Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSKULUD

2-19-20952

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 31.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja X.X`ilt kui Kortertiühistu (KÜ) HEKIVAHE kortertiomanikult (korter nr x) alates 2009 tarbitud soojusenergia eest 6 583,50 eurot, lisaks 2008 detsemberi soojusenergia kulu 85% ulatuses summas 90,26 eurot. KÜ kehtivate reeglite kohaselt tasuvad isikud, kellel on kütteperioodil küte välja lülitatud, 15% soojusenergiakuludest. Alates 2003 on kostja tasunud soojusenergia tarbimise eest tegelike kulude asemel 15% kuludest, kuivõrd kostja on hagejat teavitanud, et küte on korteris välja lülitatud. See tähendab, et kuigi kostjale kuuluva korteri reaalosa suurus on 76,70 m2, arvestati soojusenergia kulude jaotamisel korteri pindalaks 11,51 m2,, mis on 15% korteri tegelikust pindalast. Tegelikkuses korteris küte välja lülitatud ei olnud. Kostja on korterisse ehitanud radiaatorite asemel torud, mille abil kostja korterit küttis ning mille eest oleks kostja pidanud tasuma 100% küttekuludest. Hageja sai nimetatud asjaoludest teada 2019 oktoobris ning hageja juhatus esitas kostjale nõude taastada korteris küttesüsteem endisel kujul hiljemalt 01.12.2019 ning tasuda tagasiulatuvalt soojusenergia eest 8609,96 eurot lähtudes korteri pindalast 76,70 m2. Kostja vaidles esitatud nõudele vastu selgitades, et hageja nõue ei ole õigesti vormistatud (puudused koosoleku kokkukutsumise korras ja protokollis), kuid sisulist vastuväidet ta ei esitanud. Lisaks edastas kostja xxxxx Y Y hagejale e-kirja, milles selgitas, et korteris on radiaatorid elutoas, köögis ja kõrvalruumis vahetatud. Seega tunnistas kostja rikkumist ning asus rikkumist kõrvaldama, kuid on alusetult keeldunud rahalise nõude täitmisest. Hageja on tuginenud korteiühistu põhikirja p-le 6, mis annab korteriühistu juhatusele õiguse esindada korteiühistut elamu haldamises ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamisel. Nõude esitamiseks korteiühistu liikme vastu ei ole vaja üldkoosoleku otsust, vaid seda saab teha juhatus. Seega puuduvad hageja nõudel formaalsed puudused ning kostja on kohustatud hageja nõuet täitma. Hageja tugineb nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1, nõudes lisaks põhivõlgnevusele ka viivist põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahudamiseni. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 6673,76 euro tasumist alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuväited (tl 53-54; 77-79; 129-133) Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. On õige, et pärast keskküttesüsteemist eraldumist jäid kostja korterisse sisse torud, milles liikus soe vesi. Nimetatud faktist pidi olema hageja teadlik, vähemalt oli kostja veendunud, et korteriühistu juhatus oli sellest teadlik. On fakt, et ainult korterit läbivate torudega ei ole võimalik kostjale kuuluvat korterit kütta. Perioodil, mil kostja elas veel xxxxxxxxxx, küttis kostja korterit bullerjaniga, st kütteperioodil ei piisanud korterit läbivatest

2-19-20952 torudest, et hoida korterit soojas. Juhul, kui korteris olev keskküttetorustik võimaldaks korterist kütta 100%, siis puuduks kostjal vajadus teha täiendavaid kulutusi radiaatorite paigaldamiseks praegu ja bullerjani paigaldamisele varasemalt. Alates 2013 ei ole kostja nimetatud korteris elanud ning seepärast ei ole tal ka täiendavaid andmeid, kui palju on kulunud bullerjaniga kütmisele. Kostja viitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt 2006 tellitud juhendis „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ toodud arvutusmetoodikale ning leiab, et eeltoodu alusel on selge, et kortermaja ühisest küttesüsteemist eraldumise korral ei ole õige ja õiglane arvestada korteri küttekuluks 100% sama kulu, mis oleks korteri küttekulu, kui korterit köetaks keskküttega ning korteris oleks radiaatorid. Üldiselt on seisukoht, et lahtiühendatud korterite küttekulu on 25-30% küttearvest, mis omanik peaks tasuma, kui korterit ei oleks keskküttesüsteemist lahti ühendatud. Kostja ei tunnusta tagasiulatuvat nõuet. Kostja ei ole hageja arvelt rikastunud, kuna hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub 15% küttekuludest, mis ta oleks kohustatud tasuma juhul, kui ta tarbiks keskkütet ning kostja on omapoolselt kokkulepet täitnud. Kostja ei ole hoidnud kõrvale oma kohustuse täitmisest, sh on kostja olnud hagejale kättesaadav ning hagejal on olnud võimalus teostada kostja korteris igal ajal ülevaatus. Seega on kostja hinnangul põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja on teadlikult hagejat petnud, ainuüksi kohustuse täitmata jätmine ei ole piisav rakendamaks 10-aastast aegumistähtaega TsÜS § 146 lg 4 järgi. Kostja ei ole nõus hageja väitega kostjapoolse süü tunnistamise kohta. Hageja ei saa eeldada, et kui ta nõuab kostjalt 100% küttekulude tasumist, siis kostja ei paigalda korterisse radiaatoreid. Korteriühistu otsuse täitmist ei saa käsitleda kostjat süüstavana va kui hageja tunnistab, et on teadvalt ja pahauskselt teinud kostjat kohustava otsuse eesmärgiga näidata kostjat halvas valguses. Sellise otsuse tegemine oleks vastuolus tsiviilõiguse üldise põhimõttega – tsiviilõiguses peavad pooled käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest. Asjaolu, et hageja ei ole 16 aasta jooksul teinud endale selgeks, milliseid kortereid tema poolt hallatav keskküttetorustik läbib, sh millistes korterites ja kui suures osas on küttetorustik korterites ning mis seisukorras see on, näitab, et hageja ei ole täitnud oma kohustusi. Kui see nii on, siis on tegemist hageja äärmiselt hooletu käitumisega korteriomanike kaasomandi eseme valitsemisel ning seadusest tuleneva omapoolse hoolsuskohustuse täitmata jätmisega. Hageja väited selle kohta, et ta ei ole varasemalt teadnud, et kostja korteris on keskkütte torud, ei ole ka usutavad. On üldteada fakt, et enne keskkütte sisselülitamist tuleb veenduda kolmes asjas: et kraanide avamisest on teavitatud nii soojatootja kui majaelanikud; küttetorus on välistatud lekkeoht ning et maja viimase korruse elanikud saavad kütte sisselülitamise hetkel kodus olla. Seega kui kostja eraldus hageja üldisest keskkütte võrgust, pidanuks hageja vähemalt 16 korda veenduma, et korteriühistu hallatav keskküttetorustik oleks õhutatud ning et isikud, kes elavad viimastel korrustel, so isikud, kelle juures lõpeb keskkütte torustik, oleks kodus. Seega on ebausutav, et hageja ei olnud teadlik, millises korteris lõpeb konkreetse püstaku keskkütte torustik. 02.07.2020 menetlusdokumendis on kostja täiendavalt osutanud sellele, et kostja korteri väljalülitamine toimus juba 1995, so ajal, mil lahtiühendamise kohta polnud korteriühistu ega riiklikke õigusakte või juhendite tasemel ette nähtud selgeid reegleid ja nõudeid. Samas on oluline rõhutada, et lahtiühendamine oli kooskõlastatud tolleaegse J-J kommunaalametiga. Radiaatorite asendamist torudega tulebki mõista keskküttesüsteemist lahtiühendamisena/välja- lülitamisena, eriti olukorras, kus lahtiühendamise kohta puudusid nii tööde tegemise ajal kui ka hilisemal ajal juhised ja reeglid. Kuivõrd hageja ei heitnud kostjale kuni eelmise aastani ette radiaatorite asendamist torudega, oli kostja põhjendatult seisukohal, et vastav lahtiühendamise lahendus on sobiv. Hageja on välja toonud, et kostja oli 2003-2006 hageja juhatuse liige, mistõttu oli selge, et hageja oli kostja korteri keskküttesüsteemist väljalülitamise viisist teadlik või vähemalt pidi olema teadlik juba alates hageja asutamisest. Eluliselt ei ole ka usutav, et hageja ei teadnud enne 2019 oktoobrit, milline keskküttesüsteemist väljalülitamise lahendus oli kostja korteris kasutusel. Täiendavalt osundab kostja 30.10.2019 koosoleku protokollile selles osas, et nimetatud päeval ei toimunud koosolekut ega

2-19-20952 toimunud korteriomanike hääletamist. Arusaadavalt ei oleks kostja hääletanud tema vastu nõude esitamise poolt, kuigi protokoll seda väidab. Protokolli järgi osales koosolekul ainult üks juhatuse liige ning hulk kõrvalisi isikuid. Seega isegi kui otsused oleksid käsitletavad üldkoosoleku otsustena, on need tühised ja seega ei ole kehtivat otsust, milles oleks üldse tuvastatud, millises ulatuses on kostjal väidetavalt võlgnevus hageja ees. Isegi kui hageja ei olnud kostja korterisüsteemist väljalülitamisest ega selle viisist teadlik, on ta olnud raskelt hooletu. Lisaks leiab kostja, et hageja nõue kostja vastu on hea usu põhimõtte vastane ja seeläbi on hageja kuritarvitanud oma õigusi. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on põhjendamatu ka viivise nõue. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud alusetu rikastumise nõude eelduste esinemist. Alusetu rikastumise sätete alusel oleks hagejal võimalik kostja käest välja nõuda hagejalt õigusliku alusetu järgi saadu, kuid hagis toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja saanud hagejalt midagi õigusliku aluseta. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele (tl 67-68; 114-116; 142-144) Kostja on väitnud, et talle oli hageja pöördumine kohtusse üllatuslik, kuid hageja on esitanud tõendid, et see nii ei ole. Ebaõige on kostja väide, et hageja pidi olema teadlik, et kostja korterisse jäid torud, mida korteriühistu küttesüsteemi abil köeti. Asjaolu, et torud ei küta korterit nii soojaks kui kütaks radiaator, ei ole hageja nõude vähendamise aluseks. Kostja on viidanud MKM juhendile, kuid käesoleval juhul ei ole kostja oma korterit küttesüsteemist lahti ühendanud. Arusaamatu on kostja väide nagu peaks hageja alati kahtlustama korteriomanike pahatahtlikkust ning kontrollima kortereid. Hageja tugines kostja poolt hagejale edastatud informatsioonile, kuid hilisemalt selgus, et kostja poolt edastatud informatsioon on ebaõige ning seetõttu kohaldub ka 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja rikkus oma kohustust tahtlikult ning käitus hageja suhtes halvas usus. Kostja väited, et korterit oli vaja kütta täiendavalt bullerjaniga, ei oma käesolevas asja tähtsust. Ka ei oma asjas tähtsust, kuidas on hageja õhutanud radiaatoreid või täitnud muid korteriühistu ülesandeid. Esiteks, ei ole kostja tõendanud väidetavat hageja kohustuste rikkumist. Korteriühistus on toimunud korrapäraselt küttesüsteemi kontroll ja õhutamine. Kostja pahauskust hageja ja teiste hageja korteriomanike suhtes tõendab asjaolu, et kostja oli ise hageja juhatuse liige korteriühistu loomisest kuni 2006. Isegi juhul, kui hageja oleks rikkunud mõnda kostja väidetud kohustust, ei ole kostja selgitanud, millist õiguskaitsevahendit kostja sellest tulenevalt kasutab. Kindlasti ei ole kostja väited aluseks kostja kohustuste vähendamiseks. Puudub vaidlus, et kostja ise teavitas hagejat, et kostja korteris on küte välja lülitatud. Seega hagejale teadaolevalt puudusid kostja korteris ka õhutamist vajavad radiaatorid. Hiljem selgus, et kostja oli püstaku ühes pooles keldrisse paigaldanud kuulkraanid, kuna enda korteris valesti ehitatud süsteemi kaudu polnud võimalik torustikku õhutada. Hageja osundab, et kui korteriomanik ja korteriühistu on saavutanud kokkuleppe, et korter eemaldatakse ühtsest korterelamu küttesüsteemist, siis tuleb seda teha otstarbekal viisil, kuid kostja lahendus selline ei olnud. Kostja on tekitanud korterisse suure kaare, mis on kütteallika eest ning kasutanud läbimõõduga 1⁄2 torult üleminekut läbimõõduga 2 torule. Hageja palub jätta tähelepanuta kostja väite nagu oleks korterit läbiva torustikuga võimalik katta korteri soojusvajadust maksimaalselt 25-30%. Hageja on veendumisel, et korteri kütmise protsent on tegelikult märgatavalt suurem, kuid vastavalt korterühistus kehtestatavatele reeglitele ei toimu soojusenergia eest tasumist vastavalt tegelikule tarbimisele konkreetses korteris, kuivõrd selline arvestamine ei ole võimalik. Hagejal puudub majanduslik võimekus ja tehniline valmisolek mõõta eraldi iga korteri soojusenergia kulu. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht justkui saab iga korteriomanik maksta soojusenergia kulusid vastavalt enda tarbimisele. 14.09.2020 menetlusdokumendis osundab hageja muuhulgas sellele, et kostja väide hageja raskest hooletusest ei oma asjas tähtsust. Hagejal puudub kohustus eeldada korteriomanike pahatahtlikkust ja seetõttu pidada pidevat järelevalvet. Hageja eeldas kostja heausklikkust ja seda, et kostja käitub

2-19-20952 õiglaselt ja ausalt teiste korteriomanike suhtes. Kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, teavitades hagejat ebaõigetest asjaoludest ja küttis korterit keskkütte alusel edasi. Kostja käitus pahatahtlikult ning hea usu põhimõtte vastaselt, makstes teadlikult oma tegelikest kohustustest 85% vähem.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kostjale kuulub korter aadressiga xxxxxx xxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx ning seega on kostja KÜ HEKIVAHE liige;

-

KÜ HEKIVAHE kehtivate reeglite kohaselt tasub alates korteriühistu asutamisest (27.11.2003) kostja, kellel on kütteperioodil küte välja lülitatud, 15% soojusenergia kuludest arvestusega, et kulude jagamisel arvestatakse väljalülitatud korterite pindalaks 15% korteri tegelikust pindalast;

-

alates 2003 on kostja tasunud soojusenergia tarbimise eest 15% kuludest hageja poolt esitatud arvete alusel (tl 4-27)

-

kostja korteris on perioodil, mille eest hageja vähemmakstud küttekulu nõuab, radiaatorite asemel torud (tl 29, 105-109).

2-19-20952 radiaatorite asemel torud (tl 28-29; 105-109; 119-120). Kostja on ka oma 06.02.2020 vastuses (tl 3334) võtnud omaks, et kostja korterisse jäid radiaatorite asemel torud, milles liikus soe vesi. Kohtule ei ole teada ning pooled ei ole ka sellele viidanud, et korteri keskküttesüsteemist lahtiühendamise ajal oleks olnud selgeid reegleid ja nõudeid, kuidas küttesüsteemist lahtiühendamist teostada. Kuigi kostja on väitnud, et kooskõlastas küttesüsteemist lahtiühendamise xxxxx xxxx kommunaalametiga, puuduvad väite kinnituseks tõendid (tl 145) Kohus nõustub hagejaga, et kui korteriomanik ja korteriühistu on saavutanud kokkuleppe, et korter eemaldatakse küttesüsteemist, siis tuleb seda teha otstarbekal viisil – võimalikult lühike kaar küttetrassi peavoolust tagasivoolu ning sama mõõduga toru, mille kohta on esitanud kostja ka näidise (tl 117). Kostja lahendus keskküttesüsteemi lahtiühendamise järgselt selline ei olnud (tl 119-120) ning seda ei eita ka kostja väites, et torulukksepp kasutas materjale ja torusid, mis olid tolle aja piiratud ressursside tingimustes kättesaadavad, kuid samas sobilikud, et tagada küttesüsteemi edasitoimimine teiste korterite jaoks. Kostja on viidanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2005 tellitud juhendile „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ (tl 80-100), edaspidi Juhend. Kostja seisukoha kohaselt kinnitab Juhend, et korterist läbiva torustikuga on maksimaalselt võimalik katta 25-30% korteri soojavajadusest, kuid vastavalt korteriühistus kehtestatud reeglitele ei toimu soojusenergia eest tasumist vastavalt tegelikule tarbimisele konkreetses korteris, kuivõrd selline arvestamine ei ole võimalik. Hageja viitab Juhendile, kus on selgitatud, et täpse mõõtmise korteripõhiselt tagaksid soojusarvestid, mille maksumus, lisaks kulud paigaldamisele, on kõrged ja muudab mõõtesüsteemi koguhoones kasutuselevõtu kalliks. Kostja on sisuliselt ka tunnistanud, et igal juhul on tema korteri soojusenergia kulud suuremad kui 15%. Kostja on oma vastuväidete kinnituseks, et pärast keskküttesüsteemist lahtiühendamist ei piisanud korteri kütmiseks torudest, esitanud tõendid selle kohta, et kasutas korteri kütmiseks bullerjani (tl 135-138). Kohus nõustub hagejaga selles, et kui kostja on ehitanud oma korterisse ebaefektiivse küttesüsteemi, ei muuda see kostja kohustust tasuda tarbitud soojusenergia eest. Lisaks võib bullerjani vajadus oleneda ka korteri soojapidavusest, korteris elava inimese soojavajadusest jm põhjustest, mis otseselt ei seondu küttesüsteemist lahtiühendamisega.

2-19-20952

2-19-20952 Lisaks leiab hageja, et menetluskulude jätmine hageja kanda ka hagi osaliselt rahuldava otsuse korral oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kuna kostja on käitunud pahatahtlikult alates 2003. Ka ei põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmine juhul, kui nõue on osaliselt aegunud, kuna aegumise vastuväitega ning sellele vastu vaidlemisega seotud kulud ei saa olla suuremad kui 5% kogu vaidluse kuludest. Põhiline vaidluse ese on see, et kostja on käitunud õigusvastasel viisil ning kuidas on kostja ühendanud lahti korteri küttesüsteemi. Kohus leiab, et hageja taotlus arvestada menetluskulude jaotusel TsMS § 163 lg-s 2 reguleeritud kulude jaotust kompromissi mittesõlmimise tõttu on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tegi kompromissi sõlmimise ettepaneku kostjale ligilähedaselt hiljem kohtulahendiga väljamõistetud summa ulatuses 14.09.2020 ning pärast nimetatud menetlustoimingu tegemist tekkinud hageja õigusabikulud on kostja kompromissiga mittenõustumise tõttu põhjendatud jätta kostja kanda. Kohus nõustub osaliselt ka sellega, et kuigi rahalise nõude summas 6673,76 eurot, lisaks viivis, jätab kohus ligilähedaselt 65% ulatuses rahuldamata, on nõude keskmeks vaidlus keskküttesüsteemist lahtuühendamise, mitte aegumise üle. Seetõttu leiab kohus, et õiglane on jätta kostja kanda 60% hageja õigusabikuludest. Küll aga peab kohus põhjendatuks lähtudes hagihinnast jätta kostja kanda osa vastavalt rahuldamata nõude rahalisele suurusele 35% ulatuses riigilõivust. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. 07.10.2020 ja 27.01.2021 on hageja esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud ning riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Hagejat esindas kohtus TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Hageja esindaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot ja esindaja tasu 2 639,01 eurot, kokku 3 114,01 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul viisil tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu piirdub kohus TsMS § 175 lg 2 järgi üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäär. Kohtu hinnangul vastab hageja õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega, õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seega hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 16 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnitasuga 130 eurot (lisaks käibemaks) summas 2 639,01 eurot, lisaks kulutused riigilõivule 475 eurot, seega kokku 3 114,01 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud õigusabikulude osas 60% ulatuses, so 1583,41 eurot ja riigilõivu osas 35% ulatuses, so 166,25 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole õigeaegselt menetluskulude nimekirja esitanud ning seetõttu kohus kostja menetluskulusid ei jaota ega määra ka kindlaks.

2-19-20952 Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.