Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2(14)

5.Lisaks tuleb kostjal hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 164,13 eurot (arvestatuna põhivõlalt summas 2 962,00 eurot). Arvestades hageja alternatiivset nõuet on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,89 eurot (arvestatuna põhivõlalt summas 1 124,60 eurot). 6.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelises õigussuhtes tuleb nõuet tervikuna käsitleda põhivõla nõudena. Hageja esitab kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõude summas 2 962,00 eurot. Hageja ei nõua kostjalt eraldi põhivõla ja intressi tasumist. Hageja ja kostja vahelises sisesuhtes ei ole see jagatav põhivõla nõudeks ja intressinõudeks. Muuhulgas ei ole nõue jagatav selle tõttu, et laenuandjal on õigus maksetega viivitamisel põhivõlalt nõuda täiendava intressi tasumist. Hagejal sellist võimalust ei ole (sest makse on juba tasutud). Hagejal on õigus kogu nõudelt arvutada aga viivist. 7.Kui kohus on aga siiski seisukohal, et nõue tuleb ka sisesuhtes jagada põhivõla nõudeks ja intressinõudeks, palub hageja viivise välja mõista alternatiivselt summas 58,89 eurot. Hageja taotleb alternatiivselt edasiulatuva viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärale (hetkel 8% aastas) põhivõlalt 1 124,60 eurot alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni. 8.Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 962 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 164,13 eurot või alternatiivselt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 58,89 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 2 962 eurot alates 9. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 1 124,60 eurot alates 9. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja vastuväited vastuhagile 9.Hageja vaidleb vastuhagis esitatud nõudele vastu. Hageja on seisukohal, et kostja nõue on aegunud. Kostja vastuhagi kohaselt on väidetav alusetu rikastumise nõude alus erinevate vallasasjade ostmine perioodil 10. märts 2015 kuni 12. september 2016. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. 10.Kostja on väidetavate kulutuste tõendamiseks esitanud ainult konto väljavõtted, kusjuures ülekannete selgitustest ei ole võimalik aru saada kannete tegelikust sisust. Kostja ei ole väidetavate kulutuste tegemisel tõendanud, et kulutustest oleks saanud kasu hageja. 11.Kostja väidab, et kostja tasus hageja majja paigaldatud küttesüsteemi eest 5 600 eurot. Hageja sellega ei nõustu. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud isikule Q kaks ülekannet – selgitusega „T“ ja „ülekanne“. Kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, kas need maksed on seotud küttesüsteemiga või kuhu selline väidetav süsteem on paigaldatud. Kostja väidab, et ostis hagejale pesumasin-kuivati. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et väidetav pesumasin-kuivati oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et kostja ostis teleri, mikrolaine ahju ja seinakinnitused. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et kostja ostis boileri. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et boiler oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis patju, tekke ja voodipesu. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et

3(14)

nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis mööblit. Hageja sellega ei nõustu. Kostja väidetest ei ole isegi võimalik aru saada, mida kostja ostis. Mööbel on väga üldine mõiste, kostja peab nõude esitama selgelt ja üheselt mõistetavalt. Kostja väidetest ei ole võimalik aru saada, millist asja kostja silmas peab. Samuti ei ole kostja tõendanud, et väidetav „mööbel“ oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis lilli, põõsaid ja puid. Hageja sellega ei nõustu. Kostja väidetest ei ole isegi võimalik aru saada, mida kostja ostis. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja väidab, et ostis vaipkatte. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad oleks ostetud hagejale või oleks hetkel hageja valduses. Kostja on teinud 14. oktoobril 2015 ülekande selgitusega „ARVESAATELEHT nr. TV 98-15“. Tõenditest ei ole võimalik aru saada, mida kostja tegelikult ostis. 12.Hageja ei ole kostja arvelt alusetult rikastunud. Kostja nõuab poolte kooselu ajal tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja on seisukohal, et selline nõue on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kooselust tulenevate kohustuste kandmisel on võimatu täpselt rahaliselt hinnata, kes ja kui palju panustas kooselu ajal. Abielu ajal elas kostja sisuliselt hageja kulul. Hageja tasus kõik suuremad kulud, sh eluaseme kulud. Kostja ja hageja elasid aastaid koos hagejale kuuluvas elamus. Hageja kandis kõik elamisega seotud kulud, seejuures tasus hageja üksi ka kõigi kommunaalkulude eest. Hageja panustas oluliselt ka kostjale kuuluva XXX korteri remonti. Kostja väidetava alusetu rikastumise nõude alus on peamiselt igapäevaste kodutehnika ostmine. Tänapäeval on kodutehnika keskmine kasutusiga 2-3 aastat. Seega, isegi, kui kostja ostis poolte kooselu ajal kodutehnikat, siis „tarbisid“ pooled seda koos. Kostja ei saa tagantjärele nõuda hagejalt kogu kodutehnika täies mahus hüvitamist. 13.Hageja märgib, et kostjal ei ole alusetu rikastumise nõuet tulenevalt ka eraõiguslike nõuete hierarhiast. Nõuete konkurentsi korral peab eelistama asjaõiguslikke nõudeid. Täiendavalt on oluline, et kostja on tasunud väidetavate ostude eest ainult osaliselt. Ülejäänud osas on nende eest tasunud hageja, st pooled kandsid tegelikult ka neid kulutusi ühiselt. 14.Hageja andis kostjale raha kohustuste täitmiseks ja andis kostjale käsundi selle raha eest hageja kohustusi täita. Hageja enda konto oli täitemenetluse tõttu arestitud, millest tulenevalt hageja palus kohustused täita kostjal tema pangakontolt. Kostja väidab, et tasus hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tuleneva hageja kohustus summas 750 eurot. Hageja on 750 eurot kostjale andnud sularahas. Hageja võttis raha välja 19. novembril 2014 ja andis selle summa kostjale. Hageja palus kostjal selle raha edasi kanda AB Kreditex AS-ile ja täita laenulepingust nr 41117-1 tulenev hageja kohustuse summas 750 eurot. Kostja täitis hageja antud käsundi. 15.Kostja väidab, et tasus hageja kohustuse täitemenetluses nr 025/3004/1554 summas 798,72 eurot. Hageja on 798,72 eurot andnud kostjale sularahas. Hageja võttis veebruaris 2015 sularahas välja kokku 2 750 eurot. Hageja andis sellest sularahas kostjale 798,72 eurot ja palus kostjal selle raha eest tasuda hageja kohustuse täitemenetluses nr 025/3004/1554. Kostja täitis hageja antud käsundi. 16.Kostja väidab, et kandis hageja kohustuse täitmiseks notar Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot. Kostja möönab, st sellest 1 000 eurot on hageja kostjale tagastanud ja esitab nõude ulatuses 4 600 eurot. Hageja andis kostjale raha kohustuse täitmiseks osaliselt sularahas ja osaliselt ülekandega. Hageja kandis kostjale üle 2 765,62 eurot, ülejäänud osa (st 1 834,38 eurot) tasus hageja kostjale sularahas. Hageja palus kostjal üle antud rahaliste vahendite arvelt täita hageja kohustus tasuda notar

4(14)

Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot. Kostja täitis hageja antud käsundi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenevaid nõudeid. 17.Kostja on esitanud pangaväljavõtted ainult osaliselt, st tehtud maksete osas. Muuhulgas on kostja pahatahtlikult jätnud täielikult kajastamata, kust kostja sai rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Eluliselt on ka ebausutav, et kostja oleks lihtsalt heas usus tasunud hageja eest rohkem kui 7 000 eurot. Hageja rõhutab, et kostjal endal ei olnud rahalisi vahendeid, millest oleks võimalik olnud hageja kohustuste täitmine. Maksed tuli teha mõne kuu jooksul, kostja igakuisest sissetulekust ei jätkunud ootamatult 7 000 euro tasumiseks. Kõik rahalised vahendid maksete tegemiseks andis kostjale hageja. Kostja vastuväited hagile 18.Kostja vaidleb nõudele vastu. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 1. septembril 2011. Abiellumisavalduses valisid abikaasad enda varasuhteks varalahususe, mistõttu poolte abielust ühisvara ei tekkinud. Harju Maakohtu 15. juuni 2017 otsusega poolte abielu lahutati.

5(14)

laenu summas 5 000 eurot, et paigaldada hageja lahusvaraks olevasse majja uus küttesüsteem. Kostja sõlmis 15.10.2015 AS-iga LHV Finance laenulepingu nr 731036. 16.10.2015 kandis kostja hageja palvel laenuna saadud 5000 eurot kütteseadmeid paigaldava äriühingu S OÜ juhatuse liikme Q arvelduskontole selgitusega „T“. Küttesüsteemi paigaldamiseks tasus kostja 26.10.2015 Q-le täiendavalt 600 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 5 600 eurot. 2) Pesumasin-kuivati – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 456337 alusel. Kostja on teinud pesumasin-kuivati eest ülekandeid kokku summas 831,88 eurot selgitusega „Leping nr. 456337 Arve nr. Sl1295220“ ja „lepingu nr.456337“; 3) Teler, mikrolaine ahi ja seinakinnitused – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 710251 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 584,4 eurot selgitusega „müügileping nr.710251“ ja „lepingu nr.710251“; 4) Boiler – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 712505 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 385,28 eurot selgitusega „müügileping nr.712505“ ja „lepingu nr.712505“; 5) tekid, voodipesu – omandatud kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr SM19620 (lepingu viitenumber: 2470890) alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 360,99 eurot selgitusega „Leping nr.2470890,arve nr. 5016001726“; 6) Mööbel – omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 907420 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 534,54 eurot selgitusega „leping nr 907420, arve nr Sl1793318(jysk)“ ja „LEPING NR 907420, ARVE NR Sl1751815“; 7) Lilled, põõsad, puud – omandatud müügilepingu nr HANS65378 ja müügilepingu nr HANS65381 alusel. Kostja on teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot selgitusega „Arve 258925720160707, leping HANS65381“; Arve 258925720160812, leping HANS65381“; „Arve 258925720160912, leping HANS65381“ ja „müügileping nr.HANS65378“ ning „Arve 258915020160612, leping HANS65378“; 8) Vaipkate – kostja on tasunud OÜle ALFALEND hageja maja teisele korrusele paigaldatud vaipkatte eest kokku 409,03 eurot, ülekanne selgitusega „ARVE-SAATELEHT nr. TV 98-152. 23.Kostja on poolte abielu ajal ja oma lahusvara arvel teinud ulatuslikke kulutusi hageja lahusvaraks olevale kinnistule, milliseid hageja ei ole talle siiani hüvitanud. Hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud kostja poolt tehtud kulutuste ulatuses kokku summas 8 925,19 eurot. Kostja lähtus kulutuste tegemisel eeldusest, et hageja need talle hüvitab. 24.Kostja vastuhagis esitatud nõue ei ole aegunud, kuna vastavalt TsÜS § 164 lg 1 on abielu kestel peatunud abikaasade vaheliste nõuete aegumine. Hageja ja kostja sõlmisid abielu 1. septembril 2011 ning lahutasid abielu 15. juunil 2017. Ülal viidatud käsitlusest tulenevalt hakkas kõikide hageja ja kostja omavaheliste nõuete (sh alusetu rikastumise nõude) aegumistähtaeg kulgema alates 16. juunist 2017, s.o abielu lahutamisele järgnevalt. 25.Kostja palub mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis summas 8 925,19 + 6 148,72, kokku 15 073,91 eurot. Maakohtu otsus 26.Maakohus rahuldas X hagi Y vastu võlgnevuse 2 962 euro, viivise 164,13 euro (alternatiivselt viivise 58,89 euro) ja lisanduva viivise saamiseks ja rahuldas Y vastuhagi X vastu 15 073,91 euro saamiseks osaliselt, mõistes X-lt välja Y kasuks võlgnevuse 6148,72 eurot. Tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ning mõistis X-lt välja Y kasuks 2666,18 eurot. Menetluskulud jättis poolte kanda.

6(14)

laenulepingust nr 41117-1 tulenev hageja kohustus summas 750 eurot. Kostja on kohustuse hageja eest täitnud kahes osas: (i) 03.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,X“ summas 700 EUR; (ii) 19.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, X“ summas 50 eurot; 2) Hageja kohustuse täitmine täitemenetluses nr 025/3004/1554, kokku summas 798,72 eurot, mille kostja tasus hageja eest 14.04.2015 kohtutäitur Kaire Põlts kontole selgitusega „X täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“; 3) Hageja kohustuse täitmiseks kandis kostja 15.04.2015 notar Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „WWW/kaasomandi lõpetamine hoiustatud X raha“. Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa Z vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust. Nimetatud summast on hageja tagastanud kostjale üksnes 1000 eurot. 35.Kohus leiab, et antud kulutuste puhul on käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on hageja eest täitnud nimetatud kohustused. 36.Seoses hageja vastuväitega, et hageja on kõik nimetatud kulutused kostjale juba hüvitanud, kuna hageja on andud kostjale vastavas ulatuses sularaha, asub kohus seisukohale, et hageja vastavasisulised väited on tõendamata. 37.Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostjal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et selliseid summasid ise hageja eest tasuda. Kohus märgib, et nähtuvalt 04.10.2016 kinnisvaralaenu taotlusest (dtl 196-198) oli hageja igakuine sissetulek 720 eurot ja kostja sissetulek 1400 eurot. Seega oli kostja sissetulek hageja sissetulekust ligi kaks korda suurem ning hageja väide, et ei ole eluliselt usutav, et kostjal oli võimalik hageja eest vastavaid summasid tasuda, ei ole põhjendatud. 38.Täiendavalt on kostja esitanud hageja suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Vastuhagi kohaselt on kostja teinud järgmisi kulutusi, mille väljamõistmist kostja hagejalt soovib: 1) Küttesüsteem, mille jaoks palus hageja võtta kostjal laenu summas 5 000 eurot, et paigaldada see hageja lahusvaraks olevasse majja. Kostja sõlmis 15.10.2015 AS-iga LHV Finance laenulepingu nr 731036. 16.10.2015 kandis kostja hageja palvel laenuna saadud 5000 eurot kütteseadmeid paigaldava äriühingu S OÜ juhatuse liikme Q arvelduskontole selgitusega „T“. Küttesüsteemi paigaldamiseks tasus kostja 26.10.2015 Q-le täiendavalt 600 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 5 600 eurot; 2) Pesumasin-kuivati, mis omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 456337 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 831,88 eurot; 3) Teler, mikrolaine ahi ja seinakinnitused, mis omandati järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 710251 alusel ja millega seoses on kostja teinud ülekandeid kokku summas 584,4 eurot; 4) Boiler, mis omandati järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 712505 alusel ja mille eest on kosta teinud ülekandeid summas 385,28 eurot; 5) tekid, voodipesu, mis on omandatud kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr SM19620 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 360,99 eurot; 6) Mööbel, mis on omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 907420 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 534,54 eurot; 7) Lilled, põõsad, puud, mis on omandatud müügilepingu nr HANS65378 ja müügilepingu nr HANS65381 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot; 8) Vaipkate, millega seoses kostja on tasunud OÜ-le ALFALEND hageja maja teisele korrusele paigaldatud vaipkatte eest kokku 409,03 eurot. 39.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud tõendeid, mille pinnalt kohtul oleks võimalik asuda seisukohale, et alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud. 40.Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et kõnealused esemed asuvad senini hageja valduses. Samuti märgib kohus, et juhul, kui kostja leiab, et tema

8(14)

lahusvarasse kuuluv vallasvara on senini hageja valduses, on kostjal oma õiguseid võimalik kaitsta vindikatsiooninõude esitamisega ning kõnealune vara hageja valdusest välja nõuda. 41.Kostja on esitanud nõude ka seoses väidetavalt hageja kinnistule soetatud lillede, puude ja põõsastega. Vastav nõue põhineb kostja selgituste kohaselt müügilepingul nr HANS65378 ja müügilepingul nr HANS65381, millega seoses on kostja teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot selgitusega „Arve 258925720160707, leping HANS65381“, arve 258925720160812, leping HANS65381“, „Arve 258925720160912, leping HANS65381“ ja „müügileping nr.HANS65378“ ning „Arve 258915020160612, leping HANS65378“. Kohus leiab, et kostja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja tahtis nimetatud ülekannete tegemisel täita hageja rikastamiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Kostja esitatud tõenditest ei ilmne, et kostja ostetud esemed oleksid soetatud hagejale kuuluva kinnistu tarbeks ning asuvad seni hageja kinnistul. 42.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuhagis esitatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt käsundita asjaajamisega seotud nõude osas summas 6148,72 eurot. Kostja nõue tuleb rahuldamata jätta alusetu rikastumise nõude osas summas 8925,19 eurot. Kohus on antud juhul hagis esitatud nõude rahuldanud ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2962 eurot, 08.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,13 eurot ning täiendavalt viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtul esineb alus hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks käesoleva otsusega, on hagejal õigus täiendavatele viivistele kohtuotsuse kuulutamise seisuga, mis on 08.02.2021. Alates 09.08.2019 kuni 08.02.2021 on sissenõutavaks muutunud täiendavad viivised põhivõlgnevuselt 2962 eurot VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras summas 356,41 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud nõude terviksumma 3482,54 eurot (2962+164,13+356,41). Kostja kasuks on hagejalt käesoleva otsusega välja mõistetud 6148,72 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb hageja ja kostja vastastikku väljamõistetavad summad tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2666,18 eurot (6148,72-3482,54). Apellatsioonkaebus 43.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada osas, milles vastuhagi rahuldati ja tehti tasaarvestus, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kui kostja vastuhagi jääb rahuldamata, palub hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Isegi kui kostja vastuhagi osaliselt rahuldatakse, tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt nõuete rahuldamise ulatusega ning jätta 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% hageja kanda. Alternatiivselt, kui kostja vastuhagi menetluskulude jäävad siiski võrdselt poolte kanda, tuleb jätta 75% menetluskuludest kostja kanda ja 25% hageja kanda. 44.Maakohus on otsuses põhjendanud kostja vastuhagi rahuldamist muuhulgas väitega, et hageja esitatud vastuväited vastuhagile ei olnud tõendatud. Samas on kohus jätnud rahuldamata kõik hageja taotlused võimalike tõendite kogumiseks. Hageja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg 2 põhimõtet jättes osutamata vajaliku abi tõendite kogumiseks. Samuti kohus rikkunud TsMS § 2681 põhimõtet, sest kohtul ei olnud otsuse kohaselt tegelikult võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses.

9(14)

Kohus on oluliselt rikkunud ka TsMS §-dest 5 ja 7 tulenevat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejal ei ole võimaldatud asjas esitada olulisi tõendeid. 45.Hageja rõhutab, et kõige olulisem rikkumine seondub kostja kontoväljavõtete tõenditena kogumata jätmises. Hageja väidab, et kostja ei ole käsundita hageja asja ajanud. Kostja kontoväljavõttelt peavad nähtuma sularaha sissemaksed enne iga väidetava käsundita asjaajamise korras makse tegemist. Kui kostja kontoväljavõtetelt nähtuvad sellised sissemaksed, peab kostja tõendama, et tegemist on tema enda rahaliste vahenditega. 46.Kui kostja pangakontolt nähtuvad sularahasissemaksed vastavalt hageja väidetele, siis on see vähemalt kaudne tõend hageja väidete kinnituseks. Eluliselt on ebausutav, et sularaha sissemaksed, mis on samaväärsed hageja kohustuste täitmisega, pärineksid muust allikast kui hagejalt. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik esitada otseseid tõendeid kostjale sularaha andmise kohta, siis tuleb rahuldada vähemalt hageja taotlus kaudsete tõendite kogumiseks. Hageja rõhutab, et kostjal ei olnud endal piisavalt rahalisi vahendeid, et vastuhagis viidatud hageja rahalisi kohustusi täita. Hageja on vähemalt põhistanud, et kostja pidi kohustused täitma hageja enda rahaliste vahendite arvelt, mille hageja andis kostjale sularahas. Selleks on hageja esitanud tõendid ka samal perioodil samas summas sularaha välja võtmise kohta (vt hageja 25. mai 2020 menetlusdokumendi lisa 1). 47.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole hageja eest käsundita asja ajanud. Hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et kostja väited käsundita asjaajamise kohta on nii eluliselt ebausutavad kui ka ümber lükatud asjas esitatud kaudsete tõenditega. Kui hageja ei ole kostjale vastavat käsundit andnud, siis kust kostja oleks teadnud, kellele ja millises ulatuses kohustusi täita. Hageja andis kostjale nii juhised kui ka rahalised vahendid just nende kohustuste täitmiseks. Sellises olukorras ei ole tegemist käsundita asjaajamisega. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning see on viinud asjas ebaõige lahendi tegemiseni. 48.Harju Maakohus on otsuses jätnud poolte menetluskulude poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et selline otsus on põhjendamatu ja kohus on ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus põhjendab menetluskulude jaotust napisõnaliselt otsuse punktis 53. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et antud juhul kuulus hagi tervikuna rahuldamisele ning vastuhagi osaliselt rahuldamisele. Samas on TsMS § 445 lg 1 alusel toimunud tasaarvestuse tulemusel lõppastmes mõistetud võlgnevus välja hagejalt kostja kasuks. 49.Hageja sellega ei nõustu. Kui maakohtu otsus tühistatakse ja tehakse uus otsus, millega kostja vastuhagi jääb rahuldamata, tuleb kõik maakohtus kantud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt taotleb hageja kõigi maakohtus kantud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmist. Isegi kui maakohtu otsust kostja vastuhagi osas ei muudeta, tuleb aga siiski muuta vähemalt menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus on ebaõige ka praeguse otsuse suhtes. 50.Tuginedes TsMS § 162 lg-s 1 sätestatule, peaks hageja hagiavaldusega seotud menetluskulud jääma täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 järgi võivad kostja vastuhagiga seotud menetluskulud jääda võrdselt poolte kanda, jaotuma võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jääma poolte endi kanda. Hageja rõhutab, et kulude poolte endi kanda jätmine on alles viimane võimalik alternatiiv, mille valimisel peab kohus põhjendama mõlema eelneva alternatiivi kasutamata jätmist.

10(14)

51.Käesoleval juhul on kostja vastuhagi rahuldatud ca 40% ulatuses, vastuhagi jäi rahuldamata seega 60% ulatuses. See tähendab, et suurem osa vastuhagist jäi rahuldamata. Isegi kui jaotada poolte menetluskulud võrdsetes osades (TsMS § 163 lg 1 esimene alternatiiv), peab kostja kanda jääma vähemalt 75% kogu menetluse menetluskuludest (st 100% hagi menetluskuludest ja 50% vastuhagi menetluskuludest) ja hageja kanda mitte rohkem kui 25% kogu menetluse menetluskuludest (st 0% hagi menetluskuludest ja 50% vastuhagi menetluskuludest. Vastus apellatsioonkaebusele 52.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 53.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis menetluskulud seoses põhihagi lahendamisega poolte endi kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud põhihagis kostja kanda, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 54.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid osas, milles vastuhagi osaliselt rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on otsus jõustunud. 55.Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja ja kostja sõlmisid abielu 1. septembril 2011 ning lahutasid abielu 15. juunil 2017. -Kostja tasus hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tuleneva hageja kohustuse summas 750 eurot kahes osas. Kostja tegi 03.12.2014 ülekande AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,X“ summas 700 eurot ja 19.12.2014 ülekande AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, X“ summas 50 eurot, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (I kd, tlk 75). -Samuti on kostja hageja suhtes toimunud täitemenetluses nr 025/3004/1554 tasunud hageja eest 798,72 eurot 14.04.2015 kohtutäitur Kaire Põlts kontole selgitusega „X täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (I köide, tlk 76). -Lisaks on kostja hageja eest kandnud 15.04.2015 notar Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „WWW/kaasomandi lõpetamine hoiustatud X raha“, mis ilmneb kostja pangakonto väljavõttest (dtl 77). Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa Z vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust (I kd, tlk 78-83). Kostja selgitusel on hageja viimati nimetatud summast 1000 eurot kostjatel tagastanud, seega on vastavas osas kostja nõue 4600 eurot. 56.Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebus põhjendatud selles, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, kvalifitseerides vastuhagis esitatud asjaoludel ja otsusega osaliselt rahuldatud kostja esitatud nõude käsundita asjaajamiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja seisukoht, mille järgi, kui hageja ei oleks kostjale vastavat käsundit andnud, siis ei oleks kostja teadnud, kellele ja millises ulatuses hageja kohustusi täita. Seetõttu on põhjendatud hageja väide, et ta andis kostjale juhised tema kohustuste täitmiseks.

11(14)

57.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 2 järgi peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. 58.Vastuhagis nõudis vastuhagis hageja (edaspidi kostja) hageja eest tasutud summade tagastamist, seega nõudis kostja kulude hüvitamist, mis ta käsundi täitmiseks tegi. Hageja väidetel andis ta kostjale kohustuste täitmiseks sularaha. Asja lahendamiseks tuli tuvastada, kas tõendatud on hageja väited, et ta andis ka rahalised vahendid nende kohustuste täitmiseks, mida ta palus kostjal enda eest teha. Maakohus leidis, et hageja väited on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega nii toob esile järgmist.

12(14)

makstud ja maksmisele kuuluvate ning teiste Õ vajaduste katmiseks. Asjas esitatud kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on vähemalt kahel korral tasunud Õ hooldekodu tasu. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja väited on veenvad. Tõendamata on, et Õ kontolt kanti see summa hageja kohustuste täitmiseks.

13(14)

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.