Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-15235
Tsiviilasi
OÜ Ballenbalt hagi OÜ Art Depoo vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
21 907 eurot 42 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ballenbalt apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. veebruar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja: OÜ Ballenbalt (registrikood 10734418), esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Vastustaja/kostja: OÜ Art Depoo (registrikood 11521724), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 10. veebruari 2021 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Ballenbalt kanda.
4.Mõista OÜ-lt Ballenbalt OÜ Art Depoo kasuks välja menetluskulu 742 eurot (ilma käibemaksuta) ning väljamõistetud menetluskulult viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Ballenbalt (hageja, tellija) esitas 1. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi OÜ Art Depoo (kostja, töövõtja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja esitas 16. veebruaril 2020 hagi tervikteksti, milles palus mõistja hagejalt kostja kasuks välja 20 284 eurot 65 senti (sellest hinna alandamise nõue 8322 eurot 60 senti ja kahju hüvitamise nõue 11 962 eurot 5 senti) ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 18. juulil 2017 töövõtulepingu (leping), mille kohaselt kostja kohustus valmistama, paigaldama ja testimisrežiimis sisse lülitama ühe LED-ekraani mõõtmetega 6m x 2m hoone juurde asukohaga Rakvere 18, Jõhvi linnas ja seda vastavalt kinnitatud projektiga ning hageja kohustus selle eest maksma. Lepingu sisu vastas VÕS § 208 lg 2 nõuetele. Lepingu lisas 1 toodud eelarve kohaselt oli LEDekraani valmistamise ja paigaldamise tööde maksumus 12 720 eurot (15 264 eurot km-ga).
16.oktoobril 2017 kirjutasid pooled alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile ja sellest . hakkas kulgema 2-aastane garantiiaeg vastavalt lepingule. Garantiiajal avastas hageja järgnevad puudused: 1) LED-ekraani puudused; 2) kandekonstruktsiooni talad, milledega kostja kinnitas LED-ekraani kandekonstruktsiooni vundamendile ja hoone fassaadile, hakkasid roostetama. Kandekonstruktsiooniga kaasnes ehitusprojekti koostamise kulu. Kostja pidi tulenevalt enda tööst teadma ja selgitama hagejale täiendavatest kohustustest ja nende täitmisega seotud kuludest; 3) LED-ekraan ei vastanud lepingutingimustele, sest on koostatud vananenutest koostisosadest. Lähtudes ülaltoodust on haginõue 20 284 eurot 37 senti (11 962 eurot 5 senti + 8322 eurot 60 senti) ja see koosneb kahjunõudest ja LED-ekraani hinna alandamisest 8 322 eurot 60 senti. Kahjunõude aluseks on järgmised LED-ekraani ja kandekonstruktsiooni puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks vajalikud kulud: - LED-ekraani toiteploki remontimine 672 eurot vastavalt OÜ Interframe 23. oktoobri 2018 arvele nr V-18100007; - elektriprojekti koostamine koos kaasnevate tööde teostamisega 1850 eurot 28 senti vastavalt Elektro-Sistem AS-i arvetele nr 2594 ja 2602; - LED-ekraani parandustööde teostamine 1260 eurot vastavalt OÜ Interframe arvele nr V20010008; - tugikonstruktsiooni puuduste kõrvaldamine 3840 eurot vastavalt ASC Ehitus OÜ 5. septembri 2019 hinnapakkumisele; - ehitise auditi läbiviimisega seotud kulud 900 eurot vastavalt FIE Jekaterina Kriis-ehitusprojekt 8. juuli 2019 arvele nr 19/19; - korvtõstuki kasutamine 79 eurot 77 senti vastavalt Cramo Estonia AS-i 8. mai 2019 arvele nr 10450917;
- LED-ekraani tugikonstruktsiooni kui rajatise seadustamisega seotud kulud 3360 eurot vastavalt FIE Jekaterina Kriis-ehitusprojekt hinnapakkumisele nr HP-EK-07/19.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja on 18. juuli 2017 töövõtulepingus ammendavalt sisustanud töö koosseisus olevad kostjapoolsed tegevused ning teisi tegevusi kostja ei olnud ega ka ole kohustatud tegema. 16. oktoobril 2017 andis kostja hagejale üle aktiga lepingu alusel teostatud töö. Hageja on töö eest tasunud. Kostja on lepingu kohaselt täitnud ja üle andnud hagejale puudusteta töö. Vaidlust ei ole, et kandekonstruktsioon on olemas ja paigaldatud. Kandekonstruktsiooni tehniline joonis on hagejale üle antud. Samuti on hagejale üle antud LED-monitori spetsifikatsioon. Hageja kinnitas hagi terviktekstis, et LED-ekraan töötas testrežiimis korralikult. 21. mai 2020 kohtuistungil kinnitas hageja samuti, et LED-ekraan töötab korralikult. Hagejal oli lepingu järgse töö vastuvõtmisel õigus ja kohustus töö üle vaadata, mida ta ka tegi. Isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et töös esinesid puudused, siis hageja on minetanud õiguse neile tugineda tulenevalt VÕS § 644 lg 3 sätestatule. Kui kostja vastustaks mingite töös esinevate puuduste eest, siis tuleb arvestada ka vastavate tööde maksumust. Elektritööde teostamine ja vundamendi tegemine ei olnud lepingu kohaselt kostja kohustuseks ning nimetatud töödele ei laienenud ka tööle lepinguga antud garantii. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja on teinud omaalgatuslikult kulutusi. Kahju hüvitamise põhimõtte kohaselt kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Samuti kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine. Ükski hageja poolt väidetav puudus ei ole käsitletav varjatud puudusena, mida ei oleks saanud avastada töö vastuvõtmisel. Kostja poolt paigaldatud LED-ekraan vastab spetsifikatsioonile. Tööl puuduvad puudused, milliste kõrvaldamise eest tööle antud garantiiajal kostja vastutaks. Töös ei ole avastatud varjatud puuduseid, mille kõrvaldamise eest kostja vastutab. Kostja on garantiiajal kõrvaldanud puudused LED-ekraani töös. Kostja poolt on leping kohaselt ja täielikult täidetud ning haginõuete rahuldamiseks puudub alus. Hageja käsitlus LED-ekraani maksumusest ja tootmise ajast ei ole asjakohane. LED-ekraani maksumus on kokku lepitud lepingus. LED-ekraani spetsifikatsioon oli lepingu lisaks. Hageja ei ole hinna alandamisel järginud VÕS § 112 sätestatud reeglistikku. Lepingu hinna alandamise avaldusena saab käsitleda hagi tervikteksti, st ca 2 a ja 4 k pärast töö puudusteta üleandmist. Puuduvad materiaalsed ja formaalsed eeldused LED-ekraani hinna alandamiseks.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 10. veebruari 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2308 eurot ja 90 senti (kmta) ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas peale tööde vastuvõtmist ilmnenud puuduste eest töös vastutab kostja, kas kostja vastutab ka kandekonstruktsiooni puuduste eest, kas käesoleval juhul on tegemist garantiivastutusega, kas kostja on tekitanud hagejale kahju täiendavate kulutuste näol ning kas hageja saab õiguskaitsevahendina taotleda hinna alandamist. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et teostatud tööd anti üle ja tööd võeti vastu 16. oktoobril 2017. Aktis pooled kinnitasid, et teostatud tööde kvaliteet on tellija poolt kontrollitud töövõtja
juuresolekul ja vastab tellija nõudmistele ning töövõtulepingu tingimustele. Pooled avaldavad, et 18. juuli 2017 töövõtulepingu täitmise osas üksteisele pretensioone ei oma. Vaidlust ei ole selles, et kandekonstruktsioon on olemas, paigaldatud ja tehniline joonis on hagejale üle antud. Maakohus leidis, et kirjavahetusest nähtuvalt oli kõige hiljemalt 28. novembriks 2017 kõik pärast akti allkirjastamist ilmnenud puudused LED-ekraani töös kõrvaldatud (II kd tl 18-21). Töövõtugarantii hõlmab vaid LCD-ekraani, mitte aga muid lepingu alusel teostatud töid, sh ei vastuta kostja elektritööde ning kandekonstruktsiooni nõuetekohase teostamise eest, sest töö objektiks ei olnud lepingus elektritööd ega kandekonstruktsiooni valmistamine (lepingu p 7.4 koostoimes p-ga 1.1). Maakohus nõustus kostjaga, et garantii LED-ekraanile lõppes 2018. aasta septembris, mil hageja avas LED-ekraani plekkkatte ja teostas ka teisi töid (II kd tl 58-67). OÜ Interframe poolne toiteploki remontimine ei puutu antud juhul vaidluse objekti. Toiteplokk töötas töö vastuvõtmisel korrektselt. Juhul, kui ka hilisemalt esineksid puudused toiteploki töös, siis vastutaks kostja nende kõrvaldamise eest ainult siis, kui tegemist oleks tootjapoolse praagiga. Hageja ei ole tõendanud, et toiteplokki puhul oleks olnud tegemist tootjapoolse veaga. Elektritööde teostamine ei olnud lepingu kohaselt kostja kohustuseks ning elektritöödele ei laienenud ka tööle lepinguga antud garantii. Samal põhjusel ei puutu asjasse Elektro-Sistem AS poolt 24. septembril 2019 koostatud elektripaigaldise liitumise kontrollimise akt ja selles esile toodud väidetavad puudused ning teostatud elektritööd. Niisamuti ei kuulu hüvitamisele hageja poolt Interframe OÜ-le tasutud summad. Tugikonstruktsiooni valmistamine ei kuulunud kostja lepingujärgsete kohustuste hulka ning kostja ei ole andnud sellele töövõtugarantiid. Seega ei peatunud maakohus pikemalt hageja nõudel, mis tuleneb tugikonstruktsiooni vigadest (FIE-le J. Kriis, Cramo Estonia AS-ile ja ASC Ehitus OÜ-le tasutud summad). Hageja väitis, et LED-ekraani koostisosad ei vasta lepingu tingimustele. Maakohus hagejaga ei nõustunud. Esmalt, OÜ Interframe hinnangus puudub seisukoht seadme maksumuse kohta. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Teiseks, LED-ekraani spetsifikatsioon oli lepingu lisaks. Seega saab järeldada, et LED-ekraan vastas kokku lepitud kvaliteedile ning töötas (seda kinnitab ka hageja). Hageja märkis, et hagi koosneb kahjunõudest kogusummas 11 227 eurot 77 senti, hinna alandamise nõudest 8 322 eurot ja viivise nõudest alates 1. oktoobrist 2019 vastavalt VÕS §-le 113 lg 1. Maakohus leidis, et hagejal puuduvad materiaalsed ja formaalsed eeldused LEDekraani hinna alandamiseks. Hageja on LED-ekraani vastu võtnud ja kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid. Hageja on kinnitanud, et LED-ekraan töötas testrežiimis. Seega on kostja täitnud lepingust tulenevad kohustused kohaselt ning hageja on vastu võtnud kohustuse kohase täitmise. Hageja kahju hüvitamise nõue on 11 277 eurot 77 senti, mis märkimisväärselt ületab muude tööde maksumust. LED-ekraani osas on hageja teinud hinna alandamise avalduse. Hinna alandamist ja kahju hüvitamist samaaegselt hageja nõuda ei saa. Antud juhul ei ole ükski hageja poolt hagis ega hagi terviktekstis esitatud väidetavatest puudustest selline puudus, millise kõrvaldamise eest vastutaks kostja. Seega ei vastuta kostja väidetavate puuduste kõrvaldamise eest ja kui ka vastutaks, siis ilmselgelt ei ole hageja poolt nõutav summa mõistlik ja vajalik asja parandamiseks tehtavate kulude osas. Ka VÕS § 646 lg 5 sätestatu alusel oleks hagejal õigus nõuda ainult töö parandamise mõistlike kulude hüvitamist.
Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulud 2308 eurot ja 90 senti vastavad asjas tehtud menetlustoimingutele, ei ole üle paisutatud ning arvestades asja keerukust, on menetluskulud mõistlikud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 12. märtsil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja valmistas ja paigaldas LED-ekraani koos kandekonstruktsiooniga aadressil Rakvere tn 18, Jõhvi vastavalt poolte vahel 18. juulil 2017 sõlmitud töövõtulepingule. Hageja põhjendas apellatsioonkaebust järgnevalt. 1) Maakohus tegi vaidluse eseme kindlaks vääralt ja põhjendamatult kitsalt. Pooled vaidlevad mitte ainult selle üle, kas kostja vastutab peale tööde vastuvõtmist ilmnenud puuduste eest, vaid ka varjatud puuduste eest; 2) Kostja teostas elektritöid töövõtulepingu raames ja nendele laienes garantii. Maakohtu vastupidine järeldus on rajatud kostja paljasõnalistele väidetele; 3) Toiteplokile laieneb kostja garantii. Toiteplokk on LED-ekraani sama koostisosa nagu videoplokid. Töövõtulepingu järgi pidi hageja tagama kandekonstruktsiooni valmistamise, mis tähendab, et kõik LED-ekraani koostisosasid pidi just kostja tarnima ja paigaldama; 4) Kandekonstruktsiooni paigaldustööde puuduste kõrvaldamine kuulub hüvitamisele. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited, et tegemist on kandekonstruktsiooni paigaldustööde puudustega. Insener J. Kriis tuvastas oma auditiga (lk 21-22), et kanderaami posti toetamiseks ei ole tehtud erivundamenti, seoses toetamise väikse pindalaga on vundamendi kokkusurumise oht. Sokliosa katmine terasplekiga on tehtud lohakalt, terasplekk ei ole kinnitatud seinale, seinaga liitumiskoha tihendamine on tehtud isepausuva vahuga; seinte tariraute ja/või fahverki (välimise terasõrestiku) elemendiga kanderaami talade liitumisel keevisvuugid ei ole tehtud korrektselt. Keevitusel tehtud vead põhjustavad keevisvuugi ja tala materjali roostetamist. Keevisvuugis olevad augud ei taga hermeetilist ühendust ja seega moodustavad roostet talade seest; kaitseplekk kanderaami perimeetril on paigaldatud ilma tihendita, LED-ekraani tagapinnal on vihmavee sissetungimise oht; elektrikaablite paigaldamise reegleid on rikutud. Muud nõudeid elektripaigaldistele (nt maandus, piksekaitse) kontrollitakse vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti poolt (seda tegi hiljem Elektro-Sistem AS
24.septembri 2019 koostatud elektripaigaldise liitumise kontrollimise aktiga). Auditis (lk 1213) on märgitud, et kostjal ei ole pädevust kandekonstruktsiooni kõrgusega 5,76 m paigaldustööde teostamiseks; 5) Väär on maakohtu järeldus, et töövõtugarantii lõppes 2018 septembris. Kostja keeldus põhjendamatult elektritööde puuduste kõrvaldamisest ja toiteploki remontimisest ja seetõttu pidi hageja tellima seda teenust kolmandatelt isikutelt; 6) Väär on kohtu järeldus, et LED-ekraan vastas lepingu tingimustele. Maakohus on üksnes viidanud VÕS § 77 lg 1 sätestatule ja asjaolule, et LED-ekraan vastas töövõtulepingule lisatud spetsifikatsioonile ja seetõttu kokkulepitud kvaliteedile. Hageja on hagiavalduse terviktekstis viidanud kostja veebilehele, mille kohaselt tekkis hagejal õigustatud ootus, et pakutud LEDekraani maksumus 10 670 eurot (km-ta) vastas uute ja kaasaegsete samade omadustega ekraanide hindadele ja selliste omadustega LED-ekraani talle ka valmistatakse;
7) Väär on kohtu järeldus, et hagejal pole õigust nõuda nii hinna alandamist kui ka kahju hüvitamist samaaegselt. Kahjunõude aluseks on hageja täiendavad kulud kostja poolt teostatud tööde LED-ekraani valmistamisel ja kandekonstruktsiooni paigaldamisel puuduste kõrvaldamiseks, mida teostamast kostja õigustamatult keeldus. Nimetatud kulud on suuremas osas juba kantud hageja poolt ja selleks on esitatud vastavad maksedokumendid ja ülejäänud osas on tõendatud pädevate isikute koostatud hinnapakkumistega. Seoses sellega on väär kohtu etteheide hagejale, et tema poolt esitatud kulud ei vasta VÕS § 646 lg 5 sätestatule. Hinna alandamise nõude aluseks on LED-ekraani mittevastavus kvaliteedi osas. Mõlema nõude rahuldamisel oleks hageja kui kahjustatud isik olukorras, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk vastavalt VÕS § 127 lg 1 sätestatule. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud 7 tunni võrra. Maakohus on kulude määramisel rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatut.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb enda seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kostja järgmist. 1) Hageja on oma lõplikud nõuded esitanud 16. veebruaril 2020 hagi terviktekstis. Hageja nõuded põhinevad väidetavatel puudustel pärast töövõtulepingu alusel teostatud tööde vastuvõtmist hageja poolt. Hageja on tööd pretensioonideta vastu võtnud. Maakohus on õigesti määratlenud vaidluse eseme; 2) Maakohus on elektritöödega ja LED-ekraani kandekonstruktsiooniga seonduvat käsitlenud. LED-ekraani kandekonstruktsiooni tellis hageja. Kandekonstruktsioon paigaldati vastavalt hageja juhistele ja tema poolt ette valmistatud asukohta (sh paigaldas olemasolevale vundamendile ja kinnitas fassaadile, vt lepingu p 3.2.2.). Igasuguste lubade ja kooskõlastustega seonduv asjaajamine (sh LED-ekraani kandekonstruktsiooni osas) ei olnud kostja lepinguliste kohustuste koosseisus. Ükski elektritöödega ega ka kandekonstruktsiooni paigaldamisega seotud väidetav puudus ei ole varjatud puuduseks, mida hageja ei saanud tuvastada töö vastuvõtmisel; 3) Elektritööde teostamine ei olnud kostja kohustuseks ja sellele ei laienenud lepingujärgne garantii. Lepingu p 1.1. kohaselt pidi kostja valmistama, paigaldama ja testimisrežiimis sisse lülitama 1 (ühe) LED-ekraani mõõtmetega 6m x 2m vastavalt kinnitatud projektile (lepingu lisa 1). Lepingus nimetatud LED-ekraan on küll elektriseade (töötab elektritoitel), mille koosseisus on paneelid ja toiteplokk, kuid kostja ei ole neid valmistanud ja nende valmistamisel elektritöid teostanud; 4) Toiteplokile ei laienenud lepingujärgne garantii. Toiteploki remont ei puutu antud juhul vaidluse objekti. Toiteplokk töötas töö vastuvõtmisel korrektselt. Kui hageja väidab, et vaidlusaluse toiteploki võimaliku rikke kõrvaldamise eest vastutab kostja, siis peab hageja seda tõendama; 5) Tugikonstruktsiooni (s.o kandekonstruktsiooni) valmistamine ei kuulunud kostja lepingujärgsete kohustuste hulka ja kostja ei ole ka andnud sellele garantiid. Kostja ülesanne oli see paigaldada hageja poolt osundatud asukohta; 6) Lepingus on konkreetselt kokku lepitud, millised on kostja kohustused ja need on täidetud. Lepingus nimetamata tööd (sh vajadusel ehitusprojekt vms) ei kuulunud kostja poolt teostatava töö koosseisu; 7) Tööle antud töövõtugarantii lõppes 2018. aasta septembris, kui hageja (kolmandate isikute kaudu) avas LED-ekraani plekkkatte ja teostas ka teisi töid garantii esemeks oleval asjal; 8) LED-ekraani spetsifikatsioon oli lepingu lisaks ja kostja paigaldatud LED-ekraan vastas sellele;
9) Maakohtul puudus OÜ Interframe antud LED-ekraani hinnangu osas detailsema hinnangu andmiseks vajadus, kuna LED-ekraan vastas poolte vahel kokku lepitud kvaliteedile; 10) Maakohtu järeldus LED-ekraani hinna alandamise osas on õige, kuna puuduvad materiaalsete ja formaalsete eeldused LED-ekraani hinna alandamiseks; 11) Tulenevalt vaidluse asjaoludest hinna alandamist kui ka kahju hüvitamist samaaegselt hageja nõuda ei saa. Hageja esitatud kulud ei vasta VÕS § 646 lg 5 sätestatule; 12) Hagejal oli pärast puudusteta töö vastuvõtmist tõendamiskoormus väidetavate puuduste osas. Hageja ei tunnista hagi nõudeid ja seega ei tunnista ka viivisenõuet. Maakohus ei ole rikkunud menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 442 lg 8 sätestatut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 18. juulil 2017 töövõtulepingu (leping), mille p. 1.1. kohaselt kohustus kostja valmistama, paigaldama ja testimisrežiimis sisse lülitama ühe LED-ekraani vastavalt kinnitatud projektile. Kostja kohustus lepingu alusel välja töötama kandekonstruktsiooni tehnilised joonised ja edastama need tellijale 14. august 2017. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja joonised edastas. Kostja kohustus valmistama LED-ekraani, paigaldama selle kandekonstruktsioonile ja lülitama sisse testimisrežiimis. Pooled sõlmisid VÕS § 636 lg 1 tähenduses töövõtulepingu, mille esemeks oli asja valmistamine ja tellijale üleandmine.
8.VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja võttis töö aktiga vastu. 16. oktoobril 2017 koostasid pooled akti, millega kostja andis hagejale üle lepingu alusel teostatud töö. Aktis kinnitas hageja, et teostatud tööde kvaliteet on hageja poolt kontrollitud kostja juuresolekul ja vastab hageja nõudmistele ning töövõtulepingu tingimustele. Pooled avaldasid, et 18. juuli 2017 töövõtulepingu täitmise osas üksteisele pretensioone ei oma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja vastutab kandekonstruktsiooni puuduste eest, mis on märgitud 26. juunil 2019 insener J. Kriisi auditis. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja lepinguliseks kohustuseks oli kõikide kooskõlastuste ja lubade taotlemine LEDekraani paigaldamiseks hoonele. Kostja vaidles hageja väitele vastu ja hageja oma väidet ei tõendanud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust kostjale sellist kohustust ei tulene. Õige on ka kostja seisukoht, et hageja tegi väidetavad puudused kandekonstruktsioonil kindlaks enam kui poolteist aastat pärast töö vastuvõtmist kostjalt, kuigi tegemist pidi olema puudustega, mis olid avastatavad üleandmise ajal, mistõttu on ta minetanud mõistliku aja möödumise tõttu võimaluse nendele tugineda. Lepingu p-s 4.3. leppisid pooled kokku, et hageja oli peale töö vastuvõtmist kohustatud teavitama puudustest, mida ei olnud võimalik tuvastada tavalisel vastuvõtmisel (varjatud puudused), 2 tööpäeva jooksul peale nende avastamist.
Vaidlust ei ole ka selles, et hageja tellis kandekonstruktsiooni tegemise kolmandatelt isikutelt ning kostja üksnes paigaldas selle. VÕS § 644 lg 3 tulenevalt kaotab tellija õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Ringkonnakohus märgib, et hagejal puudub kahjuhüvitamise nõue ka VÕS § 644 lg 3 viimase lause alusel, kuna puudustest teatamata jätmine ei olnud käesolevas asjas mõistlikult vabandatav.
10.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et elektritöödele ja toiteplokile laienes töövõtulepingu alusel garantii ja hageja saab kahju hüvitamist nõuda garantiile tuginedes. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Maakohus tuvastas õigesti, et garantii LED-ekraanile lõppes 2018. aasta septembris, kui hageja avas ilma kostja juuresolekuta LED-ekraani plekkkatte ja teostas ka teisi töid.
11.Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamise nõue lepinguobjektiks olnud tööde puudustega seoses ei välista põhimõtteliselt hinna alandamise nõuet lepinguobjektiks olnud asja (LEDekraani) osas, kuid käesoleval juhul soovib hageja nii hinna alandamist kui kahju LED-ekraani osas. Maakohus märkis õigesti, et sama lepinguobjekti osas ei saa samaaegselt kahju nõuda ja hinda alandada. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et hageja hinna alandamise nõue ei oleks ka põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohtu 27.04.2010 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10 (p 12) tuleneb, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuse tõendamise kohustus on isikul, kes hinda alandas. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, võib väärtuste suuruse otsustada kohus, kuid ka asjaolu, et väärtuste suurusi ei ole võimalik kindlaks teha, tõendamiskoormis on isikul, kes hinda alandas. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole maakohtus esile toonud ega tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi. Hageja on väitnud, et tal on õigus hinda alandada 65 % ehk 8 322, 60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on see aga tõendamata. Kohase täitmise väärtust (turuhinda) ja lepingu hinda ei saa automaatselt pidada samaks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kohustuse täitmise aja seisuga kindlaks teha. Eeltoodule tuginedes on hageja hinna alandamise avaldus tõendamata.
12.Ringkonnakohus täpsustab hagi hinda. Maakohus on otsuses märkinud hagihinnaks 20 284 eurot 65 senti. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Hagi terviktekstis on hageja palunud kostjalt välja mõista 20 284 eurot 65 senti ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus on otsuses ka seda märkinud. Lähtuvalt eelnevast on hagihind 20 284
eurot 65 senti+(20 284 eurot 65 senti*8%)=21 907 eurot 42 senti. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 137 lg-st 1 on apellatsioonkaebuse hinnaks 21 907 eurot 42 senti. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 900 eurot. Täpsustatud hagihind ei muuta apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli kostja õigusabikulu apellatsioonimenetluses, sh 1 tund kohtuistungil kokku 770 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 järgi. Kostja taotles istungi ajakolu korrigeerimist vastavalt istungi tegelikule ajale, istung kestis 35 minutit. Ringkonnakohus vähendab seoses sellega kostja õigusabikulu 46 euro võrra. Ringkonnakohus rahuldab kostja õigusabikulude nõude 742 eurot, millele lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 järgi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 järgi.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.