Võlaõigus

kui

viis

kuud

kohtuotsuse

avalikult

I Hageja nõue ja seisukohad

2-23-109629 tingimused digitaalselt 19.12.2019 (vt. hagiavalduse lisa 1). Lepingu ja selle lisade (sealhulgas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele) digitaalse allkirjastamisega kinnitas kostja lepingu ja selle tingimustega tutvumist ning nendega nõustumist (Hagiavalduse lisa 2). Hageja on hagiavalduse punktis 1.3 välja toonud, et kostja on saanud arvelduskrediidilepingu xxx alusel perioodil 31.12.2019-11.04.2022 kokku krediiti summas 2661.20 eurot, mis sisaldas väljavõtutasu 113.86 eurot (põhitingimustest tulenevalt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3.5 EUR + 3.5% ülekande summast). Kuna hageja on ekslikult märkinud 11.04.2022 väljamakse summaks 88.10 eurot, tegelik väljamakse summa on 99.10 eurot (vt. hagiavalduse lisa 2 maksekorraldust nr. 3118057570), on tegelikuks saadud summaks 2671.20 eurot ning väljamakstavaks krediidisummaks kokku 2557.34 eurot (vt. hagiavalduse lisa 2 maksekorraldused). Hagiavalduse punktis 1.4 on hageja poolt välja toodud, et kostja poolt on lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud kokku 2859.12 eurot (vt. hagiavalduse lisa 3). Kostjal oli lisaks arvelduskrediidilepingule xxx sõlmitud XXX AS-iga ka järelmaksuleping, millest tulenev nõue on tasutud. Järelmaksulepingu katteks on kostja poolt tehtud tagasimakseid kokku summas 1732.32 eurot (lisa 3). Antud asjaolu nähtub ka kostja poolt vastuses esitatud pangakonto väljavõtetest, kus järelmaksulepingu tagasimaksed on selgitusega „xxx“. Eeltoodud selgitus puudub 30.09.2020, 16.11.2020 ja 8.12.2020 tagasimaksetel, kuna nimetatud kuupäevadel tehtud tagasimaksed on kostja poolt tehtud mõlema lepingu, nii arvelduskrediidilepingu kui ka järelmaksulepingu katteks. Kuna krediidikonto lepingu (liik krediidiliin) iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas kostja oma krediidikontot kasutab, edastas krediidiandja kostjale igakuiselt ka informatiivse arve minimaalse kuumakse summa kohta (09.02.2024 seisukoha lisa 4). Seega pidi kostjale olema teada, millest igakuine laenumakse koosnes ning mille katteks see krediidiandja poolt arvestati, vastasel juhul ei oleks kostja osanud vastavalt arvel märgitud summades tagasimakseid ka sooritada (vt. arveid ja hagiavalduse lisa 3). Kostja väidab, et XXX AS ja V G vahel sõlmitud laenulepingut ei ole kohtule esitatud. Arvelduskrediidileping xxx koos lisadega on kohtule esitatud hagiavalduse lisaga 1. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et kostja on teinud tagasimakseid arvelduskrediidilepingu xxx katteks kokku summas 2859.12 eurot, mitte aga 4591.45 eurot, nagu kostja väidab. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 403 4 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kliendi enda esitatud, AS-lt xxx ja arvelduskonto väljavõttelt saadud infot. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Pensionikeskusest saadud päringu tulemusel, saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 266.52 eurot (oktoober-november 2019). Kostja sissetulekute ja kohustuste õigsust kontrolliti ka pangakonto väljavõtte alusel, mille järgi saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 776.84 eurot, milles võeti arvesse järgnevaid sissetulekuallikaid: OÜ xxx (492 eurot), xxx (243.67 eurot) ja xxx (41.17 eurot). Kostjal oli kohustus xxx AS-i ees kuumaksega 196.61 eurot. Lepingu sõlmimisel puudusid mistahes maksehäired. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 364.93 3

2-23-109629 eurot (keskmine netosissetulek 776.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.30 eurot). Kostjal on alati võimalus väita, et krediidiandaja ei hinnanud tema krediidivõimet piisava hoolsusega, tahtes vabaneda seeläbi makseraskustesse tekkimisel enda kohustustest. Selline kostja seisukoht on vastuolus laenusuhte olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede eest. 19.05.2025 määras kohus hagejale tähtaja hagi aluse täpsustamiseks. 29.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja on seisukohal, et seadus ei kohusta krediidiandajat kontrollima krediidivõimelisuse hindamisel isiku ülalpeetavaid. Finantsinspektsiooni käsiraamatu kohaselt, ei ole ülalpeetavate osas kontrolli teostamine rahvastikuregistri kaudu absoluutne, see tähendab, et kõikidel krediidiandjatel ei ole ligipääsu sealt nähtuvatele andmetele. Krediidiandjal puuduvad õigused antud isikuandmetele ligipääsuks. Mõningatel juhtudel on krediidiandjal võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandaja ei tuvastanud ka kontoväljavõtte põhjal, et kostjal oleks ülalpeetavaid. Krediidiandaja arvestab laenusaaja ülalpeetavatega, kui laenusaaja on seda ise laenutaotluses märkinud. Antud juhul kostja on taotluses ülalpeetavate kohta märkinud 0 (vt. allolev kuvatõmmis rida ”Number of dependents” ehk ülalpeetavad), millest krediidiandaja ka lähtus. Krediidiandjale ei ole õigusaktiga kehtestatud kohustuslikku krediiditaotluse vormi, mida kõik krediidiandjad peavad kasutama. Sealhulgas ei näe seadus ette, et krediidiandja on kohustatud majapidamiskulusid küsima laenusaajalt. Krediidiandjale on seatud seadusest tulenev kohustus võtta arvesse regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p 4). Metoodika, kuidas krediidiandja toodud kulusid arvestab või nende kulude suurust kontrollib on krediidiandja õigus oma sise-eeskirjadega reguleerida ning vastavat metoodikat sisustada. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad, kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni (positiivse või negatiivse). Kohus ei saa ise hakata ümber kujundama krediidiandaja poolt kehtestatud metoodikat ja sise-reegleid, mis on Finantsinspektsiooni poolt heakskiidu saanud. Kuna muude kohustuste suuruse hindamiseks on olemas Statistikaameti andmed, mis on krediidiandja hinnangul usaldusväärsed ja adekvaatsed, siis krediidiandaja hindab muude kulude suurust nende alusel. Väljavõttelt on äärmiselt raske tuvastada – igapäevased vajalikud kulud ei ole kõik kulutused, mis tehakse toidupoes, apteegis jne. Konto väljavõtete andmed ei ole usaldusväärsemad ega adekvaatsemad – isikud võivad tasuda üürimakseid sularahas, kulud võivad olla jagatud teiste isikutega ning kliendi konto väljavõttel pole nende tasumine tuvastatav, maksed poodides ja apteekides – ei ole võimalik tuvastada, mis summas on tegemist vajalike kulutustega ja mis summas mitte, kulud transpordile ja meelelahutusele, haridusele, meditsiinile.. Neid on väljavõttelt äärmiselt keeruline tuvastada. Seetõttu kasutatakse ka Statistikaameti andmeid. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuisteks elamiskuludeks kokku 200 eurot (vt. 29.05.2025 vastuse lk 2 kuvatõmmis rida „Monthly living expenses“ – igakuised elamiskulud). Muude kulude hindamisel võeti seega aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed ning arvestati majapidamiskuluga 215.30 eurot, kuna see summa oli suurem. 4

2-23-109629 Krediidiandaja kogub andmeid erinevate sissetulekuallikate kohta ning arvutab nende keskmise vastavalt kehtestatud sise-reeglitele. Antud juhul nähtus kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal oli viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekuallikaks lisaks xxx poolt makstavale xxx ka töötasu OÜ-st xxx. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot (vt. käesoleva vastuse kuvatõmmis rida „Monthly net income“ – igakuine netosissetulek), mis oli suurem kui krediidiandaja poolt krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud netosissetulek 776.84 eurot. Krediidiandaja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel krediidiriski maandamiseks kostja finantskohustusega xxx AS ees summas 196.61 eurot, kuigi kostja märkis enda igakuisteks kohustusteks 82 eurot (vt. käesoleva vastuse lk 2 kuvatõmmis rida „Monthly liabilities“ – igakuised kohustused). VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele (sh laenutaotlusele). Kostja igakuiseks maksevõimeks hinnati 364.93 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline st. jõuti positiivse otsuseni, et kostja suudab võetud krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel jätkusuutlikul viisil tagastada. Krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat. Järelikult oli kostja lepingu sõlmimisel maksevõimeline mistõttu leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõuete ümberarvestuseks puudub alus. II Kostja vastuväited

5

2-23-109629 Kostja pöördus XXX AS-i poole ning palus selgitus, mille katteks on tagasi makstud summad arvestatud. 03.08.2022 vastuse kohaselt pakutakse kostjale püsivat krediidikontot, millel puudub kindel maksegraafik ning laenu tagasimaksmine on vabatahtlik. Kostja on seisukohal, et ebaõiglased tingimused on vastuolus läbirääkimistel ja sidevahenditega lepingu vormistamisel lubatuga. Kostja leiab, et XXX AS tüüptingimused on tühised, kuna need eksitavad tarbijaid ja kahjustavad neid põhjendamatult. Kostja suhtes seaduses sätestatud tingimusi ei järgitud ja tehingu jaoks olulistest asjaoludest ei teatatud ei enne tehingu tegemist ega ka pärast seda, vaatamata korduvatele pöördumiste. Kuna nagu XXX AS 03.08.2022 kirjalikus vastuses märgitud, ei ole neil fikseeritud maksegraafikut ja laenu tagasimaksmine on vabatahtlik, leidis kostja, et olemasolevad kohustused on täidetud täies mahus, kuna finantsteenuse jaoks laekunud summas 2547.34 eurot, tasus kostja 4591.45 eurot, mis on 2044.11 eurot rohkem kui laekus. Kostja saatis 12.09.2022 XXX AS-ile avalduse finantsteenuse osutamisest keeldumise kohta, milles märkis, et suhe lõpetati alates 14.09.2022, seoses võetud kohustuste täitmisega. Kostja peatas kõik maksed XXX AS-ile. Esitatud hagiavalduses on märgitud, et XXX AS ja V G (kostja) vahel sõlmiti laenuleping, mille alusel anti võlgnikule laen, kuid laenulepingut kohtule ei esitatud. XXX AS-il puuduvad tõendid selle kohta, et ta selgitas tarbijale enne lepingu sõlmimist olulisi lepingutingimusi ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning sai selle kohta kinnituse kostjalt. Kostja ei saanud XXX AS-lt täielikku ja usaldusväärset teavet laenulepingu tingimuste kohta ning seetõttu ei olnud tal võimalik hinnata kõiki krediidiriske. XXX AS-il puuduvad tõendid selle kohta, et ta selgitas tarbijale enne lepingu sõlmimist olulisi lepingutingimusi ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning sai selle kohta kinnituse kostjalt. 31.07.2023 esitas kostja vastuse, milles toob välja, et maksete lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et kostjal ei olnud enam rahalist suutlikkust sellise laenukoormusega toime tulla. Kostja on piiratud teovõimega isik, kelle ülalpidamisel on alaealine poeg. Pealegi ei olnud selge, kui kaua pidi kostja XXX AS-ile raha tasuma. XXX AS ei esitanud kostjale kehtiva laenulepingu alusel täpset ja täielikku arvestust. Hageja vastusest nähtub, et võlausaldaja teadis, et kostja on piiratud töövõimega ja et kostja sai töövõimetuspensioni 266.25 eurot. See tähendab, et see summa on kostja ainus garanteeritud sissetulek. Kostja muud sissetulekud ei ole garanteeritud ja sõltuvad kostja tervisest, mis ei ole stabiilne. Lisaks nähtub hageja vastusest, et laenuandja teadis, et kostjal on kohustusi muude laenude osas (xxx AS – 196.61 eurot kuus). Seega arvatakse garanteeritud sissetulekust 266.25 maha 196.61 eurot, jättes kostja elamisvajadusteks 69.64 eurot. Võlausaldaja ei võtnud kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse, et kostjal on alaealine laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama (xxx sündis xxx). Lapse kulusid ei arvestatud. Kostja leiab, et hüvitisi ei saa pidada regulaarseks sissetulekuks. See hüvitis viitab selgelt sellele, et kostjal puudub regulaarne sissetulek. Kostja on seisukohal, et on alusetu väita, et kostja oli võimeline tasuma krediidilimiidilepingus ettenähtud makseid. Kostja on seisukohal, et hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Kostja tasus põhivõla ja hageja tunnistas seda asjaolu. III Kohtu põhjendused 6

2-23-109629

2-23-109629

2-23-109629 saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 776.84 eurot, milles võeti arvesse järgnevaid sissetulekuallikaid: OÜ xxx (492 eurot), xxx (243.67 eurot) ja xxx (41.17 eurot). Kostjal oli kohustus xxx AS-i ees kuumaksega 196.61 eurot. Lepingu sõlmimisel puudusid mistahes maksehäired. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 364.93 eurot (keskmine netosissetulek 776.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.30 eurot). Hageja on seisukohal, et seadus ei kohusta krediidiandajat kontrollima krediidivõimelisuse hindamisel isiku ülalpeetavaid. Mõningatel juhtudel on krediidiandjal võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandaja ei tuvastanud ka kontoväljavõtte põhjal, et kostjal oleks ülalpeetavaid. Krediidiandaja arvestab laenusaaja ülalpeetavatega, kui laenusaaja on seda ise laenutaotluses märkinud. Antud juhul kostja on taotluses ülalpeetavate kohta märkinud 0 (vt. allolev kuvatõmmis rida ”Number of dependents” ehk ülalpeetavad), millest krediidiandaja ka lähtus. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuisteks elamiskuludeks kokku 200 eurot. Muude kulude hindamisel võeti seega aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed ning arvestati majapidamiskuluga 215.30 eurot, kuna see summa oli suurem. Krediidiandaja kogub andmeid erinevate sissetulekuallikate kohta ning arvutab nende keskmise vastavalt kehtestatud sise-reeglitele. Antud juhul nähtus kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal oli viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekuallikaks lisaks Töötukassa poolt makstavale töövõimetuspensionile ka töötasu OÜ-st xxx. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot, mis oli suurem kui krediidiandaja poolt krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud netosissetulek 776.84 eurot. Krediidiandaja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel krediidiriski maandamiseks kostja finantskohustusega xxx AS ees summas 196.61 eurot, kuigi kostja märkis enda igakuisteks kohustusteks 82 eurot. Kostja igakuiseks maksevõimeks hinnati 364.93 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline st. jõuti positiivse otsuseni, et kostja suudab võetud krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel jätkusuutlikul viisil tagastada. Krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat.

2-23-109629 kindlustusmaksetele jne). Ülalpeetavate arv on oluline näitaja, millega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, kuna kulud ülalpeetavatele võivad moodustada tarbija regulaarsest sissetulekust märkimisväärse osa. (Vaata ka TrtRnKo 19.12.2022, 2-21129359, p 14). Kohus selgitab, et regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (KAVS § 49 lg 3 p, TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Kostja poolt saadav töötukassa hüvitis ja sotsiaaltoetus loetakse regulaarseks sissetulekuks. Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte perioodi 06.12.2018.12-05.12.2019 kohta. Kostja on saanud töötasu OÜ-lt xxx summas 492 eurot kuus 2019.a. oktoobris, septembris, augustis, märtsis ja 2018. aasta detsembris. Kostja sai igakuiselt hüvitist töötukassalt summas 243.67 eurot ning sotsiaaltoetust 41.17 eurot. Kui vaadata kostja viimase kuue täiskuu sissetulekut ehk perioodi 2019. aasta juuni-november, siis käis kostja tööl vaid kolmel kuul ning koos töötukassa hüvitise ja sotsiaaltoetusega oli kostja keskmine sissetulek 530.84 eurot (284.84 + 776.84 + 776.84 + 776.84 + 284.84 + 284.84). Kui vaadata terve aasta sissetulekut, siis on kostja keskmine sissetulek veelgi väiksem. Hageja toob välja, et lähtus viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekust ning sai arvestas netosissetulekuks 776.84 eurot. Isegi kui võtta aluseks hageja nimetatud periood, oleks keskmiseks sissetulekuks (284.84 + 776.84 + 776.84 + 776.84) 653.84 eurot. Elatusmiinimum 2019 aastal oli 215.44 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud, kas kostjal on ülalpeetav ning arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel kostja ülalpeetavaga. Kui lähtuda hageja esitatud maksevõime arvutuskäigust, siis ei ole kostja 6 kuu konto väljavõtte kohaselt krediidivõimeline: -96.65 eurot (keskmine netosissetulek 530.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.44 eurot - 215.44 eurot). Võttes aluseks hageja viidatud 4 kuud, siis oleks kostja maksevõimeks (netosissetulek 653.84 – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.44 eurot – ülalpeetava kulud 215.44 eurot) 26.35 eurot. 09.02.2024 seisukohale lisatud arvete kohaselt oli laenumakse keskmine tagasimakse 100 eurot kuus. Lisaks nähtus kostja terve aasta arvelduskonto väljavõttelt asjaolu, mille kostja välja tõi, et kostja muu sissetulek peale töötukassa hüvitise ja sotsiaaltoetuse ei olnud stabiilne ning laenu väljastamisele eelnenud täiskuul novembris kostja töötasu ei saanud. Krediidiandja ei küsinud kostjalt täiendavaid andmeid sissetuleku kohta. Hageja toob välja, et krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat. Kohus selgitab, et lepingu täitmine ei tõenda kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal.

10

2-23-109629 Kohus ei nõustu hagejaga, et kohaldamisele kuulub VÕS § 4034 lg 7 neljas lause. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks jätnud teadlikult esitamata olulist teavet. Krediidiandja ei teinud krediidiotsust kostja esitatud andmete alusel. Lisaks tuvastas kohus eelnevalt punktis 9.3., et krediidiandja poolt kogutud teabe alusel ei olnud kostja lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

11

2-23-109629 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.