S Ki hagi M Se vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hagihind 5 840,58 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
21. jaanuar 2021. a Hageja:
S K (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja:
Advokaat Irina Gromtsev, Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Kostja:
M S (isikukood xxx, elukoht: xxx )
RESOLUTSIOON
Jätta S Ki hagi M Se vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta S Ki kanda. M Sel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.S K esitas 30.08.2020. a Viru Maakohtule hagi M Se vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 02.07.2020. a kella 17:15 paiku juhtus S Kiga (hageja) õnnetus, kui xxx (xxx) talust jooksis läbi avatud värava välja koer ja ründas üldkasutataval teel jalgrattaga sõitnud hagejat. Vältides kokkupõrget koeraga keeras hageja järsult teelt ära, mille tagajärjel kukkus ta jalgrattalt maha. Jalgrattalt kukkumise tulemusena sai hageja kehavigastusi, jalgratas läks katki, spordiriietus on samuti kahjustatud. Kohapeal käis politseipatrull, kannatanu pöördus meditsiiniabi saamiseks EMO-sse. Juhtum on registreeritud politsei menetlusinfosüsteemis nr xxx all. Hageja on kogenud triatlonist, ta kuulub oma vanusegrupi 5% ülemaailmse parima triatlonistist sportlaste hulka. Jalgratas on spetsiaalselt mõeldud triatloniks. Jalgratas on varustatud anduritega, mis hoiatavad tagant lähenevatest autodest. Hageja on varem kasutanud teed, mis läheb mööda xxx kinnistut. Varem pole ta koera näinud, seega koera jalgratta ette jooksmine oli tema jaoks üllatus. Kinnistusraamatu järgi on xxx kinnistu M S (kostja) ja L Se ühisomandis. Vastavalt pärimisregistri andmetele on L S surnud xxx. a. Seega loeb hageja kostjaks M St. Naaberkinnistu omaniku T P sõnul elab 02.07.2020. a jalgratturile kallale läinud koer umbes 3 aasta jooksul Xxx kinnistul. Kinnistu omanik hoolitseb koera eest, söödab koera, jalutab ja mängib temaga. Samas on koer valveta. Koer on korduvalt käinud T P kinnistul. Hageja tuttav V I, kes samuti tegeleb triatloniga, ka kasutab Xxx kinnistust mööduvat teed jalgrattaga sõitmiseks ning koer on korduvalt jooksnud tema jalgratta ette.
2.xxx valla koerte ja kasside pidamise eeskirja (RT IV, 29.08.2018. a, 68) § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 kohaselt looma on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või kinnisel territooriumil (...). Looma pidamise territoorium peab olema piiratud viisil, et oleks
välistatud looma omal tahtel väljapääsemine ja/või inimestele või teistele loomadele kallale tungimise võimalus. Loomapidaja on kohustatud tagama, et looma pidamine ja looma käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist, vara või looma. Kinnistu omanik ehk koerapidaja ei ole piiranud koera pidamiseks mõeldud ala, mille tagajärjel koer omal tahtel pääses kinnistult välja ja tungis üldkasutataval teel sõitnud jalgratturile kallale, mille tulemusena sai jalgrattur viga ning tema vallasvara ehk jalgratas ja riietus on kahjustatud. Hagejaga õnnetuses on süüdi koera ja Xxx kinnistu omanik, kes ei hoidnud kinnistu väravat kinni, mille tõttu koer sai tõkestamata liikuda väljaspoole kinnistut, sealhulgas ka üldkasutatavale teele. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude posti teel, et kokku leppida kahju hüvitamisest kohtuväliselt. Kostja sai kahjunõude kätte, kuid ei vastanud sellele.
3.Hagejale on tekitatud alljärgnev varaline kahju:
joogisüsteem Profle Design FC35 Hydration System black – 68,47 eurot;
rattakingad Shimano SH-RC7 Road Shoe red – sarnase toote turuhind on 179,91 eurot;
rattapüksid Nalini AHS Scatto – sarnase toote turuhind on 119,90 eurot;
rattapluus Northwave Logo 3 Jersey Short Sleeves – 55,36 eurot;
kindad Northwave – sarnase toote turuhind on 35,91 eurot;
EMO visiiditasu – 5 eurot;
ravikulud – 119,03 eurot.
Kokku moodustab hageja kahju 2 203,58 eurot.
4.Hageja taotleb kostjalt varalise kahju väljamõistmist summas 2 203,58 eurot ja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 10 56 lg 1, § 1060, § 130 lg 1, § 132 lg 1 ja lg 3 ning xxx Vallvolikogu poolt kinnitatud koerte ja kasside pidamise eeskirjale.
KOSTJA VASTUS
5.Kirjalikus vastuses hagile (tl 59-61) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et nägi aknast kiirabi autot ja politsei autot ja läks lihtsalt uudishimust vaatama, mis juhtus. Politseinik ütles, et tee peal oli valge koer. Kuid kostja koer on musta värvi. Seega ei saanud kostja koer tee peal olla. Kostja arvab, et talt nõutakse lihtsalt raha. Ka kostja on jalgrattalt kukkunud, kuid tal pole kukkumisest olnud kehavigastusi ning tema riietus ei ole saanud kahjustada. Kostja leiab, et talt pressitakse raha välja.
NÕUDE SUURENDAMISE JA TÄIENDAMISE AVALDUS
6.Hageja esitas 30.10.2020. a kohtule nõude suurendamise ja täiendamise avalduse (tl 66-71).
7.Avalduses märgib hageja, et seoses sellega, et 02.07.2020. a saadud trauma tagajärjel tekkisid hagejal probleemid parema õlaga, on hageja pöördunud perearsti poole, kes soovitas läbida uuringud ortopeedi juures. Ortopeedi esmase vastuvõtu eest maksis hageja 50 eurot, korduva vastuvõtu eest 30 eurot. Ortopeed suunas hageja ultraheliuuringule, mille tasuks on 32 eurot. Samuti, arsti soovitusel tehti hagejale Tendovis süst kõõlusesse, mille eest on hageja tasunud 25 eurot. Seega, hageja kulud ravile 02.07.2020. a saadud trauma tagajärjel suurenesid 137 euro võrra. Hageja suurendab oma esialgset varalise kahju nõuet 137 euro võrra. Seega, hageja varalise kahju nõudeks on 2 340,58 eurot.
8.Hageja esitas täiendavalt mittevaralise kahju nõude. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratud suuruses. Mittevaralist kahju põhistab hageja sellega, et kukkumise tagajärjel tekkis hagejal vigastus paremas õlaliigeses (xxx). Ortopeedi prognoosi alusel paraneb õlg kuni kuus kuud trauma hetkest ning edaspidi on vajalik võimlemine taastusravina.
9.Kuni 02.07.2020. a oli hageja väga heas sportlikus vormis ning lootis selle hooaja võistlustel parimatele kohtadele. Trauma tagajärjel ei ole hageja võimeline täiel jõul treenima. Hageja ei saa ujuda ega teha harjutusi, mis pingutavad õlaliigest. See kindlasti viib hageja spordivormi halvenemisele. Kuna ujumine on üks triatloni osadest, siis trauma tagajärjel jätab hageja vahele mitte ainult terve triatloni võitlushooaja, kuid ka terve järgmise aasta. Hageja kui sportlase jaoks on see tragöödia. Hageja elab väga rakselt üle võimatust normaalselt treenida ning seda, et ta kaotas võimaluse küllaltki pikema aja jooksul võtta osa triatloni võistlustest. Praegu ei ole teada, millal hageja oma sportliku vormi taastab selle tasemeni, mis tal oli enne trauma saamist. Seoses sellega arvab hageja, et tal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja tegeleb professionaalselt spordiga ning tema jaoks treeningute ja võistluste vahelejätmine on suur moraalne kannatamine ja üleelamised. KOSTJA 05.11.2020. a TÄIENDATUD VASTUS
10.Kostja märkis, et tema koer ei saanud hagejaga toimunud õnnetuses osaleda, sest viibis õnnetuse toimumise ajal siseruumides. Patrullpolitseinik ütles kostjale, et õnnetuses osales valge koer. Valge koer on aeg-ajalt kostja naabri juures. Hageja peaks tõendama seda, et kostja koer põhjustas õnnetuse. Ka politsei ei alustanud väärteomenetlust. Politseinik käskis kostjal koera õue lasta, tegi foto, käis kiirabiautos, tuli tagasi ja ütles, et oligi see koer (tl 78-79).
KOHTUISTUNG
11.21.01.2021. a toimunud kohtuistungil (kohtuistungi protokoll tl 123-133) kuulas kohus vande all ära hageja ning tunnistajad M Lu ja V Ii.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Asja materjalidest tuleneb, et:
Ida prefektuuri politseijaoskond on 02.07.2020. a registreerinud menetlusinfosüsteemis juhtumi nr xxx, seoses õnnetusest jalgratturiga kella 17:16 paiku xxx kilomeetril, kus ootamatult sõiduteele jooksnud koeraga kokkupõrke vältimiseks sõitis jalgrattur teelt välja ja kukkus. Juhtunu tagajärjel sai jalgrattur kehavigastusi, purunes jalgratas ja ratturi riietus. Sündmuskohale sõitsid välja politsei ja kiirabi. Teatajaks oli kannatanu S K. Nimetatud juhtumis väärteomenetlust alustatud ei ole (Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.2020. a vastus S Kile, tl 10). Hageja on kohtule esitanud fotod jalgratta ning riiete ja jalatsite vigastuste kohta (tl 2024, 26-28, 30, 35-37, 41), xxx OÜ 10.07.2020. a arve nr 20055 summas 1 620,90 eurot (tl 29), e-kirja 2018. a xxx-st tellitud hüdrosüsteemi kohta maksumusega 68,47 eurot (tl 31-33), e-kirja 2017. a xxx-st tellitud trikoopluusi kohta maksumusega 55,36 eurot (tl 38-40), tõendid visiiditasu eriarsti vastuvõttu ja ravimite ostmise kohta (tl 42-47, 7275), ambulatoorse epikriisi (tl 76-77). Hageja esitas 08.12.2020. a kohtule Ida Prefektuuri vastuse selgitustaotlusele koos lisadega (24 fotot, tl 93-115, 117-118) ning xxx OÜ arve summale 1 449,90 eurot, mis kajastab kulutusi jalgratta osalisele remondile (tl 116). Ida Prefektuuri 06.11.2020. a vastusest selgitustaotlusele tuleneb, et kiirabibrigaad toimetas S Ki SA Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse tervisekontrolli, kus lubati peale läbivaatust kodusele ravile. Kohapeal käis patrullekipaaž xxx koosseisus M L ja A M. A M fotografeeris sündmuskohta, M L käis Xxx talus rääkimas ja nägi seal ka koera. Väärteomenetlust kohapeal ei alustatud. 03.07.2020. a võetud telefoni teel ühendust S Kiga. Eraldi avaldust ta teha ei soovinud, kuid pidi kaaluma kahjude hüvitamiseks tsiviilvaidlusega kohtusse pöördumist, kui koera omanikuga kokkuleppele ei saa. Väärteomenetlust ei alustatud (tl 117-118).
13.Eelpool nimetatud tõendite ning hageja ja tunnistajate vande all antud ütluste alusel tuleb kohtul otsustada, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest.
14.VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Looma peetakse suurema ohu allikaks osade sellele iseloomulike ohtude tõttu, eelkõige ettearvamatu käitumise tõttu. Riigikohus on 24. septembri 2007. a lahendis 3-2-1-75-07 leidnud, et koerapidamine on suurema ohu allikas selle tõttu, et koer võib ootamatult joosta sõiduteele.
16.VÕS § 130 lg 1 järgi isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada
kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
17.VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
18.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
19.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
20.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
21.Vaidlust ei ole selles, et 02.07.2020. a toimus xxx külas juhtum, kus koer jooksis ootamatult teele ning hageja kukkus jalgrattalt, mille tagajärjel sai tervise- ja varakahju. Vaidlus on selles, kas hagejale tekitas kahju kostja kui loomapidaja ning kas hagejale tekitatu kahju põhjustas kukkumine jalgrattalt kostjale kuuluv koer. Nimetatud küsimuses on pooled eri meelt. Kostja väitel kuulub talle musta-valge kirju koer, kes oli kindlasti õnnetuse toimumise hetkel siseruumides. Koera lasi ta toast välja patrullpolitseiniku korraldusel, kes seejärel koera pildistas. Politsei vastuses selgitamistaotlusele on märgitud, et jalgrattur sõitis suurel kiirusel, kui ootamatult jooksis Xxx talust ette koer, kokkupõrke vältimiseks oli jalgrattur sunnitud järsult pidurdama ja kukkus jalgrattaga. Hageja on hagiavalduses märkinud, et Xxx talust jooksis läbi avatud värava välja koer ja ründas hagejat, mistõttu, vältides kokkupõrget koeraga, keeras hageja järsult teelt ära, mille tagajärjel kukkus. Hageja on vande all andnud järgmiseid ütlusi. Kui ta sõitis mööda M Sele kuuluvast talust, nägi, et avatud väravast jookseb välja pikakarvaline musta-valge kirju koer. Koer jooksis väga kiiresti, ei haukunud, vaid urises ning tekkis selline olukord, et kas koer hammustab teda või jääb ratta alla. Või pidanuks rattaga tegema manöövri, et koeraga mitte kokku põrgata. Ta proovis teha manöövrit aga ei jõudnud enam jalgratast käes hoida. Politseinik palus koera kirjeldada ning küsis, kas hageja võib öelda, kust see koer võis välja joosta. Hageja vastas, et koer oli kas valget-musta või musta-valge kirju ja koer jooksis välja vasakult poolt hageja sõidusuunas ja koer tuli välja kas kollasest või järgmisest majast. Varem ei olnud hageja seda koera näinud teele jooksmas.
22.Kohus kuulas tunnistajana ära 02.07.2020. a sündmuskohal käinud politseiniku M Lu. M L selgitas, et kui patrullekipaaž kohale jõudis, oli S K kiirabiautos. Ta vestles S Kiga ning viimane ütles, et jalgrattale jooksis ette suur musta-valge kirju koer. Jalgrattur ehmatas ja kukkus, kuna arvas, et koer ründab teda. Küsimusele, kas S K rääkis, kust koer välja jooksis, vastas tunnistaja: täpselt ta ei osanud öelda. Politseinik läks talude juurde, mis olid sündmuskoha lähedal, üks talu oli vasakul pool teed, seal oli aed ümber ja koer oli aias ketis. Teine maja, mis kuulub M Sele, seal oli üks aiapool puudu ja sealt oli võimalik et koer jookseb välja. Kui politseinik läks M Sele kuuluva maja aia juurde siis koer jooksis talle vastu. Kostja täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja, et jah, koer ei jooksud talle vastu vaid ta ise palus M Sel koer majast välja lasta, et koerast pilti teha. Koer oli valge, pruunide või mustade täppidega. Tunnistaja tegi
koerast pilti, et näidata jalgratturile, kas tunneb ära. Tunnistaja kinnitas, et ta ei mäleta, kas tegi foto enda mobiiltelefoniga või töö fotoaparaadiga. Tunnistaja näitas fotot S Kile ja küsis kas see on sama koer. Ta vastas, et võimalik et on see koer kuna kõik toimus nii kiiresti ja ta kartis. Täpselt ta öelda ei saanud. Tavaliselt tehakse fotod töö fotoaparaadiga ja vahetuse lõppedes laetakse fotod fotoaparaadist arvutisse. Võimalik, et koera fotot ei laetudki arvutisse. Hageja esindaja küsimusele vastas tunnistaja, et kuna M Se kinnistul oli aed katki ja võimalik, et koer värvuse järgi sobis, siis viitas kõik sellele, et võimalik on et sealt jooksis. Piirkond on seal selline, et koerad võivad seal joosta isegi metsas välja, kusagilt mujalt talust.
23.Kohus leiab, et vastuolude tõttu hageja vande all öeldud ütluste ja tunnistajate ütluste vahel (vt kohtuotsuse p 22), samuti seetõttu, et politsei ei ole esitanud kohtule kostja koerast tehtud fotot, ei ole tõsikindlalt ja usaldusväärselt tõendatud asjaolu, et hagejat ründas kostjale kuuluv koer. xxx külas ei ole ainult kaks talu vaid neid on seal rohkem. Tegemist võis olla teistest taludest pärineva koeraga. Tunnistaja selgitas, et ta ei mäleta, kas ta tegi foto koerast isikliku mobiiltelefoniga või töö fotoaparaadiga. Töö fotoaparaadiga tehtud fotod laetakse pärast vahetuse lõpp arvutisse. Hageja kinnitas vande all, et politseinik (tunnistaja) näitas talle koera fotot hõbedast värvi fotoaparaadist.
24.TunnistajaV Ii ütlusi, et ta on jalgrattaga trenni tehes ühel-kahel korral näinud kostjale kuuluva maja põõsastest teele välja jooksnud hästi karvast musta-valget värvi koera, ei saa siduda konkreetselt 02.07.2020. a toimud juhtumiga.
25.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude deliktivastutuse sätete alusel. Deliktivastutuse puhul jaguneb tõendamiskoormis järgmiselt: - hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused; objektiivse teokoosseisu elemendid on kahju, tegu ja põhjuslik seos; - kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu esinemise või süü puudumise element. Kohus leiab, et hageja ei käesolevas asjas tõendanud objektiivse teokoosseisu elemente.
26.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
28.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
29.Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja kannab oma menetluskulud ise. Kostja ei esitanud taotlust enda menetluskulude hüvitamiseks. Seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.