Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-20-15296
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Viktor Brügel
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-15296
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi K. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
14 762,09 eurot nende Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, Tonimäe 2, 15010 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: E. I. (e-post: xxx);
asukoht:
Kostja: K. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx). Kirjalik menetlus
2-20-15296 kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused AS SEB Pank esitas 19.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse K. P. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.10.2019 väikelaenu lepingu nr 2019020756, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 12 000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 15. päeval, esimese maksega 15.11.2019 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 15.10.2024. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 20 % aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja 08.10.2020 lepingu üles. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 02.11.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus on kostjale 02.11.2020 kohtumääruse ja hagiavalduse toimetanud kätte isiklikult 05.11.2020 E-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostjalt on e-posti aadressilt xxx 05.11.2020 laekunud kohtule ekirja teel vastus. Kohus viis asjas 04.02.2021 kell 11.00 läbi kohtuistungi. Kohus koostas 25.01.2021 kohtukutsed. Kohus saatis kostjale kohtukutse kättetoimetamise kohta 31.01.2021 e-posti aadressile xxx teate, milles märkis, et loeb kostjale kohtukutse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel TsMS § 3141 lg 2 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 04.02.2021 kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja esitas kohtule taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus määras teha asjas tagaseljaotsus. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või 2 (3)
2-20-15296 teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 650 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.