5.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta solidaarselt DD ja OÜ TAP HAMBARAVI kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja
kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.QQ (hageja) esitas Harju Maakohtule 26. veebruaril 2018 hagi, 18. aprillil 2019 hagi täienduse ja 21. oktoobril 2019 hagi tervikteksti DD (kostja I) ja OÜ TAP HAMBARAVI (kostja II) vastu. Hagi tervikteksti kohaselt palus hageja kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista 10 898 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
1.1.Hageja väitel oli ta hambaarst dr DD patsiendiks alates 2003. aastast. Kostja I töötas hagejale hambaraviteenuse osutamise ajal OÜ-s TAP HAMBARAVI. Hageja ja kostja II vahel loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks alates tervishoiuteenuse osutamise alustamise hetkest. Kostja I vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest kostja II kõrval ka isiklikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 2).
1.2.Kostja I paigaldas hagejale aastatel 2003 kuni 2005 ülalõua ja alalõua metallkeraamilised kroonid ja sillad. Hageja pöördus 2013. a aprillis kostja I poole, kuna paigaldatud metallkeraamilised kroonid ja sillad muutusid kollakaks ja nähtavale tulid kroonide kinnitamiseks kasutatavad tihvtid. Kostja asendas perioodil 2013 kuni 2016 metallkeraamilised kroonid ja sillad tsirkoonist kroonide ja sildadega. Kostja vahetas välja ülemised kroonid ja sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25 ja 26, kokku 12 tükki. Kroonide ja sildade asendamine ebaõnnestus. Kostja ei saavutanud restauratsioonide paigaldamisel paigaldatavate restauratsioonide ja alumiste hammaste vahel õiget kontakti. Ülemisi restauratsioone võttis kostja korduvalt maha ja paigaldas uuesti, lihvis restauratsioone ja hageja hambaid. Vaatamata sellele õiget kontakti ei saavutatud. Hagejal tekkisid valesti valmistatud ja/või paigaldatud kroonide ja sildade tõttu tõsised terviseprobleemid. Kontakti ebaühtluse tõttu tekkisid hagejal probleemid lõua- ja kaelalihastega ning tulid ära kostja I paigaldatud uute restauratsioonide tükid. Hageja elu kvaliteet langes oluliselt seoses kaks aastat kestnud hambakroonide pideva eemaldamise, parandamise ja paigaldamisega. Hagejal oli püsiv valu lõualiigeste ja kaela piirkonnas. Toidu närimine oli võimalik ainult kõige tagumiste hammastega, seejuures närimine ei olnud põhjalik, kuna hammaste pinnad olid lihvitud tasaseks. Mittesobivatest hambakroonidest tingituna oli hammaste koormus ebaühtlane ja valutasid kroonide alused hambad. Kroonidega kaetud hammaste ülemäärane lihvimine põhjustas hammaste ülitundlikkuse. Vasaku ja parema poole hambapindade kalded ei olnud sobivad. Kolm ülemist vasemat hambakrooni ei oma tugevat kontakti, mis on nähtav suu sulgemisel. Kostja I suunas hageja korduvalt teiste erialaarstide konsultatsioonile, kuna ta ei leidnud lahendust tekkinud probleemidele.
1.3.Kostja osutatud raviteenus ei vastanud lepingutingimustele, üldistele hambaraviteaduse nõuetele ega heale tavale. Kroonid ja sillad olid valmistatud ning paigaldatud valesti. Ülemiste ja alumiste hammaste vahel mõnes kohas kontakt puudus ning teistes kohtades oli kontakt liigne. Kostja I lihvis hambumuse parandamiseks korduvalt hageja suus olevaid kroone. Sellest tulenevalt tekkisid kroonidel kahjustused. Valesti valmistatud ja/või paigaldatud kroonide ja sildade tõttu ei saanud hageja alalõug õiget asendit leida, mistõttu tekkisid hagejal lõua ja kaela lihaste probleemid.
1.4.Unimed Kliinikud OÜ tegi 2016. a novembris ja detsembris hagejale kondülograafilise uuringu. Uuringu tulemuste põhjal koostas dr CC (Unimed Kliinikud OÜ) hagejale raviplaani eesmärgiga tuua välja alumine lõualuu hambumuse määratud asendist ehk valmistada alumisele lõuale lihaseid lõdvestavad lahased, võttes sellega ära liigesele tekitatava koormuse. Samuti määrata alumise lõua teraapiline asend hilisemaks raviks. Raviplaani kuulus ka uue hambumuse vahamodelleerimine ja ajutiste restaureerimiste valmistamine (13 krooni ülemisele lõuale ja 9 krooni alumisele) ning püsivate restaureerimiste valmistamine. Unimed Kliinikud OÜ 2 (9)
raviplaaniga ja kokkuvõttega on tõendatud, et kostja I osutatud raviteenus ei olnud kvaliteetne ja vajas ümbertegemist. Seda kinnitavad ka hageja elektroonilisest ravikaardist nähtuvad väljavõtted, dr YY arvamus ning dr ZZ järeldused koos fotodega. Dr CC juhtis hageja tähelepanu sellele, et ravi protsessis võib tekkida vajadus raviplaani korrigeerimiseks, mis võib kaasa tuua teenuse maksumuse suurenemise. Hageja pöördus 24. mail 2018 enne kostja I teostatud restauratsioonide raviga alustamist Unimed Kliinikud OÜ dr UU poole, kes teostas ülevaatuse ja koostas raviplaani. Dr UU tuvastas, et hiljuti valmistatud esihammaste kroonidest on ära tulnud mitmeid portselani tükke. Seda võis põhjustada ebaühtlane kontakt tagumistel hammastel. Ühtlasi kinnitas arst, et hammaste preparatsioon on väga subgingivaalne ning tagumiste restauratsioonide vaheline kontakt kokku hammustamisel on kohati puudulik. Madaldunud hambumuse tõttu on vajalik ka hambumuse tõstmine, et tagada lõualiigese probleemivaba funktsioneerimine ja patsiendi mugavustunne.
1.5.Hageja on seoses kostja I ebakvaliteetselt teostatud raviga aastatel 2017 kuni 2018 teistes raviasutustes osutatud hambaraviteenuste eest tasunud 2224 eurot. Lisaks peab hageja vastavalt Unimed Kliinikud OÜ 10. augusti 2018 raviplaanile tasuma ümberravi eest 8674 eurot. Kõik raviplaanis nimetatud teenused on suunatud kostja I teenustes esinenud vigade kõrvaldamiseks. Järelikult on kostja tekitanud hagejale kahju 10 898 eurot.
1.6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtu määratud mõistlik mittevaralise kahju hüvitis. Hageja kannatas valesti paigaldatud hambakroonide tõttu perioodil 2013 kuni 2017 tugevat füüsilist valu, ta ei saanud normaalselt toituda ega avada suud rohkem kui kahe sõrme ulatuses. Hageja ei saanud elada tavalist elu. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad paluvad kohaldada aegumist. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kostjatele on ebaselge, millisel õiguslikul alusel esitas hageja hagi kostjate vastu. Kostja I ei saa vastutada hageja ees kohustuse rikkumise eest, sest tema ei ole füüsilise isikuna hagejaga lepingut sõlminud. Kohustuse rikkumise eest saab vastutada kostja II.
2.1.Kostjad ei nõustu, et nad on ravinud kõiki hageja hambaid. Hagejale on hambaimplantaadid paigaldanud teised arstid. Hageja on kostja I patsient alates 2005. aastast. Proteesimise alustamisel tehti hagejale panoraamröntgen, millest selgus et takistusi proteesimiseks ei olnud. Hagejale on teostatud proteetiline ravi mitmes etapis ülemises lõuas ja osaliselt alalõuas (III sektor patsiendi alalõua vasak pool). Ravi käigus pidi kostja I arvestama patsiendi soovidega ja ka tema rahaliste võimalustega. Hageja hambumuse kõrgus ei muutunud ja jäi stabiilseks aastateks. Raviplaan vastab proteetiliste tööde nõutele.
2.2.Kostjad ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valmistas või paigaldas kroonid valesti, et kostjad on teinud ravivigu või et proteesimine oli teostatud ebakvaliteetselt. Kostjatele jääb ebaselgeks, milles seisneb töö väidetav ebakvaliteetsus. Kostja II ei ole süüliselt kohustusi rikkunud ega eksinud diagnoosiga. Osutatud tervishoiuteenus on dokumenteeritud ja sellest ei nähtu kostja eksimust. Kostja osutatud tervishoiuteenus vastas hambaravi üldisele tasemele ja ta osutas seda vastutustundlikult ja vajaliku hoolsusega. Kostja II on täitnud teavitamiskohustuse ning selgitanud tervishoiuteenuse olemust, otstarvet, kaasnevaid ohte ja tagajärgi. Kostja I ei suunanud hagejat OÜ Unimed Kliinikud poole. Selleks puudus objektiivne vajadus. Unimed Kliinikud OÜ uuringust ei selgu, et kostja II teostatud töö on ebakvaliteetne. Selles pole ühtegi proteetilist tööd nimetatud valeks. Samas ei ole Unimed Kliinikud OÜ uuring tõendina usaldusväärne, kuna selle koostanud isikud ei ole sõltumatud eksperdid, vaid kostja II konkurendid. Usaldusväärne tõend saab olla ekspertkomisjoni otsus, mitte teiste hambaarstide arvamus. Hagejal on õigus käia erinevate arstide konsultatsioonidel või ravil, kuid see ei anna alust arvata, et kostja II diagnoos oli vale. 3 (9)
Võimalik esteetiliselt ebasobiv tulemus ei ole kehavigastus. On küsitav, kas proteeside paigaldamist saab käsitada üldse tervisekahjustusena.
2.3.Kostjate väitel on alust vähendada varalise kahju hüvitist VÕS § 139 alusel, sest hageja ei soovinud raviplaani eesmärgipäraseks täitmiseks teha kostjaga koostööd. Lisaks on kostjate suhtes kahju täies ulatuses hüvitamine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on alust vähendada varalise kahju hüvitist VÕS § 140 alusel.
2.4.Hageja ei ole tõendanud, et valesti valmistatud ja/või paigaldatud kroonide ja sildade tõttu tekkisid tal tõsised terviseprobleemid või oluliselt langes elu kvaliteet. Järelikult ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju olemasolu ega selle põhjuslikku seost kostjate tegevusega. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 23. märtsi 2020. a otsusega hagi rahuldamata.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle, et: •
hageja on kostja I juures hambaid ravinud alates 2005. aastast kuni 2017. aastani;
•
kostja I osutas hagejale hambaraviteenust kostja II kaudu;
•
kostja asendas aastatel 2013 kuni 2016 hageja soovil hagejale varem, s.o perioodil 2012 kuni 2013 paigaldatud metallkeraamilised kroonid ja sillad tsirkoonist kroonide ja sildadega;
•
kostja vahetas aastatel 2013 kuni 2015 hagejal DD 16–26 restauratsioonid, s.o ülemised kroonid ja sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25, 26, kokku 12 tükki.
3.2.Kostjad esitasid hagile aegumise vastuväite. Maakohus leidis, et hageja nõuded ei ole aegunud. VÕS § 771 järgi on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Hagis on kirjeldatud, et 2013 kuni 2015 ebaõnnestus kostjal I hagejale 12 ülemise restauratsiooni paigaldamine. Hageja pidi teadlik olema pärast iga restauratsiooni paigaldamist, et kui restauratsioon ei saavuta kontakti alumiste restauratsioonide ega hammastega, on kostja I lepingut rikkunud. Kui lepingu sisuks oli kõigi 12 restauratsiooni paigaldamine, siis pidi hageja hiljemalt viimase restauratsiooni paigaldamisel, s.o 2014. a lõpul, olema teadlik, et need kõik ei sobi suhu. Hiljemalt 31. detsembril 2014 pidi olema möödunud mõistlik aeg nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Hagi aegumise tähtaeg ei ole möödunud, sest hageja esitas hagi kohtusse
26.veebruaril 2018.
3.3.Pooled vaidlevad, kas kostjad on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut.
3.4.Maakohus selgitas, et VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama sätte lg 3 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, v.a juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. VÕS § 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
3.5.Hageja ei ole tõendanud, et kostja paigaldas DD 16–26 restauratsioonid, s.o ülemised kroonid ja sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25, 26 lepingut rikkudes, et kostja I ei ole seda teinud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal või 4 (9)
temalt oodatava hoolega. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et Unimed Kliinikud OÜ raviplaanidest ja kokkuvõttest nähtuks, et kostja tegevuse tõttu on hagejal tagumiste hammaste vaheline kontakt kokku hammustamisel puudulik, et hageja ülemistel esihammastel on kattekeraamika murdunud, et hageja ei saa suud avada, implantaadid on halva asendiga, et D22 ja D13 kroonidel oli ajutine tsement, et D11 piirkond on valulik, et hambad D26, D14 ja D11 vajavad juureravi ümbertegemist. Asjaolust, et dr UU arvab, et hiljuti esihammaste kroonidest mitmete portselanitükkide ära tulemise võis põhjustada ebaühtlane kontakt tagumistel hammastel, ei luba tõsikindlalt lugeda tõendatuks, et ebaühtlane kontakt tagumistel hammastel on tekkinud kostja II tõttu, s.o kostja I töö tulemusena, ammugi mitte seda, et portselanitükid ongi seetõttu ära tulnud. Asjaolust, et dr YY peab vajalikuks arvata midagi kostja I raviteenuse osutamisest, ei luba samuti järeldada, et kostja II tööd ei vastanud lepingule. Ka dr ZZ järeldused koos fotomaterjaliga, et hageja hammaskonda on vajalik proteesida, ei luba arvata, et kostja I on osutanud hagejale mittekvaliteetsed hambaraviteenust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II ja kostja I ei oleks tohtinud tervishoiuteenuse osutamisel hambaid lihvida või oleks teinud seda ülemääraselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I valmistas või paigaldas kroonid ja sillad valesti. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kroonide ja sildade paigaldamise tõttu puudus või esines liigne kontakt ülemiste ja alumiste hammaste vahel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I on kroonide ja sildade paigaldamisel muutnud hageja hambumuse kõrgust. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja II on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Järelikult ei saa hagejal väidetavalt tekkinud kahju olla põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kuna kostja II ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut, siis ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja I vastutab isiklikult kostja II kõrval sama tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise eest. Poolte seisukohad
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
4.1.Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid. Maakohus jättis osad tõendid tähelepanuta ega võtnud põhistatud seisukohta poolte esitatud kõigi faktiliste ega õiguslike seisukohtade osas. Maakohus tuvastas asjaolud ebaõigesti.
4.2.Hagejale on arusaamatu, kuidas leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõude esitamise mõistlik aeg möödus 31. detsembril 2014. See kohtu järeldus on oletus ega põhine esitatud tõenditel. Nõude aegumist võiks hakata lugema 2016. a detsembrist, kui hageja sai kondülograafilise uuringu tulemusena teada, millises seisukorras on peale kolme aastat kestnud ravi tema hambad.
4.3.Maakohus ei ole lähtunud kahju hüvitamise nõude lahendamise metoodikast ega tuvastanud lepingu olemasolu, lepingu rikkumist, kahju ega põhjuslikku seost lepingu rikkumise ja kahju vahel.
4.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooltel oli kokkulepe, et ajavahemikul 2013 kuni 2015 vahetab kostja I hagejal kaheteistkümnel hambal kroonid ja sillad ning hageja tasub selle eest kostjale II. Pooled ei leppinud tervishoiuteenuse osutamises kokku ajaliselt, s.o puudus raviplaan, milles oleks fikseeritud hambaravi ajaline kestus. Hageja huvi oli võimalikult kiiresti asendada esteetilistel põhjustel ülemised restauratsioonid, s.o ülemised kroonid ja sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25, 26, kokku kaksteist restauratsiooni.
4.5.Maakohus leidis ebaõigesti, et ükski hageja esitatud dokumentaalne tõend ei kinnita kostja I tehtud raviviga VÕS § 770 lg 4 mõttes. Maakohus jättis hageja esitatud spetsialistide arvamused tähelepanuta. Vastupidiselt kohtu arvamusele, kinnitavad hageja esitatud spetsialistide arvamused üheselt, et kostja I teostatud ravi ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ega tavalise hoolsuse nõudele. 5 (9)
Maakohus ei arvestanud dokumentaalsete tõendina Unimed Kliinikud OÜ 2017. a jaanuaris teostatud kondülograafilist uuringut ega selle tulemustele antud selgitusi, dr CC
4.oktoobri 2017 korduvat kondülograafilist uuringut ega dr CC 5. septembril 2017 tehtud hageja ülevaatust ega selle objektiivset leidu. Need tõendid kinnitavad, et hageja pidi taluma pikaajaliselt tugevat füüsilist valu, ta ei saanud normaalselt toituda ning tema elukvaliteet oli oluliselt langenud. Need tõendid kinnitavad hageja väiteid, et kostja I tehtud ravi tingis hageja terviserikke ja ravi oli tehtud vigadega. Hageja esitas 24. aprillil 2018 Unimed Kliinikud OÜ hambaravikaartide kannete selgitused. 25. oktoobri 2016 kandest on võimalik järeldada, et tagumiste hammaste kontakt oli puudulik, alalõug ei saanud õiget asendit leida, millest tekkisid keraamikakahjustused esihammastel, kus kontakt oli tugev. Selle dokumendiga on sõltumatu hambaravi spetsialist fikseerinud hageja hammastiku seisukorra ajal, kui kostja I tegeles hageja restauratsioonidega. Järelikult annavad Unimed Kliinikud OÜ hambaravikaartide kanded ülevaate hageja hammastiku seisust pärast raviarsti keeldumist hageja ravimisest
11.aprillil 2017. Maakohus ei arvestanud dr ZZ 8. detsembril 2017 mikrokaamera abil tehtud fotode ega selgitustega. Fotodelt on näha restauratsioonidest ära tulnud tükkide puudumine, restauratsioonide lihvimise jäljed ja kontrollpaberil fikseeritud ülemiste ning alumiste restauratsioonide kontaktide ebaühtlus. Dr ZZ on 22. detsembri 2017 kirjas kirjeldanud uuringu tulemusi ning järeldanud, et tema arvates on hagejale vaja teha täielik stomatoloogiline rekonstrueerimine. Järelikult tõi kostja I teostatud hambaravi hagejale kaasa kannatusi ja füüsilist valu. Ravi oli teostatud madalama kvaliteediga kui arstiteaduse üldine tase ning tavapärast tervishoiuteenuse osutaja hoolsuskohustust rikkudes, mis on vastuolus VÕS § 762 nõuetega. Tähelepanu vääriv on asjaolu, et dr ZZ kasutas fotode tegemiseks spetsiaalset fotoaparaati, samas kui kostjate menetluses esitatud fotomaterjal on tehtud mobiiltelefoniga. Maakohus ei arvestanud dr UU 24. mai 2018 õiendit, mis kinnitab, et hageja terviserikke põhjuseks oli kostja I poolt tervishoiuteenuse osutamisel tehtud ravivead, mille tagajärjel tekkis hagejal terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida. Maakohus ei arvestanud dr YY 9. oktoobri 2018 hageja ülevaatuse alusel antud arvamust kostja I osutatud ravi tulemuste kohta. Dr YY väitel on hambumuse korrigeerimine võimalik ainult uute hambakroonidega. Puudulikku kontakti ülemiste ja alumiste hammaste/restauratsioonide vahel ilma uute restauratsioonideta likvideerida ei saa. Hambakroonide D16, 15, 14, 24, 25, 26 mälumispinda on kahjustanud lihvimine, mis tähendab, et kroonid ei ole enam korrektse anatoomilise kujuga ja ei võimalda füsioloogilist mälumisprotsessi. Ka muudel restauratsioonidel on täheldatavad keraamikakahjustused. Dr YY arvamus kinnitab, et kostjate osutatud raviteenused ei vastanud VÕS § 762 nõuetele ja hageja terviserikke põhjusteks olid ravivead, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida. Hageja väitel on oluline ka ajaline kronoloogia. Nimelt on suurem osa spetsialistide arvamustest antud ajal, kui hageja raviarstiks oli kostja I või vahetult peale seda. Ka Unimed Kliinikud OÜ poole pöördus hageja kostja I soovitusel, mis nähtub ka hambaravikaardi 6. juuli 2016 kandest. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta kostjate esitatud hambakaardile tehtud kanded. Kostja I ei suutnud pea kaks aastat kestnud ravi tulemusena valmistada ega paigaldada korralikke hammaste 13, 12, 11, 21, 22 ja 23 restauratsioone. Pärast kahe aasta möödumist sai kostjale I selgeks, et restauratsioon tuleb ümber teha. Järelikult üritas kostja I saavutada kahe aasta vältel normaalset kontakti ülemiste ja alumiste hammaste vahel, kuid see tal ei õnnestunud. Lisaks on hageja 19. augusti 2015 kande kohta selgitanud, et alates 20. oktoobrist 2014 teostatud ravi restauratsioonide 24, 25 ja 26 osas tuli 19. augustil 2015 ümber teha, sest hammas 25 hakkas valutama ja selle alt tuli mädast vedelikku. Eeltoodust tulenevalt olid hageja tervisrikke põhjuseks kostja I ravivead, mis omakorda põhjustasid hagejale kahju. Lisaks tõendab kostjate esitatud hambaravikaart, et hageja pöördus 6 (9)
perioodil 2013 kuni 2017 vähemalt 20 korda kaebustega kostja I poole. Kaebuste suur hulk kinnitab, et kostja I raviteenustes esinesid ravivead ning raviteenuseid osutati hagejale VÕS §s 762 sätestatud kohustusi rikkudes. Lisaks puudus pooltel kokkulepe, et 12 restauratsiooni asendamiseks tsirkoonist restauratsioonidega kulub rohkem kui kaks kuni kolm aastat. Ravi pikkus viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika vähesele tundmisele.
4.6.Hageja kantud kulud on põhjuslikus seoses kostjate tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega. Kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja pidanud kandma hambaravi kulusid 10 898 eurot. Tervishoiuteenuse lepingu nõuetekohane täitmine oleks pidanud ära hoidma hagejale tekkinud kulud (VÕS § 127 lg 2). Lisaks pidi kostjatele olema ettenähtav, et lepingu rikkumisel võib hagejale tekkida täiendav kulu (VÕS § 127 lg 3).
4.7.Hageja on palunud kohtul määrata õiglane mittevaraline kahju hüvitis. Puudub alus kahelda, et ebakvaliteetne hambaravi põhjustas hagejale perioodil 2013 kuni 2017 füüsilise ja hingelise valu. Hageja ei saanud normaalselt toituda ega avada suud rohkem kui kahe sõrme ulatuses. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisel pidi kostjale olema ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta kaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I osutas kostja II kaudu hagejale hambaravi teenust, mille käigus vahetas välja varem paigaldatud ülemiste hammaste kroonid ja sillad.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad rikkusid lepingut, st kas kostjate osutatud hambaraviteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal VÕS § 762 mõttes.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust, hinnates hageja esitatud dr YY kirjalikku arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa olukorras, kus hageja oli esitanud maakohtule eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse, milles on selgelt kirjas, et talle kostjate poolt osutatud hambaraviteenus oli ebakvaliteetne ja vajab ümbertegemist, maakohtu põhjendamiskohustuse täitmiseks üksnes lausest: „Asjaolust, et dr YY peab vajalikuks arvata midagi kostja I poolt teostatud raviteenuse osutamisest, ei luba samuti iseenesest järeldada nagu kostja II tööd ei vastanud lepingule“. Tõendite hindamine peab kohtuotsuses olema sisuline, mitte üksnes formaalne. Juhul, kui maakohus ei nõustunud asjatundja arvamuses tooduga või ei pidanud seda usaldusväärseks, tulnuks seda selgelt arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendada. Tegemist ei olnud tõendiga, mis on ilmselgelt asjakohatu.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtus esitatud Unimed Kliinikud OÜ raviplaani, dr ZZ arvamuse, dr UU arvamuse ja dr YY arvamuse ning YY ringkonnakohtus tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et kostjate osutatud hambaraviteenus ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal. Kõikidest nimetatud tõenditest nähtub, et hagejal on pärast kostjate osutatud hambaravi puudulik hambumus, mis seisneb probleemides hammaste vaheliste kontaktidega. Hageja tagumiste hammaste vaheline kontakt on puudulik ning esimeste hammaste vaheline kontakt liiga tugev. Dr YY tunnistajana antud ütluste kohaselt ei toiminud kostjad nõuetekohaselt, jättes koostamata tervikliku raviplaani, tegemata enne proteesimist juureravi, paigutades hagejale suhu proteesid, millel oli ebapiisav kontakt alumiste 7 (9)
hammastega, ning üritades tekkinud probleeme kõrvaldada hambaid ja proteese suus lihvides, selle asemel, et nõuda hambatehnikult uute korrektsete proteeside tegemist. Eeltoodud järeldusi ei lükka ümber kostjate esitatud fotod, röntgenpildid ja patsiendikaart. Ringkonnakohus märgib, et kohtul endal puuduvad eriteadmised, et hinnata kostjate osutatud raviteenuse nõuetekohasust fotode ja röntgenpiltide alusel, kuid tunnistajana üle kuulatud YY, kel sellised eriteadmised on, ütluste kohaselt nähtuvad puudused kostjate tehtud töös ka asjas esitatud fotodest ja röntgenpiltidest. Tunnistaja YY ütluste kohaselt oli tegu raviveaga ning korrektse raviga oleks terviseriket saanud vältida. Kostjad ei ole täpsustanud, kuidas nähtub ravi nõuetekohasus patsiendikaardist. Patsiendikaardil on küll kirjas kostja I enda hinnangud, et hagejale olid paigaldatud proteesid nõuetekohaselt, kuid samas nähtuvad patsiendikaardilt ka pidevad hageja kaebused seoses paigaldatud proteesidega. Seega ei lükka ka patsiendikaart ümber asjas esitatud erinevate asjatundjate hinnanguid.
11.Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostjad tegid hageja suhtes ravivea, hõlmab see eelduslikult ka nende süü tuvastamist, sest tervishoiuteenuse osutajalt oodatav hoolsus on osa lepingulisest kohustusest, mitte hinnang kohustuse täitmisele. Süü puudumise tõendamiskoormis on kostjatel (vt Riigikohtu 27. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-1712477, p-d 14 ja 20). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et nad ei tegutsenud süüliselt.
12.Hageja nõuab kostjatelt varalise kahju 10 898 euro hüvitamist. Tegemist on kuludega, mida hageja on teinud ja peab tegema kostja paigaldatud proteeside asendamiseks. Unimed Kliinikud OÜ raviplaani, dr ZZ arvamuse, dr YY arvamuse ning tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et kostjate tehtud puuduliku töö tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik kogu hageja hammaskonna uus proteesimine, sellele eelnevalt juureravi ning lõualiigese ravi. Seega on kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, põhjuslikus seoses kostjate lepingurikkumisega. Kahju suurus on tõendatud Unimed Kliinikud OÜ esitatud arvete ja raviplaaniga. Kostjad ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid ümber viidatud tõenditest tehtud järeldused. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et kostjate kohustuse, osutada hambaraviteenust vähemalt arstiteaduse keskmisel tasemel, eesmärgiks VÕS § 127 lg 2 mõttes on ära hoida vajadus paigaldatud proteesid ümber vahetada. Samuti pidid kostjad VÕS § 127 lg 3 mõttes ette nägema, et selline kahju võib kohustuse rikkumisel tekkida. Seega tuleb hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks rahuldada.
13.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad rikkusid süüliselt hagejaga sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Unimed Kliinikud OÜ raviplaani, dr ZZ arvamuse, dr UU arvamuse ning dr YY arvamuse ja tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et kostjate lepingurikkumine põhjustas hagejal liigese- ja lihasevalusid, mälumisfunktsiooni ja lõua liikumise häireid. Tegemist on tervisekahjustusega, mille tekitamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks on kostjad VÕS § 134 lg 2 järgi kohustatud maksma hagejale mõistliku rahasumma. Kostjate tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused olid suunatud hageja hammaste ravimisele, st mittevaralise huvi järgimisele. Samuti on mittevaralise kahju tekkimine lepingu rikkumisel ettenähtav. Ringkonnakohus peab mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 3000 eurot, arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust, selle kestust ning vajadust taluda selle kõrvaldamiseks pikaajalist hambaravi, samuti sarnaste rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitisi (vt kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal).
14.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. VÕS § 771 kohaselt on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Patsiendikaardilt nähtub, et hageja käis kostjate juures proteesidega seotud kaebustega kuni 2017. a alguseni. Ringkonnakohtu hinnangul saab aegumistähtaega arvestada alates ajast, mil 8 (9)
kostjate osutatud ravi lõplikult ebaõnnestus. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks 26. veebruaril 2018 viieaastane aegumistähtaeg ilmselgelt möödunud.
15.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 758 lg 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenust osutav hambaarst, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel, tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest ka isiklikult. Seega ei välista asjaolu, et hageja oli sõlminud tervishoiuteenuse osutamise lepingu kostjaga II, kostjat I vastutusest lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostja I kui hambaarst, kes osutas vahetult teenust hagejale vastutab viidatud sätte alusel solidaarselt kostjaga II lepingu rikkumise eest.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt mõista solidaarselt hageja kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku 13 898 eurot (10 898+3000).
17.Hageja esitas algses hagis ka viivisenõude. Hagi terviktekstis hageja seda nõuet aga ei esitanud. Kuigi maakohus ei fikseerinud hagi osalist tagasivõtmist määrusega, saab sellises olukorras lugeda hageja viivisenõude tagasi võtnuks (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
18.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.