Lääne Teed OÜ ja Sakala Teed OÜ hagi Eesti Vabariigi Maanteeameti kaudu vastu 20 875 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
24 123,5 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306, asukoht Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Haapsalu linn, Lääne maakond); Hageja II: OÜ Sakala Teed (registrikood 10899591, asukoht Riia mnt 1, 71011 Viljandi linn, Viljandi maakond); Hagejate I ja II ühine lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Urm (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected]); Kostja: Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu (registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, Tallinn 10916, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja (töötaja): Kaidi Sulg (isikukood 48703100312, e-post kä[email protected]).
Asja läbivaatamine
30.10.2019 kohtuistungil, osalesid poolte lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja Kaidi Sulg ning kostja nõustajad M S ja H V; 04.02.2020 kohtuistungil, osalesid poolte lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja Kaidi Sulg, kostja nõustajad M S, H V ja S S ning hageja töötaja T P.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 1 920 eurot (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Kohustada hagejaid solidaarselt tasuma menetluskulu hüvitiselt (1 920 eurolt) kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Lääne Teed OÜ (hageja I / LT) ja Sakala Teed OÜ (hageja II/ ST) esitasid 07.03.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu (Maanteeameti kaudu, kostja) vastu 20 875 euro ja viivise nõudes. Hagejad täpsustasid hagi 14.03.2019 (III kd t lk 90-94) ja 28.03.2019 (III kd t lk 96).
2.Kohus võttis hagi 28.03.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (III kd t lk 97).
3.Kostja vastas hagile 02.05.2019 (III kd t lk 106 jj). Hagejad esitasid kostja vastuse osas arvamuse 27.05.2019 ja lisasid täiendavaid tõendeid (IV kd t lk 1 jj). Kostja esitas täiendavad seisukohad ja tõendid 06.08.2019 (IV kd, t lk 18 jj) ja vastuse hageja tõendite kohta 07.10.2019 (IV kd t lk 47-49).
4.Esimene (korraldav)kohtuistung tsiviilasjas toimus 30.10.2019, osalesid poolte lepingulised esindajad ning kostja nõustajad M S ja H V (IV kd t lk 55-56).
5.Teine kohtuistung toimus 04.02.2020, osalesid poolte lepingulised esindajad ning kostja nõustajad M S, H V ja S S ning hageja töötaja T P (IV kd t lk 64-67). Istungil kuulati tunnistajana üle ka spetsialist M K.
6.Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja kohtukõned kirjalikult 10.02.2020 (hagejate menetlusdokument IV kd t lk 68-73 ja kostjal IV kd t lk 74-83). Kostja vaidles 13.02.2020 esitatud menetlusdokumentides vastu nii hageja menetluskuludele kui ka sellele, et kohus
arvestab hageja esitatud uusi asjaolusid, mis on alles kohtukõne faasis välja öeldud. Juhul, kui kohus neid asjaolusid arvestab, siis palub kostja, et talle antakse tähtaeg nendele reageerimiseks (IV kd t lk 82-88). Hagejate nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
7.Hagejad nõuavad solidaarselt kostjalt võlgnevust 20 875 eurot (lepingu täitmise nõue) ja viivist põhivõlgnevuselt alates 05.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise ajaks, s.o 14.03.2019, oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 573,92 eurot (s.o perioodi eest 05.04.2018-14.03.2019). vt ka III kd t lk 90 jj.
8.Hagejad toovad hagi alusena esile järgmised asjaolud: − 13.03.2017 sõlmisid pooled leping nr xxxx tee hooldustööde tegemiseks (riigiteede hooldeleping hanke korras, edaspidi ka Leping). Hagejad on töövõtjad ja vastutavad Lepingu täitmise eest solidaarselt. − Vastavalt 23.02.3018 mahaarvamise aktile otsustas kostja, et esinevad puudused ja normidest kõrvalekaldumised ja seetõttu tegi kostja Lepingu punkti 5.6 ja 6.2.10 ning lisa nr 4.2.4. punkti 7 alusel mahaarvamisi 20 875 euro ulatuses. Põhjuseks see, et Tallinn – Pärnu – Ikla maantee (tee nr 4) 92,250 - 134,0 kilomeetritel seisunditaseme 3+ nõutav minimaalne haardetegur jäi hooldustsükli aja lõpuks saavutamata (puuduse ulatus 41,75 km). Seetõttu jättis kostja Lepingujärgse summa 20 875 euro ulautuses hagejatele tehtud töö eest välja maksmata. Tegemist on tasuga, mille kostja oleks Lepingu alusel pidanud hagejatele maksma, kui ei oleks tehtud mahaarvamisi. − Kostja tõlgendas hagejale tasu vähendamisel Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 27 lg 1 ja 2 (edaspidi määrus nr 92) selliselt, et hooldustsükli aeg algab libeduse tekkest, mitte lumesaju lõpust. − Hagejad leiavad, et kostja on ebaõigesti arvestanud hooldustsükli aja alguse ning sellest tulenevalt ka kestuse. Hooldustsükkel (hooldustsükli aja arvestus) algab maanteel libeduse tekkest või lumesaju/tuisu lõpust (Määrus nr 92 § 27 lg 2). Asjaolu, et hooldustsükli algust arvestatakse lumesaju lõpust, on väljakujunenud praktika, mida kostja on varasemalt aktsepteerinud. − Määrusest nr 92 tulenev hooldustsükli aeg, mille ületamisele kostja mahaarvamise aktis tugineb, ei olnud alanud sellel ajal, kui kostja seisukoha järgi pidi hooldus tehtud olema, kuna kõnealuses piirkonnas sadas lund kogu vaidlusaluse perioodi ajal. Olukorras, kus hooldustsükli aeg ei ole veel alanud, ei saa rääkida selle lõpuks nõutava haardeteguri saavutamata jätmisest. − Hagejad leiavad, et nad ei ole Lepingut rikkunud vaid täitsid Lepingut parimal võimalikul viisil. Hageja LT hooldeauto teostas esimese puistamise 120-125 kilomeetril kell 08:38 – 09:28. Hooldetööde käigus selgus, et tugevatele miinuskraadide (teetemperatuur -10 C), pinnatuisu ja järjepideva saju tõttu, tekitab NaCl kasutamine vastupidise tulemuse teehoolduses. NaCl tekitab sellistes tingimustes teepinnale niiskust juurde ning muidu lendlev lumi haakub teele kinni. Sellist efekti oli hommikul puistatud lõigu näha, eriti ringristmikel, kus väidetavalt toimus ka ahelavarii. − Hageja LT pidas nõu ka naaberpiirkonna hooldaja Xxxx OÜ-ga. Ka nemad teostasid hommikuse libedustõrje NaCl-ga ning hiljem tegelesid soovimatute tagajärgede kõrvaldamisega. Haardeteguri mõõtmistest on näha, et nõutud tulemust ei andud ka Tallinn-Pärnu-Ikla km 69 – 92. Sellest tulenevalt otsustas hageja LT, et kuni
teetemperatuuri tõusmiseni, saju lõppemiseni või tuule vaibumiseni (tuisk), hageja LT NaCl puistamisega teele niiskust ja seega libedust ei tekita. − KAUR (ilmateenistus) prognoosis kuni kella 14:00 tuule kiiruse tugevnemist. Hageja LT konsulteeris ka ilmaprognoositeenust pakkuva teeinfokeskuse - TIK-i töötajatega, kelle seisukoht oli samuti, et hetkel ei ole NaCl puistamine soovitatav. − Pärast järgnevate prognooside lugemist ja analüüsimist otsustati alustada NaCl puistamisega. Hageja ST hooldeauto alustas töödega Tallinn-Pärnu-Ikla 125-131 kilomeetrile kell 10:52. Parema tulemuse ilmnemisel otsustati ka teised baasautod NaCl puistama saata. 11:50 alustasid hageja LT baasautod uuesti tööga. Selleks hetkeks oli teetemperatuur tõusnud -4 kraadini ja KAUR-i prognoositud tuule kiiruse tugevnemine oli ka tulemata jäänud. − Arvestades asjaolusid ei ole kostja valitud sanktsioon proportsioonis väidetava rikkumisega. Lepingu kohaselt (Lepingu lisa nr 4.2.4 Riigiteede korrashoiu järelevalve juhend p 6) on esimese sanktsioonina nimetatud Lepingu täitmise nõue. Mahaarvamine on sätestatud alles kolmanda võimaliku sanktsioonina. Kui teehooldaja oleks kostja poolt nõutud ajal kloriide puistanud, ei oleks see taganud nõutud haardetegurit. Seega ei ole võimalik lugeda maksimaalse mahaarvamise rakendamist puudusega proportsioonis olevaks. Kostja peaks suuremat kui 6500 eurost mahaarvamist rakendama ainult põhjendatud juhtudel (Lepingu lisa 4.2.4. punkt 7.3.1). Maksimaalse võimaliku mahaarvamise teostamine ei ole kooskõlas juhtumi asjaoludega ega hea usu põhimõttega ega Lepingu eesmärgiga ning poolte varasemas praktikas Lepingu tõlgendamisega. − Isegi, kui kohus tuvastab Lepingu rikkumise, oleks kohane kinnipidamine olnud 6500 eurot. Hagejad on seisukohal, et nad käitusid korrektselt ja täitsid Lepingut (Lepingu rikkumist pole). Enne lumesaju lõppu ei olnud hagejatel kohustust alustada hooldusega. − Lepingu eesmärk on paremate teeolude saavutamine. Kui hageja oleks hakanud kloriidi puistama lumesaju ajal, oleks see teeolusid halvemaks muutunud, see tegevus olnuks vastuolus Lepingu eesmärgiga. Lumesadu ning muud ilmastikunähtused mõjutavad teeolusid, inimtegevusega ei ole võimalik loodusjõudude mõju välistada. − Hagejate nõue muutus sissenõutavaks 05.04.2018. Kuna kostja ei ole kokkulepitud tähtajaks nõuet täitnud ja oma nõude täitmisega viivituses, siis nõuavad hagejad kostjalt viivise väljamõistmist. − Hageja selgitab kostja vastuse kohta, et Xxxx on kostja enda kokku kutsutud perioodiliste nõupidamiste vorm, mis on teehooldajate kaasamise viis. See alustas tegevust pool aastat pärast Lepingu sõlmimist, see organ ei saa muuta pooltevahelist Lepingut. − Määrus nr 92 on sisuliselt kostja tüüptingimus ja seda tuleb tõlgendada kostja kahjuks. Lisaks on tegemist tühise tüüptingimusega, kuna on vastuolus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg-ga 4. − Kostja on uutes hangetes muutnud hanketingimusi, st kostja on varasemat praktikat muutnud. Kui hagejatega sõlmitud Lepingu aluseks olevates hankedokumentides ei olnud seesugust teavet, siis ei saa teenusepakkujalt oodata pakkumisi muuks. Kostja ei saa vanu lepingute tõlgendusi muuta tagantjärgi ja ühepoolselt ning nõuda seda, mida pole lepingus märgitud. Kostja on hagejale esitanud sellised teehooldusstandardid, mis on uuemates, st pärast pooltevahelise hankelepingu sõlmimist sõlmitud lepingutes. Kostja kohaldab uusi põhimõtteid vanades lepingutes.
− Kostja ei saa Lepingu kestel pooltevahelise kokkuleppeta esitada nõuet, et teehooldaja teeks ilma täiendava tasuta rohkem kui Lepingus on sätestatud. Pooltevahelises praktikas ei kasutata muid kloriide. Eestis kasutatakse uuemaid materjale vaid siis, kui see on kostjaga eraldi kokku lepitud ja selle eest makstakse eraldi tasu. − Lisaks on hageja taotlenud, et kohus kaalub ka seda, kas esineb alus sellises määras leppetrahvi nõudmiseks ja taotlenud leppetrahvi vähendamist (kohtukõned, 10.02.2020).
9.Hagejad taotlevad menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 900 eurot. Lisaks on hageja lepingulise esindaja kulu 8 100 eurot (s.o õigusnõustamise maht hinnaga 180 eurot/h). See hõlmab kohtuasjas hagi koostamist, kostja dokumentidega tutvumist, tõendite ja andmete kogumist vaidlusaluse aja ilmaolude kohta ning ilmastiku mõjude ja samuti keelelise tõlgenduse meetodite kohta ning asjatundja arvamuse saamist ja asjatundjatega konsulteerimist, selleks kulus kokku 30 tundi. Hagi koostamise tegi keeruliseks ja ajamahukaks pooltevaheline mahukas Leping, koos lisade jms. 30.10.2019 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks kulus 7 tundi, 04.02.2020 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulus 4 tundi ja kohtukõne koostamiseks samuti 4 tundi (IV kd t lk 71 pöördel ja 72). Kokku on hageja menetluskulus 9 000 eurot. Summad on esitatud käibemaksuta, hagejad ei nõua käibemaksu (ibid). Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata (kostja esmane hagivastus 02.05.2019, III kd, t lk 106 jj).
11.Kostja on seisukohal, et hagejad on rikkunud Lepingut ning kostja on korrektselt teostanud 23.02.2018 mahaarvamise 41,75 km ulatuses minimaalse nõutava haardeteguri mittesaavutamise tõttu 20 875 euro ulatuses (mahaarvamised tehtud veebruaris kostja poolt tasumisele kuuluvast summas).
12.Kostja toob esile, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejate ja kostja vahel on 14.03.2017 sõlmitud Leping. Vaidlust ei ole, et vastavalt 23.02.2018 mahaarvamise aktile teostas kostja mahaarvamise summast, mis oleks 2018 veebruarikuu eest tulnud hagejale maksta. Pooled ei vaidle kostja poolt 23.02.2018 mõõdetud haardetegurite väärtuste üle. Samuti ei vaidle pooled, et vaatlusalusel teelõigul kehtis seisunditase 3+, mille puhul on hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri tagamiseks 2 tundi.
13.Ka kostja leiab, et vaidluse põhiküsimus on selles, millal algab hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri tagamiseks.
14.Haardeteguri tagamise hooldustsükkel algab libeduse tekkest, kuna määruse nr 92 § 27 lg 2 esimest lauset tuleb tõlgendada koos selle lisaga nr 9 (§ 27 lg 6), millest tuleneb ühemõtteliselt, et lume ja lörtsi eemaldamise ning soola-lume segu eemaldamise hooldustsükli aeg algab lumesaju või tuisu lõppemisest (lume eemaldamise korral tuleb lisaks järgida määruse nr 92 § 27 lg-st 3 tulenevat kohustust mitte ületada lumekihi kriitilist paksust) ning nõutava haardeteguri tagamise hooldustsükli aeg algab libeduse tekkest.
15.Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et lume ja lörtsi eemaldamine ning soola-lume segu eemaldamine ei hõlma endas libedusetõrjet. Seisundinõuete mõttes ei ole lume, lörtsi ja soolalume segu eemaldamine seotud libedusetõrjega. Lumetõrje ja libedusetõrje on erinevad tegevused: lumetõrje tähendab, et teel olev lumi eemaldatakse teelt, libedusetõrje (ehk teekatte haardeteguri suurendamine) on tegevus, mille käigus puistatakse teele teatud aineid või karestatakse teekatet.
16.Kostja seisukohta toetab ka hagile lisatud M.A arvamus, et hooldustsüklite paljususe korral saab olla ka mitmeid algavaid perioode, määruse nr 92 § 27 lg 2 lause lahtimõtestamiseks tuleb uurida konteksti. M.A märgib ka, et kuna lauses on 3 erinevat tingimust: libeduse teke, lumesaju lõpp ja tuisu lõpp, siis võib iga tingimus olla seotud erineva hooldustsükliga kontekstipõhise info alusel.
17.Kuigi fakt, et lumi teel vähendab haardetegurit, on õige, siis määruse nr 92 mõttes ei ole haardeteguri tagamine seotud lume ja lörtsi eemaldamisega: lume ja lörtsi eemaldamine ning haardeteguri tagamine on erinevad hooldustsüklid ja nõuavad hooldajalt erinevaid tegevusi.
18.Hagile lisatud M.K arvamus ei kinnita hageja tõlgendust. Esmalt on M.K lähtunud ebaõigetest algandmetest (teetemperatuur), mis on oluline, sest järeldused NaCl toimimise kohta on suures sõltuvuses mh teetemperatuurist. Samuti on M.K kloriidide all käsitlenud ainult NaCl ja välja pole toodud, millises koguses NaCl kasutamist silmas on peetud. NaCl kogus on aga oluline, kuna olenevalt kasutatava NaCl kogusest on selle mõju erinev. Lepingus ei ole määratud, et hagejad pidid libedusetõrjet teostama just NaCl-ga. Hagejad võisid kasutada erinevaid kloriide, abrasiivmaterjale või nende segusid – nt ka CaCl (Lepingu lisa
4.2.2.p 1.15). Hagejad ei ole analüüsinud erinevaid võimalusi libedusetõrje teostamiseks. Hagejad pidi Lepingu kohaselt ise analüüsima ilmaolusid ja muid tegureid ning sellele vastavalt valima sobivad meetmed nõutava haardeteguri tagamiseks hooldustsükli lõpuks (Lepingu eesmärgiks on tulemuse saavutamine). Hagejatel oleks olnud võimalik tagada haardetegurit hooldustsükli jooksul alates libeduse fikseerimisest.
19.Kostja pole nõus M.K arvamuses (lk 12) väidetuga, et vaatlusaluse teelõigu puhul on tegemist hõreda liiklusega teelõiguga, Kostja leiab, et antud teelõik on riigi põhimaantee osa ja sellel on suur liiklussagedus.
20.Hagejate tõlgendus ei ole kooskõlas määrus nr 92 eesmärgiga. Määruse nõudeid tuleb tõlgendada selliselt, et lume eemaldamise hooldustsükkel maanteel algab lumesaju või tuisu lõpust (lumesaju või tuisu ajal lähtutakse lumekihi kriitilisest paksusest) ning libedustõrje hooldustsükkel – libeduse tekkest, olenemata selle tekkepõhjusest. Libeduse tuvastamine on oluline, kuivõrd selle tekkimisest hakatakse lugema libedusetõrje hooldustsükli aega ja mis kokkuvõttes omab olulist mõju tee talvisele seisundile. Määruse nr 92 teistsugusel tõlgendamisel ei oleks tagatud ohutu liikumine teedel.
21.Vaidlusaluse teelõigu kohta laekus seitse kaebust selle kohta, et tee on libe. Seega põhjustas hagejate tegevusetus suure liiklussagedusega riigiteel ohtliku olukorra. Tegemist on Lepingu raske rikkumisega, mis võinuks potentsiaalselt tuua kaasa väga rasked tagajärjed liikluses. Kostja ei saa liiklejate elu ja tervist ohtu seada. Kostjal on õigus valida vastavalt rikkumise asjaoludele, millist õiguskaitsevahendit kohaldada.
22.Hagejad ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil teostati vaidlusalusel teelõigul 23.02.2018 libedusetõrjet ning et tehtud tööd olid vastavuses Lepinguga ja määrusega nr 92.
23.Hagejal oli Lepingu p 6.3.15 ja 6.3.18 ning Lepingu lisa 4.2.2 p-st 1.2 kohustus teede seisundit ja ilmaprognoose jälgida, et oleks tagatud ennetustegevus Lepingu täitmisel, samuti tuli hagejal viivituseta likvideerida liiklusohtlikud olukorrad.
24.Maanteeameti ja teehooldajate esindajate vahel on moodustatud Xxxx, mille eesmärgiks on kaasa aidata ühtsete arusaamade kujundamisele ja rakendamisele, mis tagaks liikluse sujuvuse, liiklejate ohutuse ja liiklusolude paranemise; samuti on klubi eesmärgiks partnersuhete arendamine riigiteede korrashoiuga seotud küsimustes, mille hulka kuuluvad arutelud probleemide lahendamiseks ja koostööd nõudvate tegevuste paremaks koordineerimiseks.
Klubis kokkulepitud seisukohad kajastavad vastava valdkonna tava, millest hagejad kohustusid lähtuma.
25.Xxxx 11.03.2019 koosolekul lepiti kokku, et saju kriteeriumiks on 0,5 mm/h. Teeilmajaamade andmetel 23.02.2018 kohta, saavutas saju hulk taseme 0,5 mm/h alles kell 10:10 (kusjuures 10 minuti hiljem on saju hulk 0), libeduse teke oli fikseeritud aga juba 8:22. See, et kostja fikseeris libeduse 23.02.2018 kell 8:22, tähendab et libedus oli kindlasti tekkinud varem, aga isegi kui nõutava haardeteguri tagamise hooldustsükkel algas kell 8:22, siis hiljemalt kell 10:22 oleks pidanud nõutav haardetegur tagatud olema. Hagejad valisid aga selle tee, et tõlgendavad seisundinõudeid viisil, et 10:10 alanud (ja 10 minutit kestnud) lumesadu ei tähenda kohustust teostada libedusetõrjet tagamaks teel nõutav haardetegur. Selline tegutsemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega määruse nr 92 ega Lepingu eesmärgiga. Seega on maksimaalse mahaarvamise rakendamine kohane ja proportsionaalne õiguskaitsevahend antud olukorras.
26.Kostja ei nõustu, et määrust nr 92 tuleks tõlgendada kostja tüüptingimusena. Kostja ei saa õigusakti sisu muuta.
27.Kostja palub hageja hilinenult esitatud seni käsitlemata asjaolud jätta tähelepanuta, eelkõige puudutab see alles hageja kirjalikus kohtukõnes 10.02.2020 esitatud väiteid, et mahaarvamised on leppetrahv ning taotlenud leppetrahvi vähendamist. Siiski märgib kostja, et tegemist ei ole leppetrahvi ega tasaarvestusega nagu leiab hageja, vaid hinna alandamisega VÕS § 112 mõttes.
28.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hagejate kanda. Kostja menetluskuluks on dokumentaalse tõendi saamise kulu ja lisanud Xxxx OÜ arve nr xxxx, asjatundja arvamuse koostamine käesolevas tsiviilasjas, arve summa 1 920 eurot (IV kd t lk 79-81). Lisaks palub kostja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma kostja kasuks välja mõistetavatelt menetluskuludelt viivis seaduses sätestatud määras (ibid). Kostja vaidleb ka vastu hageja menetluskuludele leides, et hageja tunnihing 180 eurot on kohtupraktikat arvestades liige kõrge – mõistlikuks on peetud tunnihinda 120 eurot. 30.10.2019 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kirjalikeks kohtukõnedeks kulutatud aeg on liiga suur (IV kd t lk 82 ja pöördel).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab kulud kindlaks rahaliselt.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus jätab kostja 13.02.2020 taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata, kuna kohus nõustub kostja taotluse teise osaga ja ei arvesta hageja uute väidetega, mis on toodud kohtukõnes. TsMS § 402 lg 2 viimane lause näeb ette, et kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Õiguslikke seisukohti võivad pooled kohtukõne käigus esitada ja hagejate õiguslikele väidetele on kostja saanud reageerida.
31.Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka RKTK 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).
32.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on käesoleva vaidluse põhiküsimus see, kuidas pooled tõlgendavad nende vahel riigihanke korras sõlmitud teede hooldamise Lepingus seda, millal algab hooldustsükkel: kas lumesaju lõppemisest (nagu arvab hageja) või libeduse tekkest (nagu arvab kostja). Kuigi pooled on kohtule kinnitanud, et see on ainus vaidlusküsimus ja muude asjaolude üle pooled ei vaidle, siis on menetluse käigus siiski ilmnenud, et pooled on esitanud tõendeid haardeteguri mõõtmistulemuste kohta, hageja hooldussõidukite tegevuse kohta jms, mis puutub Lepingu täitmisesse, siis põhiküsimus saab alguse siiski sellest, kuidas tõlgendada määruse nr 92 § 27 lg 2. Sellest tõlgendusest olenevad kõik järgnevad järeldused. Kostja on nende järelduste pinnal leidnud, et hageja pole Lepingut nende kõigis punktides nõuetekohaselt täitnud ja see on andnud kostjale Lepingu sätete alusel õiguse teha hagejale tasumisele kuuluvast summast mahaarvamisi.
33.Seega alustab kohus vaidluse käsitlemist Lepingu tingimuste tõlgendamisega.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et oma olemuselt on hageja esitanud Lepingu täitmise nõude – poolte vahel on riigihanke „Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 20172023 (viitenumber 181744) tulemusena sõlmitud riigiteede hooldamise leping nr 1700121/033, milles Maanteeamet on tellija ja hagejad ühiselt teehooldajad ning mille eesmärgiks on see, et hagejad võtavad kohustuse teehoiu korraldamiseks riigi omandis olevatel teedel aastaringselt ja Maanteeamet maksab selle eest tasu (I kd t lk 5jj ning mida on eespool ja edaspidi nimetatud Lepinguks, p 3). Kuna osa tasust on mahaarvamiste tõttu jäetud maksmata, hagejate arvates alusetult, siis taotlevad hagejad tasust mahaarvatud osa maksmist. Pooltevaheline õigussuhe vastab enim töövõtulepingu tingimustele ja seega saab hagejate nõude aluseks olla VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 ning Riigihangete seaduse § 8. (Lepingu sõlmimise kuupäeva osas on kohu ette toodud kaks kuupäeva: 13.03.2017 (maanteeameti mahaarvamise akt 23.02.2018) või 14.03.2017 (kostja 02.05.2019 vastuse p 2.1), kuid see on väheoluline ebatäpsus, sest pooled tunnustavad Lepingut ja sellest tulenevat kohustust teehooldeperioodi kohta 01.11.2017-30.09.2023 ( I kd lk 5-28).
35.Pooled on ühel meelel, et Lepingu täitmisel kohalduvad hagejate jaoks määruse nr 92 sätted. Vaidlusalune § 27 lg 1 ja 2 on järgmises sõnastuses: (1) Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud. (2) Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.
36.Praegusel juhul on vaatluse all (mahaarvamised tehtud) 23.02.2018 tee nr 4 hoolduses osas Tallinn-Pärnu-Ikla, 92,25-134 km, seega maanteel ja kohaldub määruse nr 92 § 27 lg 2 esimene lause: hooldustsükli aja arvestus algab libeduse tekkest või lumesaju lõpust või tuisu lõpust. Maanteeameti 23.02.2018 mahaarvamise akti lisa 1 (tee haardeteguri mõõtmistulemused (III kd t lk 40-42) ja IV kd t lk 28-29 kinnitavad, et tee haardetegurid ei vastanud Lepingu nõuetele, hagejad ei ole sellele otseselt ka vastu vaielnud, kuid on leidnud, et selline haardeteguri
mõõtmine lumesaju ajal ei ole mõistlik ega anna ka tõsikindlaid tulemusi. Lisaks leiavad hagejad, et mõõtmise ajal ei olnud hooldustsükkel veel alanud, kuna lumesadu kestis. Seega tee oli libe, aga lumesadu kestis. Hagejad väidavad, et sellisel juhul pole hooldustükkel veel alanud ja tema kohustused ka mitte ja kostja väidab, et hagejad on juba Lepingut rikkunud, kuna pole tagatud vajalik haardetegur, mis on Lepingujärgne kohustus – hooldustsükkel algab libeduse tekkest.
37.Määruse nr 92 § 27 lg 2 tõlgendamise põhiküsimus poolte jaoks ongi see, et kas hooldustsükkel algab lumesaju lõpust või libeduse tekkest.
38.Antud vaidluse kontekstis on oluline eristada ka normi tõlgendamist ja Lepingu tõlgendamist.
39.Kogu teehoolduse Lepingu eesmärk on tagada riigi teede korrasolek aastaringselt sellisel viisil, et tagatud oleks ohutu liiklemine teel ja selleks tuleb hagejatel muuhulgad järgida kõiki Eesti Vabariigis teede korrashoiuks kehtestatud õigusakte, eeskirju, standardeid ning vajadusel muude vastava valdkonna tehnilisi dokumente (Lepingu p 1.6, 3.1, 3.2, 6.3, vt ka määruse nr 92 § 2).
40.Lepingu p 2, mis mõtestab lahti Lepingu kontekstis kasutatav sõnad, ei sätesta konkreetselt selliselt mõistet nagu hooldustsükkel, kuid avab mõisted „hooldetööd“, „hoole“ ja „talihoole“, mis kõik tähendavad kokkuvõttes seda tegevuste kompleksi, mis tagavad nõutava tee seisundi. Lepingu p 6.3.1, 6.3.2, 6.3.3, 6.3.6 ja 6.3.15 ning 6.3.19 peavad tagama selle, et teehooldaja teostab ennetustegevust ja jälgib teeilmaolusid ja prognoose ning asub hooldetöid tegema ajal ja viisil, mis tagaks muuhulgas määruse nr 92 nõuete täitmise ehk tee vastavuse seisundinõuetele.
41.Määruse nr 92 § 27 lg 2 annab ette 3 võimalikku hooldustsükli algusaega: -
Libeduse tekkest
-
Lumesaju lõpust
-
Tuisu lõpust.
Sellise tulemuse annab sõnakohane normitõlgendus, kus seaduse teksti ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks ning kus sõnadele ja väljenditele ei tohi anda üldkeelest erinevat tähendust, kui selleks ei ole selget mõjuvat põhjust. Tuginedes ka hageja esitatud 26.02.2019 M A keeleteaduse ekspertarvamusele (III kd, t lk 8187), sõltub hooldustsükli algus teehoolduse valdkonna kontekstist ja sellest, milline tingimus rakendub: ehk kui lumesaju või tuisu lõpu tingimus rakendub, siis algab hooldustsükli aja arvestus lumesaju või tuisu lõppemisest ja kui rakendub libeduse tekkimise tingimus, siis algab hooldustsükli aja arvestus libeduse tekkest. Seega määruse nr 92 § 27 lg 2 esimese lause grammatiline tõlgendus annab tulemuseks selle, et hooldustsükkel võib alata erinevatel aegadel sõltuvalt sellest, milline eeldus rakendub: kui on libe, siis algab ta libeduse tekkest ja kui on lumesadu, siis algab ta lumesaju lõpust.
42.Määruse nr 92 lisa 9 „HOOLDUSTSÜKLI AEG TUNDIDES“ sätestab järgmised hooldustsüklid: -
Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt
-
Soola-lume segu eemaldamine sõiduteelt
-
Sõidutee libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades
Lisaks on hooldustsükli lahtris veel järgmised nö tsüklid: aeg nõutava haardeteguri tagamiseks sõiduteel (mida võiks nimetada teiste sõnadega ka kui libeduse tõrje) ja tee kohta kehtivate üldnõuete täitmine (mida võiks teisi sõnu nimetada ka kui teehooldus tervikuna). Lepingu lisa 4.2.2. p 1.15 sätestab talihoolduses selgelt kaks erinevat tsüklit: libedusetõrje ja lumetõrje ning kolmandana muud tegevused, mis sätestab teatud erisustega teelõikude (ristmikud, sillad, ühistranspordi peatused, raudteeülesõit jms) teehoolduse. Seega määruse nr 92 § 27 lg 2 esimese lause grammatiline ja süsteemne tõlgendamine paigutades selle Lepingu konteksti, annab tulemuseks, et hooldustsükleid on mitu ja need võivad alata erinevatel aegadel sõltuvalt sellest, milline tingimus on saabunud: kas libeduse tekkest või lumesaju lõpust või tuisu lõpust. Teehoolduse üldist eesmärki arvestades (s.o ohutut liiklemist tagava teeseisundi saavutamine), ei saa olla mõeldav, et lumesadu pole lõppenud, aga tee on libe ja siis ei ole hooldustsükkel alanud ja teehoolet tegema ei pea. Hagejad on esitanud - Maanteeameti hooldeosakonna juhataja R K ettekande 22.02.2018 „Aktuaalset riigiteede korrashoiul“ (III kd t lk 43 jj) nö slaidid, mille sissejuhatavas teemas „Üldist“ on toodud Maanteeameti põhifunktsioonid (teede korrashoiul) ja need on: -
Kostja peab tagama ohutu, optimaalse ja jätkusuutliku liikluskeskkonna kujundamise;
-
Kostja tegevuse eesmärk on inimelude säilitamine;
-
Kostja üheks põhiülesandeks on teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel;
-
Lepinguga määratud ulatuses on teehooldajatele (hagejad) antud kohustus teehoiu korraldamiseks riigi omandis olevatel teedel, s.o tee hooldamine, tee remontimine, teekasutuse korraldamine ning tee ja teekaitsevööndi haldamisega seotud tegevused.
Samas ettekandes on toodud teehoolduse põhimõtted: need on kehtestatud tee seisundinõuete määrusega (määrus nr 92). Teehoolduslepingu eesmärk on saavutada nõutud teeseisundid, mille eest vastutab teehooldaja (vt ka III kd t lk 47 pöördel, lk 48). 3 ja 3+ seisunditase talihooldes on põhiteedel ja suurema liiklusega tugi- ja üksikutel kõrvalteedel. Ettekandes on välja toodud, et alates Maanteeameti peadirektori asetäitja 10.03.20106 korraldusest nr 0005 kehtestati teel nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla, mida hooldavad ühiselt hagejad) talviseks seisunditasemeks 3+ (III kd t lk 52) ning hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri tagamiseks 2 tundi, seejuures peab ennetav libedusetõrje olema tehtud kogu sõidutee ulatuses, kui teeilmajaama andmed ja/või ilmaprognoosid annavad alust arvata, et haardetegur väheneb alla nõutava. Eelnev on muuhulgas sätestatud ka Lepingu lisa 4.2.2 p-s 1.15. See kõik käsitleb libedusetõrjet. Libedusetõrje seisunditasemete kaupa riikide võrdluses on välja toodud ka R K ettekandes, III kd t lk 59 pöördel ja 60. R K kinnitab oma 30.04.2019 täpsustuses 22.02.2018 ettekande kohta, et libeduse hooldustsükkel algab libeduse tekkest. Erinevalt lume eelmaldamise hooldustsüklist, mis algab lumesaju lõpust (III kd t lk 153). Seega eristatakse teehoolde valdkonna praktikates ja teooriates selgelt erinevaid tsükleid talvises teehooldes – lume tõrjumiseks ja libeduse tõrjumiseks. Ka M A keeleteaduse ekspertarvamuse järgi tuleb määruse nr 92 § 27 tõlgendada teehoolde valdkonna konventsioonidest ja praktikatest lähtuvalt ning järeldusi saab teha vaid kontekstist sõltuvalt. Kohus nõustub sellega.
43.M K Teeilmajaamade andmete analüüs 23.02.2018 kohta, 27.02.2019, III kd t lk 66 jj kinnitab seda, et üheks oluliseks libeduse tekitajaks teel on lumesadu ja tuisk (III kd t lk 68). 04.02.2020 kohtuistungil kinnitas M K, et lumesaju ja tuisu korral on tee alati libe. M K analüüsi kohaselt on teel libeduse tekkeks ka muid põhjuseid: nt härmatis, märja teepinna jäätumine, ilma järsust soojenemisest tekkiv libedus jne. Kui eeldada hagejate seisukoha õigusust, et hooldustsükli alguse ainus kriteerium on lumesaju või tuisu lõpp, siis olukordades, kus lumesadu ega tuisku pole, aga tee on siiski libe, teehoolduse tsükkel ei saagi alata. See ei ole kooskõlas teehoolduse eesmärkide ega põhimõtetega. M K analüüsi ja ka ütluste peamine sisu on selgitada, kuidas ja mille alusel otsustada, milline on kõige tõhusam ja kohasem viis, vahend või meetod libeduse tõrjumiseks, kuid see ei tõenda hooldustsükli algamise aega vastavalt Lepingule. M K selgitab oma xxxx töötamise kogemusele tuginedes, kuidas tõrjutakse libedust Soomes. Seejuures sõltub ka Soomes palju sellest, kuidas riik on teehooldajatega kokku leppinud. Seetõttu ei ole võimalik Soome kogemust poolte vahel sõlmitud Lepingule kohaldada. M K selgitused võivad omada tähendust hindamaks, kas hagejad kasutasid libeduse tõrjeks õigeid ja teehoolduses tunnustatud meetodeid, kuid see ei ole käesolevas kohtuasjas peamine vaidlusküsimus. M K ütlused ei tõenda millal libeduse tõrje hooldustsükkel algab. Pooled ei ole vaielnud selle fakti üle, et 23.02.2018 kl 8:22 tuvastas kostja, et tee on libe ja 2 tundi hiljem teostatud mõõtmistulemuste kohaselt ei vastanud tee seisundinõuetele. M K ütlused ei väära seda, et kui tee on libe ning Lepingu alusel on teehooldajal kohustus tagada, et tee oleks ohutu ja libedus oleks tõrjutud, siis tuleb asuda teed hooldama libeduse tekkest alates. M K selgitas 04.02.2020 kohtuistungil, millised on tõhusad viisid libeduse tõrjeks selliste teeilmaolude korral nagu valitsesid vaadeldaval teelõigul 23.02.2018 keskendudes võrreldavatele kogemustele Soomes, kuid nii M K kui ka S S 05.07.2019 ekspertarvamused (IV kd t lk 30-36) kinnitavad, et ka nendes teeoludes on libeduse tõrje võimalik ja nõutava haardeteguri saavutamiseks tuleb kasutada suuremates kogustes NaCl või ka CaCl. M K kinnitas oma ütlustes, et ka Soomes tõrjutakse sarnaste ilmaoludega libedust, kuigi mitte võib olla kogu tee ulatuses, kuid kindlasti kohtades, kus palju pidurdatakse (ristmikud, ringristmikud).
44.Maanteeameti teostatud mõõtmistulemuste kohaselt (Maanteeameti mahaarvamise akt 23.02.2018 ja selle lisa (III kd t lk 40 jj, haardeteguri mõõtmistulemused (IV kd t lk 28-29) ja Maanteeameti vastus hageja teabenõudele, 15.08.2018 (IV kd t lk 37-38), ei olnud Lepingu lisa 4.2.2 p-s 1.15 kokku lepitud 2 tunni jooksul alates libeduse tekkest tagatud nõutav haardetegur 23.02.2018 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 92,25-134 km. Hageja hooldemasinad ei ole katnud ühte teelõiku (Tallinn-Pärnu-Ikla 92,25-134 km) ajavahemikul 06:00-12:00 ja see on toodud hooldemasinate jälgimiskaardil, III kd t lk 120 ja ka IV kd t lk 5-6 ja 28-29 sama kd. Vt ka IV kd t lk 37-38. Seda, et tee oli libe, kinnitavad ka liiklejate kaebused (muuhulgas avarii): teede seisukorra kohta liiklejate poolt edastatud teave (tabeli kujul, III kd t lk 149-150, lisaks sündmuse teated eraldi – III kd t lk 151-152).
45.See, et kostja hilisemates hankelepingutes teehoolduse tingimusi täpsustanud on (vt Jõgeva piirkonna teehoolduse hankedokumentide Tehniline kirjeldus, IV kd t lk 7jj), ei tähenda kohtu arvates, et kostja oleks oma seisukohti muutnud. Kostja on täpsustanud hankelepingu tingimusi, et edaspidi vältida sarnaseid kohtuvaidlusi nagu praegu on hagejatega.
46.Kohus ei nõustu hagejatega, et määruse nr 92 puhul on tegemist tüüptingimustega, sest määrus on õigusakt ega saa seega VÕS § 35 lg 1 mõistest tulenevalt olla tüüptingimus. Lisaks märgib kohus, et Leping on sõlmitud Riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning pakkumise esitaja peab arvestama hankedokumentides toodud tingimustega, sellega peab arvestama ka tellija ning seega on mõlemad pooled seaduse nõuetega enam piiratud, kui eraõiguslike isikute lepinguvabaduse puhul tavapäraselt võlaõigusseaduse mõttes.
47.Pooled ei vaidle selle üle, et Lepingu lisa 4.2.4 „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“ p 7.1.1 kohaselt on järelevalve tegijal õigus teha mahaarvamisi muuhulgas siis, kui hooldaja ei ole nõutavat seisunditaset saavutanud hooldetsükli jooksul, samuti siis, kui hoolde tegemisel on puudusi, mis võivad viia liiklusohtlike olukordade tekkimiseni (p 7.1.3, vt ka I kd t lk 2328). Lepingu lisa 4.2.4 p 6.1 lubab kostjal rakendada teehooldes puuduste esinemise korral sanktsioonina muuhulgas mahaarvamisi tehtava hoolde maksumusest (p 6.1.3). Mahaarvamine arutatakse p-s 7.3 toodud valemi alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja mahaarvamise aktis (23.02.2018, III kd t lk 40) tehtud arvestus vastab Lepingu tingimustele, kuid hagejad leiavad, et kostja oleks võinud rakendada ka leebemaid sanktsioone ja kostja oleks võinud mahaarvamisi teha ka väiksemas ulatuses.
48.Kohus märgib, et Lepingu lisa 4.2.4 p 6.1 sätestab kostja poolt võimalike rakendatavate sanktsioonide loetelu, kuid selles puudub tingimus, millises järjekorras tuleb sanktsioone rakendada ja seega on see kostja diskretsiooni, millist sanktsiooni ta peab tuvastatud puuduse puhul vajalikuks kasutada. Kostja on põhjendanud, et libeduse tõrje teel on oluline liiklusohutuse tagamiseks ja selle tegemata jätmist peab kostja oluliseks puuduseks Lepingu täitmisel. Kostja on muuhulgas viidanud sellele, et hagejad pole täitnud ka Lepingu p 6.3.6 ehk pole andnud tagasisidet Maanteeinfokeskusest saabunud sündmuste kohta (23.02.2018 oli sellel teelõigul neid 7, III kd t lk 149 jj). Sellise puuduse korral ei ole mahaarvamiste tegemine kohtu arvates ebakohane sanktsioon. Lepingu täitmise nõue, millele hagejad esimese võimaliku sanktsioonina viitavad (Lepingu lisa 4.2.4 p 6.1.1) ei pruugi olla piisav distsiplineerija arvestades, et lisa 4.2.4 p 7.5 kohaselt ettekirjutus või mahaarvamine niikuinii ei vabasta hoolde tegijat puuduste kõrvaldamise kohustusest (ehk Lepingu täitmisest).
49.Lisaks osundavad hagejad sellele, et Lepingu lisa 4.2.4 p 7.3.1 võimaldab mahaarvamist, mis ületab summat 6 500 eurot, vähendada. Hagejad leiavadki, et juhul, kui kohus tuvastab, et hagejad on Lepingut rikkunud, siis tuleks mahaarvamist vähendada kuni 6 500 euroni.
50.Kohus nõustub hagejatega selles, et Lepingu lisas 4.2.4 ette nähtud sanktsioonid Lepingu täitmisel esinevate puuduste eest, sarnanevad oma olemuselt enim leppetrahviga (VÕS § 158, § 159). Kuigi Lepingus sanktsioonina sätestatud õigus teha hagejatele maksmisele kuuluvast summast mahaarvamisi, ei ole klassikaline leppetrahv, milles puhul kohustatud pool peab õigustatud poolele maksma rahasumma, on see siiski võrdväärne rahalisele kaotusele, mida hagejad kogevad mahaarvamiste puhul.
51.Hagejate taotluse kohta vähendada leppetrahvi summat märgib kohus, et VÕS § 162 lg 3 järgi ei ole hagejatel õigus leppetrahvi vähendamist nõuda.
52.Lepingu lisa 4.2.4 p 7.3.1 kohaselt võib tellija ehk kostja mahaarvamise valemi järgi arvutatud summat vähendada, kuid kostja pole seda teinud.
Ka kohus ei pea põhjendatuks mahaarvamise summat vähendada, sest teatud teelõikudel hagejad siiski püüdsid libedust tõrjuda ja ühe teelõigu (Tallinn-Pärnu-Ikla tee nr 4 km 92,25134) hooldamata jätmiseks alust polnud. Tee oli libe, ei vastanud Lepinguga kokku lepitud seisundinõuetele, selle üle kaebasid liiklejad ning turvaline liiklemine oli ohtu seatud.
53.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna kostjal puudub rahaline kohustus hagejate ees, ei ole alust ka hagejate viivisenõude rahuldamiseks. Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine
54.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
55.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis kannab hageja oma menetluskulud ise ja kostja menetluskulud jäävad hageja kanda.
56.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on esile toonud, et tema menetluskuluks on dokumentaalse tõendi hankimise kulu 1 920 eurot ning esitanud selle tõendamiseks Xxxx OÜ arve nr xxxx, 08.07.2019 (IV kd t lk 81). Kostja kinnitab, et kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (asjatundja arvamuse koostamine). Kostja on 06.08.2019 menetlusdokumendiga koos esitanud asjatundja S S ekspertarvamuse (IV kd t lk 30-36). TsMS § 143 p 2 alusel leiab kohus, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga ning mõistab selle hagejatelt kostja kasuks välja.
57.TsMS § 165 lg-st 3 järeldub, et hagejad vastutavad menetluskulude kandmise eest solidaarselt.
58.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejatelt solidaarselt välja ka viivise menetluskuludelt.
59.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.