2-21-416/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot (ei lisandu ega sisalda käibemaksu). Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks ilmselt raha ei jätku, palub haldur oma tasust x eurot välja mõista riigi vahenditest PankrS § 23 lg 3 kohaselt ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ-le B2C Konsult arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Nimetatud säte antud juhul kohaldubki, sest võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud (vastasel juhul võiks olla alus menetluse raugemiseks). Vara pankrotimenetluse katteks on sisuliselt olematu, kas seda laekub töötasu arvel mittearestitavat summat ületavas osas juurde, selgub menetluse käigus. Seega leiab kohus, et antud juhul Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu), mitte x eurot nagu haldur taotleb, ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et avaldaja enda menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta tema kanda.