Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas Harju Maakohtule 10.12.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, 17.12.2020 avalduse täpsustuse ja 20.12.2020 maksekorralduse. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku töötab alates 17.03.2020 AS-s X töölisena, brutopalga suurus 699,09 eurot kuus, millele lisanduvad peretoetus, elatisabi, töövõimetoetus ning toimetuleku toetust. Võlgniku varaks on arvelduskontodel olev raha 5 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ja võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul mistahes varalisi sääste ja muud vara ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi 10 823,13 eurot. Võlgnik, arvestades tema varalist seisu ei ole suuteline oma võlakohustusi täitma vähemalt alates vabanemisest märtsikuust 2020 ega suuda seda ka käesoleval ajal vara ja piisavalt suure sissetuleku puudumise tõttu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei pea ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et esinevad PankrS § 29 lg 1 alused menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, sest ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võlgnikul sellised varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, samuti puuduvad esialgse info kohaselt vara tagasivõitmise- ja/või –nõudmise võimalused. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on ajutise halduri aruande kätte saanud 19.01.2021 e-toimiku kaudu, kuid ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. 27.01.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 03.02.2021. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 10 823,13 eurot. Ajutiselt haldurilt oleva informatsiooni kohaselt võlgnikul sellised varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu.

PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 18 töötunni eest tasuks määrata 990 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 55 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 593 eurot (990 -397) jääb võlgniku kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.