Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud xxx esitas 02.12.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 23 656,60 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 452,38 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 08.01.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 24 997,97 eurot ning vara ligikaudu 48,58 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ja peretoetus 558 eurot ning elatisraha. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et esinevad alused PankrS § 29 lg 1 alusel menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid ajutine haldur on seisukohal, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Seega puudub ajutise halduri arvates alus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, mistõttu esineb alus võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks ja menetluse raugemiseks PankrS § 29 lg 1 alusel vaatamata sellele, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtumääruse põhjendused Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik esitas vastuväite ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele. Võlgnik toob esile, et ei võtnud laene kergekäeliselt, vaid laenude võtmine oli rasketest majanduslikest oludest tingitud hädavajadus. Võlgnik vaidleb vastu ajutise halduri arvamusele, et puudub alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine võlgniku hinnangul mitte ühtegi PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolu, ei ole alust jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik toob esile, et tal on sissetulek, samuti on tal võimalik teha ka mõningaid lihtsamaid töid. Võlgnik leiab, et põhjendatud on ajutise halduri töötasu 715 eurot. Kulutuste osas võlgnik vastuväiteid ei esita. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja xxx pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 24 997,97 eurot ning vara ligikaudu 48,58 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 452,38 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus xxx pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine haldur on 08.01.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 18 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 55 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 990 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 100 eurot, kõik kokku 1090 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et vastuväide ajutise halduri tasule ei ole põhjendatud. Ajutine haldur on aruande koostamiseks analüüsinud dokumente, teinud päringuid ja järelepärimisi kolmandatele isikutele. Seega on ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg 18 tundi ja tunnitasu 55 eurot põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 297 eurot ja kulutuste hüvitis 100 eurot, kokku 397 eurot, välja mõista riigi vahenditest ja tasuda see Lembit Ülperi arvelduskontole nr EE251010002036692001. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.