Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-9562
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus eksperdi määramiseks X-le kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2018/7338
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. augusti 2020. a määrused
Menetlusosalised
Avaldaja – Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Puudutatud isik I – X (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II – Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (registrikood 80140666), esindaja v.adv Sven Veltmann
Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 27. augusti 2020. a määrused tsiviilasjas nr 2-19-9562 muutmata.
Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta X kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetluse lõpetamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, § 477 lg 1, § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). Ekspertiisikulude kindlaksmääramist ja väljamaksmist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (TsMS § 159 lg 2 teine lause).
Kohtutäitur Elin Vilippus algatas Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (puudutatud isik II, sissenõudja) 27.11.2018 avalduse alusel X (puudutatud isik I, võlgnik) suhtes täitemenetluse
2-19-9562 (täiteasi nr 022/2018/7338). Täitedokumentideks on Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 13 730,08 eurot ja lisanduv viivis, ning Riigikohtu 22.11.2018 otsus samas asjas, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 960 eurot ja lisanduv viivis (kokku nõude suurus täitmisavalduse esitamise seisuga 14 696,52 eurot + viivis).
2.Kohtutäitur koostas 11.06.2019 kinnisasja arestimise akti, millega arestis võlgnikule kuuluva Tallinnas XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX; eluruumi üldpind 76,5 m2) ning määras selle hinnaks 145 000 eurot. Võlgnik esitas kohtutäiturile 21.06.2019 kaebuse, milles muu hulgas vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-le 7, leides, et korteri tegelik turuväärtus on kõrgem.
3.Kohtutäitur esitas Harju Maakohtule 25.06.2019 avalduse TMS § 74 lg-te 8 ja 9 alusel eksperdi määramiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks.
4.Harju Maakohus võttis 12.08.2019 määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku tasuma ettemaksuna ekspertiisitasu 600 eurot. Võlgnik tasus ekspertiisitasu 02.09.2019.
5.Harju Maakohus rahuldas 11.09.2019 määrusega kohtutäituri avalduse ning tegi riiklikult tunnustatud eksperdile Virgo Laansoole ülesandeks korraldada kinnisvara hindamise alane ekspertiis küsimuses, milline on Tallinnas XXX asuva kinnisasja turuväärtus. Ekspert esitas kohtule 19.08.2020 eksperthinnangu nr 0874-19, mille kohaselt on korteri turuväärtus 163 400 eurot (väärtuse kuupäev 11.08.2020). Samuti esitas ekspert 19.08.2020 arve nr 10746, mille järgi on ekspertiisitasu 600 eurot.
6.Harju Maakohus lõpetas 27.08.2020 määrusega tsiviilasja nr 2-19-9562 menetluse ja jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuivõrd ekspert on korraldanud kinnisasja uue hindamise ning esitanud kohtule eksperthinnangu korteri turuväärtuse kohta, siis on kohtutäituri esitatud nõue täidetud ja asja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 2 alusel lõpetada. TMS § 74 lg 9 esimese lause alusel jäävad ekspertiisikulud võlgniku kanda. Kuna kinnisasja uus hindamine toimus võlgniku soovil ja huvides, siis jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.
7.Harju Maakohus rahuldas 27.08.2020 määrusega eksperdi 19.08.2020 taotluse tasu väljamaksmiseks ning määras TsMS § 159 lg 1 alusel, et eksperdile tuleb ekspertiisi eest tasuda 600 eurot. Eksperdi nõutav tasu (500 eurot + 20% käibemaks) vastab TsMS § 153 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 4 lg 1 tingimustele ja eksperdi hinnapakkumisele.
8.Võlgnik esitas maakohtu 27.08.2020 määruste peale 02.10.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 29.10.2020 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Võlgnik palub 02.10.2020 määruskaebuses maakohtu 27.08.2020 määrused tühistada ja määrata uus ekspert. Eksperdi määratud kinnistu väärtus on alusetult madal, sest samaväärseid kortereid müüakse hinnaga alates 175 000 eurot. Maakohtu määrus menetluse lõpetamise kohta ei ole selge ja täidetav, sest sellest ei selgu korteri turuväärtus. Menetluskulud on ebaõigesti jäetud võlgniku kanda. Isegi kui eksperthinnang on õige, ületab korteri turuväärtus 18 400 euro võrra kohtutäituri määratud hinda. Vajaduse korraldada uus hindamine põhjustas kohtutäitur, 2(4)
2-19-9562 mistõttu tuleb menetluskulud jätta kohtutäituri enda kanda. Kuna eksperthinnang on vale, siis ei ole alust eksperdile tasu maksta. Tasu saab välja maksta, kui selgub korteri lõplik väärtus.
10.Kohtutäitur vaidleb 12.10.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kuna menetluse eesmärk sai täidetud (st ekspert täitis kohtu määratud ülesande), siis tuli menetlus lõpetada. Võlgnik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid eksperthinnangule, eksperdile ega kohtu tegevusele, vaid leiab üksnes, et kinnistu väärtus on määratud ebaõigesti. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ainuüksi see, et võlgniku arvates ei ole eksperdi määratud hind piisavalt kõrge. Seadusest tuleneb üheselt, et eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes kohtutäituri poolse hindamise vaidlustas. Kohtutäitur üksnes vahendab täitemenetluses määratud hinna vaidlustanud isiku avaldust kohtule ja see kohustus tuleneb täiturile seadusest. Kinnisasja uus hindamine korraldati võlgniku soovil ja huvides. Vältimaks hinna määramist kohtutäituri poolt, oleks võlgnik saanud leppida sissenõudjaga kokku vara väärtuses või teha arestimisel kohtutäituriga koostööd.
11.Sissenõudja vaidleb 12.10.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Määruskaebusest ei selgu, milles seisneb väidetav sisuline rikkumine. Võlgnik ei ole põhistanud, et esineksid mingid alused kahelda eksperdi või tema koostatud ekspertiisi usaldusväärsuses. Sellist kahtlust ei saa tekitada pelgalt võlgniku väide, et korteri turuväärtus on määratud ebaõigesti. Võlgniku esitatud täiesti meelevaldne valik kinnisvarakuulutustest ei tõenda tema väidete õigsust. Menetluskulud on TMS § 74 lg-st 9 tulenevalt jäetud õigesti hinna vaidlustanud võlgniku kanda. Kuna eksperthinnang on põhjendatud ja võlgniku väited ei anna alust selle õigsuses kahelda, siis tuleb ekspertiisitasu eksperdile välja maksta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.TMS § 74 lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjas esmajoones võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, hindab vara kohtutäitur (TMS § 74 lg-d 4–6). TMS § 74 lg 7 järgi on võlgnikul ja sissenõudjal õigus vaidlustada kohtutäituri määratud hinda ning sel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 kohaselt kohtult eksperdi määramist uue hindamise korraldamiseks. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise vaidlustas (TMS § 74 lg 9). TMS § 74 lg-te 7–9 järgi toimuva menetluse eesmärk on korraldada kohtu järelevalve all erapooletu eksperdi määramine ning selles kohalduvad ka eksperdiarvamust kui tõendit reguleerivad TsMS §-d 293–305, sh §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi kohta. Samas on eksperdi ülekuulamine (TsMS § 303 lg 4) ning kordusvõi täiendava ekspertiisi määramine (TsMS § 304) kohtu diskretsiooniotsused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus nr 2-19-17470, p 11). Seega lõpebki TMS § 74 lg 8 alusel algatatud hinna määramise menetlus eksperdiarvamuse koostamise ja kohtule esitamisega ning menetlus jätkub üksnes siis, kui kohus peab vajalikuks eksperdi täiendavat küsitlemist või menetlusosaline esitab taotluse eksperdi ülekuulamiseks ja/või täiendava või kordusekspertiisi tegemiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2020 määrus nr 2-18-12078, p 15).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud menetlusvea sellega, et ei andnud pärast 19.08.2020 eksperdiarvamuse saamist ja enne 27.08.2020 määrusega menetluse lõpetamist menetlusosalistele võimalust esitada seisukoht eksperdiarvamuse nõuetele vastavuse kohta. See maakohtu eksimus ei anna siiski alust määrust tühistada, sest võlgnik ei ole ka määruskaebuses toonud välja, et ta oleks soovinud esitada eksperdile täpsustavaid küsimusi või oleks koostatud eksperdiarvamus ebaselge, vasturääkiv või puudulik, mis võiks anda alust kordus- või täiendava ekspertiisi tegemiseks. Maakohtu määruse tühistamist ei tingi pelgalt võlgniku väide, et ekspert on määranud hinna valesti ja kinnisasja tegelik turuväärtus peaks olema suurem. Võlgniku väidet, et eksperdiarvamuses märgitud korteri turuväärtus 163 400 eurot on põhjendamatult 3(4)
2-19-9562 madal ja tegelik turuväärtus peaks olema 175 000 eurot, ei saa kinnitada ka määruskaebusele lisatud kinnisvara müügikuulutused, sest need ei kajasta tegelikke tehinguhindu, vaid üksnes müüjate hinnasoove. Kuigi pakkumishindadele on muu hulgas viidatud ka eksperdiarvamuses (p-d 3.2 ja 3.4), on ekspert eraldi rõhutanud, et leitud turuväärtuse ja pakkumishindade otsene võrdlemine ei ole siiski asjakohane. Turuväärtuse leidmisel on ekspert põhjendatult lähtunud hiljuti müüdud sarnaste varade müügihindadest (vt eksperdiarvamuse p-d 3.5 ja 4.3). Võlgnik ei ole esitanud ainsatki põhjendust selle kohta, et mõni võrdlusobjektidest olnuks sobimatu või oleks ekspert muul viisil eksinud. Seejuures tuleb ka märkida, et hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitav hind on üksnes enampakkumise alghind (TMS § 82 lg 1) ning korteri tegelik müügihind kujuneb enampakkumise käigus. Kui määratud hind peaks olema turuhinnast madalam, siis müüakse korter enampakkumisel eelduslikult alghinnast kõrgema hinnaga.
14.Võlgniku väide maakohtu määruse ebaselgusest ja mittetäidetavusest jääb arusaamatuks. Kohtutäitur taotleb TMS § 74 lg 8 järgi kohtult üksnes eksperdi määramist, mitte uue hindamise korraldamist. Ka kohtu määratud eksperdi koostatud arvamuse alusel hindab vara kohtutäitur ise, mistõttu ei saagi kohus menetluse lõpetamise määruses otsustada selle üle, milline hind tuleb kohtutäituril arestimisakti märkida. Küll on selge, et mõjuva põhjuseta ei ole kohtutäituril alust kalduda kõrvale eksperdiarvamuses leitud vara turuväärtusest (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus nr 2-19-17470, p 13).
15.Maakohus on jätnud kõik menetluskulud õigesti võlgniku kanda. Ekspertiisitasu peab võlgnik kandma TMS § 74 lg 9 esimese lause alusel, sest tema vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Muud menetluskulud (sh esindajakulud) on samuti põhjendatud jätta võlgniku kanda, sest menetlus toimus tema huvides (TsMS § 172 lg 1 esimene lause) ja praeguses asjas ei esine ka TsMS § 172 lg 1 teises lauses märgitud olukorda, mis võiks anda põhjust kalduda kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist. Kuna sisuliselt ei ole tegemist võlgniku ja kohtutäituri vahelise vaidlusega arestitud kinnisasja hinna üle, vaid hinna määramise aluseks oleva tõendi (eksperdiarvamuse) loomisele suunatud menetlusega, siis ei oma lisaks tähtsust, et eksperdi leitud turuväärtus ületas kohtutäituri määratud hinda ja võlgnik ei ole ekspertiisi tulemusega nõustunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2020 määrus nr 2-18-12078, p 17).
16.Ekspertiisikulude kindlaksmääramist ja väljamaksmist on võlgnik vaidlustanud põhjusel, et kuna tema hinnangul on eksperdiarvamus ebaõige ja kinnisasja tegelik turuväärtus ei ole veel lõplikult selge, siis ei ole alust eksperdile tasu maksta. Sellega ei saa nõustuda. Olukorras, kus ekspert on kohtu määratud ülesande täitnud ning kohus ei ole leidnud, et eksperdiarvamus ei vastaks nõuetele või oleks puudulik, samuti on ekspert esitanud kohtule tasunõude ja taotletud summa ei ole ülemäärane, ei olnud maakohtul alust jätta eksperdile tasu välja maksmata. Ka ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et eksperdiarvamus oleks ebaõige või puudustega.
17.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb võlgniku määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.08.2020 määrused jäävad muutmata.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.