Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinn, E tn 1, E tn 3 korteriühistu esitas 09.09.2020 Harju Maakohtule avalduse I Pi vastu võla nõudes. Avalduses palus korteriühistu I Pilt välja mõista põhivõlgnevus tarbitud kommunaalteenuste eest summas 2 350,26 eurot, viivise 140,15 eurot, menetluskulud 950,70 eurot. 25.12.2020 esitas I P maksekorralduse, millest nähtuvalt on ta tasunud saajale KÜ E 1 & 3 summa 2 800 eurot. 12.01.2021 esitas avaldaja taotluse avaldusest loobumiseks, enamtasutud riigilõivu 200 eurot tagastamiseks, poole tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. 21.01.2021 esitas puudutatud isik seisukoha. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid avaldusest loobumise osas, kuid puudutatud isik vaidleb vastu menetluskulude tema kanda jätmisele ning avaldaja menetluskulude suurusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab: „Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.“ Avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude tasumise kohustuse rikkumisest. Avaldusest nähtub, et võlgnevus on tekkinud aastast 2018, seega kujunes võlgnevus pikema aja vältel enne kohtusse pöördumist. Avaldusest loobumine on tingitud sellest, et puudutatud isik tasus nõude pärast avaldaja poolt kohtusse pöördumist. Hagimenetluse menetluskulusid reguleeriva TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nimetatud asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja menetluskuludeks on pool riigilõivu 25 eurot ning õigusabikulud 1 130,80 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Antud juhul on tegu hagita asjaga, millelt tuli tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Poole riigilõivu kulu summas 25 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Puudutatud isik on esitanud vastuväiteid selle kohta, et avalduse kohaselt andis avaldajale õigusabi Õigusbüroo OÜ Social Consul, 12.01.2021 menetlusdokumendis väidab avaldaja, et õigusabi andis avaldajale Õigusbüroo NordConsul OÜ; äriregistris puuduvad andmed Õigusbüroo OÜ Social Consul kui ka Õigusbüroo NordConsul OÜ (registreeritud on NordConsul OÜ). Kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, et äriühingut NordConsul OÜ nimetab avaldaja õigusbürooks, pealegi on avaldaja ära märkinud, et NordConsul OÜ endine ärinimi on OÜ Social Consul (see nähtub ka äriregistrist). Puudutatud isik heidab ette ka arvete või tasumist tõendavate dokumentide puudumist, kuid menetluskulude tasumine ei ole eelduseks menetluskulude kindlaksmääramisele ning kuludokumente ei pea esitama (TsMS § 176 lg 6). Puudutatud isik toob esile ka selle, et avaldaja on volikirja J Š , mitte nimetatud firmadele, kuid kohtu hinnangul ei oma see tähtsust kuna menetluskulud mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks ning menetluskulude esindajale hüvitamisega seotu on avaldaja ja tema esindaja vaheline asi. Avaldaja esindaja ajakulu on 10,28 tundi, puudutatud isiku hinnangul on põhjendatud ajakulu 4,37 tundi: 1) Kuni avalduse esitamiseni on ajakulu 6,37 tundi, puudutatud isik peab põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Puudutatud isiku hinnangul ei olnud mh põhjendatud menetluskulude kajastamine avalduses. Kohus sellega ei nõustu – juhuks, kui teine menetlusosaline ei vasta, saab menetluskulude nimekirja olemasolul teha lahendi ilma lisatoimingute tegemiseta (lisaks ei küsita igas menetluses menetluskulude nimekirja menetlusse võtmise määrusega). Kohtu hinnangul on tehtud toimingud (dokumentidega tutvumine, konsultatsioon ja avalduse koostamine) põhjendatud ning ajakulu 6,37 tundi ei ole ebatavaliselt ega ebamõistlikult suur. 2) 24.09.2020 määrusega tutvumise ja 15.12.2020 kirja (järelpärimine menetluse staadiumi kohta) koostamise ajakulu kokku 0,16 tundi on samuti põhjendatud. 3) 15.12.2020 kohtu kirjaga tutvumise ja avaldajaga nõupidamise ajakulu 0,5 tundi ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud, kuivõrd kohus sisuliselt teatas kirjas puudutatud isiku vastamise tähtaja ja et kui puudutatud isik ei vasta, teeb kohus sisulise lahendi. Nimetatud kirjaga tutvumine ja nõupidamise põhjendatud ajakulu on 0,16 tundi, arvestades, et menetluses ei olnud selleks hetkeks midagi muutunud. 4) 22.12.2020 puudutatud isiku avaldusega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise ja avaldajaga nõupidamise ajakuluks on 0,5 tundi; puudutatud isiku arvates on põhjendatud ajakulu 0,25 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, puudutatud isik soovis nõude ajatamist (avaldus on jäänud seejuures poolikuks ja ei ole üheselt arusaadav mis ajani isik ajatamist soovis – avaldusest nähtuvalt palus puudutatud isik „ajatada kommunaalteenuste võlgnevuse ja viivis tasumist kuni 31.12.202“), mis võis tingida vajaduse arutada esindajal ja kliendil näiteks maksegraafiku sõlmimise võimalusi.

5) 25.12.2020 avaldusega tutvumise ja avaldajaga nõupidamise ajakulu 0,25 tundi võib pidada põhjendatuks. 6) 07.01.2021 kohtu kirjaga tutvumise ja nõupidamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 0,25 tundi, kohus küsis nimetatud kirjas, kas ja kuidas tuleks avaldaja hinnangul menetlusega jätkata kui puudutatud isik on nõude tasunud. 7) 12.01.2021 vastuse koostamise ajakuluks on avaldaja märkinud 2 tundi, puudutatud isik peab põhjendatud ajakuluks 1 tund. 12.01.2021 avalduse sisuks on avaldusest loobumine, riigilõivu tagastamise taotlemine ja menetluskulude nimekiri. Kuigi avaldaja on avalduses toonud välja arvukalt norme ja Riigikohtu seisukohti, siis oma olemuselt ei vaja loobumise taotlus, riigilõivu tagastamise taotlus ja menetluskulude nimekiri erilisi (õiguslikke)põhjendusi ja tegu ei ole keeruliste taotlustega. Kohtu hinnangul on sellise taotluse koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Eelneva põhjal peab kohus avaldaja põhjendatud ajakuluks 8,69 tundi. Esindaja tunnitasu on 110 eurot (käibemaksu ei lisandu), puudutatud isik peab põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (käibemaksu ei lisandu). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohus nõustub, et põhjendatud tunnitasuks võib pidada 90 eurot ilma käibemaksuta. Seega on põhjendatud õigusabikuludeks 782,10 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määrab avaldaja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 807,10 eurot (pool riigilõivust 25 eurot ja õigusabikulud 782,10 eurot), mis mõista välja puudutatud isikult; samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Avaldaja palub tagastada enamtasutud riigilõivu 200 eurot ja pool tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 25 eurot avaldaja arveldusarvele. Avalduselt tasuti riigilõivu 250 eurot, tasumisele kuulus riigilõiv 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab avaldaja arveldusarvele enamtasutud riigilõivu 200 eurot ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust (s.o 25 eurot). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.