AS-i Lasita Aken hagi OÜ Sparta vastu põhivõlgnevuse, kahju hüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 13 796,72 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Lasita Aken AS (registrikood 10164470, asukoht Tähe 116, Tartu, e-post [email protected]);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Liina Karlson (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: OÜ Sparta (registrikood 12464041, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter (Advokaadibüroo Sorainen, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata AS-i Lasita Aken hagi OÜ Sparta vastu põhivõlgnevuse, kahju hüvitise ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.26.03.2019 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 181819. Lepingu sõlmimisega võttis hageja endale kohustuse valmistada aknad ja uksed vastavalt kostja poolt esitatud ning hageja poolt kinnitatud tellimusele, mh korraldama valmis toodete transpordi ning paigaldamise. Hageja täitis oma kohustused. Kostja võttis aknad vastu ega esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni seoses tellimuse täitmise või tellimuse kvaliteediga.
2.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 9.7 kohustus kostja tasuma hagejale tellimuse eest mitmes osas. 10.05.2019 väljastas hageja kostjale tasumiseks kaks arvet: veoteenuse arve nr 190230 ning toodete transpordi ja paigaldamise arve nr 190240. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele on mõlemad arved kostja poolt tasumata. Mõlemad kostjale esitatud arved on muutunud sissenõutavaks maksetähtpäeva saabumisega järgmiselt: 25.05.2019 (arve nr 190230) ja 18.05.2019 (arve nr 190240). Hageja nõuab põhikohuse täitmist ehk 8046 euro tasumist. Kostja on hageja ees rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Pooled on müügilepingus (p 9.5) leppinud kokku viivisemääras 0,1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab kostjalt vastavat viivist.
3.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestatule esitab hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 450 eurot, mis tekkis õigusteenuse osutamisest kohtumenetlusele eelnenud toimingutest. Kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju õigusteenusele tehtud kulutuste näol.
4.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja (professionaalne tellija) tellis komposiitakna. Komposiitaken on aken, mis on komplekteeritud kolmest eraldiseisvast aknast, kus üks osa ei pidanud olema tulepüsiv (pos 41) ja ülejäänud kaks akent pidid olema tulepüsivad (pos 42-43). Nii sai tellimus täidetud, st aknad toodetud, tarnitud ja paigaldatud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et aken vastas kvaliteedile, mida kostja soovis ning selles osas pretensioone ei ole.
5.Töö oli valmis (aknad paigaldatud) 23.07.2019. Paigaldus loetakse vastu võetuks 27.07.2019 (lepingu p 7.2 järgi 3 tööpäeva jooksul), alternatiivselt hiljemalt 12.12.2019, kui kostja allkirjastas akti. Peale nimetatud kuupäevi pole pretensioone akende kvaliteedile esitatud. Kostja arvates on vaidlus selle üle, et komposiitaknaga pidi kaasas käima dokumentatsioon, mis tagab kostjale hoone kasutusloa. Hageja on teisel arvamusel.
6.Lepingu p-s 7.1. sätestatud kohase täitedokumentatsiooniküsimus on kolmandast maksest eraldiseisev küsimus. Dokumentatsioon ei pidanud olema kohane maksetingimuse saabumise ajaks ja selle väidetav esitamata jätmine (mis ei vasta ka tõele) ei ole kindlasti leping rikkumine. Isegi, kui analüüsida kostja seisukohti edasi ja eeldada, et akende paigaldus ei ole võetud vastu enne, kui kohane dokumentatsioon on esitatud, siis ka sel juhul on leping täidetud, kuna täitedokumentatsioon oli valmis pandud.
7.Pooled pole kokku leppinud, et akt peab vastama Päästeameti nõuetele. Hageja on kostjale esitanud toote (akna) vastavussertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni, seega on täidetud ka Päästeameti juhend. Kui käsitleda, et akende paigaldus sisaldab ka kohast
dokumentatsiooni, on mõistlik aeg kostja poolt pretensioonide esitamiseks dokumentatsioonile möödas. Mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks oli 3 tööpäeva. Kui lähtuda akti allkirjastamisest, st 12.12.2019 kuupäevast, tuli pretensioonid esitada hiljemalt 15.12.2019. Esitades esimesed pretensioonid 27.01.2020, oli tähtaeg lõppenud. Kostja poolt viidatu, et ta pidi kooskõlastuse eest tasuma 600 eurot, pole tõene, kuna arve nr 190240 on tänaseni maksmata, st ta pole selle teenuse eest maksnud.
8.Hageja ei nõustu kostja väitega, et akende paigaldamise akt kannab kuupäeva 12.08.2020. Õige kuupäev on 12.08.2019. Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et hageja on lepingut rikkunud ja pole esitanud piisaval määral dokumentatsiooni, tuleb anda hagejale võimalus olukord heastada. Heastamine saab seisneda täiendava dokumentatsiooni loomises.
9.Transpordi arve kohta hageja selgitab, et tühisõit tekkis, kuna kostja ei täitnud kohustust tasuda II osa arvest enne akende laadimist ja paigaldust. Kaup ja paigaldusmeeskond oli juba komplekteeritud ning töökäsk antud. Kostja küll lubas arve tasuda kuid lõpuks seda ei tulnudki. Viivise osas hageja palub kohtul viivist arvestada alates 27.07.2019, kui aknad said paigaldatud, üle antud ja loetakse vastuvõetuks, st nõue muutus sissenõutavaks. Kahju osas suurendab hageja oma nõuet 483 eurole, mis vastab arvele. Alternatiivselt kahju hüvitisele palub hageja mõista kulud välja menetluskulude koosseisus (TsMS § 144 p 4).
10.Toodetud ja paigaldatud on aknaid, mis ei ole tulepüsivad, st, et nende akende osas on leping 100%liselt täidetud ja võlg tuleb summas 6663,90 eurot (8046 – 1382,101) tasuda. Viimase osamakse osakaal kogu lepingu mahust on u 7%, tuletõkke akende osa kogu lepingumahust moodustab aga u 2%. Vaidlus puudutab üksnes tuletõkke akende dokumentatsiooni.
11.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 8046 eurot, viivised summas 2363,93 eurot, kahjuhüvitis summas 450 eurot. Rahuldatud põhinõude summalt kohustada kostjat tasuma hagejale viivist 0,1% päevas alates 07.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid 26.03.2019 müügilepingu , millega hageja kohustus objektile tarnima ning paigaldama aknad vastavalt kostja tellimusele ning kostja kohustus akende eest tasuma. Muuhulgas pidi hageja tarnima ja paigaldama nn komposiitakna, mis koosneb ühest tavalisest aknast (lepingule lisatud tellimuse kinnituses aken positsioonil 41) ning kahest nn mittekandvast tuletõkkeaknast (tellimuse kinnituses aknad positsioonidel 42 ja 43) (komposiitaken). Tellimuse kinnituses on spetsiaalselt sätestatud ka komposiitakna kooskõlastus, mis on iseäranis oluline ehitisele kasutusloa saamiseks.
13.Lepingu p 7.1 kohaselt kohustus kostja hagejat akende paigalduse valmimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama ning hagejale ülevaatuseks esitama paigalduse koos kohase täitedokumentatsiooniga. Täitedokumentatsioon on möödapääsmatult vajalik ehitisele kasutusloa saamiseks. Päästeamet on avalikustanud vastava juhendi, mille kohaselt on Päästeameti poolse kooskõlastuse saamise eeldus tuletõkkeakende puhul (ehk ka ülalmainitud komposiitakna puhul) järgnevate dokumentide esitamine: toote vastavussertifikaat ja toimivus- või vastavusdeklaratsioon / ekspertarvamus; kasutus- ja hooldusjuhend; paigaldusjuhend; kaetud tööde akt, millest peab selguma, kuidas on aken paigaldatud, milliseid materjale ja kui palju kinnitusvahendeid on kasutatud; akende paigaldamiseks kasutatud toodete dokumendid.
14.Hageja ei ole vajalikke dokumente esitanud. Hageja viitab hagiavalduses üksnes akende paigaldamise aktile, mis kannab kuupäeva 12.08.2020, kuid mis allkirjastati alles
12.12.2019. Mainitud akt sisaldab lakoonilist kinnitust selle kohta, et „paigaldati 60 avatäidet“, kuid ei vasta ilmselgelt Päästeameti ülalmainitud nõuetele ega õigusaktidega ehitusdokumentidele sätestatud nõuetele, mistõttu ei ole mainitud akt tegelikult nõuetekohane täitedokument mitte ainult komposiitakna vaid ühegi paigaldatud akna suhtes. Hageja ei andnud kostjale akende paigaldamisel üle ka ühtegi teist Päästeameti juhendis nimetatud dokumenti. Kostja on hagejat puudulikust täitedokumentatsioonist korduvalt teavitanud. Kostja teavitused on seejuures õigeaegsed, kuna kostjal ei tekkinud vastavat lepingulist kohustust enne seda, kui hageja 11.02.2020 täitedokumentatsiooni osaliselt esitas. Kostja esitas esimese asjakohase pretensiooni hagejale juba 27.01.2020.
15.Arve nr 190230 on esitatud veoteenuse eest, mida kostja ei ole kunagi tellinud. Seetõttu ei saa kostja arvet nr 190230 aktsepteerida. Arve nr 190240 hõlmab tasu tellitud akende ning muude tööde, sh akende paigaldamise eest, mille juurde kuulub komposiitakna osas spetsiaalne kooskõlastus. Kostja maksetingimused sätestab lepingu p 8.7, mille kohaselt peab kostja akende eest tasuma kolmes osas. Ei ole vaidlust, et kostja on esimese ja teise makse tasunud. Kolmanda makse peab kostja vastavalt lepingule tasuma siis, kui aknad on paigaldatud. Aknad ei ole hetkeseisuga endiselt paigaldatud, kuna hageja ei ole esitanud lepingule vastavat täitedokumentatsiooni.
16.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja põhinõuded summas 8046 eurot muutunud sissenõutavaks, mistõttu on alusetud ka hageja viivisenõuded summas 2363,93 eurot. Hageja viivisearvestus on põhjendamatu ka seetõttu, et hageja on akende paigaldamisega seotud viivist arvestanud alates 18.05.2019, mil akende paigaldamisega ei olnud isegi mitte alustatud. Hageja kahjunõue summas 450 eurot on samuti alusetu. Kostja ei ole ülaltoodud asjaoludel lepingut rikkunud ning VÕS § 115 lg 1 eeldused ei ole seega täidetud.
17.Kuna hageja ei ole esitanud kaetud tööde akti, millest selgub, mis tooteid hageja kasutanud on, siis pole võimalik ka väita, et kõik kasutatud toodete dokumendid oleksid esitatud. Ka juhul, kui tellimuse kinnituses oleks informatsioon paigaldusel kasutatavate toodete kohta, siis on tegemist lubadusega selliseid tooteid kasutada. Enne toodete valmistamist koostatud dokument ei saa kuidagi kinnitada või tõendada seda, millised aknad reaalselt valmistati ja kuidas nad paigaldati. Hageja esitatud sertifikaadid ei vasta nõuetele, kuna need on esitatud inglise keelsed ega tõenda seda, milliseid tooteid hageja reaalselt kostjale avatäidete paigaldamisel kasutanud on. Ka esitatud montaaživahu dokumendid ei vasta nõuetele, sest need pole seotud konkreetselt ühegi kostjale paigaldatud aknaga. Hageja ei ole mingilgi viisil tõendanud, milliste akende paigaldusel reaalselt milliseid tooteid kasutati. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole esitanud kasutatud toodete dokumente.
18.Eestikeelsetena tuleb esitada nii tavapäraste akende kui ka tuletõkkeakende puhul: kasutus- ja hooldusjuhend, paigaldusjuhend, kaetud tööde aktid ning kasutatud toodete dokumendid (kinnitid, tihendamise materjalid, teibid jne). Hageja ei saa asendada kaetud tööde akti sertifikaadi või toimivusdeklaratsiooniga. Nende dokumentide eesmärgid on erinevad. Kaetud tööde akt peab kajastama reaalselt tellija akendega teostatud töid. Hageja viidatud dokumendid kajastavad seda, kuidas hageja lubab või plaanib oma töid teha. Seega ei saa kaetud tööde akti asendada lepingu sõlmimisel esitatavate üldiste dokumentidega.
19.Kostja tasu maksmise kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja esitatud dokumendid ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõistes ning kuivõrd ilma kasutusloata ei ole võimalik komposiitakent eesmärgipäraselt kasutada, siis on tegemist lepingu rikkumisega VÕS § 217 lg 2 p 2 mõistes. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohast
täitedokumentatsiooni nagu lepingus kokku lepitud, siis ei ole kostjal olnud võimalust hageja teostatud tööde kvaliteeti hinnata. Seega, kuivõrd hageja ei ole tänaseni esitanud nõuetekohast täitedokumentatsiooni, siis ei ole ka kostja pretensioonide esitamise tähtaeg veel alanud.
20.Lepingurikkumisega on hageja põhjustanud kostjale kahju. Kuna hageja asus kostja vastu põhjendamatuid nõudeid esitama ega täitnud oma lepingulisi kohustusi, oli kostja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kostjal on hageja vastu nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostjale on tekkinud otsene varaline kahju, kuna kostja pidi hageja alusetu kahjunõude tõrjumiseks tegema kulutusi õigusteenuse osutaja ning asjatundja kaasamisele. Kostja on kuni 06.03.2020 (st kuni hagiavalduse esitamiseni) teinud kulutusi õigusabile summas 460,80 eurot. Eeltoodust lähtuvalt taotleb kostja, et kohus kohustaks hagejat hüvitama kostjale kohtumenetlusele eelnenud esinduskulud summas 460,80 eurot. Käesolevaga avaldab kostja, et tasaarvestab oma nõude hageja nõudega (VÕS § 198). Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
22.Asjas puudub vaidlus, et 26.03.2019 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 181819 (dtl 10-17). Lepingu sõlmimisega võttis hageja endale kohustuse valmistada aknad ja uksed vastavalt kostja poolt esitatud ning hageja poolt kinnitatud tellimusele, mh korraldama valmis toodete transpordi ning paigaldamise. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8.7 kohustus kostja tasuma hagejale tellimuse eest mitmes osas. 10.05.2019 väljastas hageja kostjale tasumiseks kaks arvet: veoteenuse arve nr 190230 ning toodete transpordi ja paigaldamise arve nr 190240. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud.
23.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 8046 eurot, viivised summas 2363,93 eurot ja kahjuhüvitis summas 483. Samuti palub hageja rahuldatud põhinõude summalt kohustada kostjat tasuma hagejale viivist 0,1% päevas alates 07.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu kostjal on õigus keelduda omapoolsest kohustusest. Kostja on esitanud ka tasaarvestuse avalduse summas 460,80 eurot.
24.Kohus leiab, et pooled on sõlminud lepingu, millel on nii müügilepingu (VÕS § 208) kui töövõtulepingu (VÕS § 619) tunnused. Müügilepingu raames pidi hageja kostjale 09.03.2020 lepingu alusel võõrandama lepingu lisas 1 nimetatud aknad ja uksed. Seega saab hageja põhinõude alus olla VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on lepingut rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda lepingu täitmist. Antud juhul põhineb hageja nõue asjaolul, et kostja ei ole täitnud lepingu punktist 8.7 tulenevat kohustust tasuta pärast akende paigaldamist III osamakse. Kostja leiab, et kostjal puudus kohustus III osamakse tasumiseks, kuna hageja ei esitanud kostjale lepingu esemeks olnud komposiitakna osas täitedokumentatsiooni, mistõttu on hageja ise lepingut rikkunud.
25.Kohus märgib, et hageja on oma kohustust rikkunud, kui kostjale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama. Pooled on 09.03.2020 lepingu punktis 7.1 kokku leppinud, et toodete paigalduse valmimisel kohustub müüja sellest ostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ning esitama paigalduse koos kohase täitedokumentatsiooniga ostjale üle vaatamiseks. Antud juhul vaidlevad pooled küsimuses, milliseid dokumente peab hõlmama lepingu punktis 7.1 kasutatud mõiste „täitedokumentatsioon“. Kohus märgib, et VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul tuleb lepingu punkti 7.1 kooskõlas VÕS § 29 lõikega 4 tõlgendada viisil, et kohane täitedokumentatsioon peab hõlmama kõiki konkreetse aknaga seotud dokumente, mis on tarvilikud ehitisele kasutusloa saamiseks.
26.Ehitusseadustiku (EhS) § 51 lg 1 kohaselt annab kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tuleohutuse seadus (TuOS) § 5 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitisele, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded (sh antud juhul). Päästeameti juhendi (https://www.rescue.ee/files/2018-11/ehitise-kohtaesitatav-tuleohutusalane-dokumentatsioon.pdf?0aab42970f) kohaselt on Päästeameti poolse kooskõlastuse saamise eeldus tuletõkkeakende puhul järgnevate dokumentide esitamine: toote vastavussertifikaat ja toimivus- või vastavusdeklaratsioon/ ekspertarvamus; kasutus- ja hooldusjuhend; paigaldusjuhend; kaetud tööde akt; kasutatud toodete dokumendid.
27.Kohus selgitas hagejale 11.08.2020 e-kirjas, et antud juhul on hageja kohustus tõendada, et hageja on kooskõlas lepingu punktiga 7.1 kostjale üle andnud vaidlusaluse komposiitaknaga seotud täitedokumentatsiooni, sealhulgas kõik eelpool loetletud Päästeameti juhendis nimetatud dokumendid. Kohus on seisukohal, et kostjal tekkis kohustus III osamakse tasumiseks olukorras, kus aknad on paigaldatud, ning lähtuvalt lepingu punktist 7.1 (dtl 14) hõlmab paigalduse valmimine nii kostja teavitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui paigalduse kohase täitedokumentatsiooni kostjale ülevaatamiseks esitamist.
28.Seoses hageja väitega, et pooled ei ole eraldi kokku leppinud, et hageja poolt kostjale esitatav dokumentatsioon peab vastama Päästeameti nõuetele, märgib kohus, et kohtu hinnangul tuleneb vastav asjaolu kooskõlas VÕS § 29 lõikega 4 mõistliku isiku lähtepunktist, kuna mõistliku isiku arusaamise järgi peavad hoonele paigaldatud aknad olema igakülgselt kooskõlas Päästeameti tingimustega, et isikul oleks võimalik oma ehitisele kasutusluba saada ning ehitis seejärel kasutusse võtta. Kohus märgib täiendavalt, et kostja kohustus arve tasumiseks ei ole seatud sõltuvusse asjaoludest, kas kostja on kasutusluba taotlenud või selle saanud, vaid antud juhul on oluline, et hageja oleks täitnud kõik endapoolsed kohustused, millest sõltub akende vastavus kasutusloa saamiseks kehtestatud tingimustele. Samuti leiab kohus, et hageja kohustus Päästeameti nõudeid järgida tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu punktist 5.1, mille kohaselt peab lepingu alusel ostjale müüdud toodete kvaliteet vastama Eesti Vabariigis ehitusmaterjalidele ja toodetele kehtestatud seadustele ja normidele. Kohtu hinnangul
ei sõltunud hageja kohustus Päästeameti nõuetele vastavad dokumendid esitada asjaolust, kas lugeda hageja ehitusseadustiku mõttes ehitajaks või mitte, vaid oluline on asjaolu, et müügilepingu pinnalt oli kostjal õigustatud ootus, et hageja esitab kõik akendega seotud dokumendid viisil, et need vastavad kasutusloa saamiseks sätestatud nõuetele.
29.Hageja on asunud seisukohale, et hageja on akna vastavussertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni kostjale saatnud 11.02.2020 ekirjaga ning kasutus- ja hooldusjuhendid on kättesaadavad hageja kodulehel aadressil: https://www.lasita.ee/dokumentatsioon/. Hiljemalt 10.06.2020 on kostja selle kätte saanud, kuna on avanud hageja 08.06.2020 kohtule esitatud vastuse. Paigaldusjuhend on kasutus- ja hooldusjuhendi osa. Hiljemalt 10.06.2020 on kostja selle kätte saanud, kuna on avanud hageja 08.06.2020 kohtule esitatud vastuse. Hetkel, kui hageja aknad paigaldas, ei teostanud ta kaetud töid, s.t polnud kaetud töid, mida eraldi kaetud tööde aktiga akteerida. Kaetud tööd võisid järgneda siis, kui hageja objektilt lahkus. Akt paigaldatud toodete ja teostatud tööde kohta on kostjale saadetud 11.12.2019. Pole ka oluline kuidas seda pealkirjastada, aktist saab järeldada kuidas aknad on paigaldatud – aknaavasse. Materjalide ja kinnitusvahendite osa tuleneb müügilepingu lisaks olevast tellimuse kinnitusest ja sertifikaadi-loogikast. Kasutatud toodete dokumentideks võib lugeda järgmiseid dokumente: müügilepingu lisa 1 – tellimuse kinnitus; kasutus- ja hooldusjuhendi osa pealkirjaga „akende ja uste hooldamine ning kasutamine“; 11.02.2020 e-kiri, mis sisaldas faile pealkirjadega TT-PRS-0159_Lasita_Aken_A mark_EN16034_Exp2019.10.31_EN_Appendix_A_v1 ja TT-PRS0159_Lasita_Aken_Amark_EN16034_Exp2019.10.31_EN_Appendix_B_v1. Lisaks esitas hageja koos 26.08.2020 menetlusdokumendiga dokumendid, mille alusel taotleti sertifikaati.
30.Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud siiski tõendeid selle kohta, et hageja on kostjale üle andnud kõik nõuetekohased dokumendid. Nimelt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on kostjale üle andud kaetud tööde akti. Hageja on asunud seisukohale, et hagejal ei esinenudki kohustust kaetud tööde akti esitamiseks, kuna hageja ei ole ehitusseadustiku mõttes ehitaja, kuid kohus on juba eelnevalt selgitanud, et asjaolu, et hageja ei ole ehitusseadustiku mõttes ehitaja, ei vabasta hagejat kohustusest esitada kõik akendega seotud dokumendid, mille olemasolul kostjal oleks võimalik kasutusluba taotleda. Kohus kordab veelkord, et kohtu hinnangul tuleneb nimetatud kohustus müügilepingu punktist 7.1, millega hageja võttis kohustuse esitada kostjale koos akende paigaldusega ka kohane täitedokumentatsioon. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et isegi, kui lepingu punktis 7.1 ei ole sätestatud ammendavat loetelu, millistest dokumentidest kõnealune täitedokumentatsioon koosnema peab, tuleneb vastavast lepingu punktist mõistliku isiku arusaamise järgi hageja kohustus anda kostjale üle kõik akendega seotud dokumendid, sealhulgas kaetud tööde akt. Võttes arvesse, et lepingus on kasutatud mõistet „täitedokumentatsioon“, pidi mõistlikule isikule olema arusaadav, et lepingu alusel tuleb hagejal esitada ka tervikuna kõik akendega seotud seadusest tulenevatele nõuetele vastavad dokumendid, sealhulgas Päästeameti nõutavad dokumendid.
31.Kohus leiab, et olukorras, kus kohus on tuvastanud, et hageja ei ole korrektselt täitnud lepingu punktist 7.1 tulenevat kohustust täitedokumentatsiooni üleandmiseks, on kostjal kooskõlas VÕS § 101 lõikega 3 õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s.o III osamakse tasumisest. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda III osamakse tasumist
ka proportsionaalselt nõuetekohaselt täidetud kohustustega, kuna lepingust tulenevalt tekib kostjal kohustus III osamakse tasumiseks üksnes juhul, kui hageja on oma kohustused tervikuna täitnud, s.o andnud üle ka nõuetekohase täitedokumentatsiooni. Samuti ei ole hagejal kohustust tasuda veoteenuse arvet nr 190230, kuna asjaolu, et hageja oli sunnitud tegema n-ö tühisõidu, oli tingitud hagejast endast, sest hageja ei olnud täitnud lepingu punktist 7.1 tulenevat kohustust ja kostjal esines alus makse tasumisest keeldumiseks. Seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamist ei võimalda ka asjaolu, et kostjal on nüüdseks õnnestunud vaidlusalusele hoonele kasutusluba saada, kuna nähtuvalt esitatud asjaoludest sai kostja kasutusloa tänu sellele, et kostja koostas ise kaetud tööde akti, mitte hageja ei esitanud seda kostjale. Seega ei ole hageja siiski oma lepingulisi kohustusi täitnud.
32.Seoses hageja väitega, et kostja ei ole pretensioone seoses täitedokumentatsiooni puudulikkusega esitanud mõistliku aja jooksul pärast akende paigaldamist, märgib kohus, et nähtuvalt kostja esindaja 27.01.2020 e-kirjast (dlk 77) on kostja hagejat informeerinud asjaoludest, et hageja ei ole kostjale üle andnud lepingu punktis 7.1 nimetatud täitedokumentatsiooni ja tegemist on kostja jaoks olulise puudusega, kuna nimetatud puuduse kõrvaldamiseni ei ole kostjal võimalik saada ehitisele kasutusluba. Võttes arvesse, et hageja on akende akti edastanud kostjale 11.02.2020 e-kirjaga (dtl 74), on kostja juba enne vastava akti esitamist juhtinud hageja tähelepanu kõnealuse puuduse esinemisele, mistõttu ei saa kostja pretensioon olla hilinenult esitatud. Samuti on kostja oma 14.03.2020 e-kirjas (dtl 78) hagejale täiendavalt selgitanud, et hageja poolt esitatud akendega seotud dokumentatsioon on jätkuvalt ebapiisav.
33.Võttes arvesse, et kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude ja kahju hüvitamise nõude. Samuti jätab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega sisuliselt analüüsimata kostja tasaarvestuse nõude.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 13 796,72 eurot. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.02.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.