Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 05.10.2020 Harju Maakohtule hagi solidaaslet Alden Ehitus OÜ, L Pi ja A Ni vastu. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja 2019. aastal kostjale I terastooteid summas 4939,44 eurot 11.07.2019 sõlmitud ostumüügilepingu nr xxxx alusel. Hageja väljastas kostjale arved nr 6302, 6591, 7781, 8018 alusel, mis 17.07.2020 seisuga olid kostja I poolt tasumata. Samal kuupäeval saatis hageja kostjatele pretensiooni ning nõudis võlgnevuse tasumist. 20.07.2020 tunnistas kostja II hageja nõudeid ning palus võlgnevuse tasumiseks lisaaega 2 nädalat. Täiendava tähtaja jooksul kostjad oma kohustusi ei täitnud. 21.08.2020 maksis kostja I hagejale 500 eurot, millest tulenevalt on arve nr 6302 osaliselt tasutud. Hageja märgib, et tal on kostjate vastu lepinguline nõue. Kostja I vastutus tuleneb 11.07.2019 sõlmitud ostu-müügilepingust nr RM-0192 ning kostja II ja kostja III solidaarne vastutus tuleneb 11.07.2019 sõlmitud käenduslepingust. Seisuga 05.10.2020 moodustab hageja nõue kostjate vastu 4439,44 eurot, millele lisandub 05.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 553,49 eurot. Hageja paljub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 4439,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 553,49 eurot ja edasiulatuva viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 06.10.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. 25.01.2021 teatas hageja, et 19.01.2021 laekus hagejale nõude katteks 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt korrigeeris hageja oma nõuet, millest tulenevalt siesuga 25.01.2021 moodustab põhivõlgnevus 4189,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1046,32 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista edasiulatuva viviise 0,1% päevas põgivõlgnevuselt alates 26.01.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Vastuseks kostja III seisukohale märkis hageja, et VÕS § 65 lg 1 alusel nõuab hageja võlgnevust solidaarselt nii äriühingult (kostja I) kui ka käendajatelt (kostja II ja kostja III). Hageja toob esile, et käesoleval juhul ei oma tähtsust kostja III väide, et kuna tema on juhatusest lahkunud, ei olnud tal võimalik kuidagi mõjutada maksete tasumise protsessi ega muud moodi hoida ära võlgnevuse tekkimist. Hageja on seisukohal, et kostja III sõlmis käendulsepingu kostja I kohustuse tagamiseks, millest tulenevalt ei oma kostja III lahkumine kostja I juhatuse liikme ametikohalt õiguslikku tähendust. Hageja leiab, et käenduslepingus

puudub kokkulepe selle kohta, et kostja III vastutus on piiratud Alden Ehitus OÜ juhatuses olemise perioodiga. Kostja I ja kostja II seisukoht Kostja I ja kostja II esitasid 30.10.2020 ühise vastuse hagiavaldusele. Kostja I märgib, et ei saa tasuda võlgnevust, kuna ettevõttel on tekkinud makseraskused, mida ettevõtte juhatuse liige üritab igal juhul lahendada. Võlgnevuse on nõus tasuma kostja II, kes on kostja I juhatuse liige. Kostja II märgib, et on teadlik võlgnevuse olemasolust ning tunnistab võlgnevust ja soovib seda tasuda. Kostja II soovib võlgnevust tasuda ainuisikuliselt ehk et võlgnevust ei nõutaks veel lisaks kostjalt III. Kostja II soovib võlgnevuse tasumiseks sõlmida kompromissi. Kosjta III seisukoht Kostja III esitas 30.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub jätta hagiavalduse kostja III suhtes rahuldamata. Kostja III on seisukohal, et ta ei ole seotud hagiavalduses märgitud võlgnevusega, kuna ta ei ole kunagi tegelenud kostja I kui ettevõtte juhtimisega. Kostja III on kõik ettevõttega seotud asjad üle andnud kostjale II, sest kostja II tegeles kõikide tellimustega, lepingute sõlmimistega ja arvete tasumistega. Kostja III märgib, et ei olnud teadlik, et kostjal I tekkis võlgnevus hageja ees. Kostja III lahkus ettevõtte juhatusest 13.04.2020 ehk enne seda, kui hageja esitas arveid. Kuna kostja III oli juhatusest lahkunud, siis ei olnud tal ka võimalik kuidagi mõjutada maksete tasumise protsessi ega muud moodi hoida ära võlgnevuse tekkimist. Kostja III leiab, et käitus korraliku ettevõtja hoolsusega ja heas usus, arvates, et tehing hagejaga on äriühingu parimates huvites, majanduslikult otstarbekas ja mõistlik. Kostja III ei rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tema, kui juhatuse liikme tegevuse ja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Eeltoodust tulenevalt on kostja III seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja III vastutusele võtmine käenduslepingu alusel. Kostja III märgib, et talle teadaolevalt on kostja II nõus võtma enda peale hagiavalduses nimetatud võlgnevuse tasumise, millest tulenevalt ei pea kostja III VÕS § 67 lg 1 esimese lause alusel kohustust täitma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 11.07.2019 ostu-müügilepingu nr RM-0192 ning 11.07.2019 sõlmisid kostja II ja kostja III hagejaga käenduslepingud, mille kohaselt kohustusid käendajad (kostja II ja kostja III) kandma hageja ees solidaarset vastutust põhivõlgniku kostja I ostu-müügilepingu nr xxxx järgsete kohustuste täitmise eest. Kostja I ja kostja II kinnitavad, et on teadlikud võlgnevusest, tunnistavad seda ning soovivad võlgnevust tasuda. Kuivõrd kostja I ja kostja II tunnistasid võlgnevust ega esitanud hagiavaldusele vastuväiteid, on kohus seisukohal, et kostja I ja kostja II võtsid hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus hindama nõude põhjendatust kostja I ja kostja II suhtes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja III vastutab võlgnevuse eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas asjas on hageja nõude aluseks kostjaga I sõlmitud müügileping ning kostjaga II ja kostjaga III sõlmitud käenduslepingud. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad hageja nõude eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 alusel on hageja esitanud hagi kostjate vastu ühiselt. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja III lahkus kostja I juhatusest 13.04.2020 ehk enne seda, kui hageja esitas arveid. Asjas on tõendatud, et kostja III sõlmis hagejaga käenduslepingu ning kostja III ei ole sellele vastu vaielnud. VÕS § § 142 lg 4 alusel ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Asjaolu, et kostja III ei ole enam kostja I juhatuse liige, ei too automaatselt kaasa seda, et kõik kohustused, mille kostja III võttis isiklikult, lõppeksid või läheksid üle teistele juhatuse liikmetele. VÕS § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja III käenduslepingu alusel kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga I ja kostjaga II. Samuti ei ole põhjendatud kostja III väide, et kuivõrd kostja II on nõus võlgnevust tasuma, ei pea kostja III võlgnevust tasuma ning võlgnevuse väljamõistmine kostjalt III ei oleks põhjendatud. VÕS § 67 lg 1 kohaselt ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud. Käesolevaks hetkeks ei ole kostjad võlgnevust hageja ees täielikult tasunud ning kohus on tuvastanud, et kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, millest tulenevalt on põhjendatud võlgnevuse väljamõistmine kõikidelt kostjatelt solidaarselt. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja III vastutab käenduslepingu alusel hageja nõude täitmise eest solidaarselt kostjaga I ja kostjaga II.

Kostjad ei ole põhivõlgnevuse suurusele ja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 450 eurot ja õigusabikuludest summas 1137,50 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 8 tundi ja 45 minutit hinnaga 130 eurot/h (käibemaksuta). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16). Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule (kokku 8 tundi ja 45 minutit). Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (130 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 1587,50 eurot, sh õigusabikulud 1137,50 eurot ja riigilõiv 450 eurot. TsMS § 173 lg 4 kolmanda lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostjate kanda, mõistab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1587,50 eurot, sh riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 1137,50 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.