H. O.a hagi J. V.i vastu võlgnevuse 2 962 euro, viivise 164,13 euro (alternatiivselt viivise 58,89 euro) ja lisanduva viivise saamiseks ning J. V.i vastuhagi H. O.a vastu 15 073,91 euro saamiseks
3.Mõista J. V.ilt välja H. O.a kasuks 08.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,13 eurot.
4.Mõista J. V.ilt välja H. O.a kasuks viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2962 eurot alates 09.08.2019 kuni 08.02.2021 summas 356,41 eurot.
5.Rahuldada J. V.i vastuhagi H. O.a vastu 15 073,91 euro saamiseks osaliselt.
6.Mõista H. O.alt välja J. V.i kasuks võlgnevus 6148,72 eurot.
7.Jätta rahuldamata J. V.i vastuhagi H. O.a vastu osas, millega J. V. palus H. O.alt välja mõista võlgnevuse 8 925,19 eurot.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ning mõista H. O.alt välja J. V.i kasuks 2666,18 eurot. Menetluskulud
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
10.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.H. O., J. V. ja HLÜ Geldex Eesti sõlmisid 5. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2, mille tingimustel HLÜ Geldex Eesti andis hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot. Hageja ja kostja on HLÜ Geldex Eesti suhtes solidaarvõlgnikud. Lepingule on lisatud maksegraafik, mille kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 34 osamakset igakuiselt summas 404,00 eurot ehk osamaksed alates 5. novembrist 2016 kuni 5. augustini 2019.
2.Hageja on tasunud kõik seni sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hageja tasus ainuisikuliselt osamaksed alates 5. novembrist 2016 kuni 5. jaanuarini 2018. Hageja esitas 18. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista nimetatud osamaksetest kostja osa (ehk 1⁄2). Hagejale kui solidaarkohustuse täitnud võlgnikule oli üle läinud HLU Geldex Eesti nõue kostja vastu (välja arvatud hagejale endale langevas osas).
3.Harju Maakohus algatas hagiavalduse alusel tsiviilasja nr 2-17-124330 ja rahuldas hagiavalduse 6. märtsi 2019 otsusega täies ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus ei võtnud kostja kaebusi menetlusse. Harju Maakohtu otsus jõustus 26. juunil 2019. Kostja tasus hageja nõude algatatud täitemenetluses 30. juulil 2019.
4.Hageja on tasunud ainuisikuliselt ka järgnevad osamaksed alates 5. veebruarist 2018 (st osamaksed 16 kuni 34). Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 7 676,00 eurot, sh põhivõlg summas 2 135,82 eurot ja intress summas 5 540,18 eurot. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kuid käesoleval juhul on lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ainult hageja ja kostja ei ole üldse kohustusi täitnud. Hageja on laenu tagastamiseks tasunud HLÜ-le Geldex Eesti igakuiseid osamakseid. Hagejale kui solidaarkohustuse täitnud võlgnikule on üle läinud HLÜ Geldex Eesti nõue kostja vastu (välja arvatud hagejale endale langevas osas). Kostja on hagejale võlgu 1⁄2 igast osamaksest ehk laenu põhiosa summas 1 124,60 eurot ja intressi summas 1 837,40 eurot. Kokku on kostja hagejale võlgu 2 962,00 eurot.
5.Lisaks tuleb kostjal hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 164,13 eurot (arvestatuna põhivõlalt summas 2 962,00 eurot). Arvestades hageja alternatiivset nõuet on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,89 eurot (arvestatuna põhivõlalt summas 1 124,60 eurot).
6.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelises õigussuhtes tuleb nõuet tervikuna käsitleda põhivõla nõudena. Hageja esitab kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõude summas 2 962,00 eurot. Hageja ei nõua kostjalt eraldi põhivõla ja intressi tasumist. Hageja ja kostja vahelises sisesuhtes ei ole see jagatav põhivõla nõudeks ja intressinõudeks. Muuhulgas ei ole nõue jagatav selle tõttu, et laenuandjal on õigus maksetega viivitamisel põhivõlalt nõuda täiendava intressi tasumist. Hagejal sellist võimalust ei ole (sest makse on juba tasutud). Hagejal on õigus kogu nõudelt arvutada aga viivist.
7.Kui kohus on aga siiski seisukohal, et nõue tuleb ka sisesuhtes jagada põhivõla nõudeks ja intressinõudeks, palub hageja viivise välja mõista alternatiivselt summas 58,89 eurot. Hageja taotleb alternatiivselt edasiulatuva viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärale (hetkel 8% aastas) põhivõlalt 1 124,60 eurot alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni.
8.Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 962 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 164,13 eurot või alternatiivselt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 58,89 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 2 962 eurot alates 9. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 1 124,60 eurot alates 9. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja vastuväited vastuhagile
9.Hageja vaidleb vastuhagis esitatud nõudele vastu. Hageja on seisukohal, et kostja nõue on aegunud. Kostja vastuhagi kohaselt on väidetav alusetu rikastumise nõude alus erinevate vallasasjade ostmine perioodil 10. märts 2015 kuni 12. september 2016. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
10.Kostja on väidetavate kulutuste tõendamiseks esitanud ainult konto väljavõtted, kusjuures ülekannete selgitustest ei ole võimalik aru saada kannete tegelikust sisust. Kostja ei ole väidetavate kulutuste tegemisel tõendanud, et kulutustest oleks saanud kasu hageja.
11.Kostja väidab, et kostja tasus hageja majja paigaldatud küttesüsteemi eest 5 600 eurot. Hageja sellega ei nõustu. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud isikule R. P. kaks ülekannet – selgitusega „Taludevahe“ ja „ülekanne“. Kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, kas need maksed on seotud küttesüsteemiga või kuhu selline väidetav süsteem on paigaldatud. Kostja väidab, et ostis hagejale pesumasin-kuivati. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et väidetav pesumasin-kuivati oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et kostja ostis teleri, mikrolaine ahju ja seinakinnitused. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et kostja ostis boileri. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et boiler oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis patju, tekke ja voodipesu. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis mööblit. Hageja sellega ei nõustu. Kostja väidetest ei ole isegi võimalik aru saada, mida kostja ostis. Mööbel on väga üldine mõiste, kostja peab nõude esitama selgelt ja üheselt mõistetavalt. Kostja väidetest ei ole võimalik aru saada, millist asja kostja silmas peab. Samuti ei ole kostja tõendanud, et väidetav „mööbel“ oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis lilli, põõsaid ja puid. Hageja sellega ei nõustu. Kostja väidetest ei ole isegi võimalik aru saada, mida kostja ostis. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis vaipkatte. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja on teinud 14. oktoobril 2015 ülekande selgitusega „ARVE-SAATELEHT nr. TV 98-15“. Tõenditest ei ole võimalik aru saada, mida kostja tegelikult ostis.
12.Hageja ei ole kostja arvelt alusetult rikastunud. Kostja nõuab poolte kooselu ajal tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja on seisukohal, et selline nõue on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kooselust tulenevate kohustuste kandmisel on võimatu täpselt rahaliselt hinnata, kes ja kui palju panustas kooselu ajal. Abielu ajal elas kostja sisuliselt hageja kulul. Hageja tasus kõik suuremad kulud, sh eluaseme kulud. Kostja ja hageja elasid aastaid koos hagejale kuuluvas elamus. Hageja kandis kõik elamisega seotud kulud, seejuures tasus hageja üksi ka kõigi kommunaalkulude eest. Hageja panustas oluliselt ka kostjale kuuluva Xxxx korteri remonti. Kostja väidetava alusetu rikastumise nõude alus on peamiselt igapäevaste kodutehnika ostmine. Tänapäeval on kodutehnika keskmine kasutusiga 2-3 aastat. Seega, isegi, kui kostja ostis poolte kooselu ajal kodutehnikat, siis „tarbisid“ pooled seda koos. Kostja ei saa tagantjärele nõuda hagejalt kogu kodutehnika täies mahus hüvitamist.
13.Hageja märgib, et kostjal ei ole alusetu rikastumise nõuet tulenevalt ka eraõiguslike nõuete hierarhiast. Nõuete konkurentsi korral peab eelistama asjaõiguslikke nõudeid. Täiendavalt on oluline, et kostja on tasunud väidetavate ostude eest ainult osaliselt. Ülejäänud osas on nende eest tasunud hageja, st pooled kandsid tegelikult ka neid kulutusi ühiselt.
14.Hageja andis kostjale raha kohustuste täitmiseks ja andis kostjale käsundi selle raha eest hageja kohustusi täita. Hageja enda konto oli täitemenetluse tõttu arestitud, millest tulenevalt hageja palus kohustused täita kostjal tema pangakontolt. Kostja väidab, et tasus hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tuleneva hageja kohustus summas 750 eurot. Hageja on 750 eurot kostjale andnud sularahas. Hageja võttis raha välja 19. novembril 2014 ja andis selle summa kostjale. Hageja palus kostjal selle raha edasi kanda AB Kreditex AS-ile ja täita laenulepingust nr 41117-1 tulenev hageja kohustus summas 750 eurot. Kostja täitis hageja antud käsundi.
15.Kostja väidab, et tasus hageja kohustuse täitemenetluses nr 025/3004/1554 summas 798,72 eurot. Hageja on 798,72 eurot andnud kostjale sularahas. Hageja võttis veebruaris 2015 sularahas välja kokku 2 750 eurot. Hageja andis sellest sularahas kostjale 798,72 eurot ja palus kostjal selle raha eest tasuda hageja kohustuse täitemenetluses nr 025/3004/1554. Kostja täitis hageja antud käsundi.
16.Kostja väidab, et kandis hageja kohustuse täitmiseks notar Ü.-R. R. deposiitarvele 5 600 eurot. Kostja möönab, st sellest 1 000 eurot on hageja kostjale tagastanud ja esitab nõude ulatuses 4 600 eurot. Hageja andis kostjale raha kohustuse täitmiseks osaliselt sularahas ja osaliselt ülekandega. Hageja kandis kostjale üle 2 765,62 eurot, ülejäänud osa (st 1 834,38 eurot) tasus hageja kostjale sularahas. Hageja palus kostjal üle antud rahaliste vahendite arvelt täita hageja kohustus tasuda notar Ü.-R. R. deposiitarvele 5 600 eurot. Kostja täitis hageja antud käsundi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenevaid nõudeid.
17.Kostja on esitanud pangaväljavõtted ainult osaliselt, st tehtud maksete osas. Muuhulgas on kostja pahatahtlikult jätnud täielikult kajastamata, kust kostja sai rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Eluliselt on ka ebausutav, et kostja oleks lihtsalt heas usus tasunud hageja eest rohkem kui 7 000 eurot. Hageja rõhutab, et kostjal endal ei olnud rahalisi vahendeid, millest oleks võimalik olnud hageja kohustuste täitmine. Maksed tuli teha mõne kuu jooksul, kostja igakuisest sissetulekust ei jätkunud ootamatult 7 000 euro tasumiseks. Kõik rahalised vahendid maksete tegemiseks andis kostjale hageja. Kostja vastuväited hagile
18.Kostja vaidleb nõudele vastu. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxx. Abiellumisavalduses valisid abikaasad enda varasuhteks varalahususe, mistõttu poolte abielust ühisvara ei tekkinud. Harju Maakohtu xxxx otsusega poolte abielu lahutati.
19.5. oktoobril 2016 sõlmisid hageja ja kostja HLÜ-ga GELDEX EESTI laenulepingu nr L61005-2 24 000 euro suuruse laenu saamiseks. Laen võeti hageja eelnevate laenude refinantseerimiseks ja hageja lahusvara hulka kuuluva maja remondiks. Laen laekus täies ulatuses hageja kontole 6. oktoobril 2016 ning selle arvelt on hageja parendanud enda lahusvara hulka kuuluvat kinnistut ja sellel asuvat eramut. Laen on olnud täies ulatuses hageja käsutuses. Olukorras, kus laenu on ainuisikuliselt kasutanud hageja nii enda hüvanguks kui ka enda lahusvaraks oleva kinnistu parendamiseks, tooks mistahes summas kostja poolt hagejale laenumaksete hüvitamine kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvelt, mistõttu palub kostja jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuhagis esitatud nõue
20.Kuivõrd kostja on poolte kooselu ajal täitnud suures ulatuses hageja kohustusi ja teinud tema lahusvarale kulutusi, milliseid hageja ei ole siiani kostjale hüvitanud, esitab kostja vastuhagi 15 073,91 euro nõudes.
21.Kostja konto väljavõtetelt on näha, et kostja on täitnud hageja eest järgmised hageja kohustused: 1) Hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tulenev hageja kohustus summas 750 eurot. Kostja on kohustuse hageja eest täitnud kahes osas: (i) 03.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,H. O.“ summas 700 EUR; (ii) 19.12.2014 ülekanne AB KREDITEX ASile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, H. O.“ summas 50 eurot; 2) Hageja kohustuse täitmine täitemenetluses nr 025/3004/1554, kokku summas 798,72 eurot, kuna kostja tasus hageja eest 14.04.2015 kohtutäitur K. P. kontole selgitusega „H. O.a täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“; 3) Hageja kohustuse täitmiseks kandis kostja 15.04.2015 notar Ü.-R. R. deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „Xxxx/kaasomandi
lõpetamine hoiustatud H. O.a raha“. Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa M. O vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust. Nimetatud summast on hageja tagastanud kostjale üksnes 1000 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 4 600 eurot.
22.Kostja rahaliste vahendite eest on ostetud hageja lahusvaraks olevasse majja asukohaga Xxxx järgmised esemed, mis on siiani hageja valduses ja mida ei ole hageja kostjale hüvitanud: 1) Küttesüsteem - 21.05.2015 omandas hageja enda lahusvara hulka kuuluva kinnistu, aadressil Xxxx. Sama aasta oktoobris palus hageja võtta kostjal laenu summas 5 000 eurot, et paigaldada hageja lahusvaraks olevasse majja uus küttesüsteem. Kostja sõlmis 15.10.2015 AS-iga LHV Finance laenulepingu nr 731036. 16.10.2015 kandis kostja hageja palvel laenuna saadud 5000 eurot kütteseadmeid paigaldava äriühingu S OÜ juhatuse liikme R. P. arvelduskontole selgitusega „Taludevahe“. Küttesüsteemi paigaldamiseks tasus kostja 26.10.2015 R. P.le täiendavalt 600 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 5 600 eurot. 2) Pesumasin-kuivati – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 456337 alusel. Kostja on teinud pesumasin-kuivati eest ülekandeid kokku summas 831,88 eurot selgitusega „Leping nr. 456337 Arve nr. Sl1295220“ ja „lepingu nr.456337“; 3) Teler, mikrolaine ahi ja seinakinnitused – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 710251 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 584,4 eurot selgitusega „müügileping nr.710251“ ja „lepingu nr.710251“; 4) Boiler – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 712505 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 385,28 eurot selgitusega „müügileping nr.712505“ ja „lepingu nr.712505“; 5) tekid, voodipesu – omandatud kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr SM19620 (lepingu viitenumber: 2470890) alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 360,99 eurot selgitusega „Leping nr.2470890,arve nr. 5016001726“; 6) Mööbel – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 907420 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 534,54 eurot selgitusega „leping nr 907420, arve nr Sl1793318(jysk)“ ja „LEPING NR 907420, ARVE NR Sl1751815“; 7) Lilled, põõsad, puud – omandatud müügilepingu nr HANS65378 ja müügilepingu nr HANS65381 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot selgitusega „Arve 258925720160707, leping HANS65381“; Arve 258925720160812, leping HANS65381“; „Arve 258925720160912, leping HANS65381“ ja „müügileping nr.HANS65378“ ning „Arve 258915020160612, leping HANS65378“; 8) Vaipkate – kostja on tasunud OÜ-le ALFALEND hageja maja teisele korrusele paigaldatud vaipkatte eest kokku 409,03 eurot, ülekanne selgitusega „ARVE-SAATELEHT nr. TV 98-152.
23.Kostja on poolte abielu ajal ja oma lahusvara arvel teinud ulatuslikke kulutusi hageja lahusvaraks olevale kinnistule, milliseid hageja ei ole talle siiani hüvitanud. Hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud kostja poolt tehtud kulutuste ulatuses kokku summas 8 925,19 eurot. Kostja lähtus kulutuste tegemisel eeldusest, et hageja need talle hüvitab.
24.Kostja vastuhagis esitatud nõue ei ole aegunud, kuna vastavalt TsÜS § 164 lg 1 on abielu kestel peatunud abikaasade vaheliste nõuete aegumine. Hageja ja kostja sõlmisid abielu xxxx ning lahutasid abielu xxxx. Ülal viidatud käsitlusest tulenevalt hakkas kõikide hageja ja kostja omavaheliste nõuete (sh alusetu rikastumise nõude) aegumistähtaeg kulgema alates 16. juunist 2017, s.o abielu lahutamisele järgnevalt.
25.Kostja palub mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis summas 8 925,19 + 6 148,72, kokku 15 073,91 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja vastuhagiga ning asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
27.Kohus lahendab esmalt hagiavalduses hageja poolt esitatud nõude. Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid abielu xxxx ning lahutasid abielu xxxx, mis nähtub 15.06.2017 kohtuotsusest (dtl 71). Hageja, kostja ja HLÜ Geldex Eesti sõlmisid 5. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2 (dtl 10-20), mille tingimustel HLÜ Geldex Eesti andis hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot. Hageja on tasunud kõik seni sissenõutavaks muutunud osamaksed, mis nähtub hageja kontoväljavõttest (dtl 35-37). Hageja tasus ainuisikuliselt osamaksed alates 5. novembrist 2016 kuni 5. jaanuarini 2018. Hageja esitas 18. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista nimetatud osamaksetest kostja osa (ehk 1⁄2). Harju Maakohus algatas hagiavalduse alusel tsiviilasja nr 2-17-124330 ja rahuldas hagiavalduse 6. märtsi 2019 otsusega täies ulatuses (dtl 21-28). Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus ei võtnud kostja kaebusi menetlusse. Harju Maakohtu otsus jõustus 26. juunil 2019. Hageja on tasunud ainuisikuliselt ka järgnevad osamaksed alates 5. veebruarist 2018 (st osamaksed 16 kuni 34). Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 7 676,00 eurot, sh põhivõlg summas 2 135,82 eurot ja intress summas 5 540,18 eurot. Hageja ja laenuandja vahel sõlmitud kompromissist tulenevalt on hageja tasunud makseid selliselt, et kostja on hagejale võlgu 1⁄2 igast osamaksest ehk laenu põhiosa summas 1 124,60 eurot ja intressi summas 1 837,40 eurot. Kokku on kostja hagejale võlgu 2 962 eurot.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista 2 962 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 164,13 eurot või alternatiivselt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 58,89 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 2 962 eurot alates 9. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 1 124,60 eurot alates
9.augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
29.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla VÕS § 69 lg 1, mille kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg-st 2 tulenevalt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
30.Kohus märgib, et antud juhul on tsiviilasjas nr 2-17-124330 jõustunud lahendiga tuvastatud, et hageja ja kostja on HLÜ Geldex Eesti ees solidaarvõlgnikud ning osas, milles hageja on ka kostja eest 5. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi täinud, on hagejal õigus nõuda VÕS § 69 lg 1 ja 2 alusel kostjalt talle langeva osa hüvitamist. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole antud asjas alust ega võimalust teha teistsugune lahend, kui on tehtud jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-17-124330, milles käsitleti sama laenulepingut.
31.Kohus leiab, et kohtul esineb ka antud juhul alus tuvastada, et hageja ja kostja on 5. oktoobril
tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud ning hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb
rahuldada. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 5. oktoobril 2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingu osamaksed alates 5. veebruarist 2018 (st osamaksed 16 kuni 34) ka kostja eest, on kostja hagejale võlgu põhiosa summas 1 124,60 eurot ja intressi summas 1 837,40 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvutuskäiku ega nõude suurust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 69 lõigete 1 ja 2 alusel välja mõista võlgnevus 2 962 eurot.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 2 962 eurot või alternatiivselt põhivõlgnevuselt 1124,60 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 05.02.2018-08.08.2019. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja omavahelises suhtes ei ole võlgnevus jagatav põhivõla nõudeks ja intressinõudeks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal on õigus viivist nõuda kogu võlgnevuselt, mis kostjal hageja ees on, kuna tegemist ei ole intressiga, mida hageja kostjalt küsib, vaid intressiga, mida hageja on HLÜ-le Geldex Eesti tasunud kostja eest.
33.Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 05.02.2018-08.08.2019 viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kokku summas 164,13 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise, s.o 08.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,13 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud hagiavalduses ning kostja ei ole hageja arvutuskäigule ega viivise suurusele vastu vaielnud.
34.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 2962 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
35.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuhagis esitatud nõuet. Kostja palub hagejalt välja mõista 15 073,91 eurot käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel seoses kulutustega, mis kostja tegi hageja huvides ajal, kui pooled olid abielus.
36.Võttes arvesse, et hageja on esitanud kostja nõudele aegumise vastuväite, tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kostja on oma nõuded esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lg 1 kohaselt on abikaasadevaheliste nõuete aegumine abielu kestel peatunud. Antud juhul olid
pooled abielus kuni 15.06.2017, seega hakkas kõigi abielu kestel tekkinud nõuete aegumine kulgema alates nimetatud kuupäevast. Käesoleval juhul on kostja esitanud nõuded, mille puhul kostja tugineb alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise sätetele, mis aeguvad vastavalt TsÜS § 151 lg 1 alusel 3 aasta jooksul ja TsÜS § 149 alusel 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja on esitanud vastuhagi 21.10.2019, s.o vähem kui kolm aastat pärast poolte abielu lahutamist, mis tähendab, et kostja nõuded on esitatud seaduses sätestatud tähtaja raames ega ole aegunud.
37.Kostja on seisukohal, et kostjal on hageja suhtes käsundita asjaajamisest tulenev nõue seoses järgmiste kulutustega: 1) Hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tulenev hageja kohustus summas 750 eurot. Kostja on kohustuse hageja eest täitnud kahes osas: (i) 03.12.2014 ülekanne AB KREDITEX ASile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,H. O.“ summas 700 EUR; (ii) 19.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, H. O.“ summas 50 eurot; 2) Hageja kohustuse täitmine täitemenetluses nr 025/3004/1554, kokku summas 798,72 eurot, mille kostja tasus hageja eest 14.04.2015 kohtutäitur K. P. kontole selgitusega „H. O.a täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“; 3) Hageja kohustuse täitmiseks kandis kostja 15.04.2015 notar Ü.-R. R. deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „Xxxx/kaasomandi lõpetamine hoiustatud H. O.a raha“. Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa M. O vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust. Nimetatud summast on hageja tagastanud kostjale üksnes 1000 eurot.
38.Kohus märgib, et VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019– 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-15 p-s 14 asunud seisukohale, et üheks käsundita asjaajamise kohustuslikuks eelduseks on VÕS § 1018 lg 2 järgi asjaajaja tahe tegutseda teise isiku kasuks.
39.Kohus leiab, et antud kulutuste puhul on käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on hageja eest täitnud hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tuleneva hageja kohustuse summas 750 eurot kahes osas. Kostja on teinud 03.12.2014 ülekande AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,H. O.“ summas 700 eurot ja 19.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, H. O.“ summas 50 eurot, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (dtl 75). Samuti on kostja hageja suhtes toimunud täitemenetluses nr 025/3004/1554 tasunud hageja eest 798,72 eurot, mille kostja tasus 14.04.2015 kohtutäitur K. P. kontole selgitusega „H. O.a täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (dtl 76). Lisaks on kostja hageja eest kandnud 15.04.2015 notar Ü.-R. R. deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „Xxxx/kaasomandi lõpetamine hoiustatud H. O.a raha“, mis ilmneb kostja pangakonto väljavõttest (dtl 77). Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa M. O vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust (dtl 78-83). Kostja selgitusel on hageja viimati nimetatud summast 1000 eurot kostjatel tagastanud, seega on vastavas osas kostja nõue 4600 eurot.
40.Kohus leiab, et kõigi eeltoodud ülekannete puhul on täidetud käsundita asjaajamise eeldused, kuna vastavad toimingud olid kostja poolt tehtud hageja huvides ning kostja tegutses hageja soodustamise tahtega, kuna hageja oli kõnealuste toimingute tegemise ajal kostja abikaasa, kellel endal ei olnud võimalik vastavaid ülekandeid teha, kuna hageja pangakonto oli arestitud.
41.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Võttes arvesse, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud juhul on täidetud VÕS § 1018 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldused, on kostjal VÕS § 1023 lg 1 alusel õigus nõuda hagejalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja on tõendanud, et kostja tegi hageja hüvanguks kulutusi 6148,72 euro ulatuses, mistõttu tuleb vastav summa hagejalt kostja kasuks välja mõista.
42.Seoses hageja vastuväitega, et hageja on kõik nimetatud kulutused kostjale juba hüvitanud, kuna hageja on andud kostjale vastavas ulatuses sularaha, asub kohus seisukohale, et hageja vastavasisulised väited on tõendamata. Hageja esitatud konto väljavõttest (dtl 293) nähtub, et A. O. on võtnud oma kontolt 19.11.2014 välja sularaha 750 eurot, kuid asjas ei ole tõendeid selle kohta, et A. O. oleks selle raha andnud hagejale ja hageja oleks vastava summa kostjale andnud AB KREDITEX AS-ile tehtud ülekannete tasumiseks. Samuti ilmneb A. O.a konto väljavõttest (dtl 293), et A. O. on 2015. aasta veebruaris oma kontolt välja võtnud sularaha 2750 eurot, kuid asjas ei ole tõendeid selle kohta, et see summa oleks hageja poolt kostjale üle antud täiteasjas nr 025/2004/1554 hageja eest tehtud ülekande tasumiseks. Lisaks ilmneb A. O.a kontoväljavõttest (dtl 293), et A. O. on teinud kostjale 27.02.2015 ülekande summas 2765 eurot, kuid ülekandest ei nähtu, et see on seotud kostja poolt 15.04.2015 notar Ü.R. R. deposiitarvele 5 600 euro tasumisega. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale juba kompenseerinud summad, mille ulatuses kostja on hageja huvides ülekandeid teinud, seega kuulub kostja käsundita asjaajamise nõue rahuldamisele.
43.Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostjal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et selliseid summasid ise hageja eest tasuda. Kohus märgib, et nähtuvalt 04.10.2016 kinnisvaralaenu taotlusest (dtl 196-198) oli hageja igakuine sissetulek 720 eurot ja kostja sissetulek 1400 eurot. Seega oli kostja sissetulek hageja sissetulekust ligi kaks korda suurem ning hageja väide, et ei ole eluliselt usutav, et kostjal oli võimalik hageja eest vastavaid summasid tasuda, ei ole põhjendatud.
44.Täiendavalt on kostja esitanud hageja suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Vastuhagi kohaselt on kostja teinud järgmisi kulutusi, mille väljamõistmist kostja hagejalt soovib: 1) Küttesüsteem, mille jaoks palus hageja võtta kostjal laenu summas 5 000 eurot, et paigaldada see hageja lahusvaraks olevasse majja. Kostja sõlmis 15.10.2015 AS-iga LHV Finance laenulepingu nr 731036. 16.10.2015 kandis kostja hageja palvel laenuna saadud 5000 eurot kütteseadmeid paigaldava äriühingu S OÜ juhatuse liikme R. P. arvelduskontole selgitusega „Taludevahe“. Küttesüsteemi paigaldamiseks tasus kostja 26.10.2015 R. P.le täiendavalt 600 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 5 600 eurot; 2) Pesumasin-kuivati, mis omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 456337 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid
kokku summas 831,88 eurot; 3) Teler, mikrolaine ahi ja seinakinnitused, mis omandati järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 710251 alusel ja millega seoses on kostja teinud ülekandeid kokku summas 584,4 eurot; 4) Boiler, mis omandati järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 712505 alusel ja mille eest on kosta teinud ülekandeid summas 385,28 eurot; 5) tekid, voodipesu, mis on omandatud kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr SM19620 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 360,99 eurot; 6) Mööbel, mis on omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 907420 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 534,54 eurot; 7) Lilled, põõsad, puud, mis on omandatud müügilepingu nr HANS65378 ja müügilepingu nr HANS65381 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot; 8) Vaipkate, millega seoses kostja on tasunud OÜ-le ALFALEND hageja maja teisele korrusele paigaldatud vaipkatte eest kokku 409,03 eurot.
45.Kohus leiab, et kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõude alus saab olla VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on lahendis nr 2-18-7948 p-s 20 asunud seisukohale, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu
10.detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4).
46.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud tõendeid, mille pinnalt kohtul oleks võimalik asuda seisukohale, et alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud. Kostja soovib 5000 euro hüvitamist seoses kütteseadmeid paigaldava äriühingu S OÜ juhatuse liikme R. P. arvelduskontole selgitustega „Taludevahe“ ja „ülekanne“ tehtud ülekannetega (dtl 98 ja 99). Kostja selgituste kohaselt on küttesüsteem paigutatud hagejale kuuluvasse elamusse. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on teinud ülekande R. P. nimelisele isikule, siis üksnes asjaolu, et ülekande selgitusse on märgitud „Taludevahe“, ei anna alust kõnealuse summa hagejalt väljamõistmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja tahtis nimetatud ülekannete tegemisel täita hageja rikastamiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Kohus märgib, et juhul, kui kostja on teinud R. P. nimelisele isikule põhjendamatu ülekande, on kostjal võimalik pöörduda oma nõudega nimetatud isiku poole.
47.Täiendavalt soovib kostja kulutuste hüvitamist seoses pesumasin-kuivati, teleri, mikrolaine ahju, seinakinnituste, boileri, tekkide, voodipesu, vaipkatte ja mööbli ostmisega. Kohus leiab, et ka nimetatud esemete osas tuleb jätta kostja vastuhagi rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et kostja tahtis vastavate esemete soetamisel täita hageja rikastamiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et kõnealused esemed asuvad senini hageja valduses. Samuti märgib kohus, et juhul, kui kostja leiab, et tema lahusvarasse kuuluv vallasvara on senini hageja valduses, on kostjal oma
õiguseid võimalik kaitsta vindikatsiooninõude esitamisega ning kõnealune vara hageja valdusest välja nõuda.
48.Kostja on esitanud nõude ka seoses väidetavalt hageja kinnistule soetatud lillede, puude ja põõsastega. Vastav nõue põhineb kostja selgituste kohaselt müügilepingul nr HANS65378 ja müügilepingul nr HANS65381, millega seoses on kostja teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot selgitusega „Arve 258925720160707, leping HANS65381“, arve 258925720160812, leping HANS65381“, „Arve 258925720160912, leping HANS65381“ ja „müügileping nr.HANS65378“ ning „Arve 258915020160612, leping HANS65378“. Kohus leiab, et kostja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja tahtis nimetatud ülekannete tegemisel täita hageja rikastamiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Kostja esitatud tõenditest ei ilmne, et kostja ostetud esemed oleksid soetatud hagejale kuuluva kinnistu tarbeks ning asuvad seni hageja kinnistul.
49.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuhagis esitatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt käsundita asjaajamisega seotud nõude osas summas 6148,72 eurot. Kostja nõue tuleb rahuldamata jätta alusetu rikastumise nõude osas summas 8925,19 eurot.
50.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
51.Kohus on antud juhul hagis esitatud nõude rahuldanud ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2962 eurot, 08.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,13 eurot ning täiendavalt viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtul esineb alus hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks käesoleva otsusega, on hagejal õigus täiendavatele viivistele kohtuotsuse kuulutamise seisuga, mis on 08.02.2021. Alates 09.08.2019 kuni 08.02.2021 on sissenõutavaks muutunud täiendavad viivised põhivõlgnevuselt 2962 eurot VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras summas 356,41 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud nõude terviksumma 3482,54 eurot (2962+164,13+356,41). Kostja kasuks on hagejalt käesoleva otsusega välja mõistetud 6148,72 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb hageja ja kostja vastastikku väljamõistetavad summad tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2666,18 eurot (6148,72-3482,54).
52.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 3363,09 eurot ja vastuhagihind 15 073,91 eurot. Menetluskulud
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta
menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et antud juhul kuulus hagi tervikuna rahuldamisele ning vastuhagi osaliselt rahuldamisele. Samas on TsMS § 445 lg 1 alusel toimunud tasaarvestuse tulemusel lõppastmes mõistetud võlgnevus välja hagejalt kostja kasuks. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.02.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.