lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-109629/10

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-109629/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-109629

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi V G vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2331.59 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja B2 Impact osaühing (endise nimega OK Incure osaühing, registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja A V, e-post xxx; kostja V G (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V G (isikukood xxx) vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

2-23-109629 kättetoimetamisest, kuid teatavakstegemisest.

mitte

hiljem

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kui

viis

kuud

kohtuotsuse

avalikult

I Hageja nõue ja seisukohad

1.B2 Impact OÜ esitas 07.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 09.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.03.2023 aadressil xxx. Võlgnik V G esitas 20.03.2023 nõudele vastuväite. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 31.03.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 20.04.2023 hagiavalduse V G vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista arvelduskrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1768.77 eurot, intress 266.98 eurot, viivis 255.84 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, riigilõiv 350 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 19.12.2019 sõlmitud arvelduskrediidileping nr xxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles XXX AS lepingu 15.12.2022 üles. XXX AS loovutas 16.01.2023 kostja vastase nõude osaühingule B2 Impact koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 09.02.2024 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Seoses nõude loovutamisega selgitab hageja, et laenulepingu teenuse üldtingimuste peatüki VIII punkti 1 kohaselt, edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavale lepingus kostja poolt deklareeritud posti või e-posti aadressile. Krediidiandaja edastas kostjale kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx 16.01.2023 teate, milles teavitas kostjat tema ja XXX AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le (hagiavalduse lisa 6). Kuna kostja oma kontaktandmete muutumisest krediidiandjat ei teavitanud (kohustus tulenes teenuse üldtingimuste peatüki VIII punktist 3), võis krediidiandaja mõistlikult eeldada kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressi xxx õigsust. Eeltoodust tulenevalt saab kostjale nõude loovutamise teate kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes, kuna kostjal oli mõistlik võimalus sellega iseteeninduse kaudu tutvuda. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja kasutab eelnimetatud e-posti aadressi kuni tänaseni, märkides vastuses hagiavaldusele samuti e-posti aadressiks xxx, mistõttu võib pidada kostja poolt esitatud vastuväiteid teate mittekättesaamise kohta pahatahtlikuks. Lisaks eelnevale juhib hageja tähelepanu, et tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16). Käesolevas asjas on kostja saanud nõude loovutamise teate kätte hiljemalt 03.07.2023, kui kostja sai kätte hagimaterjalid sh nõude loovutamise teatise. Krediidiandja on täitnud VÕS § 4035 lg 1 tuleneva selgituskohustuse. Kostjale on iseteeninduses kõik laenudokumendid kättesaadavad püsival andmekandjal. Enne lepingu allkirjastamist kohustus kostja põhjalikult tutvuma lepingu ning selle lahutamatuks osaks oleva Teabelehe, Teenuse üldtingimuste, Hinnakirja ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetega. Kostja sõlmis krediidiandjaga lepingu, allkirjastades lepingu ja selle 2

2-23-109629 tingimused digitaalselt 19.12.2019 (vt. hagiavalduse lisa 1). Lepingu ja selle lisade (sealhulgas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele) digitaalse allkirjastamisega kinnitas kostja lepingu ja selle tingimustega tutvumist ning nendega nõustumist (Hagiavalduse lisa 2). Hageja on hagiavalduse punktis 1.3 välja toonud, et kostja on saanud arvelduskrediidilepingu xxx alusel perioodil 31.12.2019-11.04.2022 kokku krediiti summas 2661.20 eurot, mis sisaldas väljavõtutasu 113.86 eurot (põhitingimustest tulenevalt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3.5 EUR + 3.5% ülekande summast). Kuna hageja on ekslikult märkinud 11.04.2022 väljamakse summaks 88.10 eurot, tegelik väljamakse summa on 99.10 eurot (vt. hagiavalduse lisa 2 maksekorraldust nr. 3118057570), on tegelikuks saadud summaks 2671.20 eurot ning väljamakstavaks krediidisummaks kokku 2557.34 eurot (vt. hagiavalduse lisa 2 maksekorraldused). Hagiavalduse punktis 1.4 on hageja poolt välja toodud, et kostja poolt on lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud kokku 2859.12 eurot (vt. hagiavalduse lisa 3). Kostjal oli lisaks arvelduskrediidilepingule xxx sõlmitud XXX AS-iga ka järelmaksuleping, millest tulenev nõue on tasutud. Järelmaksulepingu katteks on kostja poolt tehtud tagasimakseid kokku summas 1732.32 eurot (lisa 3). Antud asjaolu nähtub ka kostja poolt vastuses esitatud pangakonto väljavõtetest, kus järelmaksulepingu tagasimaksed on selgitusega „xxx“. Eeltoodud selgitus puudub 30.09.2020, 16.11.2020 ja 8.12.2020 tagasimaksetel, kuna nimetatud kuupäevadel tehtud tagasimaksed on kostja poolt tehtud mõlema lepingu, nii arvelduskrediidilepingu kui ka järelmaksulepingu katteks. Kuna krediidikonto lepingu (liik krediidiliin) iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas kostja oma krediidikontot kasutab, edastas krediidiandja kostjale igakuiselt ka informatiivse arve minimaalse kuumakse summa kohta (09.02.2024 seisukoha lisa 4). Seega pidi kostjale olema teada, millest igakuine laenumakse koosnes ning mille katteks see krediidiandja poolt arvestati, vastasel juhul ei oleks kostja osanud vastavalt arvel märgitud summades tagasimakseid ka sooritada (vt. arveid ja hagiavalduse lisa 3). Kostja väidab, et XXX AS ja V G vahel sõlmitud laenulepingut ei ole kohtule esitatud. Arvelduskrediidileping xxx koos lisadega on kohtule esitatud hagiavalduse lisaga 1. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et kostja on teinud tagasimakseid arvelduskrediidilepingu xxx katteks kokku summas 2859.12 eurot, mitte aga 4591.45 eurot, nagu kostja väidab. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 403 4 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kliendi enda esitatud, AS-lt xxx ja arvelduskonto väljavõttelt saadud infot. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Pensionikeskusest saadud päringu tulemusel, saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 266.52 eurot (oktoober-november 2019). Kostja sissetulekute ja kohustuste õigsust kontrolliti ka pangakonto väljavõtte alusel, mille järgi saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 776.84 eurot, milles võeti arvesse järgnevaid sissetulekuallikaid: OÜ xxx (492 eurot), xxx (243.67 eurot) ja xxx (41.17 eurot). Kostjal oli kohustus xxx AS-i ees kuumaksega 196.61 eurot. Lepingu sõlmimisel puudusid mistahes maksehäired. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 364.93 3

2-23-109629 eurot (keskmine netosissetulek 776.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.30 eurot). Kostjal on alati võimalus väita, et krediidiandaja ei hinnanud tema krediidivõimet piisava hoolsusega, tahtes vabaneda seeläbi makseraskustesse tekkimisel enda kohustustest. Selline kostja seisukoht on vastuolus laenusuhte olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede eest. 19.05.2025 määras kohus hagejale tähtaja hagi aluse täpsustamiseks. 29.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja on seisukohal, et seadus ei kohusta krediidiandajat kontrollima krediidivõimelisuse hindamisel isiku ülalpeetavaid. Finantsinspektsiooni käsiraamatu kohaselt, ei ole ülalpeetavate osas kontrolli teostamine rahvastikuregistri kaudu absoluutne, see tähendab, et kõikidel krediidiandjatel ei ole ligipääsu sealt nähtuvatele andmetele. Krediidiandjal puuduvad õigused antud isikuandmetele ligipääsuks. Mõningatel juhtudel on krediidiandjal võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandaja ei tuvastanud ka kontoväljavõtte põhjal, et kostjal oleks ülalpeetavaid. Krediidiandaja arvestab laenusaaja ülalpeetavatega, kui laenusaaja on seda ise laenutaotluses märkinud. Antud juhul kostja on taotluses ülalpeetavate kohta märkinud 0 (vt. allolev kuvatõmmis rida ”Number of dependents” ehk ülalpeetavad), millest krediidiandaja ka lähtus. Krediidiandjale ei ole õigusaktiga kehtestatud kohustuslikku krediiditaotluse vormi, mida kõik krediidiandjad peavad kasutama. Sealhulgas ei näe seadus ette, et krediidiandja on kohustatud majapidamiskulusid küsima laenusaajalt. Krediidiandjale on seatud seadusest tulenev kohustus võtta arvesse regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p 4). Metoodika, kuidas krediidiandja toodud kulusid arvestab või nende kulude suurust kontrollib on krediidiandja õigus oma sise-eeskirjadega reguleerida ning vastavat metoodikat sisustada. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad, kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni (positiivse või negatiivse). Kohus ei saa ise hakata ümber kujundama krediidiandaja poolt kehtestatud metoodikat ja sise-reegleid, mis on Finantsinspektsiooni poolt heakskiidu saanud. Kuna muude kohustuste suuruse hindamiseks on olemas Statistikaameti andmed, mis on krediidiandja hinnangul usaldusväärsed ja adekvaatsed, siis krediidiandaja hindab muude kulude suurust nende alusel. Väljavõttelt on äärmiselt raske tuvastada – igapäevased vajalikud kulud ei ole kõik kulutused, mis tehakse toidupoes, apteegis jne. Konto väljavõtete andmed ei ole usaldusväärsemad ega adekvaatsemad – isikud võivad tasuda üürimakseid sularahas, kulud võivad olla jagatud teiste isikutega ning kliendi konto väljavõttel pole nende tasumine tuvastatav, maksed poodides ja apteekides – ei ole võimalik tuvastada, mis summas on tegemist vajalike kulutustega ja mis summas mitte, kulud transpordile ja meelelahutusele, haridusele, meditsiinile.. Neid on väljavõttelt äärmiselt keeruline tuvastada. Seetõttu kasutatakse ka Statistikaameti andmeid. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuisteks elamiskuludeks kokku 200 eurot (vt. 29.05.2025 vastuse lk 2 kuvatõmmis rida „Monthly living expenses“ – igakuised elamiskulud). Muude kulude hindamisel võeti seega aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed ning arvestati majapidamiskuluga 215.30 eurot, kuna see summa oli suurem. 4

2-23-109629 Krediidiandaja kogub andmeid erinevate sissetulekuallikate kohta ning arvutab nende keskmise vastavalt kehtestatud sise-reeglitele. Antud juhul nähtus kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal oli viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekuallikaks lisaks xxx poolt makstavale xxx ka töötasu OÜ-st xxx. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot (vt. käesoleva vastuse kuvatõmmis rida „Monthly net income“ – igakuine netosissetulek), mis oli suurem kui krediidiandaja poolt krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud netosissetulek 776.84 eurot. Krediidiandaja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel krediidiriski maandamiseks kostja finantskohustusega xxx AS ees summas 196.61 eurot, kuigi kostja märkis enda igakuisteks kohustusteks 82 eurot (vt. käesoleva vastuse lk 2 kuvatõmmis rida „Monthly liabilities“ – igakuised kohustused). VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele (sh laenutaotlusele). Kostja igakuiseks maksevõimeks hinnati 364.93 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline st. jõuti positiivse otsuseni, et kostja suudab võetud krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel jätkusuutlikul viisil tagastada. Krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat. Järelikult oli kostja lepingu sõlmimisel maksevõimeline mistõttu leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõuete ümberarvestuseks puudub alus. II Kostja vastuväited

2.31.07.2023 esitas kostja vastuse hagile. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et ta ei ole endale võtnud mingeid lepingulisi kohustusi hageja ees ja ei ole sõlminud mingeid lepinguid ei suulises ega kirjalikus vormis. Mingit vara, mingeid materiaalseid väärtusi ei ole kostja hagejalt saanud. Endine võlausaldaja ei teavitanud kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. Kostja ei saanud hageja märgitud teatist nõude loovutamise kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud 16.01.2023 nõude loovutamise teatise kostjale edastamist. Kostja leiab, et hageja esitatud teatis nõude loovutamise kohta 16.01.2023 (lisa 6) ei ole piisavad tõendamaks nõudeõiguse olemasolu hagejal. Kostja selgitab, et talle helistas XXX AS-i esindaja, kes telefonivestluse käigus teenust reklaamides teatas XXX AS-i esindaja laenutingimustest, mis erinevad oluliselt tegelikest. Kostja uskus helistanud naist - XXX AS esindajat ning sõlmis 19. detsembril 2019. a suuliselt elektroonilisel kujul saadud teabe alusel arveldus- ja laenulepingu kaheks aastaks. XXX AS tegi väljamakseid kostja arvelduskontole nr xxx summas 2547.34 eurot. Alates 01.01.2020 hakkas kostja regulaarselt raha üle kandma saadud finantsteenuse tagastamiseks: 2020. aastal 2822.32 eurot; 2021. aastal 1060 eurot; 2022. aastal 709.13 eurot. Kokku maksis kostja XXX AS-ile enam kui 2,5 aasta jooksul tagasi 4591.45 eurot, mis on 2044.11 eurot rohkem kui saadud laenusumma.

5

2-23-109629 Kostja pöördus XXX AS-i poole ning palus selgitus, mille katteks on tagasi makstud summad arvestatud. 03.08.2022 vastuse kohaselt pakutakse kostjale püsivat krediidikontot, millel puudub kindel maksegraafik ning laenu tagasimaksmine on vabatahtlik. Kostja on seisukohal, et ebaõiglased tingimused on vastuolus läbirääkimistel ja sidevahenditega lepingu vormistamisel lubatuga. Kostja leiab, et XXX AS tüüptingimused on tühised, kuna need eksitavad tarbijaid ja kahjustavad neid põhjendamatult. Kostja suhtes seaduses sätestatud tingimusi ei järgitud ja tehingu jaoks olulistest asjaoludest ei teatatud ei enne tehingu tegemist ega ka pärast seda, vaatamata korduvatele pöördumiste. Kuna nagu XXX AS 03.08.2022 kirjalikus vastuses märgitud, ei ole neil fikseeritud maksegraafikut ja laenu tagasimaksmine on vabatahtlik, leidis kostja, et olemasolevad kohustused on täidetud täies mahus, kuna finantsteenuse jaoks laekunud summas 2547.34 eurot, tasus kostja 4591.45 eurot, mis on 2044.11 eurot rohkem kui laekus. Kostja saatis 12.09.2022 XXX AS-ile avalduse finantsteenuse osutamisest keeldumise kohta, milles märkis, et suhe lõpetati alates 14.09.2022, seoses võetud kohustuste täitmisega. Kostja peatas kõik maksed XXX AS-ile. Esitatud hagiavalduses on märgitud, et XXX AS ja V G (kostja) vahel sõlmiti laenuleping, mille alusel anti võlgnikule laen, kuid laenulepingut kohtule ei esitatud. XXX AS-il puuduvad tõendid selle kohta, et ta selgitas tarbijale enne lepingu sõlmimist olulisi lepingutingimusi ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning sai selle kohta kinnituse kostjalt. Kostja ei saanud XXX AS-lt täielikku ja usaldusväärset teavet laenulepingu tingimuste kohta ning seetõttu ei olnud tal võimalik hinnata kõiki krediidiriske. XXX AS-il puuduvad tõendid selle kohta, et ta selgitas tarbijale enne lepingu sõlmimist olulisi lepingutingimusi ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning sai selle kohta kinnituse kostjalt. 31.07.2023 esitas kostja vastuse, milles toob välja, et maksete lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et kostjal ei olnud enam rahalist suutlikkust sellise laenukoormusega toime tulla. Kostja on piiratud teovõimega isik, kelle ülalpidamisel on alaealine poeg. Pealegi ei olnud selge, kui kaua pidi kostja XXX AS-ile raha tasuma. XXX AS ei esitanud kostjale kehtiva laenulepingu alusel täpset ja täielikku arvestust. Hageja vastusest nähtub, et võlausaldaja teadis, et kostja on piiratud töövõimega ja et kostja sai töövõimetuspensioni 266.25 eurot. See tähendab, et see summa on kostja ainus garanteeritud sissetulek. Kostja muud sissetulekud ei ole garanteeritud ja sõltuvad kostja tervisest, mis ei ole stabiilne. Lisaks nähtub hageja vastusest, et laenuandja teadis, et kostjal on kohustusi muude laenude osas (xxx AS – 196.61 eurot kuus). Seega arvatakse garanteeritud sissetulekust 266.25 maha 196.61 eurot, jättes kostja elamisvajadusteks 69.64 eurot. Võlausaldaja ei võtnud kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse, et kostjal on alaealine laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama (xxx sündis xxx). Lapse kulusid ei arvestatud. Kostja leiab, et hüvitisi ei saa pidada regulaarseks sissetulekuks. See hüvitis viitab selgelt sellele, et kostjal puudub regulaarne sissetulek. Kostja on seisukohal, et on alusetu väita, et kostja oli võimeline tasuma krediidilimiidilepingus ettenähtud makseid. Kostja on seisukohal, et hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Kostja tasus põhivõla ja hageja tunnistas seda asjaolu. III Kohtu põhjendused 6

2-23-109629

3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V G vastu võla nõudes. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud nõudega. Kostja on seisukohal, et hageja ei andnud kostjale enne lepingu sõlmimist piisavalt infot, B2 Impact osaühing pole nõuet kehtivalt omandanud ning XXX AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostja ei saanud XXX AS-lt täielikku ja usaldusväärset teavet laenulepingu tingimuste kohta ning seetõttu ei olnud tal võimalik hinnata kõiki krediidiriske. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt allkirjastatud teenusetingimused, arvelduskrediidilepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (Hagiavalduse lisad 1 ja 2). 7

2-23-109629

7.Lisaks on kostja esitanud vastuväite nõude loovutamise osas. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et XXX AS on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16). Käesolevas asjas on kostja saanud nõude loovutamise teate kätte hiljemalt 03.07.2023, kui kostja sai kätte hagimaterjalid sh nõude loovutamise teatise.
8.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);  krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
9.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.1.Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 403 4 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kliendi enda esitatud, AS-lt xxx ja arvelduskonto väljavõttelt saadud infot. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Pensionikeskusest saadud päringu tulemusel, saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 266.52 eurot (oktoober-november 2019). Kostja sissetulekute ja kohustuste õigsust kontrolliti ka pangakonto väljavõtte alusel, mille järgi 8

2-23-109629 saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 776.84 eurot, milles võeti arvesse järgnevaid sissetulekuallikaid: OÜ xxx (492 eurot), xxx (243.67 eurot) ja xxx (41.17 eurot). Kostjal oli kohustus xxx AS-i ees kuumaksega 196.61 eurot. Lepingu sõlmimisel puudusid mistahes maksehäired. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 364.93 eurot (keskmine netosissetulek 776.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.30 eurot). Hageja on seisukohal, et seadus ei kohusta krediidiandajat kontrollima krediidivõimelisuse hindamisel isiku ülalpeetavaid. Mõningatel juhtudel on krediidiandjal võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandaja ei tuvastanud ka kontoväljavõtte põhjal, et kostjal oleks ülalpeetavaid. Krediidiandaja arvestab laenusaaja ülalpeetavatega, kui laenusaaja on seda ise laenutaotluses märkinud. Antud juhul kostja on taotluses ülalpeetavate kohta märkinud 0 (vt. allolev kuvatõmmis rida ”Number of dependents” ehk ülalpeetavad), millest krediidiandaja ka lähtus. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuisteks elamiskuludeks kokku 200 eurot. Muude kulude hindamisel võeti seega aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed ning arvestati majapidamiskuluga 215.30 eurot, kuna see summa oli suurem. Krediidiandaja kogub andmeid erinevate sissetulekuallikate kohta ning arvutab nende keskmise vastavalt kehtestatud sise-reeglitele. Antud juhul nähtus kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal oli viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekuallikaks lisaks Töötukassa poolt makstavale töövõimetuspensionile ka töötasu OÜ-st xxx. Kostja esitas laenutaotluses enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot, mis oli suurem kui krediidiandaja poolt krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud netosissetulek 776.84 eurot. Krediidiandaja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel krediidiriski maandamiseks kostja finantskohustusega xxx AS ees summas 196.61 eurot, kuigi kostja märkis enda igakuisteks kohustusteks 82 eurot. Kostja igakuiseks maksevõimeks hinnati 364.93 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline st. jõuti positiivse otsuseni, et kostja suudab võetud krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel jätkusuutlikul viisil tagastada. Krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat.

9.2.Kostja toob välja, et ta on piiratud töövõimega ning sai töövõimetuspensioni 266.25 eurot. See tähendab, et see summa on kostja ainus garanteeritud sissetulek. Kostja muud sissetulekud ei ole garanteeritud ja sõltuvad kostja tervisest, mis ei ole stabiilne. Lisaks nähtub hageja vastusest, et laenuandja teadis, et kostjal on kohustusi muude laenude osas (xxx AS – 196.61 eurot kuus). Seega arvatakse garanteeritud sissetulekust 266.25 eurot maha 196.61 eurot, jättes kostja elamisvajadusteks 69.64 eurot. Võlausaldaja ei võtnud kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse, et kostjal on alaealine laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. xxx sündis xxx. Kostja leiab, et hüvitisi ei saa pidada regulaarseks sissetulekuks.
9.3.Kohus selgitab, et krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, 9

2-23-109629 kindlustusmaksetele jne). Ülalpeetavate arv on oluline näitaja, millega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, kuna kulud ülalpeetavatele võivad moodustada tarbija regulaarsest sissetulekust märkimisväärse osa. (Vaata ka TrtRnKo 19.12.2022, 2-21129359, p 14). Kohus selgitab, et regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (KAVS § 49 lg 3 p, TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Kostja poolt saadav töötukassa hüvitis ja sotsiaaltoetus loetakse regulaarseks sissetulekuks. Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte perioodi 06.12.2018.12-05.12.2019 kohta. Kostja on saanud töötasu OÜ-lt xxx summas 492 eurot kuus 2019.a. oktoobris, septembris, augustis, märtsis ja 2018. aasta detsembris. Kostja sai igakuiselt hüvitist töötukassalt summas 243.67 eurot ning sotsiaaltoetust 41.17 eurot. Kui vaadata kostja viimase kuue täiskuu sissetulekut ehk perioodi 2019. aasta juuni-november, siis käis kostja tööl vaid kolmel kuul ning koos töötukassa hüvitise ja sotsiaaltoetusega oli kostja keskmine sissetulek 530.84 eurot (284.84 + 776.84 + 776.84 + 776.84 + 284.84 + 284.84). Kui vaadata terve aasta sissetulekut, siis on kostja keskmine sissetulek veelgi väiksem. Hageja toob välja, et lähtus viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekust ning sai arvestas netosissetulekuks 776.84 eurot. Isegi kui võtta aluseks hageja nimetatud periood, oleks keskmiseks sissetulekuks (284.84 + 776.84 + 776.84 + 776.84) 653.84 eurot. Elatusmiinimum 2019 aastal oli 215.44 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud, kas kostjal on ülalpeetav ning arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel kostja ülalpeetavaga. Kui lähtuda hageja esitatud maksevõime arvutuskäigust, siis ei ole kostja 6 kuu konto väljavõtte kohaselt krediidivõimeline: -96.65 eurot (keskmine netosissetulek 530.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.44 eurot - 215.44 eurot). Võttes aluseks hageja viidatud 4 kuud, siis oleks kostja maksevõimeks (netosissetulek 653.84 – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.44 eurot – ülalpeetava kulud 215.44 eurot) 26.35 eurot. 09.02.2024 seisukohale lisatud arvete kohaselt oli laenumakse keskmine tagasimakse 100 eurot kuus. Lisaks nähtus kostja terve aasta arvelduskonto väljavõttelt asjaolu, mille kostja välja tõi, et kostja muu sissetulek peale töötukassa hüvitise ja sotsiaaltoetuse ei olnud stabiilne ning laenu väljastamisele eelnenud täiskuul novembris kostja töötasu ei saanud. Krediidiandja ei küsinud kostjalt täiendavaid andmeid sissetuleku kohta. Hageja toob välja, et krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat. Kohus selgitab, et lepingu täitmine ei tõenda kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal.

9.4.Hageja on seisukohal, et VÕS § 403 4 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele (sh laenutaotlusele).

10

2-23-109629 Kohus ei nõustu hagejaga, et kohaldamisele kuulub VÕS § 4034 lg 7 neljas lause. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks jätnud teadlikult esitamata olulist teavet. Krediidiandja ei teinud krediidiotsust kostja esitatud andmete alusel. Lisaks tuvastas kohus eelnevalt punktis 9.3., et krediidiandja poolt kogutud teabe alusel ei olnud kostja lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
11.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on seisukohal, et VÕS § 403 4 lg 7 tuleneva nõuete ümberarvestuseks puudub alus, mistõttu nõude ümberarvestust hageja ei esitanud. 09.02.2024 hageja seisukoha kohaselt on kostjale väljastatud laen summas 2557.34 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 2859.12 eurot. Võttes arvesse, et leping öeldi üles 15.12.2022 ning VÕS §-s 94 sätestatud määr oli kuni 31.12.2022 0%, siis on kostja kogu laenu tagastanud.
12.Eeltoodu alusel ei ole hageja võla nõue V G’i vastu põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
14.Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, siis määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

11

2-23-109629 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja