Hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.OÜ Ballenbalt esitas 01.10.2019. a Viru Maakohtule hagi OÜ Art Depoo vastu kahju hüvitamiseks summas 25 062,60 eurot (I kd, tl 2-11).
2.Kohtu 03.10.2019. a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva (I kd, tl 14-16).
3.Hageja kõrvaldas puudused 10.10.2019. a ning esitas kohtule ka uue hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes summas 21 202,32 eurot (I kd, tl 120-126).
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ Ballenbalt (edaspidi ka Hageja või Tellija) ja OÜ Art Depoo (edaspidi ka Kostja või Töövõtja) vahel 18.07.2017. a töövõtuleping, mille kohaselt Töövõtja kohustus valmistama, paigaldama ja testimisrežiimis sisse lülitama LED-ekraani mõõtmetega 6m x 2m vastavalt kinnitatud projektile. Lepingu p 1.2 sätestas, et täitmise tulemusena valmistatud töö objekt peab vastama kõikidele projekti vastavuse mõistlikkuse nõuetele, s.o vastama lepingu lisas 1 esitatud kinnitatud eskiisile. Lepingu p 3.2.1 sätestas, et Töövõtja kohustus välja töötama kandekonstruktsiooni tehnilised joonised ja edastama need Tellijale hiljemalt 14.08.2017. a. Lepingu p 3.2.2 kohaselt pidi Töövõtja paigaldama vundamendile kandekonstruktsiooni ja kinnitama selle fassaadile. Lepingu p 3.2.3 järgi
kohustus Töövõtja valmistama tööde objekti (LED-ekraani) vastavalt kinnitatud projektile, paigaldama ja sisse lülitama selle testimisrežiimis. Lepingu p 3.2.5 kohaselt kohustus Töövõtja kasutama tööde käigus projektiga kinnitatud vastava kvaliteediga materjale ja tarvikuid.
5.Töö ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641). Välireklaami tugikonstruktsiooni seisukorra 26.06.2019. a auditi kohaselt (koostaja J K, volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsetunnistus XXX) on rajatisel järgmised puudused: * rajatisel puudub ehitusluba ja ehitusdokumentatsioon; * Töövõtja poolt omanikule üle antud dokumentatsioon (töövõtulepingu lisad) ei vasta kehtivatele seadustele, nõuetele ja normidele; * kanderaami valmistamiseks projekteerija nimi on teadmata, projekti koostaja registreeringu MTR-s olemus on teadmata dokumentatsiooni puudumise tõttu, projekteerija pädevat isikut vastava kvalifikatsiooniga (diplomeeritud ehitusinsener, tase 7) ehitusprojekti koostamiseks olemus on teadmata; * ehitamise alustamiseks seaduste ja määrustega ette nähtud dokumentatsioon ei olnud ette valmistatud ja üle antud omavalitsuse spetsialistile; * projekti seisukorra tõttu ehitusluba ei saanud välja anda; * ehitamine on tehtud ilma loata, ehitusdokumentatsioon puudub, välireklaami LED-ekraani paigaldamise/ehitamise ajal tehtud kaetud tööde aktid, materjalide sertifikaadid puuduvad; * posti toetamiseks ei ole tehtud erivundamenti; posti baas on kinnitatud hoone vundamendile; liitumise seisukord ei ole selge; seoses toetamise väikese pindalaga on vundamendi kokkusurumise oht; sokliosa katmine terasplekiga on tehtud lohakalt, terasplekk ei ole kinnitatud seinale; * seinte tariraute ja välimise terassõrestiku elementidega kanderaami talade liitumisel keevisvuugid ei ole tehtud korrektselt; keevitusel tehtud vead põhjustavad keevisvuugi ja tala materjali roostetamist; * kaitseplekk kanderaami perimeetril on paigaldatud ilma tihendita, vihmavee sissetungimise oht LED ekraani tagapinnal; * kaablite paigaldamise reegleid on rikutud.
6.Lepingu p 2.1 kohaselt moodustas tööde maksumus 12 720 eurot, millele lisandus käibemaks, kusjuures eelarve kohaselt moodustas tasu tehniliste jooniste ja dokumentatsiooni eest 680 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja on kokkulepitud tasu maksnud, seega on kohustused täitnud, kuid Kostja on oma kohustused osaliselt jätnud täitmata, osaliselt täitnud ebakvaliteetselt. Hageja teavitas Kostjat 30.08.2018. a töö puudustest, kuid Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Hageja esitas 24.09.2018. a Kostjale pretensiooni, mille kohaselt palus üle anda kogu tehniline dokumentatsioon. Kostja keeldus oma 28.09.2018. a vastusega pretensiooni rahuldamast.
7.Hagejale tekitatud kahju koosneb: * ehitise auditi maksumus 900 eurot ( 750 eurot + käibemaks, arve nr 19/19 summas 900 eurot; * kandvate metallkonstruktsioonide maksumus koos kõikide arvestuste ja litsentsidega 2 800 eurot + käibemaks, mis olid vajalikud Hageja poolt teostatud tööde parandamiseks ja konstruktsiooni ja dokumentatsiooni nõuetega vastavusse viimiseks (hinnapakkumine nr HPEK-07/19; * kandekonstruktsioonide tehniliste jooniste väljatöötamine vastavalt töövõtulepingu lisale 3 – 680 eurot + käibemaks; * elektriprojekti koostamine LED-monitorile 1 116 eurot (930 eurot + käibemaks, hinnapakkumine nr 052-19); * auditis märgitud puuduste kõrvaldamine 3 840 eurot (3 200 eurot + käibemaks, AXXX hinnapakkumine); * tehnilise järelevalve teenus koos varjatud tööde aktidega 1 680 eurot (XXX hinnapakkumine nr 10); * transporditeenused auditiks (kaks korda tuli kohale toimetada ja kasutada tõstukit, 79,77 eurot + käibemaks); * 65% uue LED-monitori maksumusest 6 935,50 eurot + käibemaks (LED-monitori maksumus oli vastavalt Kostja poolt koostatud hinnapakkumisele 10 670 eurot); * LED-monitori remont 672 eurot (560 eurot + käibemaks, arve nr V18100007).
24.09.2019. a elektripaigaldamise kontrollimise akt ja 18 aktile lisatud fotot tõendavad, et Hageja omal kulul teostas ekraani elektriseadmega ühenduse kontrolli. Aktis on märgitud rikkumised ja akt tõendab, et Hagejal on vajalik koostada uus elektriprojekt ja montaaž. Aktis on märgitud nende tööde jaoks vajalike kulutuste maksumus.
Lisaks on Hageja kandnud kulutusi juriidilisele abile (pretensiooni koostamine, hagiavalduse koostamine, materjalidega tutvumine) 400 eurot.
Kokku moodustab hagejale tekitatud kahju 21 202,32 eurot.
KOSTJA VASTUS
8.18.11.2019. a esitatud kirjalikus vastuses hagile (I kd, tl 150-164) Kostja hagi ei tunnistanud Kostja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata, kõik menetluskulud Kostja kanda ning kohustaks Hagejat selgitama oma rahaliste nõuete (sh õiguslikku) alust, samuti täpsustama milliseid asjaolusid Hageja soovib hagile lisatud dokumentidega tõendada.
9.Kostja märkis, et 16.10.2017. a andis Kostja Hagejale aktiga üle lepingu alusel teostatud töö. Aktis kinnitas Hageja, et on Kostja juuresolekul töö üle vaadanud, töö vastab Hageja nõuetele ja lepingu tingimustele ning pooled kinnitavad, et ei oma seoses lepingu täitmisega üksteise suhtes mingeid pretensioone. Hageja on täies mahus tasunud töö maksumuse, mida ta ka hagis kinnitab. Kusjuures pärast töö vastuvõtmist (16.10.2017. a.) on Hageja teinud Kostjale 8 makset. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et Kostja poolt oleks leping kohaselt täitmata, sest vastasel juhul ei oleks Hageja makseid teinud. Lisaks on aktis Hageja esindaja käsikirjaliselt märkinud, et 1 000 eurot tasutakse pärast kõikide võtmete ja programmide üleandmist. Kuna Hageja on lepingust tulenevad maksed täies mahus teinud, siis on ka leping kohaselt täidetud Kostja poolt.
10.VÕS § 644 lg 1-3 sätestavad muuhulgas, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
11.Kostja on lepingu kohaselt täitnud ja üle andnud Hagejale puudusteta töö. Hageja poolt hagile lisatud Hageja ja Kostja 30.08.2018. a e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole väidetavalt Hagejale üle antud tehnilisi jooniseid. Vastavasisulise väite on Kostja ümber lükanud oma vastusega (30.08.2018. a e-kiri), millest nähtuvalt pidi lepingu kohaselt (lepingu lisa 1) välja töötama LED-ekraani kandekonstruktsiooni tehnilise joonise, mida Kostja on ka teinud, kuna kandekonstruktsiooni tellis Hageja Kostja poolt koostatud joonise alusel. Vaidlust ei ole selles, et kandekonstruktsioon on olemas ja ka paigaldatud. Seega ei saa olla vaidlust ka selles osas, et kandekonstruktsiooni tehniline joonis on Hagejale üle antud. Samuti on Hagejale üle antud LED-monitori spetsifikatsioon.
12.Hageja on hagis loetlenud väidetavaid puudusi töös, millised tuginevad FIE J K, ehitusprojekt 26.06.2019. a auditile nr EKA-03/19. Kostja märgib, et auditis esile toodud väidetavad puudused ei ole puudusteks töös juba seetõttu, et igasuguste lubade ja kooskõlastustega seonduv asjaajamine ei olnud Kostja lepinguliste kohustuste koosseisus. Lisaks osundab Kostja, et kandekonstruktsiooni tellis Hageja ning Kostja ainult kinnitas selle kokku lepitud asukohta (sh paigaldas olemasolevale vundamendile ja kinnitas fassaadile vastavalt lepingu p 3.2.2).
13.Isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et töös esinesid puudused (Kostja ei nõustu sellega, et töös olid puudused), siis Hageja on minetanud õiguse neile tugineda tulenevalt VÕS § 644 lg 3 sätestatust. Kõik auditis esile toodud väidetavad puudused esinesid ka töö vastuvõtmise ajal ning Hageja ei ole neist teatanud mõistliku aja jooksul ja ei esine ka asjaolusid, mille kohaselt teatamata jätmine oleks mõistlikult vabandatav (Riigikohtu 03.06.2016. a lahend 3-2-1-18-16, p 16). Lisaks sätestab lepingu p 4.3, et Hageja oli peale töö vastuvõtmist kohustatud teavitama puudustest, mida ei olnud võimalik tuvastada tavalisel vastuvõtmisel (varjatud puudused), 2
tööpäeva jooksul peale nende avastamist. Ükski auditis esile toodud väidetav puudus ei ole käsitletav varjatud puudusena.
14.Hageja on esitanud kahjunõude summas 21 202,32 eurot. Kostja märgib, et kahjunõue on alusetu. Hagist nähtuvalt on Hageja omaalgatuslikult teinud või teeb kulutusi (arusaamatu on nende vajalikkus ja seotus tööga) ning see on Hageja õigus. Samas ei anna eeltoodud Hagejale õigust esitada kahjunõuet Kostja vastu, kuna Kostja on töö teostanud lepingu kohaselt ja Hagejale üle andnud ning Hageja on töö vastu võtnud, üle vaadanud ja kinnitanud pretensioonide puudumist. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et töös esinevad puudused, milliste eest Kostja vastutab, siis VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja poolt teostatud töö maksumus oli koos käibemaksuga 15 264 eurot. Hageja nõue on 21 202,32 eurot, milline märkimisväärselt ületab töö maksumust. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab et, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kahjustamisega on tegemist siis, kui on võimalik asja taastamine endisel kujul. Sellisel juhul tuleb hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse olukorda. Antud juhul ei ole ükski Hageja poolt hagis esitatud väidetavatest puudustest seotud tööga ja hagis osundatu ei kuulunud töö koosseisu. Seega ei vastuta Kostja väidetavate puuduste kõrvaldamise eest ja kui ka vastutaks, siis ilmselgelt ei ole Hageja poolt nõutav summa mõistlik ja vajalik asja parandamiseks tehtavate kulude osas. Asja parandamine (puuduste kõrvaldamine) peab toimuma ka mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kallid parandustööd või kannab mittevajalikke kulusid, siis rikub ta VÕS § 139 lg 2 sätestatud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vähenemise.
HAGI TERVIKTEKST
15.Hageja esitas 16.02.2020. a kohtule hagi tervikteksti (II kd tl 3-17), milles taotleb tekitatud kahju hüvitamist, hinna alandamist, kokku summas 20 284,65 eurot ja viivist alates 01.10.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
16.Töövõtulepingu tingimuste kohaselt pidi töö objekt vastama kõikidele projekti vastavuse mõistlikkuse nõuetele, so vastama lisas 1 esitatud kinnitatud eskiisile. Lepingu p 3.2.5 kohaselt kohustus Töövõtja kasutama tööde käigus projektiga kinnitatud vastava kvaliteediga materjale ja tarvikuid.
17.Tööde üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamise ajal (16.10.2017. a) LED-ekraan töötas testirežiimis nõuetekohaselt. Kuna Hageja ei tegele oma majandus- ja kutsetegevuses LEDekraanide valmistamisega ja väliste konstruktsioonide paigaldamisega, siis kirjutas Hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile alla, milles kinnitas, et töö oli üle vaadatud ja töö vastas nõuetele ja lepingu tingimustele. Sellest kuupäevast hakkas kulgema töö objektile 2-aastane garantiiaeg vastavalt lepingu p 7.4 ja pidi lõppema 15.10.2019. a (esialgne hagi esitati 01.10.2019. a, seega garantiiajal).
18.Garantiiajal avastati LED-ekraani puudused.
18.1.Praktiliselt algusest peale hakkasid ilmuma LED-ekraani puudused. Hageja esitas esimese pretensiooni Kostjale 17.11.2017. a, millest nähtub, et LED-ekraani kabinetid ehk videopaneelid, milledest koosneb LED-ekraan, ei tööta või töötavad ebakorrektselt. Kostja kinnitas kostja seda asjaolu alles 04.12.2017. a oma e-kirjaga. Parandustööde venitamise tõttu oli Hageja sunnitud pöörduma teise spetsialisti poole – XXX elektritööde teostamiseks (toiteploki remontimiseks). Teostatud tööde maksumus oli 672 eurot (arve nr V-18100007, I kd tl 96). Hageja leiab, et teostatud tööde maksumus kulub Kostja poolt hüvitamisele, sest Kostja ei suutnud neid teostada mõistliku aja jooksul ning Hagejal tekkis sel juhul õigus anda tööde teostamine üle kolmandale isikule, seda enam, et hiljem on ilmnenud, et Kostjal polnud ka vastavat pädevust selle töö teostamiseks.
18.2.Hageja esitas edaspidi palju pretensioone LED-ekraani puuduste osas, millede kõrvaldamisega Kostja alati venitas ja seetõttu kogu garantiiaja ei ole LED-ekraan korralikult töötanud ja Hageja kaotas palju reklaamitellimusi, sest ei saanud pakkuda tellijatele LEDekraani pidevat ja korrektset toimimist (näidiseks on esitatud Hageja 27.07.2018. a, 11.08.2018. a ja 13.08.2018. a pretensioonid. Hetkel Hageja ei esita kogu kirjavahetust garantiitööde teostamisest, sest seal on palju teravaid väljundeid, kuid kui Kostja eirab seda asjaolu, et LEDekraanil olid pidevalt tehnilised rikked, esitab Hageja need täiendavalt.
18.3.Seoses garantii tähtaja lõpetamise ja LED-ekraani pidevate puuduste ning ehitise auditis toodud pakkumisega anda elektripaigaldiste kontrollimise vastavale spetsialistele, kutsus Hageja spetsialistid XXX-ist LED-ekraani elektripaigaldise liitumise kontrollimiseks.
18.4.24.09.2019. a XXX-i poolt koostatud elektripaigaldise liitumise kontrollimise aktiga (I kd tl 100) on tuvastatud muu hulgas, et: * puudusid liitumise projekt, seadmete paigutuse skeem, kontrollmõõtmised ja elektripaigaldise ohutusnõuetele vastavust tõendavad dokumendid; * seade ühendatud reklaami jaotuskilbis 1 faasile 3-faailise elektrivarustuse skeemi asemel; * 1-faasiline ühendus ei andnud vajalikku võimsust LED-ekraani tõrgeteta tööks, * liitumiskilp ei vasta tehnilistele normidele, paigaldatud kaabli ristlõiget ei piisa seadme 1faasilise liitumise jaoks, puuduvad kilbi skeem, jaotusgruppide markeeringud; * stepsel-ühendusel puudub augusulgur, kaablite ühendused on teostatud ilma jätkukarpideta; * konstruktsioon koos paigaldatud seadmetega ei ole maandatud.
Kokkuvõttes tuli XXX järeldusele, et objekti ekspluatatsiooni üleandmiseks on vaja kõrvaldada kõik puudused, reklaami seadme liitmine viia üle 3-faasilisele elektrivarustuse skeemile, esitada projekti, esitada monitoride paigaldis- ja liitumisskeem, korrastada liitumis- ja juhtimiskilbid, teostada kontrollmõõtmised ja elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit.
18.5.Seega on avastatud garantiiajal objektil puudused, mida hageja ei saanud ise tuvastada tööde vastuvõtmisel, sest selleks oleks vajalik erilisi elektritehnilisi teadmisi. Seetõttu leiab hageja, et see on tööde varjutud puudus, mida ta ei saa avastada tavalise tööde ülevaatusel ilma eriliste teadmisteta.
18.6.Vastavalt XXX-i 21.08.2018. a hinnapakkumisele nr 052-19 avastatud puuduste kõrvaldamise maksumus on 1 116 eurot (I kd tl 93).
18.7.Kuna Kostjal ei õnnestunud puuduste kõrvaldada ning tal polnud MTR-s registreeringut elektritoode teostamiseks, teostas avastatud puuduste kõrvaldamise XXX ise 2019. a detsembrikuus. Samas olid kõrvaldatud puudused, mis olid avastatud ehitise auditiga. Teostatud tööd maksumusega 1 581,48 eurot olid antud üle Hagejale kirjaliku akti alusel (II kd tl 24). Teostatud tööde eest esitatud arve nr 2594 (II kd tl 25) oli makstud Hageja poolt 20.01.2020. a maksekorraldusega nr 284 (II kd tl 26).
18.8.Kuna tööde teostamise jätkati ka 2020. jaanuarikuus, siis oli 21.01.2020. a maksekorraldusega nr 285 (II kd tl 28) makstud ka XXX-i arve nr 2602 summas 268,80 eurot (II kd tl 27). Seega on XXX-i poolt teostatud parandustööde kogumaksumus on 1 850,28 eurot (1581,48 + 268,80).
18.9.Hageja leiab, et XXX-i poolt tehtud puuduste kõrvaldamise maksumus kuulub Kostja poolt hüvitamisele, kuna nad olid vajalikud tööde teostamisel, kuid Kostja ei ole neid teinud.
18.10.Teiste puuduste kõrvaldamiseks pöördus Hageja XXX poole. XXX vaatas LED-ekraani enne tööde alustamist üle ning fikseeris ekraani seisundi 02.01.2020. a koostatud tehnilise järelduse aktis (II kd tl 39-40).
18.11.Aktis kinnitati XXX-i järeldused, et LED-ekraanile puudub tehniline dokumentatsioon, elektriühendust teostati riketega, ühendus ei andnud vajalikku võimsust ekraani tõrgeteta tööks, mis tõi kaasa sagedased väljalülitused ja automaatsete kaitselülitite käivitamised.
18.12.LED-ekraani parandustööd tehti kuni 21.01.2020. a, tööde maksumus oli 1 260 eurot vastavalt XXX arvele nr V-20010008 (II kd tl 31). Hageja maksis arve 22.01.2020ˇ. a maksekorraldusega nr 286 (II kd tl 32).
18.13.Hageja leiab, et XXX poolt parandustööde maksumus kuulub hüvitamisele Kostja poolt, sest Kostja ei suutnud neid teostada teadmiste ja oskuste puuduse tõttu ja seda enam, tal polnud selleks vastavat pädevust.
19.LED-ekraani tugikonstruktsiooni puudused.
19.1.Lepingu p 3.2.2 kohaselt pidi Töövõtja paigaldama vundamendile kandekonstruktsiooni ja kinnitama selle fassaadile. Hageja leiab, et Kostja ei ole täitnud seda lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt.
19.2.Garantiiajal hakkasid roostetama kandekonstruktsiooni talad, milledega kostja kinnitas LED-ekraani kandekonstruktsiooni vundamendile ja hoone fassaadile. Hageja pöördus 25.06.2018. a Kostja poole pretensiooniga metallkonstruktsiooni ülevaatamiseks (II kd tl 4143), kuid 26.06.2018. a Kostja keeldus sellest, väites, et metallkonstruktsioonide peale garantii puudub, sest see ei ole lepingu esemeks, kuigi esialgselt Kostja püüdis talade roostetud keevisvuugid puhastada (II kd tl 33-35).
19.3.Hageja jääb oma seisukoha juurde, et vaatamata sellele, et LED-ekraani kandekonstruktsioon oli tehtud kolmanda isiku poolt, kelle vastu Hagejal pole pretensioone, Kostja vastutab posti ja talade kinnitamise kandekonstruktsioonidele ning vundamendile ja hoone fassaadile, sest nimetatud paigaldustööde teostamine on Kostja kohustus lepingu p 3.2.2 järgi ja tööde maksumus summas 790 eurot ilma käibemaksuta on lepingu lisa 1 toodud eelarve sees.
19.4.Kuna Hageja ei ole saanud Kostjalt mingit abi metallkonstruktsiooni seisundi parandamiseks, tellis Hageja atesteeritud FIE-lt J K ehitusprojekti metallkonstruktsiooni seisukorra auditi (I kd tl 18-26, 46-53, 55-62, ) ning auditis on välja toodud tugikonstruktsiooni puudused (lk 12-13-21-22).
19.5.Auditist tulenevalt võib põhjendatult järeldada, et ehitise auditiga on tuvastatud, et:
Kostja, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses LED-ekraanide valmistamisega ja välistel konstruktsioonidel paigaldamisega, ei teatanud Hagejale, et enne LEDekraani välikonstruktsiooni kui rajatise paigaldamist tuli tellida ehitusprojekti ja saada ehitusluba enne LED-ekraani tugikonstruktsiooni paigaldamist; Kostja ise on alustanud ehitustöid ilma vastava pädevuseta ja ehitusloata, ehk EhS § 38 lg 1 sätestatut rikkumisega, mille eest EhS § 138 lg 2 karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga; ehitustööd on tehtud oluliste puudustega; Kostjale pole lubatud ehitustööde kõrvaldamist vastava pädevuse puudumise tõttu.
19.6.Seega on avastatud garantiiajal objektil puudused, mida Hageja ei saanud ise tuvastada tööde vastuvõtmisel, sest selleks oleks vajalik erilisi ehitustehnilisi teadmisi. Seetõttu leiab Hageja, et see on tööde varjutud puudus, mida ta ei saa avastada tavalise tööde ülevaatusel ilma eriliste teadmisteta.
19.7.Teostatud ehitise auditi maksumus oli 900 eurot vastavalt FIE J K-ehitusprojekt 08.07.2019. a arvele nr 19/19 (I kd tl 44). Ehitise auditi teostamisel oli kasutatud korvtõstuk, teenuse maksumus oli 79,77 eurot vastavalt XXX-i 08.05.2019. a arvele nr 10450917 (I kd tl 128). Hageja leiab, et nimetatud kulud on otseselt seotud teostatud tööde ebakvaliteetsuse tuvastamisega ja seetõttu kuulub hüvitamisele Kostja poolt.
19.8.Kuna Kostjal polnud võimalust pakkuda ehitustööde puuduste kõrvaldamist majandusregistris vastava kande puudumise tõttu ning seda enam, ta kinnitas, et garantii ei laiene ehitustöödele ja ta keeldus nende parandamisest, tellis Hageja parandustöid XXX OÜ-lt, kelle 05.09.2019. a hinnapakkumise kohaselt ehitustööde puuduste kõrvaldamise maksumus on 3 840 eurot (I kd tl 98).
19.9.XXX teostas 30.01.2019. a metallkonstruktsioonide keevitustööde puuduste kõrvaldamine maksumusega 1 740 eurot vastavalt auditi aktile, mille kohta koostasid pooled akti nr 1 (II kd tl 36), esitas 04.02.2020. a teostatud tööde eest arve nr 1165 (II kd tl 37), mis oli makstud 05.02.2020. a Hageja poolt maksekorraldusega nr 293 (II kd tl 38).
19.10.Seetõttu leiab Hageja, et kuigi ehitise auditiga ettenähtud teised tööd ei ole veel teostatud, on XXX esialgses 05.09.2019. a hinnapakkumises toodud kõikide tugikonstruktsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus summas 3 840 eurot usaldusväärne ja põhjendatud, sest on jäänud tegemata kandekonstruktsiooni posti vundamenti tugevdamine ja posti baasi kõrval paigaldatud veeninade seinale kinnitamine ja vuukide tihendamine polümeerhermeetikuga.
19.11.Kuna oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud kostja ei teavitanud Hagejat nii enne lepingut sõlmimist kui ka lepingu täitmise käigus, ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa saamise vajadusest, siis leiab Hageja, et ehitusprojekti koostamisega seotud kulud on Hageja jaoks vajalikud, kuid ettenägematud täiendavad kulud, mida tuli Kostjal ette näha lepingu eelarves samas kui leppida lepingu sõlmimisel kokku, kelle kohustuseks oleks seda tööd teostamine ja kelle arvel.
19.12.Kuivõrd Kostja ei ole seda teinud, siis Hagejal tekkib kahju, mida Kostja peab hüvitama, sest kostja rikkus sellega oma kohustust anda Hagejale kogu vajaliku informatsiooni teostatud tööde mahust maksumusest ja poolte vahel kohustuste jagamisest ning seetõttu vastutab lepingujärgsete tööde mahu ja eelarve ületamise eest.
19.13.Vastavalt FIE J K-ehitusprojekt hinnapakkumisele nr HP-EK-07/19 on selle töö maksumus 2 800 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3 360 eurot (I kd tl 89). Alternatiivselt nõustub Hageja loobuma sellest nõudest, kui Kostja korraldab need tööd enda arvel.
20.LED-ekraan ei vastanud lepingutingimustele, sest on koostatud vananenud koostisosadest.
20.1.Lepingu p 3.2.5 kohaselt kohustus Töövõtja kasutama tööde käigus projektiga kinnitatud vastava kvaliteediga materjale ja tarvikuid. Hageja leiab, et Kostja ei ole täitnud ka seda lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt.
20.2.Oma veebileheküljel XXX annab Kostja teada tellijatele, et „LED-ekraanid – pakume laia valikut kvaliteetseid erimõõtmelisi LED-ekraane nii sise- kui välistingimustesse. Tänu innovaatilisele tehnoloogiale on pildiedastus meie LED-ekraanidel väga selge isegi kõige päikselisemal päeval.“ Kostja tutvustab ennast oma reklaamileheküljel XXX kui laialdase profiiliga, dünaamiliselt arenevat reklaamiteenuseid pakkuvat ettevõtet, kes pakub kompleksset väli- ja sisereklaami teenust, kusjuures reklaami valmistamist alustatakse eskiisi väljatöötamisest ja lõpetatakse paigaldamisega. Ettevõtte eesmärgiks nimetab kostja innovaatiliste reklaamteenuste pakkumine ning sammu võrra ees tänastest trendidest olemine. Rõhutakse ka ettevõtte professionaalsust, väidetes, et „oleme oma valdkonna spetsialistid ning hindame kõrget kvaliteeti“. Seega positsioneerib Kostja ennast oma reklaamis veebileheküljel kui kaasaegsete ja kõrgtehnoloogiliste LED-ekraani tarnijana, kes võib osutada tellijale täisteenust „võtmed kätte“.
20.3.Lepingu sõlmimisel ei ole Kostja teavitanud Hagejat, et kavatseb LED-ekraani ettevalmistamisel kasutada vananenuid koostisosi. Samas Kostja poolt esitatud LED-ekraani spetsifikatsioonist ka ei tulene, et LED-ekraan valmistatakse ette vananetustest või kasutusolevatest koostisosadest. Seega tekkis Hagejal õigustatud ootus, et pakutud LEDekraani maksumus 10 670 eurot ilma käibemaksuta vastas uute ja kaasaegsete samade omadustega ekraanide hindadele ja selliste omadustega LED-ekraani talle ka valmistatakse ette ning seetõttu oli see asjaolu tema jaoks oluline lepingu sõlmimisel.
20.4.Tegelikult on ilmnenud LED-ekraani ekspluateerimisel, et Kostja kasutas LED-ekraani ettevalmistamisel vananenud komponente. Seda asjaolu ei saanud Hageja avastada tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel. Asja välise ülevaatusel ei olnud mingeid märke, et LED-ekraani ettevalmistamisel kasutati vananenud koostisosad ning LED-ekraan testirežiimis töötas korralikult.
20.5.XXX tehnilise järelduse aktiga on tuvastatud, et seade Sender DBStar нvT2007A on toodetud perioodil 2007 – 2011 ja on väga vananenud ja võetud tootmisest maha kliendile müümise hetkel. XXX kinnitas ka, et see fakt raskendab süsteemi rakendust ja hooldust, ehk Hagejal tekkivad täiendava kulud võrreldes kaasaegse LED-ekraani ekspluateerimisega. Samas, Kostja poolt pakutud spetsifikatsiooni punkti 6 järgi on LED-ekraani kasutusiga 100 000 tundi, ehk üle 11-aastase päevaringse ekspluateerimisega, mis on ekraani oluline omadus Hageja jaoks oma äri planeerimisel. Vananenud ja kasutusolevate koostisosade kasutamine LED-ekraani ettevalmistamisel ei taga ekraani avaldatud kasutusea, sest on ilmselge, et nende
kasutusiga on lühem, kui kaasaegsetel ja uutel koostisosadel, kuna kasutamisel kulutatakse iga asi.
20.6.Kuna lepingu sõlmimisel eeldas Hageja et tarnitakse kaasaegne LED-ekraan ja seetõttu oli nõus pakutud hinnaga 10 670 eurot ilma käibemaksuta, siis pärast kasutusolevate koostisosade avastamist ning XXX tehnilise järelduse akti saamist, kus on märgitud, et osa seadmetest on vananenud, tellis hageja XXX käest täiendavalt LED-ekraani maksumuse hinnangu. Vastavalt XXX 02.01.2020. a hinnangule Kostja poolt ettevalmistatud LED-ekraani maksumus on ca 805 eurot (II kd tl 29-30).
20.7.Sellest tulenevalt on ilmselge, et Kostja käitumine vananenud koostisosadest ettevalmistatava LED-ekraani maksumuse 10 670 eurot pakkumisel ei vasta lepingutingimustele ning seetõttu tekkis Hagejal õigus nõuda LED-ekraani hinna alandamist.
20.8.Hageja leiab, et avalduse hinna alandamise kohta esitas hageja 01.10.2019. a hagiavalduse esitamisega, kus on nõuete sees on ka nõue LED-ekraani 65% maksumuse hüvitamiseks.
20.9.Esialgsetes hagiavalduste tekstides nõudis hageja LED-ekraani maksumuse alandamist 65%, ehk 8 322,60 eurot koos käibemaksuga (10670 x 0,65 x 1,2) võrra. Kuigi XXX hindamisakti järgi LED-ekraani maksumus on palju vähem (805 eurot), kui Hageja nõustub jätta õiglaseks hinnaks (35% lepingujärgsest maksumusest, ehk 4 481,40 eurot koos käibemaksuga), ei soovi Hageja hetkel vähendada ekraani maksumust veelgi, eeldades saavutada kompromissi Kostjaga selles vaidluses. Alternatiivselt nõustub Hageja loobuma sellest nõudest, kui Kostja vahetab olemasoleva LED-ekraani ja selle seadmed uute vastu.
21.Hageja esitab Kostja vastu kahju nõude kogusummas 11 227,77 eurot, LED-ekraani hinna alandamise summas 8 322,60 eurot ning viivisenõude.
KOSTJA VASTUS
22.Kostja esitas 16.03.2020. a vastuse hagi terviktekstile (II kd tl 46-57).
23.Kostja on seisukohal, et on lepingu täitnud kohaselt, lepingu alusel teostatud töö on puudusteta Hagejale üle antud ja Hageja on selle vastu võtnud. Seega on Kostja täies mahus ja kohaselt täitnud Lepingust tulenevad kohustused.
24.Ükski Hageja poolt hagi ja/või hagi tervikteksti lisades esile toodud väidetav puudus ei ole käsitletav varjatud puudusena.
25.Hagi terviktekstis on Hageja asunud seisukohale, et LED-ekraani töös garantiiajal avastatud (ilmselt XXX-i ja XXX poolt) puudused olid varjatud puudused, mida Hageja ei saanud avastada tööde vastuvõtmisel. Vaidlust ei saa olla ses osas, et Hageja on ÄS § 1 ja § 2 lg 1 kohaselt ettevõtja. VÕS § 1 lg 6 sätestatu kohaselt on ettevõtja VÕS tähenduses isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kostja rõhutab, et Hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuses ning oli VÕS § 643 sätestatu kohaselt kohustatud tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kas Hageja vaatab ise töö üle või laseb selle üle vaadata eriteadmisi omaval isikul, on Hageja otsustada. Juhul, kui Hageja ei ole kaasanud töö ülevaatamisse eriteadmisi omavat isikut, siis ei vastuta selle eest Kostja. Hagejal oli lepingu järgse töö vastuvõtmisel õigus ja kohustus töö üle vaadata, mida ta ka teinud on. Ükski XXX-i ja XXX koostatud aktides osundatud väidetav puudus ei ole selline puudus (ehk varjatud puudus), mida ei saanud avastada töö vastuvõtmisel.
26.Vaidlust ei ole ses osas, et Kostja on lepinguga (p 7.4) andnud tööde objektile garantii 2 (kaks) aastat. Tööde objekt, millele vastav kahe aastane garantii anti, on toodud lepingu punktis 1.1 ja selleks on 1 (üks) LED ekraan mõõtmetega 6m x 2m (koosneb 48-st paneelist ehk kabinetist). Teistele lepingu alusel teostatud töödele ei ole Kostja garantiid andnud.
27.Isegi kui esineksid puudused töös, milliste kõrvaldamise kohustus oleks Kostjal, siis oleks Hageja pidanud andma nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja ja nende kõrvaldamata jätmisel Kostja poolt oleks alles Hagejal tekkinud õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandalt isikult. Hageja ei ole tõendanud, et töös esinesid sellised puudused, milliste kõrvaldamise kohustus oleks olnud Kostjal ning et Hageja on andnud selliste puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
28.LED-ekraani puudused. 28.1 Hagi terviktekstis on Hageja esitanud LED-ekraani puuduste loetelu, millised väidetavalt ilmnesid pärast akti allkirjastamist (16.10.2017. a). Hagi tervikteksti lisadena 1 ja 2 on Hageja esitanud tema ja Kostja vahelise kirjavahetuse, millest nähtuvalt 17.11.2017. a teatas hageja kostjale, et kaks LED-ekraani koosseisus olevat kabinetti (mõõtmed 480 x 480 mm) ei tööta ning see selgus 18.07.2017. a, kui Kostja käivitas LED-ekraani testrežiimis. Nimetatud kirjast nähtuvalt vastavad puudused Kostja kõrvaldas. Samas esines puudusi monitori töös (sh nii LED-ekraani testrežiimis käivitamisel kui ka nädal enne 17.11.2017. a.). Hagi tervikteksti lisaks 2 olevast e-kirjavahetusest perioodil 04.11.2017-28.11.2017. a selgub, et ka puudused LED-ekraani töös olid kõrvaldatud. Seega oli kõige hiljemalt 28.11.2017. a (tuginedes hagi terviktekstile lisatud lisadele 1 ja 2) kõik pärast akti allkirjastamist ilmnenud puudused LEDekraani töös kõrvaldatud.
28.2.Hagi tervikteksti lisast 3 nähtuvalt on Hageja Kostjale 27.07.2018. a, 11.08.2018. a ja 13.08.2018. a saatnud veel teateid LED-ekraani kabinettide töökindluse osas. Samas ei ole Hageja VÕS § 644 lg 2 sätestatu kohaselt kirjeldanud ega ka tõendanud puudusi nende töös. Seega on sellised paljasõnalised e-kirjad puudustest teatamise osas alusetud ja neist ei teki
Kostjale kohustusi. Kostja on garantii kehtivuse perioodil puudused töös alati likvideerinud mõistliku aja jooksul ja kui on esinenud ka mingi takistus, siis seda Hagejast tulenevatel põhjustel (nt hagi tervikteksti lisa 2). Ka Hageja on hagi tervikteksti punktis 3.2.3 kinnitanud, et Kostja on täitnud garantiiajal oma kohustused.
28.3.Kostja ei nõustu hagi tervikteksti punktis 1.2.1.4 toodud seisukohaga, et Hageja on esitanud töös esinevate puuduste garantiiajal likvideerimiseks (so garantiikohustusega kaetud töö) palju pretensioone. Kostja märgib, et LED-ekraani tagumine osa on täielikult kaetud plekkkattega, välistamaks niiskuse sattumist LED-ekraani. Septembris 2018. a Hageja omaalgatuslikult (ilma Kostja esindajate kohalviibimiseta) avas LED-ekraani plekkkatte ja teostas ka teisi töid (14-25.09.2018. a e-kirjavahetus, II kd tl 58-67, lisa 1) ning on Kostja on seisukohal, et tööle (so ainult LED-monitor) antud garantii lõppes sel ajal.
28.4.Hagi tervikteksti punktis 1.2.1.3 nimetatud XXX poolne toiteploki remontimine ei puutu antud juhul vaidluse objekti. Toiteplokk töötas töö vastuvõtmisel korrektselt. Juhul, kui ka hilisemalt esineksid puudused toiteploki töös, siis vastutaks Kostja nende kõrvaldamise eest ainult siis, kui tegemist oleks tootjapoolse praagiga. Häired toiteploki töös võivad tuleneda erinevatest, Kostjast sõltumatutest asjaoludest (nt elektrikatkestus, pinge kõikumine, vms.). Antud juhul ei ole Hageja tõendanud, et toiteplokk oleks olnud tootjapoolse veaga. Elektritööde teostamine ei olnud lepingu kohaselt Kostja kohustuseks ning elektritöödele ei laienenud ka tööle lepinguga antud garantii.
28.5.Hagi tervikteksti punktis 1.2.1.6 nimetatud XXX poolt 24.09.2019. a koostatud elektripaigaldise liitumise kontrollimise akt ja selles esile toodud väidetavad puudused ei puutu antud juhul vaidluse objekti. Elektritööde teostamine ei olnud lepingu kohaselt Kostja kohustuseks ning elektritöödele ei laienenud ka tööle lepinguga antud garantii. Lisaks märgib, Kostja, et LED-ekraan töötas pärast akti allkirjastamist ja kabinetis ehk paneelis ilmnenud puudused olid kõrvaldatud novembris 2017. a, samuti on viidatud elektripaigaldise liitumise kontrollimise aktis toodud esile rida väidetavaid puudusi, millised olid olemas juba akti allkirjastamisel ning neile tuginemine ca 2 aastat hiljem ei ole asjakohane.
28.6.Hagi Tervikteksti punktis 1.2.1.8 nimetatud XXX-i poolt teostatud elektritööd jällegi ei puutu antud juhul vaidluse objekti. Elektritööde teostamine ei olnud lepingu kohaselt Kostja kohustuseks ning elektritöödele ei laienenud ka tööle lepinguga antud garantii.
28.7.Hagi Tervikteksti punktis 1.2.1.9 nimetatu kohaselt koostas XXX 02.01.2020. a. LEDekraani tehnilise järelduse akti, milles toob esile väidetavad puudused (sh dokumentatsiooni puudumine). Kostja rõhutab, et LED-ekraani dokumentatsioon (sh paneelide ehk kabinettide tootja poolne, Kostja hagivastuse lisa 4) oli Hagejale lepingu sõlmimisel selle lisana üle antud. Viidatud tehnilise järelduse aktis osundatud väidetav puudus elektritööde osas ei ole Kostja lepingu järgne kohustus ja Kostja ei vastuta sellise puuduse eest isegi selle esinemisel. Seade DB Star HVT2007A vastas lepingule ning kui Hageja on avanud seadme kaane iseseisvalt
(asendades ka kadunud kruvi), siis ei vastuta Kostja selle eest. Seega ei kuulu Hageja poolt XXX-ile ja XXX-le tasutud summad Kostja poolt hüvitamisele.
29.LED-ekraani tugikonstruktsiooni puudused.
29.1.Hagi tervikteksti punktis 1.2.3 on Hageja asunud seisukohale, et LED-ekraan ei vasta lepingu tingimustele, kuna on koostatud vananenud koostisosadest. Selline Hageja seisukoht on väär. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. LED-ekraani spetsifikatsioon oli lepingu lisaks. Kostja poolt paigaldatud LEDekraan vastab spetsifikatsioonile. Seega on Kostja ka täitnud lepingu punktis 3.2.5 sätestatud kohustuse.
29.2.Tõendamata ja väär on, et Kostja kasutas LED-ekraani valmistamisel vananenud ja kasutatud koostisosi. Kõik LED-ekraani valmistamisel kasutatud komponendid olid uued ja kasutamata. Kostja ka rõhutab, et Hageja kinnitab hagi terviktekstis (p 1.2.3.3) asjaolu, et LEDekraan töötas testrežiimis korralikult.
29.3.Kostja ise ei valmistanud LED-ekraani komponente. Kõik komponendid, mida Kostja kasutas, tarniti Kostjale erinevatest tehastest (paneelid nt Hiinast). Tarneajaks oli ca 3 kuud. Lepingueelsetel läbirääkimistel oli ka Hagejat informeeritud, et LED-ekraani paneelid on Kostjal olemas (ca 1 aasta Kostja laos pakendis seisnud). LED-ekraani paneelide vanus (alates tootmisest) oli max 18 kuud (3 kuud tootmine, 3 kuud transport Hiinast Eestisse ja 12 kuud Kostja laos). Seega ei ole tegemist mingite vananenud koostisosadega. Lisaks puudub poolte vahel lepingus ka kokkulepe, et kasutatakse võimalikult hilisema tootmisajaga LED-ekraani paneele. LED-ekraan vastas kokku lepitud kvaliteedile ning töötas (mida ka Hageja kinnitab).
29.4.Lepingu sõlmimisel teavitas ka Kostja hagejat, et seda tüüpi LED-ekraani maksumus on selline nagu see on lepingus. Juhul, kui Hageja oleks soovinud teist tüüpi LED-ekraani, siis oleks selle maksumus teistsugune. Seadme DBStar HVT2007A osas märgib Kostja, et see on kontrolleri osa ja selle paigaldab tootja tehas ning seda ei ole Kostja iseseisvalt ei tootnud ega ka paigaldanud. Hageja seisukoht Kostja poolt paigaldatud LED-ekraani kasutusea suhtes on tõendamata ja oletuslik.
29.5.Seega ei kuulu Hageja poolt XXX tasutud summad Kostja poolt hüvitamisele.
30.Hinna alandamine.
30.1.Kostja ei nõustu hageja poolse hinna alandamisega. Hagi tervikteksti p 1.2.3.6 ja 1.2.3.7 kohaselt on Hageja väidetavalt teinud avalduse hinna alandamise kohta. Kostja vaidleb Hageja poolsele hinna alandamisele vastu. Kostja on kohaselt täitnud lepingu, Hageja on teostatud töö
vastu võtnud ja kinnitanud aktis pretensioonide puudumist. Töös ei esine selliseid varjatud puudusi, milliste kõrvaldamise (või vastavate kulude hüvitamise) eest vastutaks Kostja. Samuti on Kostja garantii alla kuuluva töö garantiiajal parandanud ehk täitnud ka garantiist tulenevad kohustused. Hageja on ekslikul seisukohal, et 01.10.2019. a. hagis on hageja esitanud hinna alandamise avalduse. Hagis on Hageja esitanud ainult kahju hüvitamise nõuded. Seega võib lepingu hinna alandamise avaldusena käsitleda alles 16.02.2020. a hagi tervikteksti punktis 1.2.3.7 toodut, mille kohaselt Hageja alandab LED-ekraani hinda (10 670 eurot) 65% võrra ehk 8 322,60 euro võrra. Hinna alandamise avaldus on Kostjale esitatud alles ca 2 aastat ja 4 kuud pärast lepingu alusel teostatud töö puudusteta Hagejale üleandmist.
30.2.Hinna alandamise reeglistik on toodud VÕS §-s 112. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
30.3.Hageja ei ole hinna alandamisel järginud VÕS § 112 sätestatud reeglistikku. Samuti puuduvad materiaalsed ja formaalsed eeldused LED-ekraani hinna alandamiseks. Hageja on LED-ekraani vastu võtnud ja kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid (akt). Hageja on kinnitanud, et LED-ekraan töötas testrežiimis (hagi tervikteksti p 1.2.3.3). Seega on Kostja täitnud lepingust tulenevad kohustused kohaselt ning Hageja on vastu võtnud kohustuse kohase täitmise.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 18.07.2017. a töövõtulepingu (I kd tl 32-37), mille objektiks oli ühe LED-ekraani mõõtmetega 6 m x 2 m valmistamine, paigaldamine ja testimisrežiimis sisse lülitamine vastavalt kinnitatud projektiga (lepingu lisa nr 1). Täitmise tulemusena valmistatud töö objekt peab vastama kõikidele projekti vastavuse mõistlikele nõuetele, so vastama lisas 1 esitatud kinnitatud eskiisile. Tööde maksumus oli 12 720 eurot, millele lisandus käibemaks. Tellija (OÜ Ballenbalt) kohustus valmistama metallist ja värvima kahekomponentse värviga LED-ekraani kandekonstruktsiooni esitatud jooniste järgi hiljemalt 01.09.2017. a. Töövõtja (OÜ Art Depoo) kohustus välja töötama kandekonstruktsioonide tehnilised joonised ja edastama need Tellijale hiljemalt 14.08.2017. a. Paigaldama vundamendile kandekonstruktsiooni ja kinnitama see fassaadile. Valmistama tööde objekti (LED-monitori) vastavalt kinnitatud projektile, paigaldama ja sisse lülitama see testimisrežiimis. Kasutama tööde käigus projektiga kinnitatud vastava kvaliteediga materjale ja tarvikuid. Lepingus lepiti kokku, et Tellija on kohustatud, avastades peale tööde vastuvõtmist lepingust kõrvalekaldumisi või muid puuduseid, mida ei olnud võimalik tuvastada tavalisel vastuvõtmisel (varjatud puudused), sh sellised, mis olid tahtlikult Töövõtja poolt varjatud, kohustub teavitama sellest Töövõtjat 2 tööpäeva jooksul peale nende avastamist. Lisatingimusena lepiti kokku, et Töövõtja annab töö objektile garantii 2 (kaks) aastat (lepingu p 7.4). Tööde kvaliteedi osas leppisid pooled kokku ekspertiisi määramise ja ekspertiisi kulutuste kandmise korra (lepingu p 7.5). Lepingudokumendid olid lisaks eelarve, disain16
projekt LED-monitori mõõduga 2m x 6m paigaldamiseks Rakvere tn 18 Jõhvis (I kd tl 91, 38). Lepingudokumentidena saab käsitleda ka kandekonstruktsiooni tehnilist joonist (I kd tl 161), LED-ekraani spetsifikatsiooni (I kd tl 162-163) ning 16.10.2007. a üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 156-157).
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas peale tööde vastuvõtmist ilmnenud puuduste eest töös vastutab Kostja, kas Kostja vastutab ka kandekonstruktsiooni puuduste eest, kas käesoleval juhul on tegemist garantiivastutusega, kas Kostja on tekitanud Hagejale kahju täiendavate kulutuste näol ning kas Hageja saab õiguskaitsevahendina taotleda hinna alandamist.
33.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustamise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise või kahjustamise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni (VÕS § 640 lg 2). VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut (VÕS § 650 lg 1).
35.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et teostatud tööd anti üle ja tööd võeti vastu 16.10.2007. a. Akti (I kd tl 156-157) kohaselt pooled kinnitavad, et ajavahemikul 18.07.2007. a kuni 16.10.2007. a OÜ Art Depoo täitis lepingulised kohustused ning OÜ Ballenbalt võttis tööd vastu. Aktis on pooled kinnitanud, et teostatud tööde kvaliteet on Tellija poolt kontrollitud Töövõtja juuresolekul ja vastab Tellija nõudmistele ning töövõtulepingu tingimustele. Pooled avaldavad, et 18. juuli 2017. a töövõtulepingu täitmise osas üksteisele pretensioone ei oma.
36.Hageja poolt hagile lisatud Hageja ja Kostja 30.08.2018. a e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole väidetavalt Hagejale üle antud tehnilisi jooniseid. Vastavasisulise väite on Kostja ümber lükanud oma vastusega (30.08.2018. a e-kiri, hagi lisa 4), millest nähtuvalt pidi lepingu kohaselt (lepingu lisa 1) välja töötama LED-ekraani kandekonstruktsiooni tehnilise joonise, mida Kostja on ka teinud, kuna kandekonstruktsiooni tellis Hageja Kostja poolt koostatud joonise alusel. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kandekonstruktsioon on olemas ja ka paigaldatud. Seega ei saa olla ka vaidlust selles, et kandekonstruktsiooni tehniline joonis on Hagejale üle antud.
37.Hageja väidab, et puudused töös ( LED-monitori puudused) hakkasid ilmnema praktiliselt algusest peale (esimene Hageja pretensioon Kostjale 17.11.2017. a, LED-ekraani kabinetid ehk videopaneelid ei töötanud või töötasid ebakorrektselt). Parandustööde venitamise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma teiste spetsialistide poole (elektritööde teostamine, toiteploki remontimine (II kd tl 4-5). Hageja on kohtule esitanud Hageja ja Kostja vahelise kirjavahetuse, millest nähtuvalt 17.11.2017. a teatas Hageja Kostjale, et kaks LED-ekraani koosseisus olevat
kabinetti (mõõtmed 480 x 480 mm) ei tööta ning see selgus 18.07.2017. a, kui Kostja käivitas LED-ekraani testrežiimis. Nimetatud kirjast nähtuvalt vastavad puudused Kostja kõrvaldas. Samas esines puudusi monitori töös (sh nii LED-ekraani testrežiimis käivitamisel kui ka nädal enne 17.11.2017. a). Hagi tervikteksti lisaks 2 olevast e-kirjavahetusest perioodil 04.11.201728.11.2017. a selgub, et ka puudused LED-ekraani töös olid kõrvaldatud. Seega oli kõige hiljemalt 28.11.2017. a (tuginedes hagi terviktekstile lisatud lisadele 1 ja 2) kõik pärast akti allkirjastamist ilmnenud puudused LED-ekraani töös kõrvaldatud (II kd tl 18-21).
38.Kohus nõustub Kostjaga selles, et töövõtugarantii hõlmab vaid LCD-ekraani, mitte aga muid lepingu alusel teostatud töid), sh ei vastuta Kostja elektritööde ning kandekonstruktsiooni nõuetekohase teostamise eest, sest töö objektiks ei olnud lepingus elektritööd ega kandekonstruktsiooni valmistamine (vt lepingu punkti 7.4 koostoimes punktiga 1.1). Hageja on hagi tervikteksti punktis 3.2.3 kolmandas lõikes (II kd tl 13) ise väitnud, et garantiiajal Kostja täitis oma kohustusi, kuid tihti viivitas sellega, eriti viivitas Kostja toiteploki remontimisega. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et garantii LED-ekraanile lõppes 2018. aasta septembris, mil Hageja avas LED-ekraani plekkkatte ja teostas ka teisi töid (II kd tl 58-67).
40.Kohus nõustub Kostjaga selles, et hagi tervikteksti punktis 1.2.1.3 nimetatud XXX poolne toiteploki remontimine ei puutu antud juhul vaidluse objekti. Toiteplokk töötas töö vastuvõtmisel korrektselt. Juhul, kui ka hilisemalt esineksid puudused toiteploki töös, siis vastutaks Kostja nende kõrvaldamise eest ainult siis, kui tegemist oleks tootjapoolse praagiga. Häired toiteploki töös võivad tuleneda erinevatest, Kostjast sõltumatutest asjaoludest (nt elektrikatkestus, pinge kõikumine, vms.). Antud juhul ei ole Hageja tõendanud, et toiteplokki puhul oleks olnud tegemist tootjapoolse veaga. Elektritööde teostamine ei olnud lepingu kohaselt Kostja kohustuseks ning elektritöödele ei laienenud ka tööle lepinguga antud garantii. Samal põhjusel ei puutu asjasse hagi tervikteksti punktides 1.2.1.6 ja 1.2.1.8 nimetatud XXX poolt 24.09.2019. a koostatud elektripaigaldise liitumise kontrollimise akt ja selles esile toodud väidetavad puudused ning teostatud elektritööd. Niisamuti ei kuulu hüvitamisele Hageja poolt XXX-le tasutud summad.
41.Hageja tugineb nõude esitamisel muuhulgas LED-ekraani tugikonstruktsiooni puudustele. Kohus märkis juba, et tugikonstruktsiooni valmistamine ei kuulunud Kostja lepingujärgsete kohustuste hulka ning Kostja ei ole andnud sellele töövõtugarantiid. Seega ei peatu kohus pikemalt Hageja nõudel, mis tuleneb tugikonstruktsiooni vigadest (FIE-le J K, CraXXX-ile ja XXX-le tasutud summad).
42.Hageja väidab, et LED-ekraan (ekraani koostisosad) ei vasta lepingu tingimustele. LEDekraan on koostatud vananenud koostisosadest. Kostja märgib, et lepingu sõlmimisel eeldas Hageja et tarnitakse kaasaegne LED-ekraan ja seetõttu oli nõus pakutud hinnaga 10 670 eurot ilma käibemaksuta, siis pärast kasutusolevate koostisosade avastamist ning XXX tehnilise järelduse akti saamist, kus on märgitud, et osa seadmetest on vananenud, tellis hageja OÜ-lt Interframe käest täiendavalt LED-ekraani maksumuse hinnangu. Vastavalt XXX 02.01.2020. a hinnangule Kostja poolt ettevalmistatud LED-ekraani maksumus on ca 805 eurot (II kd tl 2930). Kohus Hagejaga ei nõustu. Esmalt, XXX 02.01.2021. a hinnangus puudub seisukoht
seadme maksumuse kohta. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Teiseks, LED-ekraani spetsifikatsioon oli lepingu lisaks. Tõendatud ei ole, et Kostja poolt paigaldatud LED-ekraan ei vastanud spetsifikatsioonile. Seega on Kostja täitnud lepingu punktis 3.2.5 sätestatud kohustuse. Kolmandaks, poolte vahel puudub lepingus kokkulepe, et kasutatakse võimalikult hilisema tootmisajaga LED-ekraani paneele. Seega saab järeldada, et LED-ekraan vastas kokku lepitud kvaliteedile ning töötas (seda kinnitab ka Hageja).
43.Hageja märgib, et hagi koosneb kahjunõudest kogusummas 11 227,77 eurot, hinna alandamise nõudest summas 8 322 eurot (hagi tervikteksti p 1.2.3.6 ja 1.2.3.7, II kd tl 10, p 1.2.4.2 ja 1.2.4.3, II kd tl 11) ja viivise nõudest alates 01.10.2019. a vastavalt VÕS §-le 113 lg
1.Hageja leiab, et ta esitas hinna alandamise avalduse 01.10.2019. a hagiavalduses, kus nõuete hulgas on ka nõue LED-ekraani 65% maksumuse hüvitamiseks. Kohus Hagejaga ei nõustu. 01.10.2019. a esitatud hagis ei ole esitatud hinna alandamise avaldust, Hageja nõudis hagis tekitatud kahju hüvitamist summas 25 062,60 eurot (I kd tl 2-7). VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus nõustub Kostjaga, et Hageja on hinna avaldamise avalduse teinud hagi terviktekstis. Käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt puuduvad materiaalsed ja formaalsed eeldused LED-ekraani hinna alandamiseks. Hageja on LED-ekraani vastu võtnud ja kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid (akt). Hageja on kinnitanud, et LED-ekraan töötas testrežiimis (hagi tervikteksti p 1.2.3.3). Seega on Kostja täitnud lepingust tulenevad kohustused kohaselt ning Hageja on vastu võtnud kohustuse kohase täitmise.
44.VÕS § 127 lg 1 sätesta kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt ka Riigikohtu 31.12.2015. a lahend 3-2-1-137-05). Kostja poolt teostatud töö maksumuse koosseisus oli LED-ekraan, koos käibemaksuga 12 804 eurot ja muud tööd koos käibemaksuga 1 764,00 eurot. Hageja kahju hüvitamise nõue on 11 277,77 eurot, milline märkimisväärselt ületab muude tööde maksumust. LED-ekraani osas on Hageja teinud hinna alandamise avalduse. Nii hinna alandamist kui ka kahju hüvitamist samaaegselt Hageja nõuda ei saa. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab et, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kahjustamisega on tegemist siis, kui on võimalik asja taastamine endisel kujul. Sellisel juhul tuleb hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse olukorda. Antud juhul ei ole ükski Hageja poolt hagis ega hagi terviktekstis esitatud väidetavatest puudustest selline puudus, millise kõrvaldamise eest vastutaks Kostja. Seega ei vastuta Kostja väidetavate puuduste kõrvaldamise eest ja kui ka vastutaks, siis ilmselgelt ei ole Hageja poolt nõutav summa mõistlik ja vajalik asja parandamiseks tehtavate kulude osas. Ka VÕS § 646 lg 5 sätestatu alusel oleks Hagejal õigus nõuda ainult töö parandamise mõistlike kulude hüvitamist.
45.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõuded, siis ei ole sellest johtuvalt põhjendatud ka viivise nõue.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
46.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
47.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
48.Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja kannab oma menetluskulud ise.
49.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (III kd tl 23-26), mille kohaselt Kostja on kandnud menetluskulusid õigusabile 20,85 tundi, kokku 2 308,90 eurot (käibemaksuta, Kostja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Kostja lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) töötunni hind on 110 eurot, lisandub käibemaks. Kohus leiab, et Kostja menetluskulud vastavad käesolevas asjas tehtud menetlustoimingutele, ei ole üle paisutatud ning arvestades asja keerukust, on menetluskulud mõistlikud. Hageja leiab, et Kostja menetluskulud on üle paisutatud vähemalt 7 tunni võrra. Kohus Kostjaga ei nõustu. Kostja on ise oma õigusabikuludeks käesolevas asjas märkinud 1 950,90 eurot, mis on sisuliselt samas suurusjärgus kui Kostjal.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.