Lääne Teed OÜ ja Sakala Teed OÜ hagi Eesti Vabariigi Transpordiameti (endise Maanteeameti) kaudu vastu 20 875 euro ja viivise väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Lääne Teed OÜ ja OÜ Sakala Teed apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
24 123,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306) ja OÜ Sakala Teed (registrikood 10899591), esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja Eesti Vabariik Transpordiameti kaudu (registrikood 70001490), esindaja Kaidi Sulg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.06.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt hagejate kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lääne Teed OÜ (hageja I/töövõtja I) ja Sakala Teed OÜ (hageja II/töövõtja II) esitasid 07.03.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu (Maanteeameti kaudu, kostja/tellija). Hagejad täpsustasid hagi 14.03.2019 ja 28.03.2019. Hagejad nõudsid solidaarselt kostjalt võlgnevuse 20 875 euro, viivise 1 573,92 euro ja seadusjärgses määras edasiulatuva viivise väljamõistmist.
2.Pooled sõlmisid 13.03.2017 töövõtulepingu tee hooldustöödeks. Töövõtjad vastutasid lepingu täitmise eest solidaarselt. Tellija tegi lepingu alusel mahaarvamise 20 875 eurot ja koostas selle kohta 23.02.3018 akti, sest hagejate 23.02.2018 töös esinesid puudused. Nimelt jäi tee nr 4 (Tallinn – Pärnu – Ikla) 92,250 - 134,0 km (kokku 41,75 km) seisunditaseme 3+ nõutav minimaalne haardetegur maanteel hooldustsükli aja lõpuks saavutamata. Kostja jättis 20 875 eurot hagejatele tasumata. Kostja selgitas hagejatele, et hooldustsükli alguse aeg hakkas kulgema libeduse tuvastamisest. Tegelikult pidi tellija lisaks libeduse mõõtmisele arvutama kaua möödus aega lumesaju või tuisu lõpust. Maanteeamet arvestas ebaõigesti hooldustsükli aja alguse ning sellest tulenevalt ka kestuse. Hooldustsükli aeg algas lumesaju lõpust. Lepingu mõte ei olnud, et töövõtjad tagavad, et tee ei ole mitte ühelgi ajahetkel libe. See polnud võimalik. Lepingulise kohustuse sisuks oli, et töövõtjad tagavad seisundinõuded hooldustsükli lõpuks, mis oli 2 tundi alates lumesaju või tuisu lõpust. Libedusetõrje oli kohustus, mida tuli teha kõige mõistlikumal ajahetkel ehk pärast lumesaju lõppu. Lumesadu ja muud ilmastikunähtused mõjutasid teeolusid ning inimtegevusega polnud võimalik loodusjõudude mõju välistada. Kõnealuses piirkonnas sadas 23.02.2018 lund kogu vaidlusaluse perioodi ajal. Hageja I teostas esimese puistamise 120-125 kilomeetril kell 08.38 – 09.28. Hooldetööde käigus selgus, et tugevatele miinuskraadide, pinnatuisu ja järjepideva saju tõttu, tekitas NaCl kasutamine vastupidise tulemuse. Nõutud tulemust ei saavutatud ka Tallinn-Pärnu-Ikla 69 – 92 km-l. Hageja I pidas nõu naaberpiirkonna hooldajaga, kes teostasid hommikuse libedustõrje NaCl-ga ning kes hiljem tegelesid soovimatute tagajärgede kõrvaldamisega. Hageja I otsustas, et kuni teetemperatuuri tõusmiseni, saju lõppemiseni või tuule vaibumiseni (tuisk), hageja I NaCl puistamisega teele niiskust ja libedust ei tekita. Ilmateenistus prognoosis kuni kella 14.00 tuule kiiruse tugevnemist. Töövõtjad konsulteerisid ka ilmaprognoositeenusega (teeinfokeskuse), kelle seisukoht oli samuti, et NaCl puistamine ei ole soovitatav. Pärast prognooside lugemist ja analüüsimist otsustasid töövõtjad alustada kell 10.52 NaCl puistamist. Hageja II hooldeauto alustas kell 10.52 töödega Tallinn-Pärnu-Ikla 125-131 km-l. Hageja I autod alustasid uuesti tööga kell 11.50. Selleks hetkeks teetemperatuur tõusis ja prognoositud tuule kiiruse tugevnemine jäi tulemata. Töövõtjad täitsid lepingut parimal võimalikul viisil ega rikkunud lepingut. Vastavalt lepingule ning õigusaktidele ei olnud lumesaju ajal kohustust kloriidi puistata. Pooltevahelise lepingu eesmärk oli paremate teeolude saavutamine. Kui hagejad oleksid hakanud kloriidi puistama lumesaju ajal, oleks see teeolusid halvemaks muutunud ja tekitanud libedust. Selline tegevus oleks vastuolus lepingu eesmärgiga. Tellija viidatud tava ei kohaldunud poolevahelises suhtes. Tee seisundinõuete regulatsiooni tuli käsitleda kostja tüüptingimustena ja tõlgendada vaidluse korral kostja kahjuks.
Lepingujärgne esimese sanktsioon oli lepingu täitmise nõue. Mahaarvamine oli sätestatud kolmanda võimaliku sanktsioonina. Tuli rakendada esimest abinõu. Abinõu valikul tuli lähtuda hea usu põhimõttest ning valida abinõu, mis oli vastavuses rikkumisega. Maanteeameti valitu ei olnud proportsioonis väidetava rikkumisega, juhtumi asjaoludega, hea usu põhimõttega, lepingu eesmärgiga ning poolte varasemas praktikas lepingu tõlgendamisega. Kohane kinnipidamine sai olla maksimaalselt 6 500 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagejad rikkusid lepingut ja kostjal oli õigus mahaarvamisi teha. Hagejad võtsid lepinguga kohustuseks kokkulepitud ulatuses teehoiu korraldamiseks riigi teedel. Vaidlusalune tee oli riigi põhimaantee. 23.02.2018 laekus liiklejatelt vaidlusaluse teelõigu kohta mitmeid teateid tee libeduse kohta. Kostja informeeris hagejaid, et haardetegur ei vastanud nõuetele, kuid hagejad ei asunud liiklusohtlikku olukorda teel likvideerima, vaid asusid ootama väidetava lumesaju lõppu. Töövõtjad põhjustasid teelõigul ohtliku olukorra ning tellija sanktsioon oli proportsioonis rikkumisega. Tava kohaselt tuli sahkama minna, kui sadu on 0,5 mm/h. Sadu jõudis sellisele tasemele kell 10.10, kuid kostja fikseeris libeduse juba kell 8.22. Seega hiljemalt kella 10.22 oleksid hagejad pidanud tagama teel nõutava haardeteguri. Haardetegurit oli võimalik tagada hooldustsükli jooksul. Lepingus ei olnud määratud, et hagejad pidid libedusetõrjet teostama just NaCl-ga. Hagejad pidi analüüsima ilmastikuolusid ja muid tegureid ning sellest tulenevalt valima sobivad meetmed nõutava haardeteguri tagamiseks hoolustsükli lõpus. Hagejad võisid kasutada erinevaid kloriide, abrasiivmaterjale või nende segusid. Töövõtjate tõlgendus libedusetõrje algusajas ei ole kooskõla hea usu põhimõttega. Tellijal oli õigus valida õiguskaitsevahendit. Hagejad ei tõendanud, et nad oleksid vaidlusalusel teelõigul 23.02.2018 teostanud libedusetõrjet. Hagejad rikkusid ka Maanteeinfokeskusele informeerimise kohustust. Haardeteguri tagamise hooldustsükkel algas libeduse tekkest. Lume ja lörtsi eemaldamine ning soola-lume segu eemaldamine ei hõlmanud endas libedusetõrjet ega olnud seotud sellega. Libedusetõrje oli teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine. Eraldi hooldustsüklid nõudsid tee hooldajalt erinevaid tegevusi. Tee hooldusnõudeid tuli tõlgendada selliselt, et lume eemaldamise hooldustsükkel maanteel algas lumesaju või tuisu lõpust ning libedustõrje hooldustsükkel – libeduse tekkest, olenemata selle tekkepõhjusest. Libeduse tuvastamine oli oluline, kuna selle tekkimisest hakatakse lugema libedusetõrje hooldustsükli aega. Sellise tõlgendusega oli võimalik tagada tee seisundinõuetest tulenevat eesmärki – tagada teedel ohutu liiklemine. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 1 920 eurot koos viivisega. Hagejad esitasid lepingu täitmise nõude. Pooltevaheline õigussuhe vastas töövõtulepingu tingimustele. Hagejate nõude aluseks oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 ning riigihangete seaduse § 8. Poolte vahel oli sõlmitud riigihanke „Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“ (viitenumber 181744) tulemusena riigiteede hooldamise leping. Töövõtjad võtsid kohustuse teehoiu korraldamiseks riigi omandis olevatel teedel aastaringselt ja maanteeamet maksab selle eest tasu.
Pooled olid ühel meelel, et lepingu täitmisel kohaldusid tee seisundinõuded, kuid vaidlesid selle üle, kuidas tuli tõlgendada määruse nr 92 § 27 lg-d 1 ja 2 ja kuidas tõlgendada, millal algas hooldustsükkel - kas lumesaju lõppemisest või libeduse tekkest. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (tee seisundinõuded/määrus nr 92) § 27 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud. Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et 23.02.2018 kell 8.22 tuvastas kostja, et tee on libe ja 2 tundi hiljem teostatud mõõtmistulemuste kohaselt ei vastanud tee seisundinõuetele. Kogu teehoolduse lepingu eesmärk oli tagada riigi teede korrasolek aastaringselt sellisel viisil, et tagatud oleks ohutu liiklemine teel ja selleks tuleb hagejatel muuhulgad järgida kõiki Eesti Vabariigis teede korrashoiuks kehtestatud õigusakte, eeskirju, standardeid ning vajadusel muude vastava valdkonna tehnilisi dokumente. Leping pidi tagama selle, et teehooldaja teostab ennetustegevust ja jälgib teeilmaolusid ja prognoose ning asub hooldetöid tegema ajal ja viisil, mis tagaks muuhulgas määruse nr 92 nõuete täitmise ehk tee vastavuse seisundinõuetele. Määruse nr 92 § 27 lg 2 esimese lause kohaselt võis hooldustsükkel alata erinevatel aegadel sõltuvalt sellest, milline eeldus rakendus: kui oli libe, siis algas ta libeduse tekkest ja kui oli lumesadu, siis algas lumesaju lõpust. Teehoolde valdkonnas eristati erinevaid tsükleid talvises teehooldes – lume tõrjumiseks ja libeduse tõrjumiseks. Hagejate seisukohtade kohaselt oli hooldustsükli alguse ainus kriteerium lumesaju või tuisu lõpp, st olukordades, kus lumesadu ega tuisku polnud, aga tee oli libe, teehoolduse tsükkel ei saanudki alata. Selline arvamus polnud kooskõlas teehoolduse eesmärkide ega põhimõtetega. Määruse nr 92 oli õigusakt ja VÕS § 35 lg 1 mõistest tulenevalt ei saanud olla tüüptingimus. Pooled ei vaielnud, et lepingu kohaselt oli järelevalve tegijal õigus teha mahaarvamisi, kui hooldaja ei olnud nõutavat seisunditaset saavutanud hooldetsükli jooksul, samuti siis, kui hoolde tegemisel oli puudusi, mis võisid viia liiklusohtlike olukordade tekkimiseni. Lepingus olid sätestatud sanktsioonide loetelu, kuid selles puudus tingimus, millises järjekorras tuli neid rakendada. Tellijal oli kaalutlusõigus abinõu valikul. Libeduse tõrje teel oli oluline liiklusohutuse tagamiseks ja selle tegemata jätmist pidas kostja oluliseks puuduseks lepingu täitmisel. Kostja viitas, et tee hooldajad polnud andnud tagasisidet Maanteeinfokeskusest saabunud sündmuste kohta. Hagejate rikkumist arvestades, ei olnud mahaarvamiste tegemine ebakohane sanktsioon. Lepingu täitmise nõue, millele hagejad esimese võimaliku abinõuna viitasid ei pruukinud olla piisav arvestades, et ettekirjutus või mahaarvamine ei vabastanud teehooldajat puuduste kõrvaldamise kohustusest. Hagejad palusid mahaarvamist vähendada kuni 6 500 euroni. Lepingus ettenähtud abinõud sarnanesid oma olemuselt enim leppetrahviga (VÕS § 158, § 159). VÕS § 162 lg 3 järgi ei olnud hagejatel õigus leppetrahvi vähendamist nõuda. Teatud teelõikudel püüdsid tee hooldajad libedust tõrjuda ja ühe teelõigu hooldamata jätmiseks alust polnud. Tee oli libe, ei vastanud kokku lepitud nõuetele. Selle üle kaebasid liiklejad ning turvaline liiklemine oli seatud ohtu. Apellatsioonkaebus
5.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kohus leidis valesti, et hageja väide oli, et hooldustsükli ainus kriteerium oli lumesaju või tuisu lõpp. Kohus tõlgendas ebaõigesti tee seisundinõudeid leides, et selle eesmärk oli kaitsta inimelusid. Pooled ei leppinud kokku inimelude säästmises. Kohus jättis kaebaja väidetega ja
tõenditega arvestamata. Isegi, kui tõend või väide oli ära mainitud, siis ei teinud kohus tõendist mingit järeldust ega põhjendanud jälgitavalt, miks sellest ei tulenenud hageja väidetut. Maakohus leidis ebaõigesti, et hooldustsükkel hakkas kulgema libeduse tuvastamisest. Selline tõlgendus ei olnud kooskõlas määruse nr 92 § 27 lg 2 tekstiga. Viidatud norm sätestas sõnaselgelt, et hooldustsükli aeg algas lumesaju või tuisu lõpust. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa normi kohaldamisel ületamatud vastuolud, mh ei oleks maanteel võimalik mitte kunagi kohaldada normi osa, mille kohaselt algab hooldustsükkel „lumesaju või tuisu lõpust“. Polnud võimalik, et tee ei oleks lumesaju korral libe. Lume alt ei saanud libedust tõrjuda, vaid teel libeduse tõrjumiseks tuli kõigepealt lumi ära koristada. Samuti oli võimalik, et tee oli libe ka muul põhjusel, ka ilma lumesajuta. Määruse nr 92 tõlgendamisel tuli arvestada, et libedusetõrje oli kohustus, mida tuli teha kõige mõistlikumal ajahetkel ehk pärast lumesaju lõppu, mitte pidevalt lumesaju ajal. Lumesaju ajal soola puistamine põhjustas teele libedust. Kui sadas lund, ei tulnud ega saanud mõistlikult alustada libedusetõrjega enne lumesaju lõppu. Määruse nr 92 koostamisel võeti eesmärgiks saavutada teatud tundide jooksul teedel teatud hooldamise tulemus mitte, et igal võimalikul hetkel tuli tagada tee ideaalne puhtus ja kuivus. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu lahend
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid riigiteede hooldamise lepingu, millega hagejad võtsid endale kohustuse tee hooldustööde tegemiseks perioodil 01.11.2017-30.09.2023 ja kostja kohustus tasuma tehtud töö eest. Lepingu p 6.3.1 kohaselt kohustusid hagejad täitma lepingut ja Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, samuti muid lepingus kokku lepitud nõudeid ja tingimusi (I kd lk 7jj). Hagejad kohustusid lepingu p 10.1 kohaselt tagama tavahoolde koosseisu kuuluvate töödega teede seisunditasemed. Vaidlusalusel teelõigu puhul oli tegemist teega, mille seisund peab vastama seisunditasemele 3. Hoolde koosseis ja nõuded hooldele olid kokku lepitud lepingu lisas nr 4.2.2. Samas oli lepingu lisa 4.2.2. p-s 1.15 loetletud kaks erinevat tsüklit talihoolduses: libedusetõrje ja lumetõrje (I kd, lk 20 jj).
Pooled ei vaidle selle üle, et, vaidlusalusel teelõigul (tee nr 4 Tallinn- Pärnu- Ikla 92,250-134,0 km-l) kehtis seisunditase 3+, mille puhul lepingu lisa 4.2.2 p 1.15 kohaselt on hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri tagamiseks 2 tundi. Lepingu kohane täitmine tähendab, et hagejad saavutavad lepinguga kokkulepitud tulemuse ehk nõutava haardeteguri hooldustsükli jooksul. Hagejate jaoks kohaldusid lepingu täitmisel Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ sätted. Määruse lisa nr 9 sätestas järgmised hooldustsüklid: 1) lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt; 2) soola-lume segu eemaldamine sõiduteelt ja 3) sõidutee libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades. Kahte erinevat tsüklit talihoolduses sisaldab ka lepingu lisa nr 4.2.2. p 1.15. Vastavalt 23.02.2018 mahaarvamise aktile (akti lisa 1- III kd lk 40-42; IV kd lk 28-29) teostas kostja mahaarvamise 2018 veebruaris kostja poolt tasumisele kuuluvast summast, leides, et hagejad rikkusid lepingut nõutava haardeteguri mittesaavutamise tõttu vaidlusalusel teel 41,75 km ulatuses (tee nr 4 134,0-92,250 km-l) 23.02.2018 ajavahemikus kell 8.22-11.57. Samuti ei vaidle pooled kostja poolt 23.02.2018 mõõdetud haardetegurite väärtuse üle. Vaidlusalusel teel oli nõutav minimaalne haardetegur sõidujälgedes 0,30 ja teistes kohtades 0,28.
9.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks oli, millal algas hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri tagamiseks: kas hooldustsükkel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Hagejad olid seisukohal, et hooldustsükli aeg haardeteguri tagamiseks algab lumesaju lõpust. Kostja oli seisukohal, et haardeteguri tagamise hooldustsükkel algab libeduse tekkest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja seisukohaga, mille kohaselt hooldustsükli aeg haardeteguri tagamiseks algab libeduse tekkest. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja otsuse järelduste kujunemine on jälgitav. Otsuse põhjendustel eristatakse tee hoolduses erinevaid hooldustsükleid, mis võivad alata erinevatel aegadel, sõltuvalt sellest, milline tingimus on saabunud: kas libeduse tekkest või lumesaju lõpust või tuisu lõpust. Määruse nr 92 § 27 lg 2 esimene lause reguleerib erinevate hooldustsüklite algust, mille kohaselt lume ja lörtsi eemaldamise ning soola-lume segu eemaldamise hooldustsükli aeg algab lumesaju või tuisu lõppemisest ja nõutava haardeteguri tagamise hooldustsükli aeg algab libeduse tekkest. Lume ja lörtsi eemaldamine ning soola-lume segu eemaldamine ei hõlma endas libedusetõrjet ega ole libedusetõrjega seotud. Libedusetõrje on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine. Kohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale.
10.Vastuseks hagejate apellatsioonkaebuse väitele, et hooldustöid takistas kestev lumesadu, märgib kohus järgmist. Asjas kogutud tõenditega ei leidnud tõendamist hagejate apellatsioonkaebuse väide, et 23.02.2018 hommikul olid riigiteel nr 4 keerulised tingimused kestva lumesaju ja madalate temperatuuride tõttu, mis takistas hooldustöid. Lisaks ei teinud hagejad 23.02.2018 tee omanikule määruse nr 92 § 18 lg-s 1 kohast motiveeritud ettepanekut raskete ilmaolude ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemiseks. Kostja omakorda tõendas, et 23.02.2018 ei takistanud haardeteguri tagamist lumesadu ega keerulised ilmaolud. Väidet, et 23.02.2018 ei olnud vajalik lume eemaldamine, on kinnitanud ka hagejate asjatundja M. Kehi kirjalikus arvamuses (IV kd, lk 20) ja tunnistajana 04.02.2020 kohtuistungil antud ütlustega. Eeltoodu kohaselt esines 23.02.2018 kuiv lumesadu ja lumesaha teele saatmine oleks olnud mõttetu, sest siis polnud veel lund, mida sahata (IV kd, lk 64-65). Seega ei ole tõendatud
hageja väide, et kõnealuses piirkonnas sadas lund. Lisaks märkis kostja, et tavapäraselt on praktikas loetud lumesajuks sajuhulka alates 0,5 mm/tunnis, mis ka 11.03.2019 koosolekul kriteeriumina kokku lepiti (III kd lk 155 p). Teeilmajaamade andmetel saavutas saju hulk 23.02.2018 taseme 0,5 mm/tunnis kell 10.10, kuid libeduse teke oli fikseeritud juba 8.22, mis tähendab, et libedus oli kindlasti tekkinud varem. Kui isegi nõutava haardeteguri tagamise hooldustsükkel algas kell 8.22, siis hiljemalt kell 10.22 oleks pidanud nõutav haardetegur tagatud olema.
11.Hagejate apellatsioonkaebuse väited, et ajahetkeks, kui kostja mõõtis vaidlusalusel teelõigul haardetegurit, ei olnud lumesadu ja tuisk lõppenud ning terve päev sadas vaidlusaluses piirkonnas lund, on vastuolus tõenditega. 23.02.2018 ei olnud vajalik lume eemaldamine. Tunnistaja M. Kehi ütluste ja S. Sillamäe 05.07.2019 ekspertarvamuse, mida kohus käsitleb TsMS § 293 lg 2 kohaselt dokumentaalse tõendina - eriteadmistega isiku kirjaliku arvamusena (IV kd lk 30 -36; 64-66), on tõendatud, et nendes teeoludes oli libeduse tõrje võimalik ja nõutava haardeteguri saavutamiseks tuli kasutada suuremates kogustes NaCl või ka CaCl. Seega on kostja tõendatud, et haardetegurit oli võimalik 23.02.2018 hooldustsükli jooksul tagada. Sellega lükkas kostja ümber lükanud hagejate väited, et libedusetõrje ei oleks olnud 23.02.2018 tulemuslik. Vaidlusalusel teelõigul oli libedusetõrje edukalt teostatav kasutades selleks sobilikku soolakogust. Määruse § 27 lg 2 nõuete täitmise tagamine vaidlusalusel teelõigul oli hagejate kohustus. Hagejad pidid analüüsima ilmaolusid ja muid tegureid ning sellele vastavalt valima sobivad meetmed nõutava haardeteguri tagamiseks hooldustsükli lõpuks. Kostja tõendas S. Sillamäe arvamusega, et isegi juhul, kui NaCl ei oleks vaidlusalustes oludes toiminud, tuli teha soolamine uuesti või kasutada kloriide, mis olid esinevate temperatuuride juures efektiivsemad (nt NaClga niisutatud NaCl või CaCl2-ga niisutatud NaCl) (IV kd lk 35). Seda seisukohta kinnitas oma ütlustes ka M. Kehi. Apellandi väited ennetava libedusetõrje teostamise kohta ei ole praeguses vaidluses kohased, kuna vaidlusalusel juhtumil oli libedus juba tekkinud ning hagejad kohustusid tekkinud libedust tõrjuma. Ennetava libedusetõrje ja juba tekkinud libeduse korral haardeteguri tagamine on aga erinevad olukorrad, milles hooldaja peab rakendama erinevates kogustes kloriide. Ennetava libedusetõrje kohta antud seisukohti ei saa arvestada haardeteguri tagamise üle käivas vaidluses. Ringkonnakohtu hinnangul tõendas kostja käesolevas asjas, et vaidlusalune teelõik oli ka pärast hooldustsükli lõppu libe. Tegemist on suure liiklussagedusega riigiteega, mistõttu põhjustas hagejate tegevusetus äärmiselt ohtliku olukorra- vaidlusalune teelõik oli äärmiselt libe.
12.Pooled olid lepingu lisa nr 4.2.4 p-s 6.1.3 kokku leppinud, et kostjal on õigus rakendada teehooldes puuduste esinemise korral sanktsioonina mh mahaarvamisi tehtava hoolde maksumusest ja mahaarvamisi (I kd lk 27 p). Maakohus tuvastas, et libedusetõrje tegemata jätmine oli oluline puudus lepingu täitmisel ja kohaldatud sanktsioon oli kohane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja leiab, et mahaarvamise summa vähendamiseks puudus alus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulud
13.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, kui jättis hagi rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud samuti solidaarselt hagejate kanda. Kostjal menetluskulud puudusid. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.