Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja (laenuvõtja) Ühisraha OÜ-ga (laenuandja) 27.12.2019 laenulepingu nr Y191227009 1 000 euro saamiseks. Laenulepingu nr Y191227009 alusel võttis kostja laenu 1 000 eurot intressiga 38 % aastas ja 0,106% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 27.01.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 27. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 62,61 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 27.12.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 1 532,64 eurot (igakuised osamaksed 62,61 eurot x 24 kuud + lepingutasu 30 eurot). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 27.12.2019. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 125,55 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 12.06.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud ja 14.07.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 14.08.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 14.08.2020 teatise. Hageja on arvestanud kostja laekumised summas 125,55 eurot laekumise hetkel võlgnetavate summade (põhivõla, intressi ja hooldustasu) katteks. Kostja põhiosa võlgnevus on summas 941,87 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 38 %. Kostjal on intressi võlgnevus alates kolmandast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 27.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.07.2020 summas 113,44 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast ja laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 2,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 17 päeva eest eest 11,42 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 06.11.2020 on summas 121,45 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 38 % aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid 35 eurot, mis on seotud kostja poolt lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega, sest laenuandja ja hageja olid sunnitud saatma kostjale võla tasumiseks meeldetuletuskirju. Hageja palub välja mõista D Glt Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 941,87 eurot, intress 113,44 eurot, lepingu hooldustasu 11,42 eurot, seisuga 06.11.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 121,45 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palub välja mõista

D Glt Renovum OÜ kasuks ka viivis alates 07.11.2020 põhinõudelt 941,87 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuväidete kohaselt soovib kostja võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel 10 eurot kuus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et 27.12.2019 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ühisraha OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr Y191227009 1 000 euro saamiseks ning kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ja intressi vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 43-50). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on laenu saanud, kuid pole laenu laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel laenuandjale tagasi maksnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et Ühisvara OÜ ja kostja vahel 27.12.2019 sõlmitud laenuleping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud Ühisvara OÜ ja kostja vahel 27.12.2019 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 59). VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Pooled ei vaidle selle üle, et Ühisraha OÜ on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks (dtl 51-54). Vaidlust ei ole, et 12.06.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 55-56), milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, hoiatades kostjat, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Pooled ei vaidle, et Ühisraha OÜ ja kostja vaheline laenuleping on üles öeldud alates 14.07.2020 (dtl 57-58). VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Kuna laenuleping lõppes 14.07.2020, siis on tõendatud, et sellest kuupäevast on muutunud sissenõutavaks kogu laenulepingujärgne kohustus. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse katteks 941,87 eurot. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 416 lg 3 sätestab, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Vaidlust ei ole, et laenulepingu põhitingimustes olid laenulepingu pooled kokku leppinud, et laenu põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 38 %. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale lepingu ülesütlemiseni 14.07.2020 arvestatuna intressi katteks 113,44 eurot. Pooled ei vaidle, et laenulepingu pooled olid kokku leppinud laenu igakuises hooldustasus 2,5 eurot (dtl 60-62) ja kostja võlgneb hagejale hooldustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 17 päeva eest kokku 11,42 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 941,87 eurot põhivõlgnevuse katteks, 113,44 eurot intressi katteks, 11,42 eurot lepingu hooldustasu katteks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingus viivise kokkulepet reguleerib VÕS § 415, mille lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vaidlust ei ole, et hagejal on õigus arvestada tasumata maksetega viivitamise eest viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 38,00% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10 ja üldtingimuste punktiga 3.7 (dtl 43-50). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on olnud põhivõlgnevuse tasumisega viivituses, mistõttu kostja võlgneb hagejale viivise hagi esitamise seisuga s.o 06.11.2020 on summas 121,45 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 121,45 eurot seisuga 06.11.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise katteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud hageja nõue kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis põhinõudelt (941,87 eurolt) 38 % aastas hagiavalduse esitamisest 07.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Pooled ei vaidle, et kostjale on korduvalt saadetud nõudekirju võla sissenõudmiseks (dtl 51-58). Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale sissenõudmise kulusid kokku summas 35 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 35 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuna hageja ei ole nõustunud kostja pakutud ettepanekuga tasuda võlgnevust hagejale 10 euro kaupa kuus, siis ei pea kohus põhjendatuks kostja taotlusel lubada kostjal tasuda võlgnevust kostja soovitud viisil 10 aastase maksegraafikuga, mis on ilmselgelt liiga pikk aega arvestades hageja huve. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.