lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-130244/8

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-130244/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1294
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu80177327

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kadi Kark

Kohtujurist

Pille Lutter

Määruse tegemise aeg ja koht

08.02.2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-130244

Tsiviilasi

Tallinn, E. Vilde tee xxxx korteriühistu (registrikood 80177327, asukoht E. Vilde tee xxxx, 12911 Tallinn) avaldus M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu võla nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista M. M.lt Tallinn, E. Vilde tee xxxx korteriühistu kasuks 761,03 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta M. M. kanda.
4.Välja mõista M. M.lt Tallinn, E. Vilde tee xxxx korteriühistu kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 370 eurot (riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot). Ülejäänud osas jätta Tallinn, E. Vilde tee xxxx korteriühistu menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tallinn, E. Vilde tee xxxx korteriühistu (edaspidi ka avaldaja või korteriühistu) palub välja mõista M. M.lt (edaspidi ka puudutatud isik) võlgnevuse 761,03 eurot. Puudutatud isik on xxxx elamu korteriomandi nr xxxx omanik ning ühtlasi ka korteriühistu liige. Vastavalt avaldaja põhikirjale on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. 31.07.2019 korteriomanike üldkoosolekul võeti vastu ka ühistu kodukord, millise punkti 4.10. järgi korteriomanik on kohustatud tasuma ühistule igakuiseid makseid tähtajaliselt vastavalt kommunaalteenuste arvel olevaks kuupäevaks.

24.11.2020 seisuga on puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees sissenõutavaks muutunud kohustuste osas 761,03 eurot (majandamis- ja kommunaalteenuste võlg). Kuivõrd puudutatud isik oli ja on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, otsustasid korteriomanikud 28.10.2020 korteriomanike üldkoosolekul algatada korteriomandi nr xxxx sundvõõrandamise menetluse. Puudutatud isik viibis koosolekul ja seega on otsusest teadlik. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud. Puudutatud isikule on süstemaatiliselt esitatud nõuded võlgnevuse tasumiseks, kuid puudutatud isik neile nõuetele ei reageeri.

2.Puudutatud isiku seisukohast nähtuvalt on tal olnud seoses töötuks jäämisega raskusi kommunaalarvete tasumisega. Puudutatud isik saaks võlgnevuse tasuda 50 euro suuruste igakuiste maksetega (lisaks jooksvatele arvetele). Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes. Puudutatud isikule kuulub xxxx asuv korteriomand. Avaldaja on esitanud igakuiselt majandamiskulude arveid. Alates 2019.a detsembrist on puudutatud isikul täielikult või osaliselt tasumata detsember 2019, jaanuar 2020, veebruar 2020, aprill 2020, mai 2020, juuli 2020, august 2020 ja september 2020 arved. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõige 2 sätestab: „Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.“ KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja (avalduse lisa 1) punktist 2.2.11 kohaselt kohustub omanik tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid.
6.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev võlg 24.11.2020 seisuga 761,03 eurot. Puudutatud isik on kinnitanud võlgnevuse olemasolu ning ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Nõude suurus on kooskõlas arvete (avalduse lisa 5-12) ning arvetega nõutud summasid ja tasumisi kajastava tabeliga (avalduse lisa 13).

Puudutatud isik on vastuses selgitanud, et võlgnevus on tekkinud halva majandusliku olukorra tõttu, kuid nimetatud asjaolu ei vabasta kohustuse täitmisest. Menetlusosalistel ei ole õnnestunud kompromissi sõlmida, kuna puudutatud isiku pakkumine on avaldajale ebasobiv. Kohtul ei ole võimalik määrata graafikujärgset tasumist, kui avaldaja sellega nõus ei ole. Menetlusosalistel on võimalik kokkuleppeid sõlmida - kohus saab kinnitada kompromissi kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni, samuti saavad menetlusosalised menetluse väliselt kokku leppida (näiteks, et avaldaja ei pöördu kohtutäituri poole kui puudutatud isik tasub igakuiselt lisaks jooksvatele arvetele teatud summa). Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele ning kohus mõistab puudutatud isikult välja 761,03 eurot. Lahendis nimetamata tõendid ei mõjuta asja lahendust.

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest.
8.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks). 23.12.2020 teate ja õigusabi arve kohaselt on avaldaja õigusabikulud 384 eurot (3,2 tundi, tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot, avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu avalduse esitamisega seotud kulu 20 eurot peab kohus põhjendatuks (TsMS § 144 lg 1 p 7 ja § 4842). TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on avalduse koostamisega seonduvad toimingud. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud, kuid kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Avalduse sisust esimesed poolteist lehekülge on varasema menetluse kirjeldus ning avalduse kolmandal leheküljel on veel pool lehekülge uuesti kirjeldatud varasemat menetluse käiku (millal puudutatud isik sai kätte makseettepaneku, et esialgsel vastuväitel ei olnud digiallkirja jms). Nimetatud asjaolude kirjeldamisel ei ole asja

lahendamisel tähtsust ja nende esiletoomine ca poole dokumendi ulatuses ei ole mõistlik ajakasutus, mida puudutatud isik peaks hüvitama. Tunnitasu on 100 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on seega 300 eurot (sisaldab käibemaksu). Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 370 eurot (riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja