ProSystem OÜ hagi Põhja-Pärnumaa vald (PõhjaPärnumaa Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ProSystem OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
33 775,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ProSystem OÜ (registrikood 10859120), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja Põhja-Pärnumaa vald (registrikood 7700234), esindaja vallasekretär Piret Müür
Kohtuistung
14.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 30.04.2020 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. menetluskulud puuduvad.
Kindlaksmääratavad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ProSystem OÜ (hageja/töövõtja) esitas 01.04.2019 Pärnu Maakohtule hagi Põhja-Pärnumaa valla (Põhja- Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) (kostja/tellija) vastu võlgnevuse 7 451,76 euro, viivise 96,46 euro ja seadusjärgses määras edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagi menetlusse 10.05.2019. Hageja esitas 07.10.2019 avalduse nõude suurendamiseks selliselt, et põhinõue moodustas 17 459,76 eurot ja viivisenõue 648,83 eurot ning 08.11.2019 nõude tuvastada, et kostja ülesütlemise avaldus oli tühine. Hageja suurendas 06.04.2020 teistkordselt oma nõuet ja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse 30 672,84 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 14.04.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 30 672,84 eurot. Kohus võttis 08.04.2020 menetlusse 06.04.2020 nõude suurendamise avalduse ja keeldus 08.11.2019 tuvastusnõude menetlusse võtmisest.
2.Pooled sõlmisid riigihanke tulemusel 25.06.2018 tööettevõtulepingu tänavavalgustuse hoolduseks Põhja-Pärnumaa vallas. Selle esemeks oli remondi- ja hooldusteenused. Töövõtja väljastas tellijale tehtud tööde eest arveid. Kostja jättis tasumata järgmised arved: 180765-00 (arvest on tasutud 888,24 eurot), 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00, 190122-00, 190212-00, 190289-00, 190289-00, 190440-00, 190513-00, 190582-00, 19071100, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216. Tellija ütles lepingu üles 06.11.2018 töövõtja rikkumise tõttu. Hageja teatas 08.11.2018 vallavalitsusele, et ta vaidleb ülesütlemisele vastu, kuna puudus rikkumine. Leping oli jätkuvalt kehtiv. Tänavavalgustuse astrokellade ümberprogrammeerimine ei olnud töövõtja kohustuseks. Kui hankija soovis tellida astrokellade programmeerimist töövõtjalt, siis tuli vastav info esitada riigihankes. Lepingut rikkus kostja, kuna ta ei informeerinud hagejat valgustitest, mis olid kustunud lepingu sõlmimise ajaks, elektripaigaldise puudustest, elektripaigaldise kohta olid tegemata elektrotehnilised kontrollmõõtmised, mistõttu elektripaigaldis ei vastanud hanke tingimustele. Vallavalitsus teatas hankemenetluses, et elektripaigaldis oli seaduslik. See ei osutunud tõeseks. Tellija ei esitanud dokumente, mis võimaldaksid töövõtjal lepingut nõuetekohaselt täita. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Pärast ülesütlemist puudus töövõtjal õigus arveid esitada. Lepingu kehtivuse ajal esitas hageja kaks arvet (oktoobrikuu arve 180765-00 ja novembrikuu arve 180845-00). Kostja tasus oktoobrikuu arve osaliselt, kuna töövõtja jättis kohustused täitmata. Hageja kohustus teostama käidukorraldust. Elektripaigaldise käiduks loeti tegevust elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmas eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Astrokellade seadistamine oli otsene tänavavalgustussüsteemi juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Ilma selle tegevuseta ei olnud võimalik tagada kokkuleppe täitmist tervikuna. Kokkuleppe kohaselt pidid
olema töökorras vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja pidi kindlustama nende põlemist pimedal ajal. Kui astrokellasid ei seadistata, siis ei ole võimalik tagada ka tänavavalgustuslampide põlemist pimedal ajal. Tänavavalgustussüsteemi mõte on valgustada inimsilmale piisava loodusliku valgustuse puudumisel teid ja tänavaid tagamaks turvaline ja ohutu liikumine. Selles valdkonnas tegutsev isik pidi mõistma, et astrokellade seadistus oli tänavavalgustuse käidu osa. Lepingu täitmine eeldas sellist kohustust ka olukorras, kui seda sõna-sõnalt lepingus kirjas ei olnud - sellist tegevust eeldab „käit“ kui tegevus iseenesest. Lisaks tulenes see nii lepingu mõttest ja eesmärgist. Seadistusküsimus tuli märkida üksnes juhul, kui kostjal oleks olnud soov see käidu koosseisust välistada. Tellijal lasus kohustus tasuda üksnes kokkuleppest tuleneva töö nõuetekohase teostamise eest. Tasumisele kuuluvast arvest tuli maha arvata summad tegemata tööde eest, mida kostja tellis teiselt ettevõttelt, et tagada tänavavalgustuse toimimine. Tegemata töö eest ei pidanud kostja hagejale tasuma. Novembrikuus sai nõuda tasu vaid seitsme päeva eest 389,20 eurot (1668:30 x 7). Vallavalitsus polnud arvet tasunud. Pärast ülesütlemist tegid vallavalitsuse töötajad kontrollkäigu tänavavalgustussüsteemi toimimise ülevaatamiseks ning tuvastasid, et lepingu p-d 2.2. ja 2.3 olid täitmata. Hageja ei näidanud kohustuste täitmisel üles vajalikku hoolt ja kostja keeldus arve tasumisest. Töövõtja keeldus läbipõlenud tänavavalgustuslampide asendamist. Seetõttu palus tellija töövõtjal esitada hiljemalt 10.12.2018 loetelu tegelikult teostatud töödest koos nende eest arvel esitatud summa arvestuskäiguga. Hageja seda ei teinud ja kostjal oli õigus keelduda arve tasumisest seniks kuni hageja täidab oma kohustused. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puudusid. Poolte vahel sõlmiti 25.06.2018 tööettevõtuleping tänavavalgustuse hoolduseks PõhjaPärnumaa vallas. Kostja ütles 06.11.2018 avaldusega lepingu erakorraliselt üles alates 08.11.2018 ja hageja sai avalduse kätte 08.11.2018. Kostja ei tasunud arvet nr 180765 osaliselt (779,76 eurot) ning arved nr 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00, 190122-00, 190182-00, 190212-00, 190289-00, 190367-00, 190440-00, 190513-00, 19058200, 190687-00, 190711-00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216-00 olid tasumata täies ulatuses. Pooled vaidlesid selle üle, kas ülesütlemine oli kehtiv, kas lepingu esemeks oli astrokellade ümberprogrammeerimine ja kas nende reguleerimine pidi nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest. Maakohus tuvastas võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-te 1 ja 2, § 196 lg 2, § 116, § 29 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel, et ülesütlemine oli kehtiv ja poolte leping lõppes 08.11.2018. Hagejal puudus täitmise nõue pärast nimetatud kuupäeva. Kostja ütles kokkuleppe üles põhjusel, et hageja ei täitnud seda vastavalt kokkulepitule. Lepingu p 4.2. andis tellijale õiguse leping ennetähtaegselt mõjuval põhjusel üles öelda igal ajal, tasudes töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Tellijal oli õigus olulise rikkumise korral teha ülesütlemine ka etteteatamistähtaega järgimata vastavalt p-le 4.3. Pooled sätestasid p-s 1.1., et töövõtja teostab enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu hoolduse- ja remonditöid ning käidukorraldust vastavalt lepingus sätestatule, arvestades tellija huve ja ettepanekuid ning korraldab eelpoolmärgitud piirkondades tänavavalgustuse häireteta funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul. Riigihanke kirjelduse p-s 2.1. nähtus samasisuline kokkulepe. Pooled leppisid kokku p-s 2.2., et töökorras peavad olema pidevalt
vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid. Hageja väide, et astrokellade regulatsioon pidi eraldi nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest, oli paljasõnaline ega polnud kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja ettevõtjana kinnitas hankemenetluses enda vastavust kvalifitseerimistingimustele ja osales hankes majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Hiljemalt lepingu sõlmimisel oleks töövõtja pidanud p-s 2.2. sätestatud kokkulepet, kas täpsustama või keelduma selle sõlmimisest, kui töövõtja hinnangul ei vastanud see hanketingimustele. Töövõtja, kui eriteadmistega isik, kandis lepingu mittenõuetekohase täitmise riisikot, kui ta ei selgitanud välja tellija poolt silmaspeetud eesmärki. Arvestades RHS § 8 lg-t 2, VÕS § 635 lg-t 1 ja § 641 lg-t 2 leidis kohus, et kuna hageja ei olnud nõus astrokellasid seadistama ning tänavavalgustus pimeduse saabumisel ei hakanud tööle (hakkas tööle viitega), siis hageja poolt osutatav teenus ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Lepingu kehtivuse ajal esitas töövõtja kaks arvet - nr 180765-00 (oktoobrikuu arve) 779,76 eurot ja nr 180845-00 (novembrikuu arve) 389,20 eurot. Mõlemad arved olid põhjendamatud. Oktoobrikuu arve osas leidis kohus, et VÕS § 637 lg 3 ja p 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma tingimustele vastava töö eest töö valmimisest. Vallavalitsus teavitas töövõtjat astrokellade seadistamise vajadusest hiljemalt 11.09.2018 ja 31.10.2018 esitas vastava nõude. Hageja ei olnud nõus neid seadistama. Seega jättis töövõtja selles osas töö vastavalt kokkulepitud tingimustele teostamata. Tellijal oli õigus lasta see töö teostada teisel isikul ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Faktiliselt tasaarvestas kostja enda nõude hageja nõudega ja hagejal lõppes kohustus tasuda arve (VÕS § 186 p 2). Novembrikuu arvet ei pidanud kostja tasuma, kuna lepingu p 4.2. ja p 3.1. kohaselt oli kostjal õigus pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist tasuda töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Töövõtja ei esitanud vallavalitsusele perioodil 01.11.2018-07.11.2018 teostatud tööde loetelu ning seega töövõtja ei saanud esitada pärast lepingu ülesütlemist tasunõuet. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus tõlgendas ebaõigesti lepingut ning kohaldas vääralt VÕS-st tulenevat regulatsiooni tava ja praktika kohta. Kaebaja tugines menetluses väitele, et kui hankijad soovisid astrokellade reguleerimist, tuli selline soov vastavalt tavale esitada osana hanke tehnilisest kirjeldusest. Kaebaja sellekohased väited ja tõendid jäid maakohtus analüüsimata. Samuti jättis kohus kaebaja väited tähelepanuta selle kohta, et hanke eesmärgiks oli hooldusteenuse pakkumine, mitte käidu korraldamine. Hageja kokkulepitud tingimusi ei rikkunud ja selle ülesütlemine oli tühine. Tegemist polnud olulise rikkumisega (VÕS § 116). Kostja käitumine ei võimaldanud hagejal lepingut täita (dokumentatsioon esitamata) ja seega võis kostja õigus kasutada õiguskaitsevahendeid olla välistatud/piiratud (VÕS § 101 lg 3). Hankelepingu esemeks ei saanud olla käidu korraldamine, kuna tellija kinnitas, et käidupäevikut pole ja liitumispunktid olid kuni 100 amprit. Samuti polnud kostjalt elektriskeeme vanade võrkude kohta. Hankija avaldas hankemenetluse käigus vääralt, et elektripaigaldis oli seaduslik. Hageja poleks saanud muuta hankemenetluses lepingu sisu ning selle sõlmimise keeldumisel oleks pidanud hageja hüvitama kostjale kahju. Tellijal puudus õigus nõuda töövõtjalt loetelu faktiliselt teostatud töödest. Töövõtja esitas arveid vastavalt lepingule ning kostjal oli kohustus arveid tasuda.
Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu ülesütlemine (I kd lk 11) oli tühine. Hageja oli seisukohal, et maakohus tuvastas ebaõigesti kostjapoolse lepingu ülesütlemise, kuna hageja lepingut ei rikkunud. Hageja kohustus oli hoida korras ja hooldada tänavavalgustust, mitte reguleerida astrokellasid. Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks oli töövõtulepingu p 1.1. alusel käidu korraldamine (I kd lk 8). Hankedokumendi kirjelduse p 2.1. kohaselt oli hankelepingu esemeks samuti käidu korraldamine lisaks hooldus-ja remonttöödele (I kd lk 92). Majandus- ja taristuministri määruse 26.06.2015 nr 74 "Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded" § 2 p 2 näeb ette, et käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Pooled ei vaielnud selle üle, et astrokellade seadistamine kujutab endas programmeerimist, millal valgustus lülitub sisse ja millal välja. Sellest tuleneb, et astrokellade seadistamine on tänavavalgustussüsteemi juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Selline tegevus kuulub käidu korraldamise alla. Lepingu p.2.2 leppisid pooled kokku, et töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95 % valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid (I kd lk 8 pöördel). Seega nähtub, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks oli korraldada kogu elektripaigaldise käitu, sh astrokellade reguleerimist selliselt, et tagatud oleks valgustuse põlemine pimedal ajal. Sellise tegevuseta ei oleks võimalik tagada lepingu täitmist. Kohus nõustub kostja selgitustega, et tänavavalgustuse mõte on loodusliku valgustuse puudumisel teid ja tänavaid valgustada inimsilmale piisavas ulatuses. Lepingu eesmärgist tulenevalt oligi hageja kohustus selline tulemus tagada. Hageja ei tõendanud, et valgustus läks pimeduse saabumisel põlema. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna astrokellad ei lülitunud sisse õigel ajal, siis oli tegemist sellise lepingu rikkumisega, mis andis aluse selle ülesütlemiseks. Hageja väide, et valdkonnas kehtiva tava kohaselt tuli astrokellade reguleerimise soov tuua välja hanke tehnilises kirjelduses, on põhjendamatu. Astrokellade seadistamine kuulub käidu korraldamise alla. Isegi kui teistes hankelepingutes olid töövõtja kohustused (sh astrokellade seadistamine) eraldi välja toodud, ei muuda see elektripaigaldise käidu sisu. Praegusel juhul puudub alus arvata, et käidu mõistet tuleks sisustada erinevalt määrusest. Kui pooled soovisid käidu korraldamise mõisted sisustada erinevalt määruse nr 74 toodust, siis oleks tulnud selles lepingus kokku leppida. Hankelepingu eseme määratlemine on hankemenetluse üks kõige olulisemaid küsimusi – see määratletakse hankeprotsessi alguses ja seda ei saa hiljem muuta. Hankelepingu eseme sisustamisel tuli lähtuda lepingu sisust, mitte selle pealkirjast/koodist. Pakkujal oli hankemenetluses õigus pöörduda hankija poole selgituste saamiseks (I kd lk 96), kui pakkujale ei olnud selge, mis oli lepingu esemeks. Hageja polnud hankemenetluse raames
hankija poole pöördunud selle küsimuse väljaselgitamiseks (hankemenetluses tehtud pöördumised I kd lk 106, 132-133). Määruse nr 74 § 5 lg 1 p 5, millele hageja viitas, ei ole käesoleval juhul vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane. Nimetatud säte näeb ette, et elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks tuleb elektripaigaldise eest vastutaval isikul määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja), kui elektripaigaldis on madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri. Nimetatud norm reguleerib kostja kohustusi järelvaataja määramiseks, mitte hageja kohustusi/õigusi. Kostjale ei tulenenud ka mingisugust keeldu sellest sättest. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ja määruse nr 74 § 5 lg 1 p-st 5 ei saa tuletada töövõtja alust lepinguga võetud kohustuste mittetäitmiseks. Lepingu järgi ei seadnud pooled käidu korraldamist sõltuvusse peakaitsme nimivoolu suurusest. Seega puudub alus selle sätte kohaldamiseks. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et lepingu sai öelda üles vaid selle olulise rikkumise tõttu. Kostja vaidles vastu sellele väitele, kuna hageja esitas selle esmakordselt apellatsioonkaebuses. Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude esitamine piiratud. Hageja ei põhjendanud, miks ta seda väidet maakohtus esitada ei saanud. Kohus jätab selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Hageja tugines apellatsioonkaebuses ka VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tellija ütles töövõtjaga lepingu üles, kuna töövõtja keeldus astrokellade seadistamisest. Selle normi kohaldamiseks oleks töövõtja pidanud esile tooma ja tõendama, millega ja kuidas tellija põhjustas astrokellade reguleerimise kohustuse rikkumist. Hageja väitis, et kostja ei esitanud vajalikku dokumentatsiooni ja ei vastanud töövõtja kirjale. Sellest aga ei piisa VÕS § 101 lg 3 kohaldamiseks. Hageja põhiväide käesolevas vaidluses oli, et astrokellade seadistamine polnud tema lepingujärgne kohustus ja sellise kohustuse täitmist ei saanud hagejalt nõuda. Seega dokumentide esitamata jätmine ei olnud seotud astrokellade reguleerimise kohustusega ega saanud mõjutada tellija õigust kasutada õiguskaitsevahendeid sellisel lepingu rikkumisel. Kaebaja leidis, et novembrikuu arve osas asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et hagejal oli kohustus esitada tellijale loetelu tehtud töödest. Sellist kohustust töövõtjal lepingu järgi ei olnud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled olid ka lepingu p-s 3.1. leppinud kokku, et tasu makstakse töö nõuetekohase täitmise eest (I kd lk 8 pöördel). Olukorras, kus pooltevahel on vaidlus töö nõuetekohase valmimise üle (kostja etteheited I kd lk 62-64), pidi töövõtja tasu saamiseks tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmas. Hageja seda ei teinud. Seega leidis maakohus õigesti, et puudus alus hagi rahuldamiseks novembrikuu arve osas.
8.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks esimeses kohtuastmes. Tulenevalt TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jäämise tõttu hageja kanda. Kostja avaldas kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Seega määrab kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg-st 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.