Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Z.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk Kostja U.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19.12.2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2023. a otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja alates 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab pärast 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise tähtajad.
Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja 24.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 8230 eurot 47 senti.
2.3.Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja pärast 24.01.2025 sissenõutavaks muutuv võlg 2764 eurot 86 senti järgmiselt. Võlg tuleb tasuda alates 05.02.2025 kuni 05.10.2026 igakuiste osamaksetena 131 eurot 66 senti iga kuu 5. kuupäevaks.
2.4.Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 8230 eurot 47 senti alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
2-21-20118
2.5.Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis otsuse resolutsiooni p-s 2.3 nimetatud maksetelt alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni võla tasumiseni.
3.Rahuldada U.D apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus U.D kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Z.W peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.W (hageja) esitas 27.12.2021 Harju Maakohtule hagi U.D (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 10 995,33 eurot või alternatiivselt 3685,59 eurot kohe ja 7309,74 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuva võla osamaksetena. Hageja palus põhivõla välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Z.W, U.D ja HLÜ Geldex Eesti (Geldex) 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2, mille tingimustel HLÜ Geldex Eesti andis hagejale ja kostjale ühiselt laenu 24 000 eurot. Hageja ja kostja on HLÜ Geldex Eesti suhtes solidaarvõlgnikud. Hageja on tasunud kõik seni sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hageja algatas kostja vastu tsiviilasjad nr 2-17-124330 ja nr 2-19-11884, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1⁄2 tasutud maksetest.
1.2.Hageja on ka pärast viidatud kohtuasju tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kostja osa eest. Hagejal on õigus nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 ja 2 alusel kostjalt talle langeva osa hüvitamist. Hageja maksis 07.04.2012 ennetähtaegselt ära kogu laenu 17 379,47 eurot. Kokku on hageja alates 05.09.2019 kuni 07.04.2021 lepingu lõpetamiseni tasunud laenulepingu täitmiseks 24 279,47 eurot. Hageja nõuab kostjalt laenu tagastamist kostjale langevas osas ehk 12 139,74 eurot.
1.3.Kostjal oli tsiviilasjas nr 2-19-11884 esitatud vastuhagist tulenev nõue 2666,18 eurot. Hageja tasaarvestas kostja nõude 27.12.2021 viivisenõudega 1521,77 eurot ja põhinõudega 1144,41 eurot.
2-21-20118 Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Hageja ja kostja abielu sõlmiti 01.09.2011 ja varasuhteks valiti lahusvara. Abielu lahutati Harju Maakohtu 15.06.2017 otsusega. Hageja ja kostja võtsid laenu eesmärgiga saada vahendeid varasemate laenude refinantseerimiseks ja XXX asuva maja remontimiseks. XXX kinnisasja omandas hageja 21.05.2015 ning võõrandas 08.01.2020. Lepingu alusel pidi laen olema 24 000 eurot, kuid hageja kontole kanti 22 169,51 eurot - (24 000 – 22 169,51) 1830,49 eurot moodustasid laenu taotlemise lepingutasu ja notaritasud. Vahetult pärast laenu saamist on tagastatud varasemate krediidilepingute alusel saadud 12 933,50 eurot ning ülejäänud 9236,01 eurot kulus maja remontimiseks.
2.2.Enamus varasematest laenu- ja krediidilepingutest olid sõlmitud kostja nimel, kuna hageja kontod olid sellel ajal kohtutäiturite poolt arestitud ning talle ei oleks ilma kaastaotlejata laenu antud. Kuigi varasemad laenud olid kostja nimel, olid ka need valdavalt võetud kinnistu jaoks. Laenust kulus 4605,95 eurot AS-iga LHV Finance sõlmitud krediidilepingu nr 731036 lõpetamiseks. Viidatud lepinguga võttis hageja laenu küttesüsteemi remontimiseks. Laenatud 22 169,51 eurost vähemalt 16 666,56 eurot kasutati hageja lahusvara tarbeks, s.o 75,2% kogu laenust.
2.3.Kõigi laenude võtmise hetkel oli kostja ainukeseks elukohaks kinnistul asuv maja ning kõik sisustamisega seotud kulutused tehti just kinnistu ja sellel asuva maja sisustamiseks. Lepingu sõlmimise hetkel ei osanud kostja ette näha peatset lahkuminekut ning seega nõustus ta hageja palvel võtma maja remontimiseks ühiselt laenu. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus oma 12.04.2023. a otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 995,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja, kostja ja Geldex sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2; - lepingu tingimuste kohaselt andis Geldex hagejale ja kostjale 24 000 eurot laenu; - hageja ja kostja on laenulepingus Geldexi suhtes solidaarvõlgnikud; - hageja on tasunud kõik laenulepingust tulenevad osamaksed; - poolte vahel on sama laenumakse üle kaks jõustund kohtuotsust.
3.2.Maakohus märkis, et hageja esitas kostja vastu VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarvõlgniku tagasinõude. Maakohus leidis, et hageja esile toodud asjaoludel lasub kostjal samaväärne kohustus tasuda laenumakseid.
3.3.Hageja võis laenu VÕS § 392 lg järgi ennetähtaegselt tagasi maksta. Hageja tõendas, et laenuandja on andnud kinnituse lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja kinnitas 23.12.2021 ekirjaga hagejale, et vaidlusalune laenuleping on lõppenud ning et selle lepinguga seoses ei ole laenuandjal rohkem nõudeid.
2-21-20118
3.4.Hageja tasus 5.10.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingu osamaksed ka kostja eest ning 07.04.2021 kogu jäägi, seega on kostja hagejale võlgu 12 139,74 eurot. Hageja tasaarvestas 27.12.2021 kostja nõude tsiviilasjas nr 2-19-11884. Seega tuleb kostjalt välja mõista 10 995,33 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtusse.
4.1.Kostja esitas menetluses tõendid selle kohta, et laenusumma arvelt refinantseeriti laene, mille eest paigaldati hoonesse küttesüsteem, köögimööbel, aiakuur, aiataimed jne - s.o esemed, millised ei ole kinnistult/hoonelt lihtsasti eemaldatavad ja mis kasvatavad kinnistu väärtust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks lasub kostjal hagejaga samaväärne kohustus tasuda laenumakseid.
4.2.Laenuga seoses on pooltel olnud juba kaks kohtuvaidlust (tsiviilasi nr 2-17-124330 ja nr 2-19-11884), millest mõlemad lõppesid hagi rahuldamisega. Eelnev ei saa aga automaatselt tähendada seda, et kohtul ei ole hilisemas menetluses võimalik teistsugust otsust teha.
4.3.Hageja ei ole tõendanud, et laenu tagasimaksed on teinud hageja enda vara arvelt ja omandanud seeläbi regressinõude. Tõendamist on leidnud üksnes asjaolu, et laen on tagasi makstud. Laen ei ole tagastatud hageja vara arvelt, vaid tema abikaasa vara arvelt ja seega ei ole hagejal solidaarvõlgniku regressinõuet tekkinud.
4.4.Maakohus jättis tähelepanuta kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis, mille kostja esitas vastuses hagile. Kui kostja peaks veel täiendavalt vaidluse all oleva laenu eest vastutama, siis on tal õigustatud ootus, et laenusumma tasumine toimub ositi, mitte korraga. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja alates 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab pärast 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise tähtajad. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuid menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad tervikuna kostja kanda.
7.Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
8.Maakohus kvalifitseeris nõude õigesti, leides, et hageja on esitanud kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõude VÕS § 69 lg 2 järgi. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle kas solidaarvõlgnikud vastutavad VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes võrdsetes osades või sellest erinevas proportsioonis.
2-21-20118
9.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul vastutavad hageja ja kostja solidaarvõlgnikena VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes võrdsetes osades.
9.1.VÕS § 69 lg 1 järgi üksikule solidaarvõlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes langeva osa suurus kogu kohustusest määratakse lg 1 kohaselt vastavalt seadusele, solidaarvõlgnike vahelisele kokkuleppele või tulenevalt kohustuse olemusest. Kui solidaarvõlgnikul, kes soovib põhjendada, et omavahelises suhtes tuleb vastutuse jagamisel § 69 lg-s 1 sisalduvast üldpõhimõttest kõrvale kalduda, ei õnnestu selliste erandlike asjaolude esinemist tõendada, tuleb solidaarvõlgnike sisesuhtes eeldada, et solidaarvõlgnike osad on võrdsed, nagu sätestab VÕS § 69 lg 1 (RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-127-12, p 13).
9.2.Kostja esiletoodud asjaoludel peab kolleegium hindama, kas hageja ja kostja sõlmisid seltsingulepingu, mille osaks oli kokkulepe omavahelise vastutuse jagamise kohta. Kostja on esile toonud, et hageja ja kostja võtsid laenu, et saada vahendeid varasemate laenude refinantseerimiseks ja hageja lahusvarasse kuuluva kinnisasja, mis oli poolte ühine elukoht, remontimiseks. Kostja leidis, et laenatud 22 169,51 eurost vähemalt 16 666,56 eurot e 75% kasutati hageja kinnisasja tarbeks.
9.3.Kohtupraktikas on selgitatud, et abikaasade vahel võivad tsiviilõigused ja -kohustused tekkida ka tehingu või muul seaduses sätestatud alusel, sh ka seltsingulepingu alusel, kui see ei ole vastuolus abikaasade varasuhtega. (RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13 p 11). Seltsingu kohta on selgitatud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: -mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); - pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19, RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).
9.4.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja praegusel juhul esile toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et pooled sõlmisid hageja lahusvaraks oleva kinnisasjaga seotud kulude katmiseks seltsingulepingu. Kostja tõi esile, et laenatud rahast 9236 eurot kulus kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn remontimiseks. Ülejäänud rahaga maksti tagasi varasemad laenud, millest mitmed olid võetud kinnisasja jaoks. Kostja väitel olid varasemad kulutused järgmised: - 4608,95 eurot küttesüsteemi tarbeks - 293,17 eurot - aiataimed; - 389,35 eurot - televiisor, mikrolaineahi, seinakinnitus; - 512,73 eurot - kööginurk ja laud; - 293,08 eurot - voodi ja madrats; - 312,37 eurot - voodipesu ja rätikud; - 124,78 eurot - aiakuur.
9.5.Isegi eeldades kostja väidetud asjaolude tõele vastavust, ei saa neist järeldada, et poolte kokkulepe vastas kohtupraktikas tunnustatud seltsingulepingu eeldustele (vt ülal). Pooled ei soetanud laenuraha eest konkreetset suurema varalise väärtusega eset. Mitmed esiletoodud esemed nagu mööbel, tekstiil jms ei muutu kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 järgi.
2-21-20118 Seega järeldab kolleegium, et pooltel ei olnud kokkulepet VÕS § 69 lg 1 mõttes solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse jaotamiseks. Kostja esiletoodud asjaolud ei ole ka sellised, millest saaks järeldada, et vastutuse erinev jaotus tuleneb solidaarkohustuse olemusest. Solidaarkohustuse olemust VÕS § 69 lg 1 tähenduses ei mõjuta see, kuidas laenusaajad otsustavad raha kasutada.
10.Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei tõendanud, et ta täitis solidaarkohustuse, sest kostja arvates täitis selle kolmas isik. Hageja on tõendanud, et solidaarkohustus lõppes täitmisega. Kostja ei ole esile toonud, et kohustuse oleks täitnud VÕS § 78 lg 1 järgi kolmas isik, kellel oleks seejärel solidaarvõlgnike vastu alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenev nõue (VÕS § 78 lg 4). Neil asjaoludel saab kolleegiumi hinnangul lugeda tõendatuks, et kohustuse täitis hageja või hageja korraldusel kolmas isik.
11.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei võtnud seisukohta kostja vastuväite kohta, et kui kostja peaks laenu eest vastutama, siis on tal õigustatud ootus, et laenusumma tasumine toimub ositi, mitte korraga.
11.1.Kolleegium leiab, et krediidi ennetähtaegne tagastamine ei mõjutanud kostja kohustuste täitmise aega. Kohustuse täitmisel tekib solidaarvõlgnikul tagasinõue VÕS § 69 lg 2 järgi. Tagasinõudele kohaldatakse VÕS § 173 sätestatut. Tegemist on nõude seaduse alusel ülemineku ehk legaaltsessiooni eriliigiga. Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt põhimõtteliselt sama, mida oleks saanud temalt nõuda võlausaldaja (VÕS I komm, § 69, kommentaar 4.2.1). VÕS § 68 lg 3 järgi seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad. Hagejal oli VÕS § 411 lg 1 järgi õigus krediit ennetähtaegselt tagastada, kuid see ei muutnud kogu nõuet kohe sissenõutavaks kostja suhtes. Osamakseid, mis muutuvad sissenõutavaks pärast praeguse lahendi tegemist, saab hageja nõuda TsMS § 369 järgi kui tulevikus sissenõutavaks muutuvaid korduvaid kohustusi. Tegemist ei ole kohtuotsuse täitmise korra määramisega TsMS § 445 lg 1 järgi.
11.2.Laenulepingu p-i 1.5 järgi on laenusumma tagastamise lõpptähtaeg 05.10.2026. Laenusumma ja intressi maksmise päev on iga kuu 5. kuupäev (lepingu p 1.7). Hageja tagastas 05.04.2021 laenu jäägi 17 379,41 eurot. Kui laenuleping oleks edasi kestnud, oleks tulnud teha veel 66 osamakset. Kui laenujääk 17 379,41 eurot jagada 66 osamakseks, on iga makse 263,32 eurot ja 1⁄2 sellest on 131,66 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud 45 makset kokku 5924,70 eurot. Tasuda jääb veel 21 makset, kokku 2764,86 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus muutis maakohtu otsust ja määras pärast 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise tähtajad, on tegemist hageja alternatiivse nõude rahuldamisega (hagiavalduse p 4). Arvestades menetluses esitatud väiteid ja tõendeid, on nimetatud küsimuse mõju menetluskuludele sisuliselt olematu. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-21-20118 Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.