Luminor Bank AS hagi Aktsiaseltsi Level vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luminor Bank AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
16 375,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Luminor Bank AS (registrikood 11315936, endise ärinimega Aktsiaselts DNB Pank), lepinguline esindaja MM Kostja (vastustaja) Aktsiaselts Level (registrikood 10216072), lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata Luminor Bank ASi hagi Aktsiaseltsi Level vastu, jättis menetluskulud Luminor Bank ASi kanda ja mõistis Luminor Bank ASilt välja Aktsiaseltsi Level menetluskulud.
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Aktsiaseltsilt Level välja Luminor Bank ASi kasuks põhivõlg 9465,83 eurot, viivis ajavahemiku 08.11.2021–02.02.2024 eest 15 467,17 eurot ja edasiulatuv viivis 0,2% päevas alates 03.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Level kanda.
1(10)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 08.11.2021 Harju Maakohtusse hagi Aktsiaseltsi Level (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja nõuda võla 9465,83 eurot ja viivise alates hagi esitamisest. Hageja tugines hagis ja 08.09.2022 täiendustes järgmistele asjaoludele: - 27.07.2016 esitas kostja Nordea Bank AB Eesti filiaalile (Nordea) taotluse pangagarantii 132 500 euro ulatuses väljastamiseks TTS Marine AB (TTS) kasuks; garantii tellijaks palus kostja märkida E-Profiil ASi; - 29.07.2016 sõlmisid kostja ja Nordea (garant) lepingu, millega garant andis TTS kasuks garantii E-Profiil AS kohustuste täitmise tagamiseks 132 500 euro ulatuses tähtajaga 30.04.2018 (leping); - garant väljastas 29.07.2016 TTSi kasuks ettemaksu garantii (garantiidokument); - lepingu p-st 5.4 tulenes kostja kohustus hüvitada garandi kohtu- ja õigusabikulud garantii saajaga peetavas õigusvaidluses, v.a kui kostja andis garandile nõusoleku garantiisumma väljamaksmiseks; - lepingu p-st 3.5 tulenes kostja kohustus tasuda viivist hinnakirjas märgitud viivisemääras 0,2% päevas, mis on ka hagi esitamise ajal 0,2% päevas; - garandi lepingust tulenevad õigused ja kohustused anti 01.10.2017 ettevõtte müügi käigus üle hagejale; - 20.02.2018 ja 20.04.2018 esitas TTS hagejale nõuded garantiisumma väljamaksmiseks, millest hageja vastavalt 05.03.2018 ja 25.04.2018 keeldus; - 29.10.2018 esitas TTS Harju Maakohtule hagi hageja vastu garantiidokumendi alusel väljamakse tegemiseks, mille maakohus 09.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-16246 rahuldas; - otsus jõustus 13.06.2022 ringkonnakohtu otsusega; - hagejal on tekkinud tsiviilasjas nr 2-18-16246 kohtukulud 9465,83 eurot (käibemaksuta), mille hüvitamist on hageja nõudnud, kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hagi on aegunud, sest lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oleks saanud esitada nõude
2(10)
kolme aasta jooksul lepingu lõppemisest 30.04.2018 ja hageja ei ole seda teinud; - kostja luges garantiilepingust tuleneva kohustuse lõppenuks hageja 05.03.2018 ja 25.04.2018 saadetud e-kirjadega, milles hageja keeldus garantii väljamaksmisest; - selle järel puudus kostjal igasugune teave hageja ja TTSi vaidlusest – hageja ei teavitanud sellest kostjat, ei küsinud hageja seisukohta, ei kooskõlastatud kostjaga õigusabilepingu sõlmimist ega võimalikke kulusid; - hagejal puudus garantiikirjast tuleneva vaidluse pidamiseks vajadus kasutada lepingulist esindajat, sest pankades töötavad kohtuvaidlustega tegelevad juristid. Hageja nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja ei saanud mõjutada esitatava nõude suurust ja selle kujunemist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1707,99 euro ulatuses. Kohus märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 29.07.2016 sõlmisid kostja garantii tellijana ja garant lepingu, mille alusel väljastas garant 29.07.2016 TTSi kasuks garantiikirja; - lepingu p-s 5.4 leppisid pooled kokku, et kui garantii saaja õiguste teostamisega seoses tekib tema ja garandi vahel õigusvaidlus (eelkõige garantii alusel esitatud garantii saaja nõude mitterahuldamisega seoses), kohustub kostja hüvitama garandile kõik vastava õigusvaidlusega seotud õigusabi- ja kohtukulud, välja arvatud juhul, kui garantii tellija on andnud garandile nõusoleku garantii alusel esitatud nõudesumma väljamaksmiseks, aga garant ei ole sellele vaatamata nõudesummat välja maksnud; - 01.10.2017 on kõik garantii andmise lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud hagejale; - 20.02.2018 ja 20.04.2018 esitas TTS hagejale nõuded garantiisumma väljamaksmiseks, millest hageja 05.03.2018 ja 25.04.2018 keeldus; - 29.10.2018 esitas TTS hagi hageja vastu Harju Maakohtule garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks, mille maakohus 09.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-16246 rahuldas 129 740 euro ulatuses; - Tallinna Ringkonnakohus 09.02.2022 jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus 13.06.2022; - 04.05.2021 edastas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis tsiviilasja nr 2-18-16246 menetlusega tekkinud kohtukulude hüvitamist hiljemalt 21.05.2021; - kostja on hageja nõudekirja kätte saanud ning 21.05.2021 esitanud hagejale vastuse; - hageja on tsiviilasjas nr 2-18-16246 kandnud kohtukulusid 9465,83 eurot.
3.2.Hageja nõue tuleneb lepingust. Hageja kahju hüvitise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ning §-d 127 ja 128. Maakohus tõlgendas pooltevahelist kokkulepet kohtukulude hüvitamiseks, viidates VÕS § 29 lgtes 1 ja 4, lg 5 p-s 4 sätestatud tõlgendamisreeglitele. Lepingu p-s 5.4 sätestatud esimene eeldus on õigusvaidluse toimumine garantii alusel. Kostjale ei saanud tekkida kahju hüvitamise kohustust, kui olid täidetud vastustust välistavad eeldused. Vastutuse välistamise eelduseks oli asjaolu, et kostja oli andnud pangale nõusoleku garantiisumma väljamaksmiseks ja pank ei olnud vaatamata sellele garantiisummat välja maksnud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja
3(10)
on keeldunud garantiisumma väljamaksmisest. Kostja 21.05.2021 vastus hagejale ei tõenda, et kostja on keeldunud kohtukulude hüvitamisest. Kohus kohaldas VÕS § 20 lg-s 3 sätestatut, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel annab võimaluse lugeda kostja nõustunuks hageja 04.05.2021 päringuga teha garantiisumma väljamakse. Seega on alusetu hageja etteheide kostjale, et kostja pidi peale jõustunud kohtuotsust andma hagejale eraldi nõusoleku garantiisumma TTSile väljamaksmiseks. Kostja nõusolek garantiisumma väljamakseks sisaldub garantiilepingu punktis 4.4. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest. Hea usu põhimõttega VÕS § 6 ja § 7 järgi ei ole kooskõlas, kui lepingupool saab enam kui kolm aastat peale kohtuvaidluse pidamist teada, et teda puudutava õigussuhte üle on käimas kohtuvaidlus. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-16246, millega hagejalt menetluskulud välja mõisteti, jõustus 13.06.2022. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda jätta. Alternatiivselt palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
4.1.Hageja nõude aluseks on VÕS § 108 lg 1. Maakohus asus seisukohale, et hagejal ei saanud nõuet olla, kuivõrd olid täidetud garantiilepingu p-s 5.4 vastutust välistavad eeldused. Menetluses selle üle ei vaieldud. Seega on kohus rajanud otsuse asjaoludele, mille kohta pooltel ei olnud võimalik oma arvamust avaldada. Lisaks on maakohtu järeldus ebaõige. Maakohus tuvastas, et lepingu p-s 4.4 leppisid pooled kokku, et garantii tellija on teadlik ja aktsepteerib, et pangal on kohustus tasuda garantiikirjas ettenähtud summa ja see kohustus kuulub panga poolt täitmisele garantii saaja nõudmisel. Vaidlus puudub, et garantii saaja esitas hagejale nõude garantiisumma väljamaksmiseks.
4.2.Kohus on kohaldanud vääralt VÕS § 20 lg-t 3 ja TsÜS § 4. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kohus jõudnud seisukohale, et kostja on andnud nõusoleku garantiisumma väljamaksmiseks. VÕS § 20 lg 3 reguleerib olukorda, kus tehingu tegemiseks tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata ning vaikimist loetakse sel juhul nõustumiseks. Kohus on jätnud hindamata 04.05.2021 hageja kirja sisu. Hageja ei küsinud selles kirjas, kas garantiisumma tuleks välja maksta, vaid palus kostjal hüvitada tsiviilasjas nr 2-18-16246 kantud kohtukulud. Kostja vastust hageja 04.05.2021 nõudekirjale ei ole kohus hinnanud. Kostja on 21.05.2021 kirjaga vastanud hageja 04.05.2021 nõudekirjale, seega ei ole hageja „vaikinud“. Lisaks on kostja 21.05.2021 kirjas märgitud: „Seega oli AS-il LEVEL kuni käesoleva ajani teadmine, et garantiileping on lõppenud ja garantiisummat välja ei makstud“. Eelnevast on üheselt arusaadav,
4(10)
et kostja on tegelikkuses 04.05.2021 kirjale vastates väljendanud nõustumist sellega, et hageja ei olnud garantiisummat välja maksnud. Hageja saatis 04.05.2021 kirja peale maakohtu 09.02.2021 kohtuotsuse tegemist tsiviilasjas nr 218-16246. Selle otsusega kohustati hagejat garantiisumma TTSile välja maksma.
4.3.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostja nõusolek garantiisumma väljamakseks sisaldub garantiilepingu punktis 4.4. See tähendaks sisuliselt seda, et kostja andis nõusoleku juba lepingu sõlmimisel ja juba garantiilepingu sõlmimisel eksisteeris garantiilepingu p-s 5.4 märgitud vastutust välistav eeldus. Poolte, eelkõige aga hageja tahe lepingu sõlmimisel ei olnud see, et lepingut sõlmides kaotab hageja õiguse nõuda kostjalt garantiilepingu p-s 5.4 märgitud kulude hüvitamist. Maakohtu vastupidine tõlgendus ei ole kooksõlas VÕS § 29 lg-tega 1 ja 4 ning lg 5 pga 4. Hageja tugines hagiavalduses nõude esitamisel garantiilepingu p-le 5.4. Kostja ei väitnud, et eelnimetatud punktis märgitud eeldused menetluskulude hüvitamata jätmiseks on täidetud. Kostja nõustus asjaoluga, et ta ei ole nõusolekut garantiisumma väljamaksmiseks andnud. Kostja märkis oma 29.11.2021 vastuse p-s 2.10, et on ka ise seisukohal, et TTSi nõue on alusetu. Sellest nähtub kostja seisukoht, et garantiisummat ei tule välja maksta. Üllatuslikult ja ebaloogiliselt garantiilepingu p 4.4 tõlgendades on maakohus jõudnud väärale seisukohale, et kostja oli andnud oma nõusoleku garantiisumma väljamaksmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.15.01.2024 selgitas ringkonnakohus kirjaga pooltele kohaldatavat õigust ja andis tähtaja mh õiguslike seisukohtades esitamiseks.
7.Oma 24.01.2024 seisukohas leidis kostja, et kui vaidlusalusele õigussuhtele kohaldada käsunduslepingu sätteid, on hageja rikkunud käsundi isikliku täitmise kohustust (VÕS § 622 lg 1). Lepingu p 5.4 on tüüptingimusena tühine, kuna seda ei räägitud läbi. Samuti leidis kostja, et kostja ei ole hagejale andnud juhist, millest saanuks kahju tekkida. Muus osas jäi kostja varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Apellatsioonkaebuse lahendamisel kvalifitseerib ringkonnakohus esmalt pooltevahelise õigussuhte ja võtab seisukoha hagi aegumise ning lepingu lõppemise kohta (I), analüüsib, kas
5(10)
lepingu p 5.4 on tühine tüüptingimus (II), kas ja millises suuruses hagejale tekkinud kahju peab kostja hüvitama (III), kas esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks (IV) ja teeb lõpuks menetluslikud otsustused (VI). I
9.Maakohtu tuvastatud asjaolude alusel saab asuda seisukohale, et hageja, TTSi ja kostja vahel on garantiist tulenev kolmiksuhe, milles hageja on garandiks, TTS võlausaldajaks ehk garantii saajaks ja kostja võlgnikuks. Hageja ja kostja vahelises õigussuhtes on sõlmitud 29.07.2016 käsunduslepingu tüüpi leping (VÕS § 619) ja hageja ning TTS vahel garantiileping VÕS § 155 lg 1 mõttes.
9.1.Hageja on esitanud lepingust tuleneva nõude rahalise kohustuse täitmiseks lepingu p 5.4 alusel. Sellise nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 108 lg 1. Alternatiivselt oleks hagejal võimalik oma nõue esitada ka VÕS § 628 lg 5 alusel. Käsundi täitmisel tekkinud kahju hüvitamise nõude näol VÕS § 628 lg 5 alusel on tegemist iseseisva kahjunõude alusega. Selle normi kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. Siinsel juhul ei saa lähtuda sama paragrahvi 6. lõikes sätestatud eeldusest, mille kohaselt katab käsundisaaja tasu ka sellise kahju, sest pooled on lepingus kokku leppinud kahju hüvitamises eraldi tasust.
9.2.Tegemist on hagejale käsundi täitmisel tekkinud kahjuga, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest. Siinsel juhul kaasnes garantiisumma välja maksmata jätmisega oht, et garantii saaja pöördub õigusvaidluse pidamiseks kohtusse. Samuti sai garantii andja maksta summa välja, kui käsundiandja andis selleks juhise. Õige on kostja seisukoht, et ta ei ole andnud hagejale juhist garantiisummat välja maksmata jätta. Samas jätab kostja tähelepanuta, et ta ei andnud ka juhist garantiisumma väljamaksmiseks. Normi saab tõlgendada ka nii, et kahju võib tekitada ka vajaliku juhise andmata jätmine ehk tegevusetus.
9.3.Garantiisumma välja maksmata jätmist ei saa käsitada hageja käsunduslepingust tuleneva kohustuse rikkumisena, mistõttu ei pea tuvastama hageja kohustuse rikkumist nagu maakohus on ekslikult teinud ja kohaldamisele ei kuulu VÕS § 115 lg 1. Paragrahvi 628 lg-s 5 sätestatu on iseseisev kahjunõude alus, mistõttu tuleb kahju suuruse määramisel lähtuda §-st 127 jj (VÕS III komm (2021), § 628 p 3.5).
10.Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 10. peatüki 2. jaos sätestatut (TsÜS § 152), ehk nõue aegub nagu tehingust tulenev nõue. Sõltumata nõude alusest ei ole siinne nõue aegunud. Kui hageja oleks esitanud nõude VÕS § 628 lg 5 alusel, kohalduks TsÜS § 149. Selle kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka hageja lepingu p-st 5.4 tulenev kohustuse täitmise nõue ei ole aegunud. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 esimene lause). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Praeguse vaidluse eripäraks on asjaolu, et
6(10)
kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks ei ole kostja kohustuse rikkumine. Samas ei saa kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks ega hakata aeguma enne, kui kahju on tekkinud. Teadlikkus kahjust ei ole kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse eelduseks ja aegumise alguseks ei ole vaja teada kahju täpset suurust. Seega sai hageja lepingust tulenev nõue hakata aeguma mõistliku aja jooksul arvates kahju tekkimisest teadasaamisest või teada saama pidamisest. Hageja pidi saama teada kahju tekkimisest arvates maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-18-16246, millega jäeti poolte menetluskulud vaidluses TTSiga hageja kanda. Kuni selle ajani ei olnud selge, kas ja millises ulatuses hüvitab hageja menetluskulud TTS. Maakohtu otsus kuulutati maakohtu tuvastatu kohaselt 09.02.2021. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks 08.11.2021 möödunud sellest kolm aastat.
11.Põhjendamatu on kostja käsitlus, et tema lepingu p-st 5.4 tulenev kohustus on lõppenud garantiilepingu lõppemisega või garantiisumma välja maksmata jätmisega garantii saajale.
11.1.Käsunduslepingu alusel on hageja andnud TTSile garantii ehk sõlminud TTSiga garantiilepingu, mis lõpeb tähtaja saabumisega 30.04.2018. Garantiileping on sõlmitud hageja ja TTSi vahelises võlasuhtes ja kostja ei ole selle pooleks. Garantii lõppemine tähendab garandi garantiist tuleneva täitmiskohustuse lõppemist soodustatud isiku ehk võlausaldaja ees. Garantii lõppemise alused tulenevad garantiist. Nimetatu ei tähenda, et lõppenud oleks hageja ja kostjast võlgniku vaheline käsundusleping.
11.2.Käsundusleping oli tähtajatu ja sai lõppeda kohase täitmisega (VÕS § 186 lg 1). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et ta on garantiisumma võlausaldajale ehk garantii saajale välja maksnud kohtuotsuse alusel 17.06.2022 (hageja 08.09.2022 menetlusdokumendi lisa 3, dtl 142143). Garantii saaja võis hageja vastu esitada garantiilepingu täitmise nõude. Siinsel juhul pöördus garantii saaja selleks kohtusse, kuna hageja ei maksnud garantiisummat välja. Sellega seoses tekkisid hagejal kohtukulud. Käsunduslepingu p 5.4 sõnastusest saab järeldada, et pooled leppisid kokku nende kulude hüvitamises lisaks käsundi saaja tasule. II
12.Kuigi nõustuda võib kostja seisukohaga, et lepingu p 5.4 näol on eelduslikult tegemist garantii andja tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 tähenduses, ei muuda see vaidluse lahendamise tulemust. Kostja seisukohast saab ringkonnakohus aru viisil, et lepingu p 5.4 on tühine, kuna seda ei räägitud läbi. Tüüptingimuse läbi rääkimata jätmine ei muuda seda iseenesest tühiseks. Tegemist ei ole tühise tüüptingimusega ka VÕS § 42 lg 1 järgi.
12.1.Tüüptingimustel sõlmitud lepingute reguleerimise eesmärk on kaitsta nõrgema läbirääkimisvõimega lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavate ja ebaõiglaste lepingutingimuste eest. Seega tuleb hinnata, kas kostja on nõrgema läbirääkimisvõimega pool, keda teises asjas kantud kohtukulude kandmise tingimus ebamõistlikult kahjustab või on see tingimus tema suhtes ebaõiglane. Tugevamaks pooleks on tüüptingimuste kasutaja oma majandusliku positsiooni, olulise teabe või muude asjaolude tõttu ehk tegemist on pooltevahelise läbirääkimispositsiooni ebavõrdsusega.
12.2.Garantii andja pangana on iseenesest praeguses vaidluses oma majandusliku positsiooni poolest tugevamal positsioonil. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisel riski, et kui ta ei anna
7(10)
garantii andjale korraldust garantiisumma väljamaksmiseks, tekib sellest kohtuvaidlus ja sellega seoses ka kohtukulud. Tüüptingimus ei võta kostjalt õigust anda nõusolek garantii väljamaksmiseks, samuti selle mitteandmise korral vaielda vastu hageja poolt kantud kohtukulude vajalikkusele ja suurusele. Seega pole võimalik väita, et tingimus oleks kostja suhtes ebaõiglane. Arvestades eelnevalt toodud kaalutlusi ei kahjusta see tingimus lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi ja lepingupoolte huvisid arvestades kostjat ebamõistlikult. III
13.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et ta ei pea lepingu p-st 5.4 tulenevat kohustust täitma, sest luges selle kohustuse lõppenuks hageja 05.03.2018 ja 25.04.2018 saadetud e-kirjadega, milles hageja keeldus garantii väljamaksmisest.
13.1.Maakohus leidis iseenesest õigesti, et p 5.4 kohaselt sai kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta oleks andnud pangale nõusoleku garantiisumma väljamaksmiseks ja pank ei oleks sellele vaatamata garantiisummat välja maksnud. Seega pidi kostja praeguses asjas tõendama, et ta andis hagejale nõusoleku garantiisumma väljamaksmiseks. Nõude tekkimise eelduseks ei olnud asjaolu, et hageja kostjalt nõusolekut küsis. Piisas, kui kostja oli teadlik TTSi poolt nõude esitamisest ja ei palunud hagejal garantiisummat välja maksta.
13.2.Kuigi kostja poolt viidatud 05.03.2018 ja 25.04.2018 e-kirju ei ole vaidluses esitatud, saab nende suhtes teha järeldusi kostja enda väidete ja kostja 21.05.2021 kirja alusel. Kostja on 29.11.2021 menetlusdokumendi p-s 2.4 (dtl 105) selgitanud, et pidas oma kohustust lõppenuks hageja 05.03.2018 ja 25.04.2018 e-kirjade saamise järel. Nende kirjade kohaselt keeldus hageja garantiisumma väljamaksmisest. Kostja 21.05.2021 kirjast hagejale (dtl 69) nähtub sama. Nimelt selgitab kostja seal, et hageja edastas 05.03.2018 ja 25.04.3018 kostjale vastuse TTSile, milles hageja keeldus garantiisumma väljamaksmisest ja sellest tulenevalt järeldas kostja, et garantiileping on lõppenud ning garantiisummat välja ei makstud. Seega nähtub tõenditest, et kostja oli teadlik, et hageja ei maksnud garantiisummat välja. Kuna kostja oli teadlik garantiisumma väljamaksmise nõudest ja ei andnud hagejale juhist summa väljamaksmiseks, ei esine kostja vastutust välistavat eeldust lepingu p 5.4 mõttes. Kostja ei ole menetluses kordagi väitnud, et hageja oleks pidanud täitma garantiilepingust tuleneva kohustuse ja et kostja seda hagejalt taotles. Vastupidi, kostja on rõhutanud ka praeguses menetluses, et TTSi nõue oli alusetu.
13.3.Maakohus leidis põhjendamatult, et 04.05.2021 e-kirjas küsis hageja kostjalt nõusolekut garantiisumma väljamaksmiseks. Kirjast (dtl 65) nähtub, et hageja väitel oli ta enne selle kirja saatmist juba 18.02.2021 edastanud kostjale vaidluses TTSiga tehtud Harju Maakohtu lahendi tsiviilasjas nr 2-18-16246 ja palunud anda hagejale teada hiljemalt 26.02.2021 kostja seisukoha, kas hageja peaks maksma TTSile maakohtu väljamõistetud garantiisumma ja muud summad välja või vaidlustaks kohtuotsuse. Ühtlasi palus hageja kostjal hüvitada juba tekkinud kohtukulud. Seega tuleneb kirjast, et selleks ajaks oli kohtuvaidlus hageja ja TTSi vahel juba tekkinud ja maakohtu lahendiga hageja kahjuks lahenenud.
13.4.21.05.2021 vastusest (dtl 69) nähtub, et kostja ei anna nõusolekut kohtuotsuse alusel väljamõistetud summade tasumiseks TTSile. Kostja leiab, et hageja pole täitnud informeerimiskohustust ja heidab ette enda kaasamata jätmist teise kohtuasja menetlusse.
8(10)
13.5.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et lepingu p-s 4.4 ei sisaldu hageja nõusolek garantiisumma väljamaksmiseks. Lepingu p 4.4 sisaldab sisuliselt kostja kinnitust, et ta on teadlik ja aktsepteerib seda, et panga kohustus garantiisumma välja maksta on mitteaktsessoorne ja kuulub täitmisele garantii saaja nõudmisel. Arvestades siinse käsunduslepingu olemust ja eesmärki, on loogiline hageja apellatsioonkaebuses toodud lepingu tõlgendus, mille kohaselt ei saanud poolte tahe lepingu sõlmimisel olla see, et juba lepingut sõlmides kaotab hageja õiguse nõuda kostjalt lepingu p-s 5.4 märgitud kulude hüvitamist (VÕS § 29 lg 5 p 4).
14.Arvestades garantiisumma väljamaksmisest keeldumist pidi kostja arvestama sellega, et garantii saaja võib pöörduda kohtusse.
14.1.Hageja ei pidanud kostjat informeerima kohtuvaidluse pidamisest garandiga, kaasama teda sinna vaidlusesse ja arutama temaga, kas võtta endale esindaja, samuti pidama nõu kohtukulude optimeerimise üle. Isegi, kui jaatada hageja selliste kohustutse olemasolu, ei tulene seadusest ega lepingust, et kostja hüvitamiskohustus langeks seetõttu ära. Nimetatu võib anda alust VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks, kui kostja tooks esile, et õigusabiteenus poleks olnud vajalik või seda oleks saanud odavamalt. Nimetatud osas võtab ringkonnakohus seisukoha allpool.
14.2.Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 6 ja § 7). Tuvastatud asjaoludel informeeris hageja kostjat garantiisumma väljamaksmise nõudest ja kostja ei andnud nõusolekut garantiisumma väljamaksmiseks. Kostja ei saanud seetõttu eeldada, et garantii saaja ei pöördu kohtusse garantii andja vastu ja sellega seoses ei teki kohtukulud. Samuti ei saanud kostja eeldada, et hageja ei võta vaidluses endale esindajat. Sellisest kohtuvaidlusest tuleneva kahju hüvitamises olid pooled kokku leppinud. Seega puudub alus jätta kohaldamata seadusest ja lepingu p-st 5.4 tulenevat. IV
15.Kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda VÕS §-st 127 jj. Kahju peab olema seotud käsundi täitmisega. Kostjal on õigus kahju suurusele vastu vaielda.
15.1.Asjas esitatud maakohtu otsusest (dtl 24–33), hageja apellatsioonkaebusest (dtl 35–52) ja ringkonnakohtu otsusest (dtl 121–130) nähtub, et kohtuasjas nr 2-18-16246 vaidlesid pooled mh selle üle, kas TTSil on nõue hageja vastu, kas tegemist on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, kas nõude rahuldamata jätmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist ei olnud õiguslikult lihtsa vaidlusega (nt laenulepingust tuleneva võlanõudega), mille puhul saaks eeldada, et pangas töötavad juristid on sellistes vaidlustes vilunud esindajad. Professionaalse õigusabi kasutamine hageja poolt peetud vaidluses TTSiga oli mõistlikult võttes vajalik.
15.2.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut. Samamoodi puuduvad praeguses asjas alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1.
15.2.1.Hageja esindaja tsiviilasjas nr 2-18-16246 maakohtus tehtud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg nähtub hageja esindaja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast koos spetsifikatsiooniga (dtl 56–59) ja apellatsioonimenetluse osas hagejale esitatud arvest koos spetsifikatsiooniga (dtl 60–61). Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg maakohtus on olnud 37 tundi ja 33 minutit, ringkonnakohtus 24 tundi 23 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja kahjuks on ka apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 1500 eurot, mille tasumine riigile nähtub
9(10)
maksekorraldusest (dtl 63), kuid selle hüvitamist ei ole hageja praeguses menetluses taotlenud ja kohus ei ole seda nõuet menetlenud (vt 24.10.2022 maakohtu kohtumäärus, dtl 196-203).
15.2.2.Kostja ei ole menetluses väitnud, et mingiteks menetlustoiminguteks kulunud aeg või vandeadvokaadist esindaja tunnihind ei olnud mõistliku suurusega. Esindaja võtmist pidas ringkonnakohus eelnevalt vajalikuks. Seega puudub ringkonnakohtul alus kahjuhüvitise vähendamiseks.
16.Hageja on tõendanud endal kahju tekkimise (VÕS § 127 lg 1). Maakohus tuvastas, et hageja kandis tsiviilasjas nr 2-18-16246 kohtukulusid 9465,83 eurot. Nimetatu on hageja kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses sellega, et TTS esitas kostja vastu hagi, kuna kostja ei andnud hagejale juhist garantiisumma väljamaksmiseks (VÕS § 127 lg 4).
17.Hageja viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1. Hageja on esitanud viivisenõude, paludes viivise välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni 0,2% päevas lepingu punkti 3.5 alusel.
17.1.Lepingu p 3.5 (dtl 8) kohaselt tuleb kostjal tasuda lepingust tuleneva maksega hilinemisel viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest panga hinnakirjas märgitud viivisemääras, mis lepingu sõlmimisel on 0,2%. Hageja on viidanud hagis lingiga veebiaadressile (dtl 4), kust nähtub hageja hinnakiri. Lingil klõpsates avaneb hageja ärikliendi hinnakiri, mille kohaselt on viivisemäär ka hagi esitamisel 0,2% päevas.
17.2.Kostja ei ole hageja viivisenõude lepingulisele alusele ega selle suurusele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud taotlust viivise vähendamiseks.
17.3.Hagi esitati 08.11.2021 ja ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga 02.02.2024 on hageja viivitanud kokku 817 päeva, mis teeb viivise nõude suuruseks 15 467,17 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). V
18.Seega kuulub hagi kokkuvõttes rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 9465,83 eurot, viivis ajavahemiku 08.11.2021–02.02.2024 eest 15 467,17 eurot ja edasiulatuv viivis 0,2% päevas alates 03.02.2024 kuni kahjuhüvitise tasumise kohustuse täitmiseni.
19.Seoses hagi rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
20.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.