30. aprill 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-4985
Tsiviilasi
ProSystem OÜ hagi Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
33 775,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ProSystem OÜ (registrikood: 10859120, asukoht: Ülase tn 10, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik (epost [email protected]) Kostja: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood: 7700234; asukoht Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, PõhjaPärnumaa vald, Pärnu maakond)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Mitte rahuldada ProSystem OÜ hagi Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulud jätta ProSystem OÜ kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
Tsiviilasi nr 2-19-4985 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.ProSystem OÜ (hageja) esitas 01. aprill 2019 Pärnu Maakohtule hagi Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (kostja) vastu võlgnevuse 7451 euro 76 sendi, viivise seisuga 25.03.2019 summas 96 eurot ja 46 senti ning lisanduva viivise, kuid mitte rohkem kui 7451,76 eurot, nõudes. 07. oktoober 2019 esitatud menetlusdokumendis suurendas hageja oma põhinõuet 17 459 euro ja 76 sendini, viivise nõuet seisuga 07.10.2019 summani 648 eurot ja 83 senti ning lisanduva viivise nõuet kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 17 459,76 eurot. 06. aprill 2020 esitatud menetlusdokumendis suurendas hageja oma põhinõuet 30 672 euro ja 84 sendini ning lisanduva viivise nõuet kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 30 672,84 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.06.2018 tööettevõtulepingu tänavavalgustuse hoolduseks Põhja-Pärnumaa vallas. Lepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma tööettevõtulepingust tuleneva töö nõuetekohase teostamise eest hagejale tasu hooldusperioodil kokku 33.360,00 eurot ilma käibemaksuta, 40.032,00 eurot koos käibemaksuga ning igakuiselt 1/24 hankelepingu maksumusest. Kostja ütles 06.11.2018 ülesütlemisavaldusega tööettevõtulepingu nr 13-18/18/45 ülesse alates 08.11.2018. Hageja vastas 08.11.2018 kostjale, et lepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, hageja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning lepingu ülesütlemise avaldus ei oma õiguslikke tagajärgi, seega on tühine.
1.3.Hageja esitas kostjale 14.12.2018 täiendava kirja, milles selgitas, et kostja rikub lepingut, kuivõrd kostja ei informeerinud hagejat valgustitest, mis olid kustunud lepingu sõlmimise ajaks ega elektripaigaldise puudustest, muuhulgas sellest, et elektripaigaldise kohta olid tegemata elektrotehnilised kontrollmõõtmised, mistõttu elektripaigaldis ei vasta hanke tingimustele. Kostja vastas hankemenetluse ajal pakkujatele, et elektripaigaldis on seaduslik, mis ei ole osutunud tõeseks. Lepingu esemeks ei olnud tänavavalgustuse astrokellade ümberprogrammeerimine (selline kohustus ei nähtu lepingust), mistõttu kui kostja soovib nimetatud töid hagejalt eraldi tellida, on kostja kohustatud nimetatud tööde eest hagejale eraldi tasuma. Kui hankijad soovivad astrokellade reguleerimist, esitatakse see soov vastavalt selles valdkonnas kehtivatele tavadele osana hanke tehnilisest kirjeldusest.
1.4.Kostja jätkab lepingu rikkumist, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagejale dokumente, mis võimaldaksid lepingut nõuetekohaselt täita, täpsemalt on esitamata elektripaigaldise elektriskeemid, elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid ja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistused. Hageja juhtis koheselt kostja tähelepanu sellele, et elektripaigaldised ei ole nõuetekohaselt ega vastanud hanke tingimustele, kuid kostja ei vastanud hageja e-kirjadele. Hageja on muuhulgas selgitanud, et kostja käitumine ei võimalda neil täita lepingust tulenevaid kohustusi, vastupidiselt kostja väidetele ei ole kilpides skeeme ning kostja on esitanud hankijale nõudeid, mis ei tulenenud lepingust. Hageja on seisukohal, et kostja asus enda poolt lepingu rikkumist kasutama ettekäändena, et esitada hagejale nõudeid, mis ei tulene lepingust.
1.5.Kostja takistab hagejal lepingu täitmist ning on muuhulgas paigaldanud kilpidele tabalukud. Seda, et kostja tänavavalgustuspaigaldised ei vasta seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele, on tuvastanud ka Tehnilise Järelevalve Amet.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985
1.6.Kostja nõuab arvete nr 180765-00, 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00, 190122-00, 190182-00, 190212-00, 190289-00, 190367-00, 190440-00, 19051300, 190582-00, 190687-00, 190711-00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216-00 tasumist kokku summas 30 672,84 eurot.
1.7.Kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejale põhivõlgnevust summas 30 672,84 eurot, nõuab hageja nimetatud summa tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.04.2020 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 30 672,84 eurot.
1.8.Hageja esitas asjaolude ja väidete tõendamiseks ProSystem OÜ ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel 25.06.2018 sõlmitud töövõtulepingu nr 13-18/18/45 /tl 7-9/, PõhjaPärnumaa Vallavalitsuse 06.11.2018 ülesütlemisavalduse hankelepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks /tl 10-12/, ProSystem OÜ esindaja avalduse lepingu ülesütlemise kehtetuse kohta /tl 13-14/, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 14. detsembri 2018 e-kirja nr 104 /tl 15-16/, Põhja-Pärnumaa 20. detsembri 2018 vastuse /tl 17-24/, kirjavahetuse ProSystem OÜ ja PõhjaPärnumaa Vallavalitsuse vahel perioodil 25.06.-14.09.2018 /tl 25-26/, kirjavahetuse ProSystem OÜ ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel /tl 27-28/, ProSystem OÜ arved nr 180765, 180845, 180871, 180932, 190006, 190038, 190122 /tl 29-35/, foto kilbist tabalukuga /tl 36/, Tehnilise Järelevalve Ameti 25. märtsi 2019 kirja nr 17-5/19-0519-007 /tl 37-38/, ProSystem OÜ arve nr 190182 /tl 39/, ProSystem OÜ arved nr 190212, 190289, 190289, 190440, 190513, 190582, 190711 /tl 82-88/, kirjavahetuse F.R. ́ga /tl 89/, A.j. 19.12.18 e-kirja M.S. ́ele /tl 90/, riigihanke viitenumber 196318 hankedokumendid /tl 91-98/, korvtõstuki registreerimismärgiga 177BYC GPS-i kaks väljavõtet /tl 127-128/, kirjavahetuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega perioodil 16.-19.07.2018 /tl 129-130/, kirjavahetus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega perioodil 12.-17.09.2018 /tl 131/ ja väljavõtte riigihangete registrist /tl 132-133/, millised kohus 05.03.2020 määrusega vastu võttis. ProSystem OÜ arved nr 190765-00, 190844-00, 19092400, 200055-00, 200124-00, 200216-00 /tl 169-174/ võttis kohus vastu 07.04.2020 määrusega.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et lepingu ülesütlemise kehtivuse eelduseks ei ole seadusest tulenevalt teise lepingupoole nõusolek. VÕS § 195 lõike 2 kohaselt ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna hagiavalduses esitatud nõude kohaselt on suurem osa nõutavast võlgnevusest arvestatud lepingu ülesütlemise järgsest perioodist, on antud perioodi jääva võlgnevuse olemasolu ja selle suurust, s.h viivisenõuet ehk nõude põhjendatust võimalik tuvastada üksnes peale seda, kui on eelnevalt tuvastatud lepingu jätkuv kehtivus. Hagis esitatud vastuväited lepingu ülesütlemisele ei ole antud nõude puhul asjakohased, kuna nõue on võlanõue.
2.2.Kostja hinnangul hageja poolt esitatud nõudest tulenevalt on võimalik võla küsimuses seisukoht võtta üksnes oktoobrikuu ja novembrikuu lepingu kehtivusaja seitsme päeva eest 2018 esitatud arvete puhul, kuna ainult need arved jäävad lepingu kehtivusaega. Ülejäänud kostjale tasumiseks esitatud arved on koostatud peale lepingu ülesütlemist ehk seega peale võlasuhte lõppemist, mistõttu nendest arvetest tuleneva makskohustuse küsimust ei saa antud asjas kindlaks teha. Viivisearve osas saab küsimus olla samuti üksnes arvete nr 180765-00 (viivis 131 päeva summas 22,39 eurot) ja nr 180845-00 (viivis 101 päeva 8,62) eurot osas.
2.3.Lepingu punkti 3.1. kohustas kostjat tasuma lepingust tuleneva töö nõuetekohase teostamise eest hagejale tasu hooldusperioodil kokku 33.360,00 eurot ilma käibemaksuta, 40.032,00 eurot koos käibemaksuga ning igakuiselt 1/24 hankelepingu maksumusest ehk summas 1668 eurot km-ga.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985
2.4.Oktoobrikuu 2018 eest esitatud arve nr 180765-00 osas vastab tõele hagiavalduse punktis
1.6.1.märgitu, mille järgi on arve tasutud osaliselt summas 888,24 eurot. Arve osaline tasumine oli tingitud lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmisest hageja poolt. Küsimus puudutas tänavavalgustuse käidukorralduse osa- astrokellade seadistamist, mille teostamist hageja lepingu raames lepingus kokku lepitud hinna eest ei nõustunud tegema. Hageja on hagiavalduses ka ise kinnitanud, et tema arvates oleks kostjal olnud kohustatud nimetatud tööde eest hagejale eraldi tasuda. Lepingu punktis 1.1. oli kokkulepe selle kohta, et töövõtja teostab enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu hoolduse- ja remonditöid ning käidukorraldust vastavalt käesolevas lepingus sätestatule ja seda arvestades tellija huve ja ettepanekuid ning korraldab eelpoolmärgitud piirkondades tänavavalgustuse häireteta funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul. Lepingu punkt 2.2. sätestas, et Töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95% valgustuspunktidest ning Töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid. Kui astrokelli ei seadistata, siis ei ole võimalik tagada ka tänavavalgustuslampide põlemist pimedal ajal. See aga ongi tänavavalgustussüsteemi kui elektripaigaldise mõte, et valgustada inimsilmale piisava loodusliku valgustuse puudumisel teid ja tänavaid tagamaks turvaline ja ohutu liikumine. Seetõttu peaks antud valdkonnas tegutsev isik mõistma, et astrokellade seadistus on tänavavalgustuse käidu osa. Käidukorralduse kohustus on aga Lepingus poole kohustuseks. Seega eeldab Lepingu täitmine astrokellade seadistuskohustust ka olukorras, kui seda sõna-sõnalt lepingus kirjas ei ole vaid sellist tegevust eeldab „käit“ kui tegevus iseenesest. Lisaks tuleneb see nii Lepingu mõttest, eesmärgist, kui on ka otseselt seotud Lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kõikidel Hageja poolt esitatud arvetel on Hageja ise samuti selgituseks märkitnud „käit“ ja lisatud millise kuu eest. Kuna töövõtuleping sõlmiti suvel, tuli vahepeal aset leidnud aastaaja vahetumise ja sellega kaasnevate ilmastikuolude muutumisega tagada tänavavalgustussüsteemi eesmärgipärane häireteta toimimine ka ajal, mil päevad muutusid lühemaks ja pime aeg saabus varem. Seega suveperioodile seadistatud astrokellad ei taganud sisselülitust vajalikul ajal ja need tulnuks vastavalt aastaajast tulenevale muutusele ümber seadistada. Kostja teavitas hagejat vajadusest astrokelli seadistada ning juhtis 31.10.2018 nr 4-9/3306 kirjaga tähelepanu nimetatud tegevuse vajadusele ja puudusele töös. Kostja leiab, et on igati põhjendatud tasumisele kuuluvatest summadest maha arvata summad tegemata tööde eest, mida kostja oli sunnitud tellima teiselt ettevõttelt, et tagada avalikkusele tänavavalgustuse toimimine. Töö tegemata jätmisega oli tegemist lepingu rikkumisega hageja poolt ning lepingust tulenevalt ei pidanud kostja tasuma töö eest, mida pole tehtud. Seega on arve nr 180765-00 osaline tasumine põhjendatud, kostja ei ole sellega lepingut rikkunud ega võlgne hagejale nimetatud arve tasumata jäetud osa.
2.5.Novembrikuu 2018 eest esitatud arve nr 180845-00 laekus lepingus sätestatud tähtajal. Selle järgi tasumisele kuuluva summa suurus on arvestatud matemaatiliselt seitsme päeva eest ehk lepingu ülesütlemiseni (1668/30 x 7 = 389,20 eurot (käibemaksuga)). Kostja tunnistab, et nimetatud summa on tasumata järgnevatel põhjustel: 1) ei olnud täidetud lepingu punktist 2.2. tulenev tingimus, mille kohaselt kohustus töövõtja tagama, et töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95% valgustuspunktidest ning Töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid ning 2) ei olnud täidetud lepingu punkt 2.3. tulenev tingimus, mille kohaselt kohustus Töövõtja jälgima, et järjestikku ei asetseks valguspunktid, mis ei põle.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985 Kostja ei ole keeldunud arve tasumisest. Küll aga palus kostja arve tasumiseks hiljemalt 10. detsembriks 2018 hagejal esitada loetelu töövõtulepingu kohastest tegelikult teostatud töödest koos nende eest arvel esitatud summa arvestuskäiguga. Vastust ei ole hageja esitanud siiani. Seega ei saa ka antud arve maksmata jätmist (s.h viivisenõuet antud arvelt) hetkeseisus käsitleda kostja võlana. VÕS § 111 lõike 1 kohaselt võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Lepingust tulenevalt olid poolte kohustused vastastikkused. Kostjal lasus kohustus maksta hagejale üksnes lepingust tulenevate tööde nõuetekohase teostamise eest. Kostja andis hagejale tähtaja, milliseks hetkeks soovib informatsiooni arve perioodil teostatud tööde eest. Kuna etteantud tähtajaks ei tulnud hagejalt mingit teadet, mis kinnitanuks tööde teostamist, on põhjendatud nimetatud arve tasutama jätmine.
2.6.Kostja esindaja pidas kirjavahetuses vajalikuks tuvastada lepingu sõlmimise hetkel tegelik olukord, ent hageja esindaja, sõites lepingu sõlmimisel kohale, huvitus üksnes kilpide võtmetest, ning nähes, et ka need on üldvõtmed, mis tal endalgi olemas, loobus ka sellest soovist ja lahkus. Kas ja millal hageja ülevaatust teostas, pole kostjale teada. Pole teada samuti tulemus. Seega ei saa antud olukorras võimalikke kustunud lampe mitu kuud hiljem kostjale ette heita, kui lepingu sõlmimise ajal ei pidanud hageja seda vajalikuks tuvastada ning esitas lepingu sõlmimise hetkest igakuiselt arveid tööde eest, mida leping eeldas ning mille kostja on valdavalt ka tasunud (v.a siis arved nr 180765-00 180845-00, mille tasumata jätmist on Kostja eelpool põhjendanud).
2.7.Hageja esindaja väitel on 23.07.2018 kohtumisel esitatud hagejale elektripaigaldise puudustest ülevaate. Millisel kujul on ülevaade esitatud, ei ole selge. Küll aga ei oma mingit tähtsust üks kalendrikuu peale lepingu sõlmimist tuvastatud puudustel, sest tagantjärgi pole kuidagi võimalik tuvastada, kas ja millised puudused olid lepingu sõlmimise hetkel või tekkisid peale seda.
2.8.Kostja väljendas 12.11.2018 vastuses selgelt, et võlasuhe on ülesütlemisega lõppenud ning kostja ei võta vastu lepingu täitmist. Lepingu ülesütlemise avaldusest tulenevalt luges kostja lepingu lõppenuks alates 08. novembrist 2018. Kostja on lepingu lõppemise järgsed arved järjekindlalt hagejale tagasi saatnud igakordselt kinnistades, et leping on lõppenud.
2.9.Õiguslikku sidusust esitatud nõudega (võlgnevus) ei oma hageja poolt hagiavalduse punktis
1.3.elektripaigaldiste seaduslikkuse küsimus. Väide, et kontrollmõõdistuste puudumise tõttu ei vastanud elektripaigaldis hanke tingimustele ei vasta tõele. Hankija ei ole hankes väitnudki, et kontrollmõõdistused on kõik teostatud. Kostjalt küsiti hankemenetluse käigus „Kas elektripaigaldis on seaduslik?“, kuid ei selgitatud ega täpsustatud, mida küsija seaduslikkuse all silmas peab. Vastust andes lähtus kostja sellest, mida tavapäraselt mõeldakse seadusliku või ebaseadusliku ehitise/tehnorajatise all. Kinnitades elektripaigaldiste seaduslikkust pidas kostja silmas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 27 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt loetakse enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Hanke esemeks olevad tänavavalgustuse elektripaigaldised ongi valdavas osas ehitatud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Elektrotehniliste kontrollmõõdistuste kohta vastavate dokumentide puudumine ei muuda elektripaigaldisi automaatselt ebaseaduslikeks ning konkreetselt kontrollmõõdistuste olemasolu kohta küsimust ei esitatudki. Ometi esitas hageja antud hankes saadud teabele tuginedes pakkumuse. Nimetatud mõõdistuste olemasolu ei ole kostja kinnitanud ka hanke alusdokumendides. Seega ei saa kuidagi väita, et elektripaigaldis ei vastanud hanke tingimustele. Lisaks ei ole mõõdistuste puudumine 5(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985 takistanud hagejal lepingu täitma asumist. Kostjale ei ole esitatud teavitust selle kohta, et lepingu täitmine oleks võimatu antud asjaolu tõttu. Samuti on hageja lepingu täitmise võimalikkust väljendanud arvete esitamisega lepingu kehtivuse ajal.
2.10.Kuna kappide lukud on avatavad universaalvõtmetega (NK 30 kolmkant kilbivõti ABB), mida on võimalik soetada pea igal isikul ka internetikaubamajast (nt Effex.ee) ning kilpide asukohad on piltlikult üle valla laiali, ega ole seetõttu jälgitavad, on igati põhjendatav, kui omanik võtab kasutusele meetmed, et turvata oma elektrikilpidele võõraste ligipääsu. Kuna lepingu täitmist kostja hagejalt peale ülesütlemist ei oota, puudub hagejal õigus ja vajadus nimetatud kilpidesse juurdepääsuks.
2.11.Kostja ei nõustu, et hageja on pärast lepingu lõppemist oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja hinnangul ei ole hageja töö tegemist ka tõendanud.
2.12.Kostja esitas asjaolude ja vastuväidete tõendamiseks Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse kirja 14.11.2018 nr 4-9/3306-4 „Õiend ProSystem OÜ 31.10.2018 esitatud arve osalise tasumise kohta“ koos lisaga /tl 59-61/, Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse kirja 04.12.2018 kirjaga nr 49/3639 „Küsimus arve kohta“ koos lisadega /tl 62-64/, kirjavahetuse paigalduse ülevaatamise küsimustes /tl 65-67/, Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse vastuse nr 4-9/3306-3 advokaadibüroo TRINITI avaldusele /tl 68/, Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse kirja hagejale 31.10.2018 nr 49/3306 /tl 69-70/, ekraanivaate 11.06.18 /tl 106/ ja pakkumus koos kinnitusega /tl 107-112/, millised kohus 05.03.2020 määrusega vastu võttis. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
5.1.Poolte vahel sõlmiti 25.06.2018 tööettevõtuleping tänavavalgustuse hoolduseks PõhjaPärnumaa vallas nr 13-18/18/45 (edaspidi töövõtuleping) /tl 7-9/.
5.2.Kostja ütles 06.11.2018 ülesütlemisavaldusega töövõtulepingu erakorraliselt üles alates 08.11.2018 /tl 10-12/.
5.3.Hageja on 06.11.2018 ülesütlemisavalduse kätte saanud.
5.4.Hageja ei ole tasunud ProSystem OÜ arvet nr 180765 osaliselt, summas 779,76 eurot ning arveid 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00, 190122-00, 190182-00, 190212-00, 190289-00, 190367-00, 190440-00, 190513-00, 190582-00, 190687-00, 19071100, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216-00 täies ulatuses /tl 29-35, 39, 82-88, 169-174/.
6.Pooled vaidlevad selle üle, a) kas 06.11.2018 tehtud ülesütlemine on kehtiv, st kas töövõtja on lepingut rikkunud, b) kas lepingu esemeks oli astrokellade ümberprogrammeerimine, ning c) kas astrokellade reguleerimine (ümberprogrammeerimine) pidi nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest.
7.Hageja esitas kostja vastu nõude tööettevõtulepingu nr 13-18/18/45 alusel väljastatud arvete tasumise ja viivise nõudes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on 06.11.2018 edastanud hagejale 6(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse alates 08.11.2018 /tl 10-12/. Pooled vaidlevad selle üle, kas ülesütlemine on kehtiv või mitte. Hageja on seisukohal, et töövõtulepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, hageja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning seega ei oma lepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi, mistõttu on hagejal õigus jätkata lepingu täitmist ning väljastada lepingu alusel arveid. Lepingu täitmise nõudega on hageja ka kohtusse pöördunud.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega on ülesütlemisõigus teostatav ühepoolse tahteavaldusega ning tegemist on ühepoolselt õigussuhet lõpetava nn kujundusõigusega. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. Hageja on kinnitanud ülesütlemiseavalduse kättesaamist 08.11.2018 avalduses /tl 13-14/. Ülesütlemisavalduse vormile VÕS § 195 lg 1 vorminõuet ette ei näe. Töövõtulepinguga seotud tahteavalduse väljendamiseks ei ole pooled vorminõuet ka töövõtulepingus kokku leppinud, seega on töövõtulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
9.VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega peavad lepingu lõppemiseks olema täidetud nii ülesütlemise formaalsed eeldused (ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele) kui ka materiaalsed eeldused (õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 196 lg 2 ja § 116 mõttes). Kui ülesütlemisavalduse eeldused (sh materiaalsed eeldused) puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-5-13, p 18).
10.Pooled on töövõtulepingu ülesütlemise tingimustes kokku leppinud töövõtulepingu punktis
4.Töövõtulepingu punkt 4.2. annab tellijale õiguse leping ennetähtaegselt mõjuvatel põhjustel üles öelda igal ajal, tasudes töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Lahtine loetelu mõjuvatest põhjustest ja/või lepingu olulistes Töövõtja poolsetest rikkumistest on sätestatud punktides 4.2.1.-4.2.4. Töövõtulepingu punkt 4.3. sätestab tellijale õiguse olulise rikkumise korral lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata /tl 7-9/. Kohus on tuvastanud, et töövõtulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Käesolevalt kohus kontrollib, kas täidetud olid ka töövõtulepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.
11.Kostja ütles töövõtulepingu ülesse põhjusel, et hageja ei täida riigihanke nr 196318 tulemusena sõlmitud töövõtulepingut nr 13-18/18/45 vastavalt kokkulepitule, st hageja lepingujärgne töö ei vasta lepingu tingimustele. Kostja heitis hagejale ette astrokellade programmeerimata jätmist, mille tõttu ei hakanud tänavavalgustus pimeduse saabudes tööle, vaid süttis olulise viivitusega. Hageja on seisukohal, et töövõtulepingu esemeks ei olnud tänavavalgustuse astrokellade ümberprogrammeerimine, mistõttu kui tellija soovib nimetatud töid töövõtjalt eraldi tellida, on kostja kohustatud nimetatud tööde eest hagejale eraldi tasuma /tl 16/. Seega kohus jätab tähelepanuta kõik need hageja väited kostja poolt lepingu rikkumise kohta, mis ei ole seotud astrokellade seadistamisega, kuna tegemist on asjakohatute väidetega. Hageja esitatud nõue ei ole seotud väidetava lepingu rikkumisega kostja poolt. Hageja ei ole esitanud kahjunõuet ega ise töövõtulepingut üles öelnud. Seetõttu on asjakohatu ka hageja esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 25. märtsi 2019 kiri nr 17-5/19-0519-007 /tl 37-38/, millise jätab kohus tähelepanuta.
12.Töövõtulepingu punktis 1.1. pooled sätestasid, et lepingu kohaselt teostab töövõtja enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu hoolduse- ja 7(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985 remonditöid ning käidukorraldust vastavalt käesolevas lepingus sätestatule, arvestades tellija huve ja ettepanekuid ning korraldab eelpoolmärgitud piirkondades tänavavalgustuse häireteta funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul. Töövõtulepingu punktis 2.2. leppisid pooled kokku, et töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95% valgustuspunktidest ning Töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid.
13.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (VÕS § 29 lg 5). Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6). Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga (VÕS § 29 lg 7). •
14.Riigihanke kirjelduse punktis 2.1. nähtub /tl 92/ ja töövõtulepingu punktis 1.1. /tl 8/ leppisid pooled kokku, et töövõtja korraldab tänavavalgustuse häireteta funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul ning töövõtja teostab Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu hoolduse- ja remonditöid ning käidukorraldust töövõtja enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel. Hageja väide, et kui hankijad soovivad astrokellade reguleerimist, esitatakse see soov vastavalt selles valdkonnas kehtivatele tavadele osana hanke tehnilisest kirjeldusest, on paljasõnaline. Kuna nii hankedokumentides on avaldatud ja töövõtulepingus on pooled kokku leppinud tänavavalgustusvõrgu hoolduse- ja remonttöödes ning käidukorralduses, ei ole hageja seisukoht, et riigihanke tulemusena oli esemeks tänavavalgustuse hooldusteenuse ostmine /tl 80 p 2.2./ kooskõlas asjas esitatud tõenditega.
15.Pooled on töövõtulepingus kokku leppinud, et vähemalt 95% tänavavalgustusest peab pimedal ajal põlema. Vaidlust ei ole selles, et hageja on ettevõtja, kes kinnitas hankemenetluses oma vastavust kvalifitseerimistingimustele. Seega osales hageja hankes majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ning hiljemalt lepingu sõlmimisel oleks hageja kui töövõtja pidanud töövõtulepingu punktis 2.2. sätestatud kokkulepet kas täpsustama või keelduma töövõtulepingu sõlmimisest, kui hageja hinnangul ei vastanud töövõtulepingu punktis 2.2. sätestatu hanketingimustele. Kohtu hinnangul kannab hageja, kui eriteadmistega isik, lepingu mittenõuetekohase täitmise riisikot, kui ei selgita välja tellija poolt silmaspeetavat eesmärki. Seega hageja väide selle kohta, et „kostja ei määratlenud hankedokumentides, et ta sooviks, et valgus pimedal ajal töötaks ning kas pimedaks ajaks loetakse 30 luxi või 10 luxi või tund või pool peale päikeseloojangut“ /tl 80, p 2.3./, ei võta hagejalt kohustust lepingut kohaselt täita.
16.Riigihangete seaduse (RHS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist kestvuslepinguks oleva töövõtulepinguga, millele rakenduvad lisaks riigihangete seaduses 8(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985 sätestatud hankelepingu tingimustele võlaõigusseaduses 36. peatükis sätestatud töövõtulepingut reguleerivad sätted. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p. 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p. 2). Kuna hageja ei olnud nõus sõlmitud töölepingu alusel astrokellasid seadistama ning tänavavalgustus pimeduse saabumisel ei hakanud tööle, vaid hakkas tööle viitega, kohus tuvastab, et hageja poolt osutatav teenus ei vastanud lepingutingimustele. Kohtu hinnangul iga mõistlik isik mõistab, et tänavavalgustuse eesmärk on valgustada tänavaid ajal, kui on pime, ning alates sellest ajast kui hakkab pimedaks minema, et tagada inimeste liikumise ohutus ja turvalisus. Ka töövõtulepingu p 1.1. järgi pidi hageja tagama tänavavalgustuse häireteta funktsioneerimise, mida hageja ei täitnud. Seega on täidetud ka töövõtulepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.
17.VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja keeldus töövõtulepingu raames tagamast tänavavalgustuse eesmärgipärast toimist, on tegemist olulise lepingu rikkumisega ning kostjal oli seadusest tulenev õigus töövõtuleping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
18.Kuna kohus tuvastas, et 06.11.2018 tehtud ülesütlemisavaldus on kehtiv, lõppes pooltevaheline leping alates 08.11.2018 ning hageja puudub alus esitada kostja vastu lepingu täitmisest tulenevaid nõudeid pärast nimetatud kuupäeva. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude võlgnevuse tasumiseks arvete nr 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00, 190122-00, 190182-00, 190212-00, 190289-00, 190367-00, 190440-00, 19051300, 190582-00, 190687-00, 190711-00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216-00 /tl 31-35, 39, 82-88, 169-174/ alusel kokku summas 28 615,64 eurot, sh viivisarved /tl 39, 88/summas 648,84 eurot.
19.Järgmiseks tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on nõudeõigus lepingu kehtivuse ajal väljastatud ja kostja poolt tasumata arvete tasumise, kokku summas 1168,96 euro, nõudes. Lepingu kehtivuse aja eest on kostja esitanud kohtusse nõude kahe arve osas – nr 180765-00 summas 779,76 eurot /tl 29/ ja nr 180845-00 summas 389,20 eurot /tl 30/.
20.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töövõtulepingu punkt 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 1/24 hankelepingu maksumusest, so 1668 eurot (koos käibemaksuga) tingimusel, et hageja teostab lepingust tuleneva töö nõuetekohaselt. Kohus tuvastas, et hageja rikkus töövõtulepingut, st jättis astrokellad seadistamata.
21.VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja teavitas hagejat astrokellade seadistamise vajadusest hiljemalt 11.09.2018 /tl 28/, 31.10.2018 esitas kostja astrokellade seadistamise nõude /tl 69-70/. Kohus tuvastas, et hageja ei olnud töövõtulepingu raames nõus astrokellasid seadistama, seega jättis hageja selles osas töö lepingutingimustele vastavalt teostamata ning kostjal oli õigus lasta see töö teostada teisel isikul ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike 9(10)
Tsiviilasi nr 2-19-4985 kulutuste hüvitamist. Faktiliselt on kostja enda nõude hageja nõudega tasaarvestanud /tl 59-61/. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe tasaarvestusega lõpeb, seega puudub hagejal nõue arve nr 180765-00 summas 779,76 tasumiseks /tl 29/.
22.Hageja on esitanud nõude 30.11.2018 koostatud arve nr 180845-00 summas 389,20 tasumiseks. Arve aluseks on märgitud leping nr 13-18/18/45. Töövõtulepingu punkt 4.2. kohaselt on kostjal õigus pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist tasuda töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Kostja on sellekohase nõude hagejale ka esitanud /tl 62/, kuid hageja ei ole kuni käesoleva ajani perioodil 01.11.2018-07.11.2018 faktiliselt teostatud tööde osas loetelu esitanud. Kohtu hinnangul ei saa hageja, tulenevalt töövõtulepingu punktist 4.2. ja kostja nõudest, esitada pärast töövõtulepingu ülesütlemist tasunõuet töövõtulepingu punkt 3.1. alusel. Seega jätab kohus ka selles nõudes hageja hagi rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud (kohus andis selleks tähtaja 08.04.2020 määrusega), seega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.