2-20-1815/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

12.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 12.03.020 määrusega kuulutati välja I Ri pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas. 27.12.2020.a esitas pankrotihaldur Ene Ahas Harju Maakohtule taotluse I Ri (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks ning määrata menetlusabi I Ri pankrotimenetluses riigi vahenditest. Võlgnik I R (pankrotis) esitas 3.02.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur Ene Ahas poolt I Ri (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja

millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 27.12.2020.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad I Ri (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 11.01.2021.a määruse alusel teinud 11.01.2021.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded I Ri (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 21.01.2021.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et I Ri (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Pankrotivara koosseisusu pole toimunud laekumisi, millele on võimalik seadusest tulenevalt pöörata sissenõude. Võlgnikule on toimunud laekumised seondvad lastega- peretoetused, vanemahüvitis, elatis. Laekumised kokku on jäänud alla seaduses sätestatud võlgnikule jääma pidava määra – antud juhul 1168 eurot kuus. Laekumised kokku 7413,33 eurot perioodil 12.03.2020 - 02.12.2020, millest tulumaksu tagastus 129,46 eurot, ülekannete tagastamised 10,29 ja ülejäänud pere(toetused, elatis). Võlgnikule jääv osa (9x1168) 10512 eurot. Kusjuures laekumiste koosseisus on ka ühe lapse elatis summas 292 eurot, mis tasutakse tema isa poolt ning mis tuleks välja jätta 1168 euro koosseisust. Seega pole võimalik pankrotivara koosseisu toimunud laekumiste arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ega teha võlausaldajatele väljamakseid jaotusettepaneku alusel. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude ja võlausaldajate väljamakseteks. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. Võlgnik täitis ülalpidamiskohustust temale jäänud rahaliste vahendite arvelt, mille suuruse puhul võeti arvesse võlgniku ülalpidamiskohustust (3 ülalpeetavat - last). Massikohustused: Menetluses puudus vajadus massikohustuste võtmiseks, kandmiseks. Pankrotimenetluse kulud: Ajutise halduri tasu suurus 691,20 eurot koos käibemaksuga. Menetlusabi korras hüvitati ajutise halduri tasu riigivahendite arvelt summas 476,40 eurot. Võlgnikult, pankrotivara arvelt mõisteti välja pankrotimäärusega ajutise halduri tasu katteks 214,80 eurot. Nmetatud summast on pankrotivara arvelt välja makstud 26,50 ja kantud pangaülekande tasu 0,38 eurot.

Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude (sh ajutise halduri tasu katteks täies ulatuses, halduri tasu katteks). Haldur taotleb halduri tasu määramist (11 tundi, a ́96 eurot tund) summas 1056 eurot, millelt käibemaks 211,20 eurot. Kokku halduri tasu koos käibemaksuga 1 267,20 eurot, mille koosseisus ka kõik pankrotimenetluse kulud. Haldur taotleb menetlusabi korras riigivahendite arvelt summas 397 eurot (koos käibemaksuga 476,40 eurot) ning ülejääva osa välja mõistmist võlgnikult. Juhul, kui menetlusabi on võimalik anda, siis võlgniku kanda jääva halduri tasu suuruseks 659 eurot (1056 – 397), millele lisandub käibemaks summas 131,80 eurot, kokku koos käibemaksuga 790,80 eurot. Kokkuvõttes on osutunud võimalikuks pankroti väljakuulutamine kasutades menetlusabi võimalust. Pankrotivara koosseisus ei olnud pandiga tagatud vara. Pankrotivara koosseisus ei olnud väärtust omavat vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada. Samuti ei ole/olnud nõudeid teiste isikute vastu. Nõuete kaitsmise koosolekul 15.06.2020 vaidles haldur vastu osaliselt N S nõudele summas 71,31 eurot ja nõue osutus tunnustatuks summas 79 279,50 eurot. 07.08.2020 teavitas võlausaldaja xxx esindaja, et solidaarvõlgnik D P vähendas I R võlgnevust. Seisuga 07.08.2020 on xxx nõude jääk 22 598,18 eurot. Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt. Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Halduri poolt tehtud vajalikud kulud (side-, postikulud, kontoritarvete (mh paber, töökoha kasutus) jäävad menetlusökonoomilistel kaalutlustel halduri tasu koosseisu. Ainus kulu kaasnes pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu osalise hüvitamisega summas 26,50 eurot, pangaülekande tasu 0,38 eurot. Kuna võlgnikul on kasutusel pangateenuste pakett, mille puhul puudub pangaülekande tasu, siis võlgniku väljamaksetega seonduvalt pole pangakulu kantud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Makseraskused said alguse põhjusel, et abielu lahutuse tõttu ühisvara jagamise käigus ei õnnestunud realiseerida ühisvara võlgnikust mitteolenevatel põhjustel hinnaga, mille arvelt oleks osutunud võimalikuks täita ühisvara koosseisus olnud kohustused. Kummagi abikaasa jäi vastutavaks võrdses osas ühisvara koosseisus olnud kohustuse jäägi eest võlausaldajaks olnud xxx ees, kes on likvideerimisel ja nüüdseks nõude loovutanud xxx-le. Võlgnik võttis toime tulekuks ülejõukäivaid finantskohustusi. Võlgniku makseraskused välja hiljemalt aprillis 2018, so kuupäev, millal algas xxx avalduse alusel algatatud täitemenetlus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse suurus oli pankrotimenetluses kogutud teabe kohaselt 50 376,14 eurot. Makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes – kahjumlik ühisvara müügitulemus ja ebaõigete finantsotsuste tegemine - ülejõukäivate finantskohustuste võtmine. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgniku pankrot kuulutati välja ainuüksi põhjusel, et võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Võlgnik on kogu pankrotimenetluse kestel täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi. Seetõttu ja ka oma isikuomadustelt, hariduselt on võlgnik sobiv täitma ise usaldusisiku ülesandeid kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetlusest pidanud vajalikuks osa võtta halduri poolt kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekutest. Nimetatud põhjusel ei ole võimalik esitada võlausaldajate seisukohta halduri tasu osas ega ka võlausaldajate usaldusisiku kandidaati. Haldur edastab uuesti võlausaldajatele üleskutse avaldada seisukoht pankrotimenetluse kulude kohta koos tegevusaruandega. Vastamise korral edastatakse vastused jooksvalt kohtule. Võlgnikul puudub seisukoht, pole vaatamata korduvatele päringutele avaldanud haldurile seisukohta kulude, tasu osas. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses

rahuldamata, on käesolev kohtumäärus I Ri (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 €. Lähtuvalt sellest taotleb pankrotihaldur tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 11 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt pankrotihalduri tasu välja maksta ei saa. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476,40 eurot ja pankrotihalduri tasu osalist väljamaksmist selle arvelt. Pankrotihaldur palub nimetatu alusel hüvitada pankrotihalduri tasu 467,40 euro suuruses osas. Haldur palub määrata tasu Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub jätta pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu menetlusabi korras mittehüvitatavas ulatuses, so summas 790,80 eurot võlgniku kanda. Kohus rahuldab halduri taotluse ja jätab hüvitamata jääva halduritasu võlgniku kanda. I Ri (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata vastavalt resolutsioonis toodud tabelina. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada I Ri (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. I Ri (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada I Ri (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole

võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik