.2019 ja seadusjärgse määra alusel põhinõudelt 13 653,21 eurot.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja I menetluskulude suuruseks 13 825,92 eurot ja kostja II menetluskulude suuruseks 15 245,60 eurot ning mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Maakohus mõistis menetluskuludelt välja viivise alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolude: - hageja sõlmis 27.07.2015 kostjaga I EMR lepingu; - lepingu lisa 4 kohaselt oli lisatööde maksumus 42,50 eurot tunnis; - hageja esitas tellijale arveid koos tööde aktidega ning tellija tasus arveid; - hageja esitas tellijale 01.12.2016 arve nr 1612-1 tunnitasu 42,50 eurot alusel 27 391,08 euro tasumiseks, mida tellija ei tasunud; - hageja esitas tellijale 02.01.2017 arve nr 1701-1 tunnitasu 42,50 euro alusel 10 748,25 euro tasumiseks, mida tellija ei tasunud; - 12.12.2016 ebaõnnestus tarkvara versiooniuuendus ning toimus rollback, mille tagajärjel viidi tarkvara tagasi varasemale versioonile; - 02.05.2017 sõlmisid kostjad omavahel lepingu, mille alusel omandas kostja II kostja I ettevõtte ning ühtlasi hagejaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga I uue kokkuleppe, mille kohaselt tuli kostjal I tasuda iga hageja töötunni eest, kuid kostjal I ei olnud õigust viidata kvaliteedikokkuleppe puudumise tõttu ühelegi töös esinevale veale ega nõuda mistahes vigade tasuta kõrvaldamist. Hageja ja kostja I ei ole sõlminud lepingu muutmise kokkulepet 13.07.2016 ega 07.11.2016 ning arvete tasumine kostja I poolt ei ole käsitletav lepingu muudatuste ettepankutega nõustumisena. Hageja ei olnud 2016. a novembris andnud kostjale I üle andnud tarkvara lähtekoodi, mistõttu ei saanud kõik lepingulised tööd olla täielikult lõpetatud ja üle antud 2016. a juulis. Hageja tasunõue võib tuleneda hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust, mille alusel oli hagejal õigus nõuda tasu lisatööde eest lepingus märgitud hinnaga. Sealjuures tuli hagejal tõendada, et kostja I tellis hagejalt lisatöid ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Lisatööna ei saa käsitleda tegevusi, mida hageja tegi selleks, et kõrvaldada tarkvaras esinevaid vigu. Lisaks ei saa hageja töötajate osalemist koosolekutel, millegi testimist või installeerimist või muud täpsustamata tööd lugeda lisatööks. Poolte vahel oli kokku lepitud töö vastuvõtmine,
6(22)
mistõttu muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg4). Selleks, et väita, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, oleks hagejal tulnud tõendada tööde vastavust lepingule. Maakohus viitas VÕS § 641 lg-tele 1 ja 2 ning tuvastas, et kui lepingu lisa 2 mõnes aspektis ei reguleerinud detailselt, millistele nõuetele pidi loodav tarkvara vastama, pidi hageja lähtuma sellest, et see sobiks otstarbeks, milleks vastavat tarkvara tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kooskõlas VÕS § 646 lg-tega 1 ja 4 ei saa töövõtja nõuda täiendavat tasu puuduste kõrvaldamise eest ning puuduste kõrvaldamine ei saa olla lisatöö. Töö vastuvõtmine ei välista tellija õigust nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist, mistõttu oli kostjal I õigus hagejalt nõuda tasuta puuduste kõrvaldamist ka nendes töödes, mis olid vastu võetud või milliste eest oli tasu makstud enne 2016. a novembrit. Kuna kostja I ei olnud töid vastu võtnud, tulnuks hagejal tõendada, et tegemist ei olnud varasemates töödes esinenud vigade kõrvaldamise töödega, vaid uute lisatöödega. Hageja andis oma töödele lepingus aasta kehtiva garantii. VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Hageja väidete kohaselt andis ta lepingu alusel tööd kostjale üle 2016. a juulis. Seega olid eelduslikult kõik puudused, mis ilmnesid peale tööde üleandmist ühe aasta jooksul, hõlmatud garantiiga. Hageja väitis, et kuigi ta parandas vigu, ei olnud tegu tema töödest tulenevate vigadega, sest tarkvara arendamisse olid kaasatud kolmandad isikud. Ainuüksi asjaolust, et disainiga seotud töid tegi kolmas isik või tööde teostamisele oli kaasatud veel ettevõtteid, ei tõenda hageja väidet, et ta tegeles selliste puuduste kõrvaldamisega, mis ei olnud seotud tema tehtud töödega. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et töid, milles esinevaid vigu ta arvetele lisatud aruannete järgi kõrvaldas, olid teinud kolmandad isikud. Kuna 12.12.2016 tehti tarkvara rollback, millega läks tarkvara kogu ulatuses tagasi vana versiooni peale, ei olnud hageja tööd uue versiooni loomiseks enam kasutatavad ja kostjal I oli õigus keelduda nende tööde vastuvõtmisest. Maakohus järeldas asjas kogutud tõenditest, et kuna rollback leidis aset hageja loodud uue versiooni üleslaadimise tagajärjel, olid töödes olulised puudused. Kas või millised hageja teostatud tööd enne rollback-i toimumist olid nõuetekohased, ei ole hageja tõendanud. Hageja väitis menetluses, et kuna kostjale anti kõik tööd pre-live keskkonnas üle, kus kostja I sai töid testida ning kuna kõik tööd avaldati seejärel live-keskkonnas, tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks, sest kostja I on asunud töid kasutama. Asjas kogutud tõenditest ei saa aga teha järeldusi selle kohta, et kostja I oleks hageja tööd pre-live keskkonnas vastu võtnud. Väiteid tööde avaldamise kohta live-keskkonnas hageja ei tõendanud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 12.12.2016 toimunud rollback ́i tulemusena läks tarkvara tagasi varasemale versioonile, mistõttu suur osa enne seda tehtud töödest live-keskkonda kindlasti ei jõudnud ja on alusetud hageja väited nende tööde vastuvõtmise ja kasutamise kohta. Seega ei ole hageja tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus leidis, et eelnevate vigade parandamise eest, mis moodustas valdava osa hageja teostatud toimingutest, ei saanud hageja kostjalt I tasu nõuda ning seda sõltumata asjaolust, kas tegemist oli garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise või varasemalt ilmnenud puuduste kõrvaldamisega. Maakohus tuvastas, et kostja I ja Incproit OÜ vahel 31.07.2014 sõlmitud Domas tarkvara arenduse lepingust nr TA-2014-15 tulenevad õigused ja kohustused on hagejale üle antud ning seetõttu on hagejal õigus viidatud lepingust tulenevaid nõudeid kostja I vastu esitada.
7(22)
Maakohus leidis, et ka Domas tarkvaras esinevaid vigu tuli hagejal kõrvaldada tasuta. Samas uusi töid, mis võisid olla seotud näiteks kahe tarkvara omavahelise koostoimimisega, võis hageja teha ka EMS tarkvara kohta sõlmitud lepingu alusel lisatööna, kuid seda tingimusel, et kostja I oli vastava lisatöö hagejalt tellinud ja nõustunud selle eest tasuma. Tööde tellimist lisatööna Domas tarkvara suhtes ei ole hageja tõendanud. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, sest kostja I ei teavitanud õigel ajal pärast arvete saamist puudustest töödes ning kui puudusi ka oli, olid need ebaolulised. Ainuüksi programmi JIRA väljavõtted tõendavad, et kostja I teavitas hagejat pidevalt erinevatest tarkvaras esinevatest puudustest ning hageja tegi tööd puuduste kõrvaldamiseks. Seega oli hageja teadlik puuduste olemasolust. Puudused pidid olema olulised, sest 12.12.2016 toimus tarkvara rollback. Hageja ei tõendanud, et rollback ei olnud tingitud tema töödes esinenud vigadest. Rollback tähendas sisuliselt seda, et tööd, mis olid seotud versiooniuuendusega, osutusid kasututeks, sest tarkvara ei hakanud live-keskkonnas tööle. Kostja I teavitas hagejat töödes esinenud puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist, kuid hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Hageja ei ole vaidlustanud, et kostja I taganes 29.12.2016 hagejaga sõlmitud lepingust. Seega välistas lepingust taganemine kostja I kohustuse lepingut edaspidi täita ning poolte lepinguline suhe muutus tagasitäitmise suhteks. Kuna maakohus jättis rahuldamata põhinõude, siis jäeti rahuldamata ka viivisenõue.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, pole asjaolusid piisava selgusega tuvastanud ning on tõendeid ebaõigesti ja valikuliselt hinnanud (TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8 rikkumised). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, kuivõrd kohtu järeldused konkludentse kokkuleppe sõlmimise osas ei ole kooskõlas seaduse ega varasema kohtupraktikaga (TsÜS § 68 lg 3, § 69, VÕS § 13 lg 3, § 20, VÕS § 638). Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud kostja I kirjalikult väljendatud seisukohta poolte vahel sõlmitud konkludentse kokkuleppe olemasolu kohta. Kostja I on omaks võtnud, et pooled muutsid esialgset lepingut ning hageja osutas töid konkludentselt sõlmitud kokkuleppe alusel. Kostja I sai hiljemalt 02.08.2016 teadlikuks hageja ettepanekust muuta töövõtulepingu tingimusi viisil, et kõik arendusmeeskonna töötunnid kuuluvad arveldamisele. Asjaolu, et arvele nr 1608-2 oli lisatud aruanne, mis sisaldas kõigi arendajate töötunde, on käsitletav lepingu muutmise ettepanekuna, kuivõrd enne 11.07.2016 väljastatud lisatööde arved ei kajastanud arendajate töötunde ega konkreetse töötaja nime. Kostja I on enne kohtumenetlust nõustunud lepingu muutmisega. Maakohus on põhjendamatult heitnud hagejale ette menetlusõiguste pahauskset kasutamist. Hagiavaldust esitades ei teadnud hageja ega saanudki teada, et kostja I asub eitama pooltevaheliste kokkulepete sõlmimist ja nende sisu. Hageja ei ole oma positsiooni menetluse kestel muutnud.
8(22)
Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kostja I ei ole allkirjastanud talle esitatud aruandeid ega tasunud vaidlusaluseid arveid, ei saa tööd lugeda vastuvõetuks. Pooltevahelise praktika kohaselt kostja I ei allkirjastanud üleandmise akte, kuid tasus arveid. Tehnilise iseloomuga või uute/täiendavate asjade loomine ei ole varasemate puuduste kõrvaldamine ehk novembris ja detsembris 2016 arvetel kajastatud tööd olid lisatööd. Tööde vastuvõtmine toimus pre-live keskkonnas. JIRA väljevõtte alusel ei saa järeldada, et tegemist oli üksnes puudustest teavitamisega. JIRA väljavõttes on kõigil töödel uued numbrid ning ühegi töö kirjelduses ei ole märgitud, et tegemist oleks varasema töö parandamisega. Ebaõige on maakohtu järeldus, et lepingujärgsed tööd ei saanud olla täidetud, kuna hageja ei andnud kostjale I üle lähtekoodi. Lähtekoodi ümbertõstmine ühest koodihoidlast teise ei oma tähendust lepingujärgsete tööde valmimise ja üleandmise hindamisel. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja I tasub mh erinevate koosolekute ja muude määratlemata tööde eest vastavalt reaalselt kulunud ajale. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja tehtud tööd osutusid kasutuskõlbmatuteks. Hageja tööd ei olnud kasutuskõlbmatud seoses 2016 detsembris toimunud rollback-iga. Isegi kui ühe versioonimuudatusega seonduvad tööd oleksid osutunud kasutuskõlbmatuks, ei muuda see kõiki novembris 2016 teostatud töid kasutamatuteks. 12.12.2016 mindi tagasi tarkvara versioonile nr 16.11.2.4, mis oli 05.12.2016 üles laetud. See tähendab, et tööd, mis laeti üles pärast 05.12.2016 võisid olla puudusega, aga mitte tööd, mis avaldati live keskkonnas alates 01.11.2016 kuni 05.12.2016. Kuna kostja I avaldas hageja poolt enamuse väljaarendatud töödest jaanuaris 2017 versiooniuuendusega, siis sai kostja I järelikult kasutada hageja poolt teostatud töid. Lisatöödele ei kohaldunud lepingus märgitud garantii. Pooled on selgesõnaliselt välistanud lisatööd garantiist. Kõik tööd, mis olid JIRA-s märgitud kui story või task ei saanud olla hõlmatud garantiiga, kuivõrd tegemist oli täiendavate töödega. Vähemalt story ja task määratlusega tööde osas on hageja tasunõue põhjendatud. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja pidi tarkvaras Domas esinevad puudused kõrvaldama tasuta. Tarkvara Domas oli kostjale I üle antud septembris 2014 ning lepingus kokku lepitud üheaastane garantii kehtis kuni 2015 septembrini. Järelikult ei saanud 2016 novembris ja detsembris teostatud tööd olla hõlmatud garantiiperioodiga. Incproit OÜ andis hagejale üle autori varalised õigused seoses tarkvara Domas lepinguga. Varalised õigused ei ole samastatavad kogu lepingu üleandmisega, mistõttu ei tulnud tarkvaraga Domas seonduvaid töid teostada tasuta garantii korras. Maakohus on ületanud diskretsioonipiire menetluskulude kindlaksmääramisel. Kostjate menetluskulud on ülepaisutatud. Kulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata menetlusdokumentide mahu järgi. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 58 425,60 euro ulatuses. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude (TsMS § 657 lg 1 p 2).
9(22)
Seoses sellega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja jaotab uuesti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. I
7.Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja 07.03.2022 esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Kostjad väitsid apellatsioonimenetluses, et said ringkonnakohtus tehtud ekspertiisist teada, et neil on nõue hageja vastu ning esitasid seoses sellega hagejale tasaarvestusavalduse. Ringkonnakohus otsustas kostjate tasaarvestusavalduse vastu võtta ja seda menetleda.
7.1.Hageja leiab, et ringkonnakohus ei tohtinud vastu võtta apellatsioonimenetluses kostjate tasaarvestusavaldust, kuna see on esitatud hilinemisega ja kohtupraktikas on keeldutud tasaarvestusavalduse vastuvõtmisest apellatsiooniastmes.
7.2.Kolleegium vastuväitega kohtu tegevusele ei nõustu. Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust, tuleb siiski olukorras, kus pool saab võimaluse apellatsioonimenetluses oma nõuet täiendavalt tõendada ja sellest tõendist ilmnevad uued asjaolud, anda vastaspoolele võimalus sellest tulenevalt oma õiguste kaitseks. Vastasel korral oleks tegemist poolte võrdse kohtlemise õiguse (TsMS § 7 ) rikkumisega.
7.3.Kolleegium möönab, et tegemist on erandliku olukorraga ja üldjuhul kostjal apellatsioonimenetluses tasaarvestuse õiguse esitamise õigust ei ole, sest sellise avalduse aluseks olevad asjaolud (tasaarvestusolukord) peavad olema kostjale teada juba maakohtu menetluses. Õige on hageja seisukoht, et kolleegiumi viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-11-15 (p-d 10 ja 11) sõnaselgelt tasaarvestuse avalduse esitamise õigust ei kinnita, kuigi otseselt välistatakse üksnes sellise avalduse esitamine tulenevalt selle eripärast kassatsioonimenetluses. Hageja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-17-11269 ei käsita analoogset olukorda, kuna seal ei soovinud kostja esitada tasaarvestusavaldust seoses apellatsioonimenetluses kogutud uutest tõenditest nähtuvate asjaoludega. Ka kostjate viidatud Riigikohtu lahend nr 2-14-61484 (p 21) ei ole asjakohane, kuna kostja tegi selle lahendi kohaselt tasaarvestusavalduse juba maakohtu menetluses.
7.4.Eeltoodust tulenevalt jääb kolleegium oma kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde ja hageja vastuväidet kohtu tegevusele ei rahulda. II
8.Tegemist on töövõtusuhtest tuleneva vaidlusega. Hageja nõue on kvalifitseeritav kohustuse täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 mõttes. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist. See nõue on kvalifitseeritav VÕS § 113 lg 1 ning tulevikku suunatud nõude osas lisaks TsMS § 367 alusel. Kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt VÕS §-st 183 tulenevalt. Kostja I tasaarvestuse aluseks oleva nõude õiguslik alus saaks olla VÕS § 1028 lg 1. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, oleks hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2).
9.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja sõlmis 27.07.2015 kostjaga I EMR lepingu; - tarkvara arenduse lepingule oli lisatud lisa 4, mille kohaselt oli lisatööde tasu 42,50 eurot tunnis; - lisatööd olid sellised arendustööd, mis muutsid või täiendasid algselt lepingus kokkulepitud funktsionaalsusi;
10(22)
- arved tuli tasuda 7 päeva jooksul (lepingu p 5.2) - vaatamata kirjalikus lepingus märgitule esitas hageja kostjale I arveid koos tööde aktidega (aruannetega) ning kostja I tasus arveid; - hageja esitas kostjale I 01.12.2016 arve nr 1612-1 tunnitasu 42,50 eurot alusel 27 391,08 euro tasumiseks novembris 2016 hageja poolt tehtud tööde eest, tasumise tähtajaga 07.12.2016, mida kostja I ei tasunud; - hageja esitas kostjale I 02.01.2017 arve nr 1701-1 tunnitasu 42,50 euro alusel 10 748,25 euro tasumiseks ajavahemikul 14.12.2016 – 28.12.2016 kostja I töötaja X saadetud nimekirja alusel tehtud tööde eest, mida kostja I ei tasunud; - 12.12.2016 ebaõnnestus tarkvara versiooniuuendus ning toimus rollback, mille tagajärjel viidi tarkvara tagasi varasemale versioonile; - 29.12.2016 ütles kostja I lepingu üles; - 02.05.2017 sõlmisid kostjad omavahel lepingu, mille alusel omandas kostja II kostja I ettevõtte ning ühtlasi hagejaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused.
10.Hageja on märkinud, et kostjal I tekkis juba varasemate arvete tasumisega hagejale probleeme ning hageja ütles hagiavalduse lisaks oleva lepingu 16.11.2016 alates 01.03.2017 üles. Samas jätkas hageja novembris ja detsembris 2016 tööde tegemist, kuna lepingu ülesütlemise kuupäev pidi olema 01.03.2017. Seega on vaidlusalused arved esitatud ajal, mil leping ei olnud veel hageja poolt üles öeldud.
11.Hageja peamine väide menetluses on see, et kostja tellis temalt pidevalt arendustöid, tema tehtud tööd on lisatööd lepingu mõttes, need on üle antud ja neid tuleb tasustada tunnihinna alusel 42,50 eurot tunnis (lepingu p 5.2). Kostja põhiväide on see, et vaidlusalusel perioodil tegeles hageja mitte lisatöödega, vaid oma varasema ebakvaliteetse töö parandamisega ja pidi seda tegema garantii alusel. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas 27.07.2015 lepingut muudeti viisil, et mindi üle teistsugusele tasustamisviisile ja kaotati garantiinõuded. II
12.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas 27.07.2015 lepingut muudeti viisil, et mindi üle teistsugusele tasustamisviisile ja kaotati garantiinõuded. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud lepingu sisu.
12.1.Hageja ei ole oma väiteid maakohtus muutnud viisil, et sellest saaks järeldada hagi muutmist (TsMS § 376 mõttes). Hagi esemeks on rahaline nõue ja asjaoluks töövõtulepingu alusel üleantud tööde eest tasumata jätmine. Hageja on täiendanud ja parandanud faktilisi asjaolusid, mida ei loeta hagi muutmiseks (TsMS § 376 lg 4 p 1).
12.2.Ringkonnakohtu arusaamise järgi väidab hageja, et 13.07.2016 ehk pärast seda, kui lepingujärgsed tööd valmisid ja hageja andis need kostjale II üle, tegi hageja 13.07.2016 toimunud koosolekul kostjale I konkreetse ettepaneku TM lepingumudelile üleminekuks ja kostja I väljendas arvete koos spetsifikatsioonidega tasumisega nõustumust hageja väidetud tingimustel (vt hageja 04.03.2020 menetlusdokumendi p 2.2, II kd, tl 27). Seoses lepingu muutmisega muutusid praktikas ka üleandmise aktid. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et pooled sõlmisid kokkuleppe konkludentselt, kuna hiljemalt 02.08.2016 e-kirjast sai kostja I teada hageja tahteavaldusest muuta lepingu tingimusi viisil, et kõik arendusmeeskonna töötunnid kuuluvad arveldamisele ja arve nr 1608-2 tasumisega väljendas kostja I oma nõustumist hageja ettepanekuga. Kolleegiumi hinnangul on tegemist õigusliku küsimusega.
11(22)
12.3.Riigikohus on selgitanud, et lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Teiseks peab selline tahteavaldus jõudma teise lepingupooleni, kes peab väljendama nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. /.../ Lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Seega võib lepingut olla muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib, lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita ning võlgnevust ei kajasta. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kasvõi kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu (vt nt RKTKo nr 2-15-5027 p 12).
12.4.VÕS § 13 lg 3 kohaselt juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Praegusel juhul on küsimus selles, kas tõenditest nähtuvalt sai hageja kostja käitumisest järeldada, et kostja on nõus lepingu muutmisega hageja väidetud tingimustel (tööde eest tasustamisega TM meetodil ilma garantiinõudeta) ja seda suulises või konkludentses vormis sõlmitud kokkuleppe alusel.
13.Kuna lepingu muutmist väidab praeguses asjas hageja, peab eelnimetatud asjaolude esinemist tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja.
13.1.Hageja väiteid selle kohta, et üleminekut TM koostöömudelile arutati juba veebruaris 2016, kinnitab hageja 18.02.2016 e-kirjast kostjale ( I kd, tl 192) nähtuv, mille kohaselt hageja selgitab seal kujunenud olukorda ja arendustööde venimise põhjuseid ning teeb ettepaneku minna üle tööde ja arveldamise osas TM põhimõttele.
13.2.Hageja kostjale I 06.03.2016, 05.04.2016 03.02.2016 e-kirjadega saadetud arvetest ja aktidest (I kd, tl 144 – 149) nähtub, et perioodil 03.02. – 05.04.2016 esitas hageja kostjale I arveid, viidates lepingu ja akti numbrile; aktis nr 5 kajastati I etapi ja lisatöid viisil, et näidati ära töö nimetus ja sellele kulunud tundide arv, ilma et oleks ära toodud, milline hageja töötaja oleks töö teinud ja kui palju tal selleks aega kulus. Kostja ei ole eitanud, et hageja esitas nimetatud perioodil arved lähtudes konkreetse töö osas kokkulepitud eelarvest.
13.3.Hageja kostjale I 02.10.2016, 02.09.2016, 02.11.2016, 01.12.2016, 02.01.2017, 02.082016 e-kirjadega saadetud aruannetest ja arvetest (I kd, tl 26-32 ja 169-184, II kd tl 38-29) nähtub, et hageja hakkas kajastama aktidel kõiki arendusmeeskonna arendustöödele kulunud töötunde. Hageja seadusliku esindaja IM ja kostja seadusliku esindaja MT 09.12.2016 ekirjavahetusest (I kd, tl 57) nähtuvalt kaebab kostja hageja ebakvaliteetse töö üle ja hageja vastab talle, et kostja ostab hetkel töötunde ja mehed teevad täpselt seda, mis kostja nendelt tahab. 02.08.2016 e-kirjaga saadetud arve nr 1608-2 ja aruande on kostja vaidlustamata asjaolude kohaselt kätte saanud ja hageja konto väljavõttest nähtuvalt (I kd, tl 156) tasunud. Puudub vaidlus, et kostja ei vaidlustanud juulis 2016 – oktoobris 2016 väljastatud arveid.
13.4.Kostja I seadusliku esindaja MT 15.11.2016 e-kirjast (I kd, tl 23 pöördel ja 24) ja 29.12.2016 kirjast hageja seaduslikule esindajale IM-le (I kd, tl 86) nähtuvalt kirjutab kostja I,
12(22)
et on enamvähem kogu koostööperioodi jooksul olnud nõus hageja pakutud töökorraldusega ja tasunud kõik hageja poolt esitatud arved, välja arvatud viimati esitatud; leping sõlmiti konkreetse tarkvaraprogrammi arendamiseks ja pärast kokkulepitud tööde üleandmist on tööd toimunud konkludentselt sõlmitud kokkuleppe kohaselt vastavalt võlaõigusseadusele ja lepinguga kujundatud poolte praktikale. Kuigi kostjate väitel ei ole MT oma erialalt jurist, puudub kolleegiumil kahtlus, et kostja I viitas selles kirjas siiski kokkulepetele, mis sõlmiti teisel viisil kui kirjalikult.
13.5.Hageja väited, et leping täideti ehk tarkvara anti lepingujärgses funktsionaalsuses kostjale I 11.07.2016, on ümber lükatud tunnistaja Q ütlustega (II kd, tl 182-183) selle kohta, et 2016 aasta keskel oli enamus töid tehtud, kuid lepingujärgsed tööd said siiski valmis 2016 IV kvartalise ja ekspertarvamusega (IV kd, tl 46-57), mille kohaselt on reaalne, et tööd said valmis 2016. a IV kvartalis. Nimetatu ei välista aga iseenesest seda, et lepingulist tasustamisvormi võidi muuta juba lepingu täitmise ajal.
13.6.Samas kinnitavad tunnistaja Q ütlused, et leping jätkus kokkuleppega kliendi lisanduvate soovide täitmiseks, hageja tegi ettepaneku lepingu muutmiseks üleminekuga tunnipõhisele tasustamisele. Tunnistaja ei mäletanud täpset kuupäeva, kuid arvas, et see võis olla 07.11.2016. Lepingu muutmise vajaduse osas selgitab tunnistaja, et kliendiga tekkisid vaidlused, kas tehtud töö oli garantii-, lisa- või parandustöö ja mõistlik oli minna edasi viisil, et klient maksab kinni töötunnid ja juhib ise arendusprotsessi. Kostja I aktsepteeris 07.11.2016 koosolekul ettepaneku, tunnistaja saatis maili teel kostjale I memo ja kostja I kinnitas selle. Lepingu üldtingimused jäid paika, muutunud olid lepingu lisad, kostja I pidi tasuma kõigi töötundide eest /... / enam tasuta garantiitöid tegema ei pidanud. /.../ Leppisime kokku, et me ei tee lisaarendust, vaid pakume arendusteenust inimtööjõu näol. 13.07.2016 said pooled kokku ja hageja soovitas kostjal I kaasata projektijuhi. Kostja I sai hagejalt tööaruanded, mille kohta ta võis arvamust avaldada. Kirjalikult ei saanud hageja kostjalt I ühtegi vastust, aga arved kostja I tasus.
13.7.Tunnistaja Q ütlustest nähtub, et ta ei mäleta täpselt suulise kokkuleppe sõlmimise aega ja ajab segamini 13.07.2016 ja 07.11.2016 toimunud koosolekute kuupäevad. Et tunnistaja peab siiski silmas 13.07.2016 kuupäeva, saab järeldada asjaolust, et tunnistaja ütluste kohaselt anti enne 07.11.2016 tööd üle aktiga, pärast seda sai klient aruande. Nagu maakohus tuvastas, hakkas hageja esitama aruannetega arveid alates augustist 2016. Tunnistaja ütluste hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tunnistaja kuulati üle 04.11.2020 ja vaidlusalustest sündmustest oli möödunud märkimisväärne ajaperiood. Maakohus on tunnistaja Q ütlustest teinud ebaõige järelduse, et lepingu muutmise koosolekul viibis ka X. Q ütluste kohaselt (II kd, tl 182 pöördel) osalesid 13.07.2016 koosolekul lisaks hageja seaduslikule esindajale IM-le tunnistaja, W ja MT. Tunnistaja veidi hiljem antud ütluste kohaselt (II kd, tl 183) Ainar lepingu läbirääkimiste juures ei olnud, tema rahaliste suhete osas ei osalenud, need otsused tegi MT, pigem ta vist ei osalenud seal. Kokkuvõttes võib tunnistaja ütlustest järeldada, et täpselt ta nimetatud asjaolu ei mäleta, aga pigem X lepingu muutmise teemalisel koosolekul tema mäletamist mööda ei osalenud.
13.8.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et 13.07.2016 koosolekul tegi hageja kostjale ettepaneku muuta töö tasustamise korda ja minna üle TM tasustamise põhimõttele; augusti alguses 2016. a muutis hageja arvete formaati; kostja I tasus esialgu uue formaadi järgi esitatud arvete alusel ega esitanud arvetele vastuväiteid kuni oktoobri kuus tehtud tööde eest arvete esitamiseni; kostja I kinnitas lepingu muutmise kokkuleppeid lepingust taganemise avalduses 19.12.2016.
13(22)
14.Asjas materjalidest nähtuvalt pidasid pooled erinevaid läbirääkimisi, millisel viisil edasi minna.
14.1.Hageja 08.08.2016 e-kirjast kostjale (II kd, tl 160) nähtuvalt on pooled arutanud võimalust, et töötajad jääks hageja palgale, aga kostja I ostab kõik nende tunnid endale. Kirjas räägitakse hageja poolt minimaalselt tagatavate inimeste arvust septembrist kuni veebruarini, kostja I poolt võimalikust tasust igale arendajale, samuti riskide võimalikust jaotamisest.
14.2.Poolte 08.11.2016 kirjavahetusest (I kd, tl 21-22) nähtuvalt toimus 07.11.016 koosolek, millel arutati edasise koostöö võimalusi, kuid nende osas kokkuleppe puudumiseni minnakse edasi senise kokkuleppe alusel ehk kostja I tagab arve 1611-1 tasumise ja tasub tehtud tööde eest 42,50 eurot tunnis kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni. Kostja I tänab hagejat memo eest ja kinnitab, et kõik oluline on kirjas. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõnaga „senine“ peeti eeltoodud kirjavahetuses silmas algselt kirjalikult sõlmitud kokkulepet või suvel 2016 muudetud kokkulepet. Arvestades ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatut, peeti tõendist nähtuvalt ilmselt silmas muudetud kokkulepet. Siiski ei tõenda see kirjavahetus lisatööde tellimist ega garantiist loobumist.
14.3.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus leidis põhjendamatult otsuse p-s 242, et 04.03.2016 arve nr 1603-4 (I kd, tl 143 ja 143 pöördel) ei tõenda lepingu muutmist kolm kuud hiljem. Hageja esitas arve tõendamaks, et varem esitatud arvetega koos ei esitatud üksikasjalikke tööaruandeid. Samuti ei soovinud hageja tõendada maakohtu otsuse p-s 243 analüüsitud 05.04.2016 e-kirjaga (I kd, tl 145-147) mitte lepingu muutmist, vaid lisatööde tellimist. Maakohus on neid tõendeid ekslikult hinnanud lepingu muutmise kontekstis.
14.4.Kostjad on väitnud, et 13.07.2016 koosolekul arutati hageja presentatsiooni, mitte lepingu muutmist. Maakohus tuvastas hageja 14.07.2016 saadetud e-kirja ja selles saadetud presentatsiooni alusel (II kd, tl 157-159), et presentatsioonist ei nähtunud lepingu muutmise ettepanekuid ja järeldas sellest, et 13.07.2016 koosolekul ei peetud läbirääkimisi lepingu muutmiseks. Kolleegium märgib, et presentatsioonist nähtuvalt räägib see kahe äriühingu, hageja ja kostja I, ühinemisest ja seondub 13.07.2016 kohtumisega. Presentatsiooni neljandalt leheküljelt nähtub ajaplaan selleks ja asjaolu, et 13.07.2016 tulnuks alustada läbirääkimistega, samuti et kostjalt I eeldati vastust äriühingute ühinemise küsimuses 01.08.2016. Kolleegium nõustub apellandi väitega, et presentatsioon ei välista muude teemade käsitamist 13.07.2016 koosolekul. III
15.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas lepingu muutmisega sõlmiti ka kokkulepe, mille kohaselt kostja I loobus töödele antavast garantiist.
15.1.Ekspertarvamusega on ümber lükatud hageja väide, et garantiikohustusest loobumine on TM lepingute puhul tavapärane. Ekspertarvamuse kohaselt eeldab TM kõrgemat usaldust tellija ja arenduspartneri meeskonna vahel ja nendes lepingutes on levinud erinevad lähenemised vigade ja garantiitööde korraldamisele ja maksustamisele. Välja saab tuua kaks kõige levinumat koostöömudelit, millest esimese puhul on arenduspartneri meeskond suhteliselt väike ja neid kasutatakse pigem olemasoleva kliendi arendusmeeskondade suurendamiseks (nn bodylease) ning kuna see mudel sarnaneb tavalise palgatööga, ei eelda klient, et arenduspartner tegeleb võimalike vigade parandusega. Teisel juhul paneb klient paika konkreetse tööülesande ja arenduspartner pakub välja meeskonna selle lahendamiseks. Sellisel puhul eeldab klient garantii olemasolu. Reeglina käsitletakse sprintide sees tekkivaid vigu nagu teisi töid, st klient
14(22)
maksab nende jooksva paranduse eest, samas lahendatakse neid garantiiperioodil arenduspartneri kulul. Kolleegiumi hinnangul nähtub asja materjalidest, et praegusel juhul ei olnud tegemist ekspertarvamuses välja toodud esimest tüüpi lepinguga ja koostöö sarnanes pigem oma iseloomult ekspertarvamuses toodud teist tüüpi lepinguga.
15.2.Tunnistaja Q ütlused kostja I poolt garantiist loobumise kohta (vt praeguse otsuse p 13.6) on garantiist loobumise osas vastuolulised ja ei ole kooskõlas asjas esitatud teiste tõenditega. Vastuolu tunnistaja ütlustest seisneb selles, et kuigi tunnistaja ütluste kohaselt pidi kostja I maksma kinni töötunnid ja ise juhtima tööprotsessi, kinnitab tunnistaja samas, et lepingu põhitingimused jäid paika. Ühestki teisest eelpooltoodud tõendist ei tulene selgesõnaline hageja ettepanek garantiikohustusest loobumise või kostja I kinnitus sellega nõustumise kohta. Arvestades, et tööd said valmis alles 2016. a IV kvartalis, on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja väide töödele antud garantiist loobumise kohta ei ole ka eluliselt usutav. IV
16.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas ja mis osas on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
16.1.Vaidlustamata asjaolude kohaselt leppisid pooled lepingus kokku tööde üleandmise viisis aktide allkirjastamisega. Hageja tugines tööde vastuvõtmisel (vt hageja 09.01.2020 menetlusdokumendi p-d 2.1.4 ja 2.4.3, I kd, tl 131-132) erinvalt lepingus ettenähtud korrale pooltevahelisele praktikale lepingu perioodil, mille kohaselt esitas hageja lisatööd ja tarkvara II etapi arendustööd kostjale I koos aruandega, kostja I ei allkirjastanud tööde üleandmise akte, kuid tasus need. Nimetatu on tõendatud näiteks 11.07.2016 hageja saadetud akti ja arvega (I kd, tl 159 – 160), millel puudub kostja I allkiri, kuid mille kostja on vaidlustamata asjaoludel tasunud. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud hageja väide, et üksnes aktide allkirjastamata jätmine ei välista tööde vastuvõetuks lugemist (VÕS § 13 lg 3 alusel).
16.2.22.06.2020 menetlusdokumendi p-s 5 ja 6 (II kd, tl 111) tugines hageja asjaolule, et valminud töid tutvustas hageja kostjale koosolekutel sprindi lõppedes ja need pandi üles prelive-keskkonda kostjale ülevaatamiseks. Hageja tõi esile, et kostjate esitatud väljavõte GIT-i lähtekoodi hoidlast ja JIRA andmebaasist tõendab teostatud tööde live-keskkonnas kostja I otsuse alusel avaldamist ja seega sisuliselt ka vastuvõtmist. Kostjad ei ole viimasele seisukohale vastu vaielnud. Kostjad on selgitanud oma 14.08.2020 menetlusdokumendi p-s 17, et kuigi tööde üleandmine ja ülevaatamine toimus pre-live-keskkonnas, tuleb eristada tööde üleandmise ja vastuvõtmise etappi ja tööde vastuvõtmine sai toimuda siiski alles nende ülevaatamisel livekeskkonnas.
16.3.Ekspertarvamusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et tööde üleandmiseksvastuvõtmiseks mõeldud keskkonnaks oli pre-live keskkond. Puudub vaidlus, et vaidlusalused tööd olid jõudnud pre-live keskkonda. Novembri arve aluseks olevate tööde osas tõendab seda ka 29.12.2016 e-kirjavahetus Q ja X vahel (I kd, tl 198). Seega võttis kostja I hageja tööd vastu ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. V
15(22)
17.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas tehtud tööd olid lisa- või garantiikorras tehtud tööd. Samuti, millisesse seisu viidi tarkvara 12.12.2016 tehtud rollback ́i tõttu.
17.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuigi hageja ei olnud Domas kohta sõlmitud lepingu pooleks, oli tal õigus esitada Domas lepingust tulenevaid nõudeid kostjate vastu seonduvalt töödega, mis võisid olla seotud kahe tarkvara omavahelise koostoimimisega. Ebaõige on aga maakohtu seisukoht, et Domas vigu pidi hageja kõrvaldama tasuta.
17.2.Hageja selgitas (II kd, tl 96), et tarkvara Domas anti kostjale I üle septembris 2014 ja kolmas isik Incproit OÜ täitis Domas lepingu 2014. a. Tööde üleandmine septembris 2014 on tõendatud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-115253 (II kd, tl 164-172). Domas lepingu p-st 7.1. nähtuvalt andis tellija sellega garantii kehtivusega ühe aasta jooksul arvates tööde üleandmisest (II kd, tl 85-92). Arvestades, et garantii tähtaeg möödus septembris 2015, ei saanud novembrisdetsembris 2016 tehtud tööd olla hõlmatud garantiiga. Nimetatust tulenevalt ei pidanud hageja Domas tarkvaraga seonduvaid vigu parandama tasuta.
18.Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, said ERM lepingu järgsed tööd valmis 2016 IV kvartalis. Nimetatu ei välista, et kostja võis tellida ka lepingu kehtivuse ajal seoses tarkvara funktsionaalsuse muutumisega hagejalt lisatöid. Tööde lõplikku üleandmist 2016 IV kvartalise kinnitab maakohtu tuvastatu, et veel 2016 novembris nõudis kostja I lähtekoodi üleandmist, millest hageja oli arve tasumata jätmisele viidates keeldunud. Maakohus leidis põhjendatult, et tasu saamiseks pidi hageja tõendama, et kostja tellis temalt lisatöid ning hagejal ei olnud õigus saada tasu hageja meeskonna tehtud töö eest, millega kõrvaldati vigu tarkvaras (VÕS § 230 lg 3 alusel).
19.Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas vaidlusalused tööd on lisa- või garantiitööd.
19.1.Hageja väitel tellis kostja I tootejuht X lisatööd programmi JIRA kaudu ja sprindi alguse koosolekutel, tööde tegemine toimus kahenädalaste tsüklite kaupa (sprintidena) ja need teostati 02.11.2016-31.12.2016. Hageja leiab, et tegemist ei olnud esialgse funktsionaalsuse vigade parandamisega. Kostja vastuväite kohaselt kirjutas X JIRA kaudu hagejale üles ülesanded (saavutamist vajavad tulemused), sh olid ülesandeks ka tarkvaras leiduvate vigade parandused.
19.2.Kommunikatsioonivahendi Fleet kirjavahetusest (I kd, tl 158) nähtuvalt teatas kostja I tootejuht X 18.08.2016, et JIRA backlog, selle sisu, järjekord ja selgus on eelkõige tema otsustada ja palus anda hetkel aktuaalsetest teemadest, millega aktiivselt tegeletakse (eelkõige just disaini ja frontendi poole peal), aga mida JIRA-s ei ole, talle märku või panna see otse JIRA-sse. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud tõendist pole võimalik järeldada, et kostja tellis hagejalt lisatöid.
19.3.Maakohus on hinnanud lisatööde tellimise aspektist kostja tootejuhi X ütlusi ja leidnud, et X-l puudus volitus sõlmida kokkulepet lisatööde tegemiseks. Kolleegium nimetatud seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja X ütlustest (II kd, tl 183-185) nähtuvalt andis ta hagejale tööülesandeid, tööülesanded lepiti kokku enne sprinti; ülesandeid sisestas nii tunnistaja kui ka kõik teised meeskonnaliikmed. Ekspertarvamusest nähtuvalt kasutatakse tarkvaraarenduse tavapärases praktikas ja kasutati ka praegusel juhul Scrum-tüüpi arendusmeeskonda, kus tellija esindajal on tööde sprinti sisestamise õigus. Hagejal oli seetõttu mõistlik alus uskuda, et X-le on antud volitus lisatööde tellimiseks, kostja I aga teadis või pidi teadma, et X tegutseb tema nimel esindajana ja talus seda tegevust. Seega õiguslikus mõttes sai X esindada kostjat I lisatööde tellimisel (TsÜS § 118 lg 2 mõttes). Olukorras, kus hageja teatas tööde peatamisest,
16(22)
aga X tellis 14.12.2016 e-kirjaga hagejalt töid, ei saa hageja vastutulekut tellijale ja tööde jätkamist pidada hea usu vastaseks tegevuseks.
20.Ekspertarvamusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et lepingu ülesanne oli püstitatud piisava detailsusega, s.o ärianalüüsi tasemel. Hageja pidi arvestada tehnilise analüüsi vajadusega lepingu täitmise ajal, kuna see on jooksva töö osa. Hageja töö on tehtud tavapärase kvaliteediga.
21.Ekspertarvamusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vead ei tekkinud Iglu OÜ või Ziraff OÜ töödest. Hageja ei saaks aga nimetatule ka tugineda, kuna pidanuks kontrollima kolmanda isiku eeltöid (VÕS § 641 lg 3).
22.Tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt ära õigust tugineda puudustele töös. Maakohus tuvastas õigesti, et tellija teavitas hagejat puudustest õigel ajal. Tunnistaja X ütlustest (II kd, tl 183-185) nähtuvalt oli hageja töös palju vigu ja tehti uusi töid, 2016. a teisel poolel parandati vigu ja tehti uusi töid; ka uute töödega tekkis vigu ja neid parandati järjest. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et ainuüksi programmi JIRA väljavõtted tõendavad, et kostja I teavitas hagejat pidevalt erinevatest tarkvaras esinevatest puudustest ning hageja tegi tööd puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ja kostja I perioodil 09.12. – 13.12.2016 toimunud e-kirjavahetusest (I kd, tl 195-196) nähtub, et kostja I heitis hagejale ette kvaliteediprobleeme, konkreetsemalt kinnitajate info mitte kaasa minemist, millele tehti 12.12.2016 rollback ja ERP ID-de kaasa panemata jätmist. Seega oli hageja teadlik puuduste olemasolust. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et puudused pidid olema olulised, sest 12.12.2016 toimus tarkvara rollback. Puuduste olulisuse osas seisukoha võtmiseks tuli tuvastada, millises ulatuses muutis rollback hageja tehtud töö kasutuks. Puuduste olulisusele annab ringkonnakohus hinnangu allpool (otsuse p 24).
23.22.06.2020 menetlusdokumendis (II kd, tl 109 – 120) esitas hageja vaidlusaluste arvetega seonduvad selgitused, viidates arvete aluseks olevatele EMR-numbritele. Ringkonnakohus viitab edaspidi arvele 1612-1 kui novembri arvele (hagi lisa 4, I kd, tl 26-30) ja arvele 1701-1 kui detsembri arvele (hagi lisa 5, I kd, tl 31-32). Novembri arve kohaselt kulutas hageja töödele 537,08 tundi ühikuhinnaga 42,50 eurot. Detsembri arve kohaselt kulutas hageja töödele 210,75 tundi sama ühikuhinnaga. Kokku nõuab hageja tasu 747,83 tunni eest.
23.1.Hageja soovib lisatööde tellimist tõendada sprintidega (I kd, tl 161-168). Sprintide hindamiseks ja analüüsimiseks aspektist, kas nende alusel telliti lisa- või garantiitöösid, puuduvad kolleegiumil erialateadmised, mida kohus ka hagejale selgitas. Nimetatu tuvastamisel tugineb ringkonnakohus ekspertarvamusele. Ekspertarvamuses on ekspert iga üksiku töökoodi raames andnud hinnangu sellele, kas tegemist on lisa- või veaparandustööga. Ekspert on andnud hinnangu EMR-koodidega tähistatud arveridadele ning toonud välja ka lisatööd.
23.2.Kostjad on esitanud 17.01.2022 menetlusdokumendis (IV kd, tl 77-96) enda eksperthinnangu alusel koostatud tabelid, milles on välja toonud viitega EMR-le ja novembri ning detsembri kuu arvetele, millised töötunnid tuleks tasustada ja millised mitte. Ajalise arvestuse osas lähtub ringkonnakohus kostjate tabelitest, kuna hageja ei ole tabelis märgitud ajaühikutele vastuväiteid esitanud. Hinnangu andmisel, mis tööga on tegemist, samuti mis osas muutusid need tööd kasutuks, lähtub ringkonnakohus ekspertarvamusest. Seega, kui kostjad on üksikute tööde osas selgitanud, et tegemist on veaparandustega (nt kostjate 17.01.2022 vastuse p 25) ja hageja on sellele vastu vaielnud, siis ringkonnakohus lähtub nimetatud osas 17(22)
ekspertarvamusest. Ringkonnakohus ei arvesta sekundi osadega, vaid ümardab saadud tulemused tundide ja minutiteni.
23.3.Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, tuleb kostjatel tasuda tarkvaraprogrammi Domas tööde eest, mis ekspertarvamuse kohaselt seondub EMR nr-te 134, 403, 405, 425, 439,
460.Ekspertarvamusest ei tulene, et Domasi tööd muutusid seoses rollback ́iga kasutuks ja vastavad kostjate vastuväited on ka sisuliselt põhjendamata. Domasi töödele EMR koodidega kulutatud aeg on EMR-134 – 17:16:51 + EMR-403 3:46:03 + EMR-405 1:48:50 + EMR-425 0:08:33 + EMR-439 2:14:29 + EMR 460 2:59:23 = 27:14:09. Seega nimetatud tööde eest tuleb kostjatel tasuda nagu ka Domasi tööde eest, mille puhul ei ole ekspert EMR koodile viidanud, kuid mis on Domasi töödega seoses ajalises mahus välja arvestatud kostjate 17.01.2022 menetlusdokumendi p-s 24.
23.4.Ekspertarvamusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et suure tõenäosusega mindi 12.12.2016 rollback ́i tulemusel tagasi tarkvara 24.11.2016 paigaldatud versioonile ja kasutuks muutusid tööd, mis on JIRA-s seotud 16.11.2.1, 16.11.2.2, 16.11.2.3, 16.11.2.4 reliisidega. JIRA väljavõttega (II kd, tl 15-25) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et nimetatud reliisidega on seotud EMR koodidega nr 494, 497, 500, 502, 508. Hageja eelviidatud menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja tasu EMR koodidega nr 497, 500 ja 508 eest, millest ekspertarvamuse kohaselt on kaks esimest (497 ja 500) bugid ja kolmas (508) lisatöö. Seega pole hagejal õigus saada tasu veaparanduste eest EMR-koodidega 497 ja 500 eest ja EMR-koodiga 508 koodiga lisatööde eest põhjusel, et need tööd muutusid seoses rollback`iga kasutuks kokku EMR-497 4:05.25 + EMR-500 2:57:00 + EMR-508 4:58:02 = 12:00:27. Ümardatult 12 tunni ulatuses tehtud tööde eest ei tule kostjatel tasuda.
23.5.Ekspertarvamuses on ekspert välja toonud esialgse funktsionaalsuse bugid ehk vead. Kostjad on teinud oma 17.01.2022 menetlusdokumendis ekspertarvamuse põhjal selles osas ajalise arvestuse. Ringkonnakohus on seda kontrollinud (IV kd, tl 85 – 86 pöördel) ja ei täheldanud selles aritmeetilisi vigu. Selle arvestuse kohaselt kulus hagejal nimetatud vigade parandamiseks aruannetes märgitu kohaselt 136 h 54 min 47 sek. Ekspert parandas ennast kohtuistungil ja selgitas, et töö EMR koodiga 263 ei ole veaparandus ja nimetatud osas tuleb kostjate arvestusest maha võtta 15 h 27 min 48 sek. Seega kostjatel ei tule tasuda nimetatud osas kokku 136:54:47 – 15:27:48 = 121:26:09 ehk ümardatult 121,43 tunni ulatuses hageja tehtud töö eest.
23.6.Kostjad leiavad, et kasutuks muutusid tööd, mis tehti pärast 24.11.2016 või ka tööd, mis tehti enne seda, kuid olid seotud hilisemate reliisidega (neid alustati küll enne, aga lõpetati pärast 24.11.2016). Kostjate arvestuste kohaselt olid sellisteks töödeks kõik arvel 1701-1 kajastatud tööd 210 h 44 min 56 sek mahus ja arvel 1612-1 kajastatud töödest vähemalt 120 h mahus. Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu, sest ekspertarvamus seda ei kinnita.
23.7.Ekspertarvamuse kohaselt on vajalik TM lepingute puhul sujuv infovahetus meeskonna sees ning ülesannete tõhus lahendamine, milleks tehakse terve arenduse aja koosolekuid lähtudes etapiks vajalikest ülesannetest. TM projektides lähtub klient reeglina sellest, et kõik tema ülesannete lahendamise eesmärgil ja toetamiseks tehtud koosolekud on nende ülesannete tegemise tsükli lahutamatu osa ning kuuluvad tasumisele. Keerulisemate ülesannete puhul tehakse sageli koosolekuid eesmärgiga täpsustada ja arutada teemat, neid koosolekuid võib pidada ülesande osaks. Seega on hagejal õigus nõuda tasu koosolekutel osalemise eest.
18(22)
Ekspert on toonud välja ühe laadi töödena „üldised lisatööd“, milleks on erinevad töökorralduslikud tööd, mis on seotud arendusprotsessiga või testimisega. Kuna aruannete kohaselt pole võimalik selgeks teha, mis ülesandega see seotud oli, on mõistlik selline ajakulu jagada proportsionaalselt vastavalt kogu bugide ning lisatööde hulgale. Kolleegium hindab veaparanduste ja lisatööde proportsiooniks kostjate arvestuses toodud ajalise hinnangu ja eelpool tuvastatud veaparanduste (ümardatult 121 h) osa üldistesse lisatööde mahtu (136 h) 47/53. Seega arvestades kostjate poolt välja arvestatud üldiste tööde mahtu (54:59:13 + 33:54:17 = 88:13:30), ei tule kostjatel neist tasuda 47% ehk 41,6 h eest.
23.8.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kostjatel tuleb hagejale tasuda 747,83 - 12 - 121,43 - 41,6 = 572,8 töötunni eest, mis teeb hageja põhjendatud nõude suuruseks 572,8 x 42,50 + käibemaks 4868,80 eurot = 29 212,80 eurot.
24.Kostjad ei ole eitanud, et kostja I avaldas hageja poolt enamuse väljaarendatud töödest jaanuaris 2017 versiooniuuendusega. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud hageja järeldus, et järelikult sai kostja I kasutada hageja poolt teostatud töid. Asjas esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et hageja rikkus lepingut oluliselt (VÕS § 116 lg 2 mõttes), mis andnuks kostjale I alusel lepingust taganeda. Kuna kostja I 29.12.2016 lepingust taganemisavaldusel ei ole toimet, tuli kostjal I arved praeguses otsuses põhjendatuks peetud ulatuses tasuda. Hageja lepingust taganemine alates 01.03.2017 ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 116 lg 2 II lause). VI
25.Järgnvalt hindab ringkonnakohus, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja taotleb viivise väljamõistmist põhinõude ulatuses lepingu p-s 8.2. kokkulepitud viivisemääraga 0,15% tasumata summalt päevas. Tuvastatud asjaoludel ei ole kostja I praeguse vaidlus aluseks olevaid arveid tasunud. Hageja on esile toonud hagis, et viivis ületaks põhinõuet.
25.1.Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja nõuda viivist lepingulises määras, sest pooled ei ole viivisekokkulepet muutnud.
25.2.Kostja I on palunud viivist vähendada põhjusel, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse alles 14.08.2019, st peaaegu kolm aastat pärast arvete sissenõutavaks muutumist ja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur. Kostja II on palunud viivist vähendada, kuna hageja pöördus kostja II poole alles enam kui kaks aastat pärast arvete sissenõutavaks muutumist. Kostja II palub arvestada asjaoluga, et keskset tähendust omav lepinguline suhe oli hageja ja kostja I vahel ja enne 01.02.2019 nõude saamist ei pidanud kostja II arvestama nõude sissenõudmisega või võimalike rahaliste kohustustega hageja ees. Kostjale II teadaolevalt puudus hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks. Lisaks nõudis hageja kostjalt I viivist määraga 0,022% päevas ja andis kostjale II tasumise tähtajaks 10 päeva, s.o kuni 11.02.2019. Lisaks kinnitas hageja kostjale I, et alates 15.11.2016 töödega ei jätkata, mistõttu viivist saaks nõude üksnes perioodil 01.11.2016 – 14.11.2016 eest. Kostja II leidis, et kui kohtumenetluses leiab tõendamist, lisatööde tellimine kostja I poolt, saab kostja II vastu viivise nõue tekkida alates 11.02.2019 seadusjärgses määras arvestatuna 13 653,21 eurolt
25.3.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 kohaselt. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on
19(22)
ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (RKTKo 3-2-1-66-05, p 16 ja 20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
25.4.Praegusel juhul on hageja piiranud oma nõude põhinõudega ja tegemist ei ole ka objektiivselt väga suure summaga IT-valdkonnas tegeleva äriühingu jaoks. Ka viivisenõude esitamine nõude aegumise piires ei saa vähemalt üldjuhul olla hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus arvestab hageja esile toodud asjaoluga, et kostja I ettevõte läks üle kostjale II ja hageja sai sellest teada kriminaalmenetluses, mis lõppes Ringkonnakohtu määrusega 09.07.2018. Hageja on selgitanud, et 22.06.2020 menetlusdokumendi p-s 2.1.2, et kriminaalasi nr 17230101904 puudutas tarkvara Domas lähtekoodi ebaseaduslikku omastamist ja hagejale kuuluva vara pööramist kostja I kasuks; kriminaalasi ei puudutanud kogu lepingut ega täiendavate teenuste osutamist. Nimetatuga on ümber lükatud kostjate väited, et hagejal ei olnud takistusi esitada nõue kostja I vastu kriminaalmenetluses.
25.5.Hageja selgituste kohaselt oli ta arvamusel, et tal on nõue kostja I vastu, kuid 20.12.2018 selgus, et kostja I majandustegevus on lõppenud ja isiku kontol vabad vahendid puuduvad. Nimetatut kinnitab Tallinna kohtutäituri K. Feinmani 28.12.2018 teatis (I kd, tl 52). Hageja esitas nõude kostja II vastu 01.02.2019 (I kd, tl 53-55) ehk ligi üks kuu pärast seda, kui sai teada, et kostja I majandustegevus on lõppenud. Kolleegiumi hinnangul ei ole nimetatust tulenevalt võimalik väita, et hageja venitas nõude esitamisega kostja II vastu või ei ole käitunud heas usus. Hiljemalt hageja 01.02.2019 pretensioonist ja nõudekirja saamisest pidi kostja II järeldama, et hagejal võib tema vastu nõue olla. Samuti pidi kostja II mõistma, et kohtuvälise kokkuleppe mittesaavutamisel võib hageja nõuda talt viivist kostjaga I sõlmitud lepingu alusel ja mitte seadusjärgses määras. Nimetatu tuleneb pretensiooni sõnastusest (I kd, tl 54 pöördel55), mille kohaselt viitas hageja pretensioonis kostjaga I sõlmitud lepingus kokkulepitud viivisemäärale ja selgitas, et nõuab kohtuvälise kokkuleppe saavutamise eesmärgil kostjalt üksnes seadusjärgses määras viivist, kuid kohtusse pöördumise korral viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostjate vahel 02.05.2017 sõlmitud ettevõtte ülemineku lepingu lisa 5 väljavõttest (II kd, tl 14, tõlge samas tl 128) nähtub, et kostja I teavitas kostjat II hageja ja kostja I vahelisest vaidlusest ja nõude suurusest (ligi 40 000 eurot). Kuigi kostja I pidas neid nõudeid õigustamatuteks, oli sellise nõude perspektiivikuse hindamine kostja II äririsk, mida ei saa tõlgendada hageja kahjuks.
25.6.Eeltoodud põhjustel ei pea ringkonnakohus võimalikuks viiviste vähendamist ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivised hageja põhivõla ulatuses, s.o 29 212,80 eurot.
20(22)
VII
26.17.01.2022 esitasid kostjad tasaarvestusavalduse seoses sellega, et kostjatele sai apellatsioonimenetluses eksperdiarvamusest teatavaks, et hageja esitas kostjale I alusetuid arveid ka 01.11.2016 eelnenud perioodil. Kostjad tõid esile, et tasaarvestatav nõue koosneb arvete nr 1608-3. 1610-2 ja 1611-1 alusel tehtud alusetutest maksetest. Kostjad on tuginenud oma põhjendustes JIRA väljavõttele.
26.1.Ringkonnakohus leiab, et kostjate tasaarvestusnõue on tõendamata. Praeguses asjas olid pooled erimeelt, kas JIRA väljavõte tõendab, et hagejalt määratlustega „viga“ (bug), story, task või „ülesanne“ tellitud tööd on käsitatavad puudustena tarkvara EMR esialgses funktsionaalsuses. Et tegemist ei ole lihtsa küsimusega, näitab asjaolu, et ka ekspert korrigeeris enda ekspertarvamust ühe vea määratlemise osas veel ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus selgitas 07.06.2021 istungi protokolli kohaselt (III kd, tl 89-91), et erialateadmiste puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata poolte kirjelduste ja esitatud tõendite pinnal poolte väidete õigsust ning asjas oleks vajalik erialateadmistega asjatundja arvamus. Senises menetluses tuginesid pooled peamiselt JIRA andmebaasi väljavõttele, kuid tõlgendasid neid kardinaalselt erinevalt. Nimetatust pidid kostjad aru saama, et ka tasaarvestusavalduse esitamisel on vajalik esitada asja tundva isiku arvamus oma väidete tõendamiseks.
26.2.Kuna kostjad on endiselt tuginenud JIRA väljavõttele ja kohtul ei ole erialateadmisi selle hindamiseks, kas tegemist on hageja poolt teostatud vigade parandamise või lisatöödega, tuleb kostjate tasaarvestuse nõue jätta rahuldamata. VIII
27.Seoses maakohtu lahendi muutmisega tuleb uuesti määrata menetluskulude jaotus (TsMS § 174 lg 5). Kuna hageja nõue rahuldatakse 76,59% ulatuses, jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 23,41% ulatuses hageja ja 76,59% ulatuses kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 161 lg 1, § 165 lg 3 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus pakkus pooltele kompromissi korras vaidluse lõpetamist viisil, et kostjad tasuvad hagejale 30 000 eurot ja menetluskulud jäävad poolte kanda. Hageja oli nõus sellise kompromissiga ja on palunud jätta kohtukulud hagi sarnases ulatuses rahuldamise korral kostjate kanda (TsMS § 163 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et see ei ole põhjendatud, kuna kompromissiettepaneku tegemise hetkeks ei olnud veel tehtud asjas ekspertiisi ja kostjatel võis olla põhjendatud ootus, et maakohtu otsus jääb jõusse.
28.Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale kaevates. IX
30.Kolleegium ei pea vajalikuks esitada hageja 01.02.2022 taotluse alusel kuriteoteadet prokuratuurile või politseile seoses X 04.11.2021 antud ütlustega, sest isik ei ole andnud valeütlusi. Asjaolu, et maakohus tõlgendas X lauset „Arvan, et olen ise ka andnud tööülesandeid hagejale“, hagejale kahjulikul viisil, ei ole kuriteoteate esitamise aluseks.
21(22)
/allkirjastatud digitaalselt/
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.