Tartu, 28. august 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja nr
2-24-128681
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu 1402 euro 42 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
1746 eurot 21 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja A. V. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 10.10.2024 hagi A. V. vastu 1402 euro 42 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1104 eurot 65 senti ja lepingujärgne viivis 9,9% aastas põhivõlalt (1104 eurot 65 senti) alates 11.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu rahuldamata 502 euro 72 sendi ulatuses ehk osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palus A. V. välja mõista põhivõlg 297 eurot 77 senti (1402,42 – 1104,65), intress 88 eurot 36 senti, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 51 eurot 59 senti perioodil 28.05.2024–10.10.2024.
4.Jätta A. V. menetluskulud tema enda kanda. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskuludest 69% A. V. kanda ja 31% Aktiva Finance Group enda OÜ kanda.
5.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 369 eurot 15 senti (km-ta).
6.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (369 eurot 15 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada otsus pooltele kätte. Toimetada A. V. kohtuotsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu.
Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. V. (kostja) vastu 1596 euro 58 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.08.2024 määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 06.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis 16.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 10.10.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlg 1402 eurot 42 senti, intress 88 eurot 36 senti, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis 51 eurot 59 senti 28.05.2024–10.10.2024 eest ning lepingujärgne edasiulatuv viivis 9,9% aastas põhivõlalt alates 11.102024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 842 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv ja 527 eurot lepingulise esindaja kulu. Hageja palus välja mõista ka seadusjärgse viivise menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja: 28.11.2022 järelmaksulepingu nr L89010632874, millega kostja sai kauba eest tasumiseks krediiti 1489 eurot (järelmaksuleping). Lepingutasu oli 9 eurot 90 senti, intressimäär 9,9% aastas, krediidikulukuse määr 20,12% aastas, igakuine osamakse 75 eurot 14 senti ja osamaksete arv 24 eurot. Viimase osamakse tähtpäev oli 10.12.2024. 23.01.2024 järelmaksulepingu muutmise lepingu. Järelmaksulepingu muutmise lepinguga määrati, et kostja saab krediiti 1402 eurot 42 senti, lepingutasu 15 eurot, intressimäär 9,90% aastas, krediidikulukuse määr 20,08% aastas, igakuine osamakse suurus on 51 2
eurot 20 senti ning osamaksete arv on 36. Viimase osamakse tähtpäevaks märgiti 18.01.2027. Järelmaksulepingu muutmise lepingu sõlmimisest alates kannab järelmaksuleping uut numbrit L89014966876. Kostja rikkus krediidiandjaga sõlmitud järelmaksulepingust ja selle muutmise lepingust tulenevaid kohustusi, kui jättis 18.02.2024, 18.03.2024, 18.04.2024 ja 18.05.2024 osamaksed tähtaegselt tasumata. Krediidiandja saatis kostjale 06.05.2024 hoiatuse ning andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.05.2024. Kostja tähtaegselt võlga ei tasunud. Krediidiandja ütles 27.05.2024 järelmaksulepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles ning loovutas 28.05.2024 enda järelmaksulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja andmetel on kostja seni tasunud 254 eurot 3 senti. Hageja palub kostjalt VÕS §-de 195 ja 416 kohaselt välja mõista põhivõla 1402 eurot 42 senti ja rahuldada kõrvalnõuded.
3.Tartu Maakohus võttis 28.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus luges hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale TsMS § 317 kohaselt kättetoimetatuks 15.03.2025 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, olles eelnevalt ammendanud muud võimalused hagimaterjalide kättetoimetamiseks (dtl 98–110). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
4.Tartu Maakohus andis 23.04.2025 hagejale tähtaja nõude kujunemise täpsustamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb selgelt välja tuua, kui suures summas ja millal on kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks makseid teinud ja mille katteks on need arvestatud, teave ainult põhinõude katteks tehtud tagasimaksete kohta ei ole piisav. Kohus selgitas hagejale ka seda, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus hagejal seetõttu määrata tagasimaksed uuesti VÕS § 4034 lg 4 kohaselt, arvestades intressimäära muutust ja muude kulude vähendamist.
5.Hageja kordas 15.05.2025 esitatud vastuses juba hagis esitatud andmeid ning lisas tabelid, mille oli varem esitanud hagiavalduse lisadena. Hageja märkis, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub ta kostjalt välja mõista põhivõla 1121 eurot 52 senti, intressi 40 eurot 83 senti, lepingujärgse viivise 9,9% aastas põhivõlalt alates 11.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud ja seadusjärgse viivise neilt.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus analüüsib eeltoodut arvestades järgnevalt üksnes asjaolusid ja tõendeid osas, mis puudutavad menetluskulusid ning nõuet osas, milles hagi jääb rahuldamata.
7.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on leidnud, et kohus ei pea ega saagi astuda n-ö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija krediidivõimelisust, otsustama igaks laenujuhtumiks vajalike andmete sisu ja hulka ega hindama või kontrollima laenuotsuse tulemust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 3
7.1.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, muuhulgas seda, kas krediidiandja on hinnanud nõuetekohaselt tarbija krediidivõimelisust, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
7.2.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus, ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
8.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).
8.1.Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
8.2.Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas rikkus krediidiandja kostjaga järelmaksulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui jättis kostja kohustuste kohta andmed kogumata ja analüüsimata.
9.1.Hageja on leidnud, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid eeltoodud kohustusi nõuetekohaselt, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlustel esitatud andmete, maksehäireregistrisse tehtud päringu ja Pensionikeskusest 4
kostja sissetulekute kohta saadud andmete põhjal. Hageja leidis, et kostja pangakonto väljavõtte küsimine ei olnud vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja kostjaga seotud asjaolusid oli krediidiandjal võimalik veenduda kostja võimes krediiti teenindada.
9.2.Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja ei ole eeltoodud väiteid esitades kooskõlas Riigikohtu juhistega tõendanud, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning Pensionikeskuse ja maksehäireregistri vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus märgib lisaks, et hageja esitatud lisa 8 (dtl 56) ei ole asjakohane tõend tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohta, sest see kajastab järelmaksulepingu sõlmimisest oluliselt hilisemal ajaperioodil olemas olnud nõudeid. Järelmaksuleping sõlmiti 28.11.2022, hagi lisa 8 kajastab perioodi alates 20.04.2023. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning krediidiandja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis kostja krediidivõimelisuse tema muude kohustuste osas nõuetekohase hoolsusega hindamata.
10.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Lepingu sõlmimise ajal 28.11.2022 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%. Seega kostja ei pea tasuma hagejale intressi. Järelmaksuleping oli sõlmitud tähtajaliselt, viimase osamakse tähtpäev oli 10.12.2024 ja leping tuleb lugeda lõppenuks.
10.1.Hagiavalduse kohaselt sai kostja kaupade ostmiseks krediiti 1489 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule selget vastust selle kohta, kui palju on kostja makseid teinud, vaid on üksnes märkinud, et hageja on teinud põhinõude katteks tagasimakseid kokku 254 eurot 3 senti. Hagiavalduse lisast 10 (dtl 74–76) nähtub, et kostja on tagasimakseid teinud kokku 384 eurot 35 senti. Peaaegu samasugusele järeldusele on hageja jõudnud ka 15.05.2025 kohtule esitatud vastusele lisatud ümberarvutuses (lisa 2, dtl 137–138). Ümberarvutusest võib järeldada, et hageja arvestuse kohaselt on kostja teinud kokku tagasimakseid 384 eurot 49 senti. Kohus tuvastab, et kostja on teinud kokku tagasimakseid 384 eurot 35 senti, lähtudes arvelduskonto väljavõttest, sest see kajastab reaalseid makseid, ümberarvutuse lisa on andmete pinnalt hageja koostatud tabel.
10.2.Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid 384 eurot 35 senti, on põhjendatud hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt VÕS § 4034 lg 7 arvestades hageja kasuks välja põhivõlg 1104 eurot 65 senti (1489 – 384,35) ning lepingujärgne viivis 9,9% põhivõlalt alates 11.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 403 4 lg 7 järgi ei võlgne. Hageja nõue jääb rahuldamata järgmistes osades: põhivõlg 297 euro 77 sendi ulatuses ehk osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1104 eurot 65 senti ületavas osas (1402,42 – 1104,65), intress 88 eurot 36 senti, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis 51 eurot 59 senti 28.05.2024–10.10.2024 eest. 5
11.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning hageja menetluskuludest jääb 69% kostja kanda ja 31% hageja kanda.
12.Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja (dtl 89), milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 842 eurot, mis hõlmab: 315 eurot riigilõiv (65 + 250) 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 507 eurot õigusabikulud (3 × 169) Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
13.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja menetluskulude hulka kuulub riigilõiv 315 eurot (65 + 250) ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Hagejal on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitamiseks 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka.
14.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
15.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga tarbijakrediidi kohta, tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ning põhjendatud ajakulu hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.
16.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 535 eurot (km-ta) (riigilõiv 315 eurot + kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 200 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja kanda jäi 69% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 369 eurot 15 senti. 6
Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni TsMS § 177 lg 4 kohaselt. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.