2-18-16246/17 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-16246 järgu tunnustatud nõudeid E-Profiili pankrotimenetluses 20 991 342,32 eurot ning nõudeid kokku on 66 158 875,96 eurot. E-Profiili tervikvara, mis on koormatud pantidega, üritati müüa alghinnaga 3 000 000 eurot, kuid enampakkumine kukkus läbi. Seega on üksnes pandiga tagatud võlausaldajatel võimalik saada oma nõuetele mingiski ulatuses rahuldust. Hageja on seisukohal, et VÕS § 2 lg-st 2 ja § 155 lg-st 1 tuleneb krediidiasutusest garantii andja (kostja) kaitsekohustus kaitsta võlausaldajat (hageja), mis seisneb selles, et garantii andja peab veenduma, et garantii oleks võlausaldaja poolt hilisemalt realiseeritav. Garantii andja ei saa vastutada kõigi võlgniku ja võlausaldaja vahelise võlasuhte aspektide eest, kuid garantii andja, eriti veel krediidiasutus, saab ja peab veenduma selles, et garantii andmise aluseks olevast võlasuhtest tulenevad formaalsed tingimused oleksid väljastatavas garantiis korrektselt esitatud. Antud juhul tähendab eeltoodu seda, et kostja oleks pidanud veenduma, et tema poolt väljastatud garantiis garantiisummana sätestatud hageja poolt E-Profiilile tehtud ettemaksu summa on korrektne. Juhul, kui kohus aktsepteerib hageja vastuväidet ning leiab, et hageja ei saa oma nõuet esitada garantii alusel, kuna kostja poolt garantii dokumendis esitatud garantiisumma numbriline suurus ei lange kokku hageja poolt kostjale tehtud ettemaksu suurusega, säilib siiski kostja poolne kaitsekohustuse rikkumine ja sellest tulenev hageja kahjunõue kostja vastu. Antud juhul on hageja kahju võrdne hageja poolt E-Profiilile tehtud ettemaksu summaga (s.o 129 740 eurot). Hageja on tõendanud, et tema ettemaksu tagastamise nõude rahuldamine võlausaldaja nõudena E-Profiili pankrotimenetluses on perspektiivitu. Juhul, kui kostja ei oleks oma kohustust hageja suhtes rikkunud ning märkinud garantii dokumendis arvuliselt korrektse ettemaksusumma garantiisummana, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud, kuna hageja oleks saanud oma ettemaksusumma tagasi garantii alusel. Seega on hageja tõendanud kahju suuruse ja põhjusliku seose. Hageja on seisukohal, et talle tekkinud kahju oli krediidiasutusest kostjale ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), kuna kostjale pidi olema selge, et juhul, kui tema poolt garantiis arvuliselt avaldatud garantiisumma ei lange kokku hageja poolt E-Profiilile tehtud ettemaksu summaga, mida garantii tagama pidi, siis võib hageja nõue garantii alusel rahuldamata jääda ning hagejal ei pruugi olla võimalust ettemaksu ka EProfiililt tagasi saada.

2-18-16246 kinnitab sõnaselgelt garantiilepingu tekst. Garantiikirjas on sõnaselgelt sätestatud: „This guarantee is independent of the Contract. Our undertaking hereunder is not subject to any claims or defences arising from the Contract. Any reference in the guarantee to the Contract is made only for the purpose of identifying it“. (eesti keeles: Käesolev garantii on lepingust sõltumatu. Käesoleva alusel meie ettevõtja ei ole lepingust tulenevate mis tahes nõuete ega vastuväidete subjektiks. Käesolevas garantiis sisalduv mis tahes viide lepingule on tehtud üksnes selle identifitseerimise eesmärgil.). Seega tuleneb nimetatud lõigust, et garantiileping on lepingust nr 104582 täielikult sõltumatu ja selles ei ole tingimusi, mis sõltuksid lepingust nr 104582, mh ettemaksusumma. Neljandaks, hageja on väitnud, et lisades ettemaksusumma 132 500 euro järele sulgudesse protsendi lepingu nr 104582 hinnast, pidi pank arvestama, et ettemaksusumma võib numbriliselt märgitust erineda. Hageja väide on ebaõige, sest juhul, kui garantiilepingu sisuks oleks olnud määratleda ettemaksu summas kas 132 500 või 20% lepingu summast, siis oleks ilmselgelt garantiilepingus ka selliselt sätestatud: numbrite vahel oleks olnud sõna „or“ (eesti keeles: või) ja 20% ei oleks olnud sulgudes Viiendaks, seda, et ettemaksusummana oli määratletud just 132 500 eurot, kinnitab asjaolu, et ka garantiisummana on üheselt määratletud 132 500 eurot ja sama summa on numbrilise väärtuse järel sulgudes ka sõnadega. On reegliks, et ettemaksugarantii puhul vastab garantiisumma ettemaksu summale, s.t. need on võrdsed. Arvestades, et garantii tellija poolt garantii väljastamise eest makstav tasu sõltub garantiisumma suurusest, siis puudub ka igasugune mõistlik põhjendus sätestada garantiisummat suuremana ettemaksusummast. Kuuendaks, ettemaksu summa määramine protsendina lepingu nr 104582 hinnast oleks olnud ka äärmiselt ebaloogiline, arvestades, et garantiilepingus ei ole sätestatud lepingu nr 104582 hinda ja see ei näe ette väljamakse tegemise eeldusena tõendite esitamist lepingu hinna kohta ehk pangal ei oleks olnud sellisel juhul võimalik nõude saamisel isegi kindlaks teha, mis oli lepingu hind ja kas tehtud ettemaks vastab 20% sellest. Seitsmendaks, kostja ei nõustu hageja väitega, et garantiilepingus sätestatud summa 132 500 eurot on eksimus, mida VÕS § 29 lg-st 2 tulenevalt ei või võtta aluseks lepingu tõlgendamisel. Kuivõrd Garantiilepingus sätestatud tingimused on selgelt välja loetavad garantiilepingu tekstist, puudub tingimuste kindlaksmääramisel vajadus selle tõlgendamiseks. Kaheksandaks, samuti on täiesti põhjendamatu hageja püüdlus end distantseerida Garantiilepingu tekstist ja hageja väide, et tema ei saanud Garantiilepingu teksti mõjutada ega teadnud, mida sinna kirjutatakse. Lisaks ei ole pank Garantiilepingu väljastamisel eksinud. Rõhutame, et pank ei mõelnud garantiikirjas sisalduvaid andmeid välja ise, vaid need on pangale esitatud garantii tellija poolt. Panga ja garantii tellija X AS-i vahel 29. juulil 2016. a sõlmitud garantii andmise lepingu p 1 kohaselt on garantiisumma 132 500 eurot. Tegemist on garantiilepingu keskse ja ühe olulisima tingimusega. Vastavalt nimetatud andmetele väljastas pank tellijale ka garantiilepingu (garantiikirja). Tellija kinnitas vastuvõtmisega, et see vastab lepingutingimustele ning ta ei teinud pangale mistahes märkust, et garantiilepingus esinenuks mõni viga.

2.1.Hageja palub esmalt rahuldada hagi selliselt, et kohustada kostjat täitma hageja kasuks antud 29.07.2016.a garantiist nr 09T2014441705 tulenevat kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 155 lg 2 järgi garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Riigikohus on märkinud, et garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-49-12, p 10). Käesolevas asjas on poolte vahel tõusetunud vaidlus garantiisumma väljamaksmise eelduste täitmise osas. Nimelt nähtub hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest, et kostja on keeldunud garantiist tuleneva kohustuse täitmisest hageja ees põhjusel, et hageja on lepingu nr 104582 järgi ja vastavalt E-Profiili esitatud arvele tasunud Ship set 2 eest ettemaksuna summa vaid 129 740 eurot, mitte kostja poolt garantiidokumendis arvuliselt märgitud summat s.o 132 500 eurot. Kostja on leidmas - kuna summa 132 500 taga sulgudes on kirjas 20% lepingu nr 104582 väärtusest, siis ettemaksusumma 132 500 eurot oli pangale teadaolevalt 20% lepingu nr 104582 summast. Kas nimetatud lisaviide, et 132 500 eurot vastab 20 protsendile, oli sisult õige või ebaõige, ei märgi kostja hinnangul vaidluse lahendamisel rolli, sest ettemakse summa oli numbriliselt selgelt määratletud ja pank lähtus talle tehingu poolte poolt edastatud informatsioonist. Kostja on 28.11.2018.a hagi vastusele lisanud X AS-i ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 29.06.2016.a sõlmitud garantii andmise lepingu (tl 58). Kõnesoleva lepingu p 2.1 näeb ette, et Nordea Bank AB Eesti filiaal annab garantii tellija (s.o X AS) soovil garantii saaja (s.o TTS Marine AB) kasuks garantii E-Profiil AS (reg. nr 10306409) kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingu p-s 1 on tellija ning kostja muu hulgas garantiisummaks kokku leppinud 132 500 eurot. Ühtlasi on garantii andmise lepingus pooled kokku leppinud selles, et panga poolt antakse garantii saajale TTS Marine AB-le garantiikiri nr 09T2014441705, milles on sätestatud garantii tingimused. Hagiavaldusele lisatud garantiikirjas nr 09T2014441705 toodud pöördumisest nähtub, et panka (s.o kostjat) on teavitatud sellest, et taotleja E-Profiil AS on teiega (s.o hagejaga) lepingu sõlminud. Garantiikirjas on kostja deklareerinud, et krediidiasutus on saanud aru, et lepingu tingimuste kohaselt tuleb garantii eest teha ettemaks summas 132 500 eurot (20% lepingu väärtusest). Kostja on teatanud, et käesoleva garantii alusel tehtava mis tahes nõude

2.2.Kohtul tuleb vaidluse lahendamiseks võtta seisukoht 29.06.2016.a sõlmitud garantii andmise lepingu ning selle alusel väljastatud garantiikirjast nr 09T2014441705 tuleneva nõutava ettemakse suuruse osas. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Antud juhul lasub lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis hagejal (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.01.2013.a otsust asjas nr 3-2-1-167-12, p 12). Kohus selgitab, et ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lg-s 5 ette nähtud asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.05.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-4409, p 11). Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele VÕS § 29 lg 5 p-d 1, 2, 3 ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lisaks eelnevatele tõlgendamisreeglitele peab kohus järgima ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus asjas nr 3-2-1-33-02, p 9). Kohus nõustub hagejaga selles, et garantiikirjast nr 09T2014441705 tuleneva ettemakse tegemise tingimuse tõlgendamisel ei saa jätta hageja ning E-Profiil AS-i vahel sõlmitud lepingut nr 104582 jätta tähelepanuta, seda ka garantiile üldiselt kohalduvat mitteaktsessoorsust arvesse võttes. Garantiikirja ja selle aluseks olevat garantii andmise lepingut nende tõlgendamisel, tuleb hinnata ka garantii ellukutsumise vajadust. Garantiikirja tingimuste tõlgendamisel tuleb nö põhilepingu sõlmimise asjaolusid eelmainitud VÕS § 29 lg 5 punktide järgi arvesse võtta. Kohus leiab, hageja on käesoleval juhul tõendanud garantii ettemakse kokkuleppimisel nii enda, E-Profiil AS-i ja garantii tellija X AS-i ühist tahet selliselt, et garantiisumma väljamaksmise eelduseks on ettemaksu tegemine vähemalt 20% ulatuses lepingu nr 104582 kogumaksumusest.

2-18-16246 hinnangul asuda seisukohale, et hageja ning E-Profiil AS-i tegelikuks tahteks ei olnud siduda garantii väljamakse tegemine sõltuvaks kindlast rahasummast. X AS-i ja kostja vahelisest garantii andmise lepingust ei nähtu seda, et pooled oleksid garantiisumma väljamaksmise eeldusena ettemaksus kokku leppinud. Garantii andmise lepingus on pooled kokku leppinud, et garantii edasised tingimused tulenevad garantiikirjast nr 09T2014441705. Eelnimetatud garantiikirjast nähtuvalt on kostja deklareerinud, et teda on informeeritud, et OÜ E-Profiil on sõlminud hagejaga lepingu ning, et pank saab aru, et vastavalt lepingu tingimustele tuleb teha ettemaks summas 132 500 eurot (20% lepingu hinnast) ettemaksugarantii vastu (tl 17 ja 18). Iseenesest on usutav kostja poolt antud selgitus selles, et garantii andjale esitasid garantii andmise lepingu ettevalmistamiseks teavet E-Profiil AS-i ja X AS. Samas tuleb ettemakse tõlgendamisel arvesse võtta hageja ja E-Profiil AS-i vahelist praktikat – hagiavalduse asjaoludest nähtub, et E-Profiil AS väljastas lepingu nr 104582 kohaselt hagejale 29.06.2016.a ettemaksuarve nr 160377 summas 129 740 eurot Ship set 2 eest (tl 15-16). Kohus leiab, et hageja ning E-Profiil AS-i vahel puudus ebakooskõla selles, mida pooled 20%-ks ettemakse suuruseks pidasid. Eeltoodu pinnalt ei vasta garantiisumma väljamaksmise just 132 500 euro ettetasumisest sõltuvaks tegemine hageja ning kostja lepingu nr 104582 põhimõttele ja loogikale. Seega tekkis hagejal õigustatud ootus, et tema poolt tehtud ettemakse oli piisav juhuks kui hagejal oleks vaja garantii täitmist nõuda. Kohus leiab, et eeltoodud tõlgendust ei välista ka asjaolu, et garantiilepingus on garantiisummaks märgitud 132 500 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et garantiisumma ja selle väljamaksmise eeldusena tasutav ettemaks, peavad olema võrdsed. Kohus leiab, et garantiikirja nr 09T2014441705 tõlgendus, mille kohaselt tuleb garantiisumma väljamaksmiseks teha ettemakse 20% suuruses osas lepingu väärtusest, on kõiki asjaolusid kogumina arvesse võttes ka hea usu põhimõttest lähtuv.

4.1 TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja on 15.01.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluskulud summas 8635,40 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest summas 6520,50 eurot (käibemaksuta summa). Kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud 35,1 töötundi ning keskmine tunnitasu oli 185,77 eurot (käibemaksuta summa). Samuti on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 1500 eurot ja tõlkekulud kokku 614,90 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: