K. S. hagi Wanareval OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu 2400 euro saamiseks ning töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ja hüvitise 3600 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. S.; isikukood XXX; elukoht XXX e-post: XXX Kostja: Wanareval OÜ; registrikood 12624088; aadress Oraviku vkt 3-2, Melliste küla, Kastre vald, Tartu maakond 62318 Seaduslik esindaja (juhatuse liige): M. T., isikukood XXX; epost: XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. S. hagi Wanareval OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töötasu 2400 euro saamiseks ning töölepingu seaduse( TLS) § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise 3600 euro saamiseks.
2.Tuvastada, et Wanareval OÜ ja K. S. tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lõpetada Wanareval OÜ ja K. S. töösuhe alates XX.XX.XXXX. a.
3.Mõista Wanareval OÜ-lt K. S. kasuks välja 6000 eurot (sh töötasu 2400 eurot ning töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi 3600 eurot). Välja mõistetud summa on brutosumma, millest Wanareval OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja menetluse käik
1.K. S. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Wanareval OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 8000 eurot; samuti märkis hageja, et ei nõustu töölepingu lõpetamise formuleeringuga. Avalduse kohaselt oli poolte vahel suuline tööleping. Kostja võttis hageja tööle ja registreeris ta XX.XX.XXXX. a Maksu- ja Tolliametis. Suuliselt oli kokku lepitud tööde tasustamises ruutmeetri hinna alusel: soojustamine XXX eurot, sokkel XXX eurot, tellingute kokkupanek XXX eurot ning tellingute äravõtmine XXX eurot. Kostja hagejale töötasu ei maksnud ja lõpetas lõpetas lepingu XX.XX.XXXX. a. Hageja taotles töövaidluskomisjonis, et kostjalt mõistetaks tema kasuks välja töötasu 2018. a aprilli ja mai eest kokku XXX eurot (bruto) ning tuvastataks töölepingu ülesütlemise tühisus. Hageja avaldas soovi, et juhul, kui ülesütlemise tühisus tuvastatakse, lõpetaks töövaidluskomisjon töösuhte.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole poolte vahel kunagi töölepingut sõlmitud. Juunis 2018 pidasid pooled läbirääkimisi töölepingu sõlmimise üle, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kuna kostja ei ole õigusteadmistega isik, võisid töötamise registris kanded olla ekslikud.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19.11.2018. a otsusega nr XXX hageja avalduse, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2400 eurot (bruto). Kostja esitas 18.12.2018. a Tartu Maakohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas.
4.Hageja esitas 01.04.2019. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles tõi välja, et pooled olid sõlminud suulise töölepingu ning hageja töötas kostja juures. Hageja tegi erinevaid töid ehitusobjektil XXX. Kuna suuliselt kokkulepitud töötasu suurust ei ole võimalik tõendada, nõuab hageja aprilli ja mai 2018 töötasu XXX eurot kuus (bruto), arvestades, et statistikaameti andmetel oli keskmine palk ehitussektoris 2018. a II kvartalis XXX eurot (bruto) kuus. Samuti palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis, lähtudes kolmekordsest hageja nõutud brutokuutöötasust 3600 eurot.
II Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. TvLS § 58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega menetleb kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas. Arvestades eeltoodut menetleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu XXX eurot (bruto) ja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas leping on sõlmitud või mitte. Kuigi TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, loetakse sama sätte teise lause kohaselt tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja on töölepingu sõlmimise tõendamiseks tuginenud töötamise registri kandele, mille kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel perioodil 02.04.2018. a - 15.06.2018. a, fotodele ehitusobjektist ning XXX juhatuse liikme R. K. kirjalikule selgitusele, mille kohaselt hageja tegi XXX tervisekeskuse ehitusobjektil fassaaditöid. Kohtu hinnangul piisab nendest tõenditest selleks, et tuvastada hageja töötamine kostja juures XXX ehitusobjektil perioodil 02.04.2018. a – 15.06.2018. a. Seega tuleb lugeda TLS § 4 lg 2 teise lause järgi tuvastatuks poolte vahel töölepingulise suhte olemasolu.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja teostas töid XXX ehitusobjektil. Asjaolu, et ka hageja töötas samal objektil, on selgelt kinnitanud R. K. ning et hageja tegi objektil tööd kostja kasuks tõendab töötamise registri kanne. Töötamise registris teeb kandeid tööandja. Kostja selgitused töötamise registri kande tegemise kohta on ebaselged. Kostja on asunud seisukohale, et pooled ei ole töölepingut sõlminud ja on vaid läbirääkimisi pidanud, kuid pole osanud põhjendada, miks on tehtud hageja kohta kanne kostja juures töötamise kohta perioodil 02.04.2018. a – 15.06.2018. a. Viide kande tegemisele õigusteadmiste puudumise tõttu ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Eeltoodut arvestades ei ole kostja selgitused usutavad ning töötamise registri kanne kogumis teiste tõenditega näitab, et hageja töötas kostja heaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tuvastatud hageja töötamine kostja juures perioodil 02.04.2018. a - 15.06.2018. a. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu. Tõendeid kokkulepitud töötasu suuruse kohta kohtule esitatud ei ole, pooled ei ole pooled tuginenud ka sellele, et nendevahelisele töösuhtele kohaldus kollektiivleping. Seetõttu saab TLS § 29 lg 2 kohaselt lugeda töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud statistikaameti andmebaasi väljavõtte, mille kohaselt oli ehitussektoris keskmine brutotöötasu 2018. a II kvartalis XXX eurot kuus. Kuivõrd hageja tegi ehitustöid, saab kohtu hinnangul
lugeda nimetatud tõendi alusel tuvastatuks hageja brutotöötasu suuruse vastavalt TLS § 29 lg 2 sätestatule XXX eurot kuus. Hageja esitanud töötasu nõude kahe kuu eest, XXX eurot kuus. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale töötasu maksnud. Seega tuleb hageja nõue töötasu saamiseks rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 2400 eurot.
9.Hageja on palunud tuvastada ka töölepingu ülesütlemise tühisus. Samas nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et tegelikult ei ole kostja hagejale ülesütlemisavaldust esitanudki ning tegi vaid töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Sellises olukorras ei ole kohane rääkida ülesütlemise tühisusest, sest töölepingut ei ole tegelikult üles öeldud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole teisele poolele suunatud tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele. Kui ülesütlemisavaldust ei ole tehtud, ei saa olla leping ülesütlemisega ka lõppenud. Samas on hageja kohtumenetluses esitanud taotluse, et kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetaks. Riigikohus on 07.12.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel. Seega tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt alates 15.06.2018. a lõpetada.
10.Riigikohtu 14.05.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 on selgitatud, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud hüvitise saamise nõude. Seega tuleb töölepingu lõpetamise tõttu hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda teinud ei ole. Hageja soovib hüvitist brutosummas 3600 eurot. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale ei ole töötasu makstud, saab kohtu hinnangul hüvitise suuruse määramisel lähtuda eelnevalt tuvastatud TLS § 29 lg 2 järgsest tasust. Hageja nõutud hüvitise suurus ei ületa kolmekordset eelnevalt tuvastatud kuu töötasumäära. Kostja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis võiksid olla hüvitise vähendamise aluseks. Seetõttu mõistab kohus TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot (bruto). III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse käesolevas otsuses kindlaks määramata. TsMS §174 lg 4 esimene lause sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määratakse menetluskulude suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seega on hagejal võimalik taotleda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.