Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

I D (võlgnik) esitas 31.08.2020 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tartu Maakohus keeldus 01.09.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning saatis asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi ka pikema ajaperioodi vältel. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 09.11.2020 määrusega on kohus nimetanud

ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi (ajutine haldur), kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. Kohtumäärus on saadetud võlgnikule, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud. 10.12.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas võlgnik, et on saanud kätte ja tutvunud ajutise halduri aruandega, on sellega nõus, kuid tõi välja, et kõik nõuded ei ole aruandes märgitud. Ajutise halduri kohaselt on aruandes esitatud nõuete summad orienteeruvad ja täpsustuvad nõuete kaitsmise koosolekul. Võlgnik hetkel ei tööta – on valmis töötama, aga tööd ei ole. Võlgnik on seisukohal, et ta ei pea (võlausaldajatele) midagi maksma, sest selleks esitas pankrotiavalduse ja talle on määratud palju trahve, mille aegumistähtaeg on saabumas. Ajutine haldur tõi välja, et täidetud ei ole PankrS § 171 lg 2 p 4 eeldused, et alustada võlgniku võlgadest vabastamise menetlust ning sellisel juhul ei täida ka pankroti väljakuulutamine eesmärki, milleks ta mõeldud on. Ajutine haldur tegi ettepaneku deposiidi määramiseks pankrotimenetlusest huvitatud võlausaldajatele. Kohus teatas, et annab pankrotimenetlusest huvitatud isikutele kohtumäärusega tähtaja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks, avaldab vastava määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teeb kohtumääruse pankroti väljakuulutamise või raugemise kohta avalikult teatavaks 27.01.2021.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgnikul on vara raha vanglakontol ja arvelduskontodel kokku 4,25 eurot. Võlgniku pensionikontol on pensionifondi osakuid, mille väärtus on kokku 194,35 eurot, kuid pensioniosakutele ei ole võimalik pöörata sissenõuet ja seeläbi rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku selgituste kohaselt ja ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul muud vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad. Võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt summas 13 003,26 eurot. Kohustuste maht ületab varasid summas 12 999,01 eurot. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on vähemalt märts 2008.a., mil võlgnikul jäid tasumata temalt Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-07-39983 välja mõistetud võlanõue, mida ei ole õnnestunud ka täitemenetluse korras täiteasjas nr. 035/2008/678 kuni käesoleva ajani täita ja mis on käesoleva ajani täitemenetluses. Võlgniku maksejõuetuse oluliseks põhjuseks on tema poolt sooritatud väärtegude, varavastaste jt. kuritegude kaudu tekkinud kahjude ja asjade menetlemisel menetluskulude tasumata jäämine võlgnikul vara puudumise tõttu. Kuna käesoleval juhul on ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huvide teadva ja pahatahtlikult kahjustava käitumise, mis on kaasa toonud tema maksejõuetuse tekkimise, peab ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Karistusregistrist nähtub, et võlgnik on juba aastate lõikes tahtlikult toime pannud hulgaliselt kuritegusid, millede menetlused on toonud endaga kaasa erinevaid varalisi nõuded võlgniku vastu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuritegude toimepanemine ning selle tagajärjel kahju hüvitiste väljamõistmine ja suutmatus täita jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur on seisukohal, et I D on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, see tähendab, et I D on pannud toime kuritegusid, millega on kaasnenud rahalised kohustused, mida ei ole I D võimeline täitma. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et esinevad PankrS § 29 lg. 1 alused menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, sest ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võlgnikul sellised varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, samuti puuduvad esialgse info kohaselt vara tagasivõitmise- ja/või –nõudmise võimalused. Juhul kui

võlgniku mineviku võimalike tegevuste selgitamise ja uurimisega selguvad vara tagasivõitmise võimalused, võivad need olla võimaliku aegumise tõttu teoreetilised, need menetlused ei pruugi olla pankrotihalduri poolt tõendatavad ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks, küll aga toob endaga kindlasti kaasa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub. Seega ei ole I Di pankrotimenetlusel esialgu arvestatavaid perspektiive võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. I D esitas koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks kinnitades, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta kavatseb täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi olukorras, kus tema kõige hilisema karistuse tähtaeg lõpeb 29.11.2025.a. ning vangistuses viibimise ajal ei ole tal võimalik tegeleda piisavalt tulutoova tööga või seda otsida. Seetõttu leiab ajutine haldur, et võlgniku kinnitus täita PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi on üksnes deklaratiivne ja ei ole reaalselt täidetav, millest võlgnik on teadlik. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Võlgnik alates aastast 1999.a. pannud tahtlikult toime erinevaid kuritegusid, mis on endaga kaasa toonud varalisi kohustusi ja karistusena vangistuses viibimisi. Võlgniku poolt toime pandud tahtlike kuritegudega on võlgnik teadvalt loonud olukorra, et tema vastu on esitatud erinevaid varalisi kahjunõudeid, mida võlgnik ei saa vangistusliku karistuse kandmise ja vara puudumise tõttu täita. Samas ei saa võlgnik täita PankrS § § 171 lg 2 p 4 eeldust - anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Vangistusliku karistuse kandmise tõttu ei saa Võlgnik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, millest on Võlgnik teadlik. Iga kord järgneva tahtliku kuriteo toimepanemisega on Võlgnik loonud teadvalt olukorra, et : vangistusliku karistuse kandmisega takistada võlausaldajate kehtivate nõuete rahuldamist, vangistusliku karistuse kandmise perioodil aeguvad paljud nõuded, mis jäävadki tasumata. Selline olukord ei ole kahjukannatajatest võlausaldajate suhtes ei aus ega õiglane, riivab ausate kodanike õiglustunnet ning vähendab seaduste autoriteeti. Ajutise halduri hinnangul moodustavad pankrotimenetluse esialgsed kulud ligikaudu 2 500 eurot. Märgitud summa moodustavad kulud, mis tekivad võlgniku varasema elutegevuse analüüsimiseks arvestusega, et Võlgnikul võivad olla solidaarnõuded kaassüüdlaste (süüdimõistetute) vastu, mistõttu töö on üsna mahukas ja spetsiifiline, kuna üksikute toimingute jäljed ei pruugi enam olla selgesti nähtavad, seega tuleb teha dokumentide ja tegeliku olukorra võrdlevat analüüsi; tegevus võimalike tagasinõuete aluste selgitamisega ja dokumenteerimisega peale seda, kui Võlgniku tegevus on üksikute toimingute osas läbi analüüsitud ja kontrollitud; võimalike muude varade otsimisega juhul, kui selgub, et need on läinud võlgniku valdusest välja ebaseaduslikult või kahjulike tehingute tõttu.

Kohus määras 14.12.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 eurot. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur tegi tööd 17 töötunni ulatuses tasuga 55 eurot/h, seega 935 eurot (17 x 55 eurot). Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur mõista enda tasu välja riigivahenditest summas 397 eurot ja maksta see välja Lembit Ülperi arvelduskontole nr x. Ülejäänud osa summas 538 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 1 tulenevalt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 tulenevalt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. I D on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Käesoleval ajal puuduvad andmed selle kohta, mis välistaksid füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 171 lg-s 2 toodud alustel. Samas puudub kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel eesmärk, kuna võlgniku kinnitus täita PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi on deklaratiivne ja ei ole reaalselt täidetav olukorras, kus võlgnik viibib vangistuses, tema kõige hilisema karistuse tähtaeg lõpeb 29.11.2025.a ning vangistuses viibimise ajal ei ole tal võimalik tegeleda piisavalt tulutoova tööga või seda otsida. Kohtu hinnangul pole otstarbekas ega mõistlik läbi viia pankrotimenetlust ainult nende nõuete osas, mis on võlgnikul lisaks kohustustele, millest pole võimalik vabastada (PankrS § 176 lg 2 4

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded). Olukorras, kus lähtuvalt karistusregistri andmetest on võlgnik alates 1999.aastast pannud tahtlikult toime erinevaid kuritegusid, mis on endaga kaasa toonud varalisi kohustusi ja karistusena vangistuses viibimisi ja võlgniku poolt tahtlikult toime pandud kuritegudega on võlgnik teadvalt loonud olukorra, kus tema vastu on esitatud erinevaid varalisi kahjunõudeid, mida võlgnik ei saa vangistusliku karistuse kandmise ja vara puudumise tõttu täita, tuleb pankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu halduri arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt ei lisata halduri tasule käibemaksu. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.