Võlaõigus

Harju Maakohtu 10.12.2024 määrusega jäeti kaja ja vastuhagi käiguta ning kohustati Xit kõrvaldama puudused 20 päeva jooksul arvates määruse edastamisest. 06.01.2025 esitas X kohtule taotluse menetlusabi saamiseks ja majandusliku seisundi teatise. 12.02.2025 määrusega jättis kohus Xi menetlusabi taotluse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 03.03.2025 esitas kostja kohtule arvelduskonto väljavõtted. 29.04.2025 määrusega määras kohus keelduda Xi kaja menetlusse võtmisest ja jätta menetlus tsiviilasjas nr 2-24-108100 taastamata. Lisaks määras kohus jätta Xi menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 10.07.2025 määrusega määras kohus võtta Xi määruskaebus Harju Maakohtu 29.04.2025 määrusele menetlusse, rahuldada Xi määruskaebus, tühistada Harju Maakohtu 29.04.2025 määrus, millega kohus keeldus Xi kaja menetlusse võtmisest ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata, rahuldada Xi kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-108100 ning kohustada hagejat vastama kostja 29.10.2024 menetlusdokumendile 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. 20.08.2025 esitas hageja seisukoha kostja kajale. Hageja tõi välja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kontrollis kostja pangakonto väljavõtet. Hageja hinnangul oli kostja puhul tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja esitas lisaks kohtule nõude ümberarvestuse. Hageja selgitas, et vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 5470 eurot ning teostas tagasimakseid endisele võlausaldajale kogusummas 11 530,29 eurot. Kostjalt on hagejale toimunud laekumisi peale 23.09.2024 kohtuotsuse jõustumist kokku summas 386,23 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt, juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostja tagastanud lepingu alusel saadud krediidisumma. Hageja selgitas lisaks, et hageja ei ole lepingu nr. KK3439816 nõude alusel alusetult rikastunud, kuivõrd tagasimaksed on tehtud esialgsele võlausaldajale ning selles osas on kostjal nõue esialgse võlausaldaja vastu. Kohtu põhjendused Kohus, analüüsinud hagiavaldust leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab 2

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Hageja on esitanud kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ei olnud kostja isikuks, kellel olnuks võimalik laenu teenindada. Lisaks oli kostjal kohustusi teiste krediidiandjate ees. Krediidianalüüsist nähtuvalt kostjal maksehäired puudusid, kuid maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja antud selgitustele, ei ole krediidiandja jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestatud nõude puhul kostja oma nõude hagejale tasunud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud.

3

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja osales menetluses ilma esindajata, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.