2-20-10235/10 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Elisa Teleteenused AS esitas 15.07.2020 Viru Maakohtule hagi A. R. vastu võla nõudes ja 01.09.2020 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Teleteenused AS (endine ärinimi AS Starman) 29.09.2011 lepingu Starman-Start: S-internet + S-digiTV, Digiboksi, DigiTV kaardi ja Modemi rendi teenuse osutamiseks. 29.09.2011 sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks TV kaardi, Modemi, Digiboksi koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Starmani hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest. Kostjal on osutatud teenuse eest tasumata 90,96 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest 109,80 eurot, viivis 4,26 eurot ja võlahaldustasu 15 eurot, kokku 220,02 eurot. Arve nr

Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt ka alates 15.07.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. VÕS § 1132 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt kolme tasulise meeldetuletuskirja tasumist, summas 15 eurot. Eelnevalt on saadetud kostjale kolm tasuta meeldetuletus. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetlus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasu suuruseks 24 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostja edastatud võlateateid, tehtud toiminguid kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 24 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist kokku summas 29 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 265,94 eurot, millest 90,96 eurot on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 109,80 eurot on kahjuhüvitis, 29 eurot on sissenõudmiskulu ja 36,18 (4,26 + 31,92) eurot on viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 15.07.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 28.10.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 29.09.2011 lepingu nr. L627215 (tl 10-14), mille alusel esitas hageja kostjale arveid teleteenuste kasutamise eest, mida kostja ei ole tasunud perioodil 01.03.2019 – 01.08.2019 summas 90,96 eurot (tl 15-19, 23). Kohus leiab, et märgitud summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Samuti andis hageja sama lepingu alusel kostjale kasutamiseks seadmed: Digiboks (vara maksumus 59 eurot), DigiTV kaart (vara maksumus 10 eurot) ja modemi (maksumusega 39 eurot). Kuna kostja hagejale seadmeid ei tagastanud, on hageja esitanud kostjale seadmete väärtuse hüvitamiseks arveid kokku summas 109,80 eurot (Digiboks 59,90 eurot, DigiTV kaart 10 eurot ja modem 39,90 eurot) (tl 20-22). Kuivõrd pooled on omavahelises lepingus leppinud kokku seadmete erinevas maksumuses kui kostjale seadmete eest 26.07.2019 esitatud arvetel märgitud, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista seadmete eest suuremat summat kui lepingus kokkulepitud ehk kokku mitte rohkem kui 108 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus kokku 198,96 eurot ning rahuldamata jääb nõue summas 1,80 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista arvetel märgitud viivis summas 4,26 eurot ning peale lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud viivist 200,76 eurolt 0,05% päevas alates 01.09.2019 kuni 14.07.2020 kokku summas 31,92 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul viivis määras 0,05% päevas ei ole ebamõistlikult kõrge. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivis arvestada ja kostjalt välja mõista määraga 0,05% päevas väljamõistetud summalt, s.o.198,96 eurolt, perioodi 01.09.2019 kuni 14.07.2020 eest (318 päeva) summas 31,63 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks

arvetel nr. A-34256579, A-34463448, A-34670280, A-34877456, A-35084742 kajastatud viivise väljamõistmist summas 4,26 eurot. Hagiavaldusest ega ka lisatud arvetelt ei selgu viivise arvestamise arvutuskäik (milliselt summalt, millise määraga ja millise perioodi eest on viivist arvestatud), mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida nõude kujunemist ja põhjendatust ning seega jätab kohus nimetatud nõude rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise 0,05% päevas kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 15.07.2020 – 04.02.2021 tagastamata põhivõlalt 198,96 eurolt kokku summas 20,39 eurot (198,96 eurot x 0,05% x 205 päeva). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 04.02.2021 seisuga kokku 52,02 eurot (31,63 eurot +20,39 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 4,55 eurot (0,29 eurot + 4,26 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 05.02.2021 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 198,96 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 198,96 euro suurust ehk edaspidiselt mitte rohkem kui 146,94 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 29 eurot viitega nii VÕS § 1132 lg 1 kui ka VÕS § 1132 lg 2 p 1. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Igale tasulisele meeldetuletuskirjale peab eelnema tasuta kiri. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi Elisa Teleteenused AS poolt kostjale enne ega pärast lepingu lõppemist edastatud meeldetuletuskirja ega muud tõendit sissenõudmiskulude kandmise kohta. Meeldetuletuskirjade saatmine on nii VÕS § 1132 lg 1 kui ka lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Samuti ei selgita hageja hagis millal (kuupäevaliselt) on kostjale meeldetuletuskirjasid saadetud ja kuidas on nõudesumma kujunenud. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale pakkunud kohtuvälist lahendust või soovinud sõlmida maksekokkuleppeid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendamata, tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 265,94 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 35,35 eurot ehk 13% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikuludena TsMS § 172 lg 9 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 85 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude väljamõistmise nõue summas 20 eurot ei kuulu rahuldamisele. Hageja on küll hagis viidanud Pärnu Maakohtu määrusele, kuid määrust ennast hagile lisatud ei ole. Kohus eeldab, et hageja on silmas pidanud maksekäsu kiirmenetluse määrust tsiviilasjas nr. 2-20-100398, kuid nimetatud asjas on kohus 09.06.2020 kohtumäärusega keeldunud avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et hageja ei esitanud tähtaegselt nõuetekohast hagiavaldust. Osundatud määrusega jättis kohus avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Määrus jõustus 30.06.2020. Käesolev hagiavaldus on esitatud 15.07.2020 ja registreeritud tsiviilasjana 2-20-10235. Seega pole käesoleva hagimenetluse puhul tegemist maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlusega ning kohaldamisele ei kuulu TsMS § 172 lg 9. Ülejäänud hageja õigusabikulude nõue summas 85 eurot on kohtu hinnangul mõistlik, põhjendatud ning kuulub rahuldamisele (vastavalt menetluskulude jaotusele). Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 139,20 eurot (160 eurost 87 %). Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik